Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjaleLOE EDASI
0
Soojuskiirguse näideteks on hõõglambist eralduv nähtav valgus, loomadelt eralduv infrapuna valgus ja kosmiline mikrolaine-taustkiirgus. Soojuskiirgus erineb soojusjuhtivusest ja konvektsioonist – lõkke lähedal olev inimene tunneb sealt tulevat soojuskiirgust, isegi kui teda ümbritsev õhk on väga külm.
Soojuskiirgus – soojuskiirgus, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu, toimub ka vaakumis, kuna ainet pole vaja, konvektsioon – soojusülekanne, kus energia levib gaasi- või vedeliku liikumise tõttu, ei toimu tahkises, kuna osakesed ei liigu.
Soojuskiirguseks nimetatakse elektromagnetlainetust (ehk footonite suurt süsteemi), mis tekib keha molekulaarse (või atomaarse) siseliikumise ehk soojusliikumise tagajärjel. Luminestsentsiks nimetatakse valguse helendumist, mille põhjustab aine ehitus.
Soojuskiirgus on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus. Kõik ained, mis on absoluutsest nullist kõrgema temperatuuriga, eraldavad soojuskiirgust, mis on üks soojusülekande vormidest.
Soojuskiirgus on tasakaaluline (suurema energiaga taseme hõivatus on alati väiksem). Kirchhoffi seadus väidab, et keha soojusliku kiirgamis- ja neelamisvõime suhe on kindlal lainepikkusel ja temperatuuril konstantne.
Soojuskiirgus on kontaktivaba. Soojuskiirgus on keeruliste aatomi siseste protsesside tulemusel ja kujutab endast kiirgava keha siseenergia leviku protsessi elektromagnetilise lainetuse või võnkumise teel.
Soojuskiirgus on elktromagneetiline lainetus ja nende lainete allikaks on kehade koostises olevad materjaalsed osakesed(elektronid, ioonid). Igasugust kiirgust iseloomustab lainepikkus ja sagedus.
Soojuskiirgus - pikalaineline infrapunavalgus, mis on neeldunud objektidesse. Suures koguses ultravalgust tungib rakkude sissemusse ja põhjustab DNA mutatsioone nind denatereerib valke.
Soojuskiirgusel on neli põhiomadust, mis seda iseloomustavad: 1) Keha poolt juhuslikul temperatuuril eralduv soojuskiirgus koosneb laiast sagedusspektrist.
Soojuskiirgus – 1) energia levib elektromagnetlainetena; 2) soojus kandub edasi ilma materjali vahenduseta; 3) kõik kehad, mille temperatuur on > 0K, kiirgavad soojuskiirgust; 4)soojuskiirgus sõltub: (kiirgava pinna temperatuurist; kiirgava pinna omadustest); 5) kiirgus jaotub (α - absorbeeruv osa; ρ - tagasipeegeldunud osa; τ - läbinud osa.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
