Taastuvenergia (2)

EESTLASTE SUHTUMINE TAASTUVENERGIASSE
Uurimistöö
Koostaja :
Klass:
Juhendaja :
2009
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Taastuvenergia 5
1.1 Päike 5
1.1.1 Päikeseenergia eelised: 5
1.1.2 Passiivne päikeseenergia 6
1.1.3 Aktiivne päikeseenergia 6
1.1.3.1 Päikesekollektor 6
1.2 Vesi 7
1.2.1 Jõgede hüdroenergia 7
1.2.1.1 Jõgede hüdroenergia kasutamise eelisteks on: 7
1.2.2 Loodete energia 8
1.2.2.1 Loodete energia eelised: 8
1.2.2.2 Loodete energia puudused: 8
1.2.3 Laineenergia 8
1.3 Tuul 9
1.3.1 Tuuleenergia eelised: 10
1.4 Biokütus 10
1.4.1 Eestis perspektiivseimad energiakultuurid : 11
1.4.2 Biokütuse eelised: 11
1.4.3 Biokütuse puudused: 11
1.5 Geotermaalenergia 12
2. Uurimus taastuvenergiasse suhtumise kohta eestlaste hulgas 14
2.1 Uuringu metoodika ja valim 14
2.1.1 Küsitluse tulemuste analüüs 14
2.1.1.1 Küsitluse kokkuvõte 23
Kokkuvõte 25
Kasutatud materjal 26
LISA 1 Küsitlus 27
Resümeed 28

Sissejuhatus

Energia pakub inimestele mugavust ja liikumisvõimalust ning on tööstuse, kaubanduse ja ühiskonna jõukuse loomiseks vältimatult vajalik. Teisest küljest avaldab energia tootmine ja tarbimine keskkonnale märkimisväärset survet . Probleemideks on kasvuhoonegaasid ja õhusaasteained, jäätmeteke ja naftasaaste. Need soodustavad kliimamuutusi, kahjustavad looduslikke ökosüsteeme ja tehiskeskkonda ning mõjuvad kahjulikult inimtervisele. Sellepärast on vajalik hakata mõtlema tuleviku peale, et muutuda sellistest energiaallikatest vähem sõltuvaks.
Lahenduseks on Taastuvenergia. See on energia, mis toodetakse keskkonnasäästlikult. Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad : hüdroenergia, tuuleenergia, biomassienergia, biokütus laineteenergia, loodeteenergia ning maa siseenergia .
Antud teema on valitud, kuna autor tunneb huvi taastuvenergia liikide ja nende kasutamise vastu. Selle tööga on soovitud anda ülevaade taastuvenergiast, samuti teavitada selle vajalikkusest ning kasulikkusest.
Teema on maailmas, kaasaarvatud ka Eestis väga aktuaalne . Ühiskonnas levivad aga sellel teemal väga valed arusaamd ning eelarvamused.
Antud töös on püstitatud järgmised probleemid:

• miks on taasutvenergia osakaal energiamajanduses väike;
  
• miks eelistada taastuvenergiat taastumatule;
  
• kui palju on inimesed teadlikud energiaprobleemidest
  

Töö eesmärgiks on:

• uurida eestlaste suhtumist taastuvenergiasse;
  
• tutvustada energiamajandusega seonduvaid probleeme;
  
• teavitada taastuvenergia vajalikkusest
  

Uurimisobjektiks on Eesti rahvas.
Töö kuulub eneriamajandus ja keskkonna valdkonda.
Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid:

• taastuvenergiat peetakse liiga kalliks;
  
• arvatakse, et taastuveneriga ei tasu ennast ära;
  
• inimesed kardavaid uundusi, pooldatakse seda mis on vana ja järele proovitud;
  
• taastuvenergia miinuste ümber keerlevad ebatõesed müüdid;
  
• taastuvenergiat ei peeta eriti vajalikuks;
  
• energiamjanduse tulevik huvitab paljusid.
  

Hüpoteeside tõestamiseks viidi läbi küsitlus eestlaste seas.
Eesmärkide täitmiseks ja hüpoteeside tõestamiseks oli vaja lahendada järgmised ülesanded:

• läbi töötada teemakohane kirjandus ja ning kasutada saadud teabest olulisemat antud töö kirjutamisel;
  
• viia läbi küsitlus eestlaste seas;
  
• analüüsida saadud tulemusi ning teha järeldused.
  

