Seletuskiri projekti juurde (0)

PROJEKTI SELETUSKIRI
1. ÜLDOSA
1.1 Ehitise otstarve ja suurus
Käesoleva ehitusprojekti näol on tegemist tervisespordikeskusega. Hoones on võimalik rentida spordivarustust (jalgrattad, suusad, uisud , kelgud jne.), pesta ja saunatada, võistluste korral pidada staapi ning vajadusel kasutada hoones olevat saali väiksemateks kokkusaamisteks jms.
Projekteeritav ehitis on ühekorruseline kaldkatusega hoone. Katuse kalle on 1/10 ning kõrgus maapinnast kõrgeima punktini on 6,0 m. Ehitisealuseks pinnaks on kavandatud 193,1 m2 . Hoone põhimass on määratud telgedega 15,2x14,2m.
1.2 Hoone plaaniline ja mahuline lahendus
Hoone on ristkülikutest koosneva põhiplaaniga. Hoone edelapoolsel küljel asuv peasissepääs avaneb väikesesse tuulekotta. Sealt on võimalik pääseda hoone kesksesse saali. Saal on ühendatud teda külgnevate ruumidega - kabinet , WC, tehniline ruum ja meeste ja naiste riietusruumid (koos WC ning pesuruumide ja saunaga). Inventariruumis paikneb varuväljapääs hoonest. Hoone tehnilisse ruumi, kus paikneb õliküttel põhinev keskküttekatel, on võimalik pääseda ehitise kaguküljel asuvast sissepääsust.
2. ARHITEKTUURNE OSA
2.1 Ruumide funktsionaalsed seosed
Peasissepääsust avanev tuulekoda võimaldab tervisespordikülastajal mugavalt üleriided eemaldada ning samuti vältida otsest väliskliima sattumist saali. Saal on projekteeritud ristkülikukujulise põhiplaaniga (väikeste väljalõigetega) pidades silmas head otstarvet ka kokkusaamiste ja treeningute korraldamisel. Saali keskne positsioon hoones hõlbustab pääsemise teistesse ruumidesse. Hea ligipääsetavusega on ka WC, mille juures on silmas peetud puuetega inimeste vajadusi. Tervisespordikeskuse kabinet ning inventariruum on samuti otseühenduses saaliga, mis võimaldab külastajal kohapeal mugavalt ja kiiresti rentida vajalikku spordivarustust. Sportijatel on võimalik kasutada ja rentida avaraid saunakomplekse koos WC ning pesu –ja riietusruumiga. Tehnilise ruumi planeerimisel on peetud silmas seda, et sissepääsu võimalus on ainult keskuse personalil ning ruum on piiratud tuletõkkesektsiooniga.
2.2 Arhitektuursed põhilahendused
2.2.1 Välispindade põhilised ehitusmaterjalid , viimistlus
Hoone toetub keramsiitplokkidest vundamendile, mille maapealne osa on kaetud sileda betoonvaluga.
Välistrepi moodustavad sile betoonvalu ning sellel asetsevad mustjashallist pesubetoonist astmeplaadid.
Hoone välisseinad on laotud valgest silikaattellisest, seotud puhta vuugiga.
Katuse, korstna ja akende ääreplekid on toonimata plekist.
Katusekattematerjalina on kasutatud roostevabast terasest sileplekki.
Korsten on laotud puhta vuugiga valgetest silikaattellistest. Korstna sees on kasutatud keraamilist voodrit.
Aknad on kahekordse klaaspaketiga (selektiivklaas) valge raamiga argoontäitega puitalumiiniumaknad.
Välisuksed on valged alumiiniumlehtedega kaetud puitraamil (puitlaastplaadist) uksed.
2.2.2 Sisepindade põhilised ehitusmaterjalid, viimistlus
Hoone põrandad on kogu ulatuses kollasest mattglasuuriga keraamilisest plaadist .
Siseseinad on kaetud teralise pahtli ja helekollase värviga. Niisketes ja märgades ruumides on see asendatud beežide keraamiliste plaatidega.
Ruumide lagesid katab valge PVC- kattega 600x600mm moodulitega ripplagi . Niisketes ja märgades ruumides on see asendatud valgest alumiiniumist ripplaega. Tehnilises ruumis laeviimistlus puudub.
3. EHITUSLIK OSA
Projekteerimisel kavandatatav ehitise tööiga on vähemalt 50 aastat, st kasutusea klassi 4 (50-100 aastat).
3.1 Ehituslikud põhilahendused
Hoone toetub betoontaldmikuga keramsiitplokkidest lintvundamendile. Maapinna kalle hoone ümbruses 3 m ulatuses on projekteeritud kaldega 1/20. Välis- ja sisetarindid on mõlemad silikaattellis -seinad. Hoone katuslagi on projekteeritud liimpuittaladele.