Töö on jaotatud kahte peatükki: esimeses kirjeldatakse erinevaid taastuvenergia allikaid ning teises esitatakse autori poolt läbiviidud uuringu tulemuste analüüs.

1. Taastuvenergia

1.1 Päike

Kokkuleppelises ruumis nimetusega Päikesesüsteem on päike suurim täht ja suurim energiaallikas . Päikese energia jõuab maale kiirtena ja sellist energialiiki nimetatakse kiirgusenergiaks. Elektrienergiat saab maale jõudvast päikese kiirgusenergiast muundada inimsilmale nähtavast kiirgusest ehk valgusest ja inimsilmale nähtamatust kiirgusest ehk soojusest. (taastuvenergia ettevõte 2009)
Teoreetiliselt saab kogu maailma praeguse energiatarbimise kätta päikesepaneelidega alal 700 km x 700 km. (Taastuvenergia käsiraamat 2009)
Eestis on päikeseenergia kasutatav peamiselt vahemikus märtsist kuni oktoobrini. Näiteks töötab Eestiga sarnaste valgustingimustega Soome suvemajades kümneid tuhandeid päikeseelektri süsteeme. Suur osa Eesti majakaid töötab juba aastaid osaliselt päikesepaneelide poolt toodetava elektriga . Eesti päikese kiirguse tingimused on paremad mitmetest teistest Euroopa riikidest, kus päikseelektri süsteemid on laialdaselt kasutusel - näiteks Taani, Holland või Inglismaa. (Futuren 2009)
Päikeseenenergiat saab kasutada väga erinevates valdkondades: elamu ja kontorihoonete energiavarustuses, keskkonnamonitooringu, telekommunikatsiooni, ohutusvalgustuse, linnavalgustuse ja muude süsteemide osana . Tänu päikesepaneelidele jõuab näiteks meie kodudesse ka satelliittelevisioon. Päikeseelektri lahendused on eelkõige otstarbekad väiksema voolutarbega kohtades, kus puudub elektrivarustus või kuhu võrguelektrit on kallis paigaldada, näiteks elektrivõrgust kaugel asuv suvila. Samuti on päikesepaneelid praktilised mobiilsete lahendustena meresõidukites ja autokaravanides või välitöö erivarustusena kaitsejõududes, päästeametis ja teistes sarnastes organisatsioonides. (Futuren 2009)

1.1.1 Päikeseenergia eelised:

• Päikeseelektri süsteem töötab hääletult.
  
• Päiksepaneelil pole kuluvaid osi.
  
• Päiksepaneelid on hooldusvabad.
  
• Päiksepaneeli “kütus” ehk päikesevalgus on tasuta saadaval.
  
• Päikeseelektri süsteem võimaldab kas osalist või täielikku sõltumatust elektrivõrkudest.
  
• Päikeseelektri tootmine on keskkonnasõbralik.
  

1.1.2 Passiivne päikeseenergia

Kiirguse, konduktsiooni ja loomuliku konvektsiooniga seotud soojusenergiavood on peamised looduslikud protsessid, mida arhitektuuris kasutatakse. Kui päikesevalgus langeb ehitisele, toimub vastavalt selle materjalidele päikesekiirguse peegeldumine , edasikandumine vői neeldumine . Päikese tekitatav soojus pőhjustab őhu liikumist. Päikesesoojuse mőju ajendas inimesi projekteerima maju, kasutama ehitusmaterjale ja valima maja asukohta nii, et soojenemise ja jahtumise mőju oleks vőimalik parimal viisil ära kasutada ( Kyoto in the home 2009).
Passiivse päikeseenergia tehnoloogia parandab mugavustunnet ruumis, sest takistab päikesekiirguse soovimatut mőju. Sisetemperatuurid on ühtlasemad, eelkőige loomuliku ventilatsiooni kasutamise korral ( Kyoto in the home 2009).
Passiivset päikeseenergiat kasutavad majad tehakse samadest materjalidest mis tavalised majad. Nad kulutavad vähem kütet ja seega vabaneb vähem kasvuhoonegaase . Nad on hästi isoleeritud, mis vähendab veelgi küttearveid. Passiivse kütmise projekt on odavam kui teised taastuva energia meetodid. Hoolduskulud on väikesed või puuduvad. Visuaalseid ega müraprobleeme passiivse päikeseenergia puhul ei ole.

1.1.3 Aktiivne päikeseenergia

Päikesekütte aktiivsüsteemid koosnevad päikesekollektorist, soojusmahutist ja soojuse jaotamise süsteemist. Päikesekiirgus absorbeeritakse mõnda vedelikku ning mahutus- ja jaotussüsteem väljastab soojust vastavalt vajadusele. Päikeseküttesüsteemi säästlikkus sõltub enamasti kollektori ja mahuti optimeerimisest vastavalt kohalikule ilmastikule, küttevajadusele, varuenergia tarnimise maksumusele jne.

1.1.3.1 Päikesekollektor

Päikesekollektor neelab päikesekiirgust ja muundab selle soojuseks. Soojuse edasi- toimetamiseks kollektorist võib kasutada vedelikke või õhku. Kollektori tegelik suurus sõltub energiavajadusest ja kohalikust ilmastikust. Ühepereelamu kuumaveesüsteemides on kollektori tavaline suurus 4...6 m2. Nii ruumide kütmiseks kui ka kuuma vee saamiseks mõeldud süsteemides võib kollektori pindala ulatuda 10...30 m2-ni (Taastuvenergia käsiraamat 2009).

1.2 Vesi

Vesi kui energiaallikas on rahvusvaheliselt rohkem esinev mõistena hüdro. Sõna hüdro on tuletatud vanakreeka sõnast hydōr mille tähendus on vesi. Vedeliku kolmest olekust on elektrienergia tootmiseks sobilikum vee vedel olek ja vastavad elektrijaamad mis muudavad vee kineetilise energia elektrienergiaks nimetatakse veejõujaamadeks või rahvusvaheliselt hüdroelektrijaamadeks (taastuvenergia ettevõte 2009).

1.2.1 Jõgede hüdroenergia

Enamik kasutusel olevast hüdroenergiast on jõgede hüdroenergia. Selleks kasutatakse jõele sobivasse kohta ehitatud paisu taha kogutud veemassi potentsiaalset energiat. Vesi juhitakse hüdroelektrijaama paisu taga oleva vee nivoost madalamal asuvatele veeturbiinidele, kus vesi annab oma energia (vee potentsiaalse energia muutumine vee kineetiliseks energiaks) turbiinile ja koos turbiiniga elektrigeneraatori rootorile kineetilise energiana. Generaatoris muundatakse see energia elektrienergiaks (Energiaõpik 2009).

1.2.1.1 Jõgede hüdroenergia kasutamise eelisteks on:

• taastuv ja puhas energialiik;
  
• ei raiska ressursse – jaama läbinud vesi jääb kasutuskõlblikuks;
  
• hästi väljaarendatud tehnoloogia – minihüdroelektrijaamad ( MHEJ ) on suhteliselt lihtsad, väga töökindlad ja pika tööeaga ( tavaliselt üle 50 a );
  
• pikaajaline traditsioon, palju osaliselt säilinud rajatisi;
  
• piisava kogemuse, oskusteabe ja huviliste ringi olemasolu;
  
• vee-energia omahind ei allu oluliselt inflatsioonile;
  
• paiknedes üle maa, võimaldavad nad vähendada ülekandekadusid ja parandada pinge kvaliteeti;
  
• on väga hea manööverdamisvõimega;
  

1.2.2 Loodete energia

Loodete energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme muutumisel tõusu ja mõõna ajal. Loodete energia muundatakse elektrienergiaks loodeteelektrijaamad.
Eesti tingimustes välistab loodeteenergia kasutamise Läänemere suletus , mistõttu on tõusu ja mõõna ulatus väga väikesed.
Joonis 1 Loodeteelektrijaam (Technologystudent 2009).
Loodeteelektrijaamu (tõusu-mõõnaelektrijaam) saab ehitada vaid ookeanirannikule, kus on tõusu ja mõõna ajal ookeanivee tasemete vahe suur ja kus on sobivaid lahtesid, mida mida saab tammiga sulgeda. Muus osas töötab loodeteelektrijaam sarnaselt tavalise hüdroelektrijaamale (paisuelektrijaamale), ainult selle vahega, et see töötab kahes suunas (Joonis 1) ja vaheaegadega (kahel korral ööpäevas). (Energiaõpik 2009)