3.2 Põhitarindite kirjeldused
3.2.1 Välisseinad
Hoone välisseinte fassaadi moodustab 80 mm paksune tellistest vooder, jättes 40 mm tuulutusvahe mineraalvillast tuuletõkkeplaadini paksusega 30 mm. Soojustusena on kasutatud mineraalvilla paksusega 150 mm. Sisesein on tellisest kandesein, mille siseviimistlusena on kasutatud pahtlit ja värvi. Märgades ja niisketes ruumides on pahtel -värv siseviimistlus asendatud tsementkiudplaadi ja keraamiliste plaatidega, mille all asetseb veetõke.
tellistest välisvooder 80 mm
tuulutusvahe 40 mm
mineraalvillast tuuletõkkeplaat 30 mm
mineraalvillast soojustus 150 mm
tellistest kandesein 250 mm
krohv 10 mm
pahtel, värv* 5 mm
_______
565 mm
* Märgades ja niisketes ruumides:
tsementkiudplaat Minerit SP 8 mm
veetõke
keraamiline plaat paigaldussegul 10 mm
3.2.2 Põrand
Hoone põranda siseviimistlusel on kasutatud mattglasuuritud keraamilisi plaate , mis on niisketes ja märgades ruumides asendatud harilike keraamiliste plaatidega. Keraamilised plaadid koos vastava seguga toetuvad 90 mm valatud lihvitud ( põrandaküttega saalis ja niisketes/märgades ruumides) betoonplaadile, mille all on soojustus 150 mm vahtpolüstüreen EPS80F plaatide näol. Soojustuse alla on vajadusel asetatud PE-kile ning tihendatud liivaalus paksusega 50 mm ja tihendatud killustikalus paksusega 300 mm.
keraamiline plaat (mattglasuur) paigaldussegul* 10 mm
betoonplaat 90 mm
vahtpolüstüreen EPS80F 150 mm
PE-kile 0,2 mm
tihendatud liivaalus 50 mm
tihendatud killustikalus 300 mm
_______
600 mm
* keraamiline plaat paigaldussegul 10mm
3.2.3 Vaheseinad
Kandvad vaheseinad: Hoone sisemised kandvad seinad on tellistest paksusega 120 mm. Tellistest siseseinte viimistlus on kas pahtel ja värv või keraamiline plaat paigaldussegul (vastavalt ruumi funktsioonile).
pahtel, värv 5 mm
tellis 120 mm
keraamiline plaat paigaldussegul 5 mm
_______
130 mm
Mittekandvad vaheseinad: Hoone sisemised mittekandvad seinad on keramsiitplokkidest paksusega 100 mm. Keramsiitplokist siseseinte viimistlus on keraamiline plaat paigaldussegul, sest mittekandvad seinad asuvad ainult niisketes/märgades ruumides, ruumieraldajatena. Erandiks on saunaruumid, kus seinas on 20 mm fooliumiga kaetud kivivillplaat ja 10 mm laudis . Märgades ja niisketes ruumides on seintes ka veetõke.
pahtel, värv* ** 5 mm
keramsiitplokk 100 mm
pahtel, värv* ** 5 mm
_______
110 (130**)
* Niisked ja märjad ruumid:
veetõke
keraamiline plaat paigaldussegul 5 mm
** Saun :
fooliumiga poolkõva kivivillplaat 20 mm
hall-lepast saunalauad 5 mm
3.2.4 Katuslagi
Katus on 1/10 kaldega lamekatus. Hoone katust katab roostevabast terasest sileplekk 0,5 mm. Katte all asetseb 30 mm paksune difusioonisoontega mineraalvillast plaat. Peamist soojusisolatsiooni pakub selle all olev 300 mm paksune mineraalvillast soojustus. Lisaks on 1 mm paksune õhu- ja aurutõkkekile ning 15 mm paksune vineeralus, mis kõik toetuvad profiilplekile PP-125-0,5. Katus toetub liimpuittaladele mõõtmetega 90x300 mm. Siseviimistlusena on puidule või metallist aluskarkassile kinnitatud PVC-kattega klaasvillast moodulitega 600x600 mm ripplagi, mis märgades ja niisketes ruumides on asendatud alumiiniumist ripplaega.
Roostevabast terasest sileplekk 0,5 mm
Mineraalvillaplaat (tuulutussoontega) 30 mm
mineraalvillast soojustus 300 mm
õhu- ja aurutõke 1 mm
vineeralus 15 mm
profiilplekk PP-125-0,5 125 mm
_______
472 mm
liimpuittalad 300 mm
PVC-kattega klaasvillast ripplagi*
* Märgades ja niisketes ruumides:
alumiiniumist ripplagi
3.3 Ehitise küte
Hoone küttesüsteem on lahendatud vesikeskküttega. Kütmiseks vajalik soe vesi saadakse tehnilises ruumis paikneva õlikatlaga. Küttekehadena kasutatakse terasest radiaatoreid ning hoone on varustatud külma ja sooja veega. Lisaks on saali ning niiskete ja märgade ruumide põrandad varustatud vesi-põrandaküttega.