1.2.2.1 Loodete energia eelised:

• Ei tooda kasvuhoonegaase ega muud saastet;
  
• Ei vaja kütust;
  
• Väga usaldusväärne elektritootja;
  
• Tööshoidmine on odav;
  
• Looded on täielikult etteennustatavad;
  

1.2.2.2 Loodete energia puudused:

• Tagab energia ainult umbes 10 tunniks iga päev;
  
• Paist läbi suudme on väga kallis ehitada ning see mõjutab suurt ala keskkonnast
  

1.2.3 Laineenergia

Laineenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme kõikumisel lainetuse tekkemisel.
Selle energeetiliselt mõistliku energiahulga saamine on tehniliselt keeruline. Lainete energiat tuleks koguda mere küllaltki suurelt pindalalt. Ka on lainete energia kasutamise võimalus ajaliselt väga ebaühtlane. Energeetikas lainete energia kasutamine olulist osa ei oma. Tavaliselt kasutatakse merel või väikesaartel olevate väikese-võimsuseliste objektide varustamiseks koostöös elektriakumulaatoritega (Vikipeedia 2009).
Laineteelektrijaamu, mis on väikese võimsusega, on ehitatud vaid kohtades, kus teiste elektrjaamaliikide kasutamine on olnud raskendatud või majanduslikult ebaotstarbekas, enamasti meres asuvate üksikute objektide energiavarustuseks (Energiaõpik 2009).
Kogu maailmas randa paiskuvate lainete võimsus on keskmiselt umbes 1 TW. See on ligikaudu üks kolmandik maailma praegusest elektrienergia tarbimisest. (Taastuvenergia käsiraamat 2009)
Avamerel on 40° ja 60° laiuskraadi vahel lainerindega edasi kanduv energia tavaliselt 50...100 kW ühe jooksva meetri kohta. Pooluste ja ekvaatori poole liikudes seenäitaja väheneb. Troopikas on laineenergia tavaliselt 10...20 kW/m (Taastuvenergia käsiraamat 2009).

1.3 Tuul

Maapinna suhtes liikuv Õhk on kokkuleppeliselt saanud nimetuse tuul. Tuul kui ilmastikunähtus sisaldab endas õhu kineetilist energiat ja vastavad elektrijaamad mis muudavad õhu kineetilise energia elektrienergiaks on saanud kokkuleppeliselt rahvusvahelise nimetuse tuulikupark (taastuvenergia ettevõte 2009).
Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemiliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks ( pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundamisel läheb aga alati teatud osa kaduma (soojuseks).
Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, kus saadakse kõige suurem osa maailma tuuleenergiast. Taanis aga saadakse tuule abil tervelt 19% riigi elektrienergiast. Palju kasutatakse tuulikuid veel Hispaanias, Portugalis, Ameerika Ühendriikides, Iirimaal ja Indias. USA California osariigis asub maailma suurim tuulepark , mille koosseisus on ligikaudu 14 000 tuulikut, mis toodavad ligikaudu 1,2% osariigi elektrienergiast (Vikipeedia 2009) .
Tuuleenergia puudusteks loetakse müra tekitamist, lindude lennu segamist ja maastikupildi rikkumist (nn visuaalne reostus ). Müra vähendamiseks on tänapäeva tuulegeneraatorid projekteeritud võimalikult hästi reguleeritavaks. Samuti on proovitud disainida paremini looduskeskkonda sobivaid tuulikuid (Vikipeedia 2009) .
Tegelikult on tuuleturbiinide poolt tekitatud müra väga väike, võrreldes müraga, millega inimesed igapäevaselt kokkupuutuvad. Turbiini all seistes võib häält tõstmata vestelda . Juhul kui tuulekiirus tõuseb, on tuuleheli valjem kui tuuleturbiinide heli.
Kaasaegsed väikesed tuulegeneraatorid võimaldavad sõltumatut ja töökindlat energialahendust seal, kus võrguelekter on kättesaamatu või kallis. Lisaks sõltumatutele lahendustele on võimalikud ka elektrivõrku ühendatud lahendused, kus tuulegeneraatori toodetav elekter vähendab elekrivõrgust ostetava elektri hulka (Futuren 2009).