4. ENERGIA SÄÄSTLIKKUS JA TÕHUSUS
Hoone soojuspidavus on tagatud piisava kihilise soojustusega. Oluline on ka õhu- ja aurutõke, mille abil on võimalik vähendada intensiivset õhuvahetust ja takistada vee sisseimbumist ning ühtlasi võimaldada väljakuivamist, mille tulemusena väheneb nii energiatarve kui ka paraneb sisekliima kvaliteet.
Energiasäästu seisukohalt on ülioluline osa ka avatäidetel, kuna soojakaod akende ja uste kaudu on kordi suuremad kui välisseintel. Silmas on peetud, et aknad ei võtaks enda alla liiga suure pinna. Et saavutada veelgi parem soojapidavus, on kõik aknad varustatud kahekordse klaaspaketi ja argoontäitega.
5. PUUETEGA INIMESTE VAJADUSTEGA ARVESTAMINE
Hoone peasissepääsuni viib välistrepp. Trepiastme laius on 200 mm ning astme kõrgus 190 mm. Trepiastmed on rajatud täisnurske profiiliga. Liikumispuuetega inimeste hoonesse pääsemine on tagatud ühesuunalise liiklusega pandusega, mille laius on 1,2 m ja pikikalle 4%. Pandus on piiratud 80 mm kõrguse alumiiniumist käsipuuga.
Hoone sissepääsu ette on jäetud vaba ruumi 1,2x3,8 m ulatuses ratastooli pööramiseks.
Tuulekoja rajamisel on arvesse võetud puuetega inimeste vajadused – tuulekoja sügavuse on 1,3 m ning laiuse 3,8 m.
Hoones astmeteta ligipääsetav tualettruum , mille projekteerimisel on mõeldud ratastoolikasutajatele ja teistele liikumispuudega isikutele. Tualettruumis on arvestatud, et oleks võimalik sooritada ratastooliga täispööre, mis vastab tema pöörderaadiusele – 1400 mm.
6. TULEOHUTUSE NÕUDED
Hoone kuulub tuleohu klassi TP2 ja IV kasutusviisiga ehitiste hulka. Hoone tarindi tulepüsivus R30.
Hoone tellistest välisseinad ei ole tuleohutuse seisukohalt tuletundlikud, st moodustab vähesel määral suitsu ning ei eraldu põlevaid tükke (D-s2, d0) ning samamoodi on siseviimistluses kasutatava tellisseinaga.
Hoone betoonist ja keraamilistest plaatidest põrand kuulub klassi A1, olles seega mitte tuletundlik.
Vaheseintes kasutatav keramsiitplokk kuulub klassi A1, olles seega mitte tuletundlik.
Ripplaes kasutatavad klaasvillaplaadid on tuletundlikud ja eraldavad vähesel määra suitsu ilma põlevaid tükke eraldamata (A2-s1, d0).
Hoones on tuletõkkesektsioonipiiriga EI 30 eraldatud tehniline ruum ning kogu saunakompleks (so. naiste ja meeste riietusruumid koos WC ning pesuruumide ja saunadega). Tuletõkkekonstruktsioonis oleva avatäite tulepüsivusaeg peab vastama vähemalt poole tuletõkkekonstruksioonile ettenähtud tulepüsivusajast, st. > EI15.
Hoones on üks evakuatsioonipääse, mis asub hoone põhjapoolsel küljel. Evakuatsioonipääsuni suunduv lühike sisekoridor on laiusega 1200 mm ja vabakõrgusega 2800 mm. Kuna on arvestatud, et hoone kasutajate arv ei ületa 60 inimest, siis on lubatud, et üks evakuatsiooniteedest on 900 mm laiune.
Evakuatsioonitee pikkus hoone kõige kaugemast punktist, so naiste riietusruumi läänenurgast, on arvestatud 22 m.
Katusele ligipääs on tagatud hoone kagupoolsel küljel paikneva välise tuletõrjeredeli abil.
Tuleohutus tagatakse tarindite pinnakihtides suurema tulepüsivusega materjale kasutades – silikaattellist ja keraamikat seintes, mittepõlevat klaasvillast ja alumiiniumist ripplage laes ning keraamilisi plaate põrandal. Hoones on autonoomsed tulekahjusignalisatsiooniandurid ja pulberkustutid. Kõik suitsulõõrid ja küttekolded on eraldatud puidust ja muudest põlevmaterjalidest. Korstna ulatus üle katuseharja on 0,8 m
7. TEHNILISED NÄITAJAD
Ehitisealune pindala 193 m2
Hoone suletud netopind 141 m2
Hoone avatud brutopind 0 m2
Köetav pind 116 m2
Kõrgus 4,8 m
Pikkus 15,2 m
Laius 14,2 m
Maht 692 m3