1.3.1 Tuuleenergia eelised:

• Erinevalt generaatorite ja koostootmisjaamade kütustest on tuul kõigile tasuta;
  
• Tuuleenergia on täna üks kiiremini tasuvamaid taastuvenergia liike;
  
• Erinevalt päikesest on tuuleenergia saadaval ööpäevaringselt;
  
• Võrreldes päikselahendustega on tuule süsteemide jõudlus suurem;
  
• Võrreldes hüdroenergia seadmetega suhteliselt lihtne paigaldamine.
  

1.4 Biokütus

Sõna Bio on tuletatud vanakreeka sõnast bios mille tähendus on elu. Biokütuse mõiste on suhteline ja need energiaallikad mis siia alla kuuluvad on suuresti kokkuleppelised (taastuvenergia ettevõte 2009).
Toormaterjalist lähtuvalt jagatakse biokütus biodiisliks, mida valmistatakse eelkõige rapsiõlist, ja bioetanooliks, mille alusaineks on suhkrut või tärklist sisaldavad orgaanilised ained ( Postimees 2007).
Joonis 2 Biodiisli tootmine Euroopa riikides (Postimees 2007).
Biodiislit võib edukalt kasutada diiselmootorite kütusena ja seda on võimalik ka pärisdiisliga segada. Bioetanooli saab kasutada bensiinimootorites, kuid need tuleb enne ümber ehitada.
Biokütuse suurimaks plussiks peavad teadlased seda, et see on väävlivaba ja seetõttu looduses kergesti lagunev. See ei ohusta pinnast ja seeläbi ka pinnavett. Lisaks leidub biomassi suurtes kogustes ja seda pole vaja importida, mis suurendab riikide sõltumatust välismaailmast (Postimees 2007). Suurimaks biodiisli tootjaks on Euroopa Liit (Joonis 2).
Sarnaselt fossiilsetele kütustele sisaldavad ka biokütused eluks vajalikku süsinikku, mille põlemisel paiskub õhku palju süsinikdioksiidi, mis omakorda tekitab globaalset soojenemist. Kuid biokütuste põlemisel satub seda atmosfääri tunduvalt vähem ehk sama palju, kui tarvitavad kasvamiseks ära taimed (Postimees 2007).

1.4.1 Eestis perspektiivseimad energiakultuurid:

• Őlirikkad pőllumajanduskultuurid. Siia hulka kuuluvad raps, rüps, valge sinep, tuder, őlikanep jt., mida kasutatakse biodiisli tootmisel;
  
• Kiirekasvulised, lühikese, alla 15 aastase raieringiga puuliigid - paju, hall lepp , kask , haab . Kasutatakse ahjukütteks.
  
• Kiirekasvulised rohttaimed - päideroog, kiukanep, roogaruhein, ida-kitsehernes. – kasutatakse biogaasi tootmiseks;
  
• Etanoolikultuurid: nisu, rukis , tritikale, kartul , suhkrupeet
  
• Looduslikud heintaimed, niidetav biomass püsirohumaadelt, (pool)looduslikelt kooslustelt, märgaladelt jm. Neid kultuure kasutatakse biogaasi tootmisel;
  

1.4.2 Biokütuse eelised:

Biomass on:

• taastuv energiaallikas;
  
• laialdaselt levinud;
  
• kergesti kättesaadav;
  
• vőimaldab metsa- ja pőllumajandustootmisjäätmete kasutamist;
  
• aitab kaasa kohaliku tööstuse arengule ja töökohtade tekkele.
  

1.4.3 Biokütuse puudused:

• ei saa kasutada "CO2 emissiooni vabadel aladel" ehk aladel kus on kehtestatud CO2 piirnormid ja sel juhul ei saa majade kütmist biomassile üle viia
  
• pelletid vajavad ladustamiseks eraldi pinda.
  

1.5 Geotermaalenergia

Geotermiline või geotermaalne mõiste on tuletatud vanakreeka sõnadest geo (maa) ja term (soojus) ning eesti keeles tähendab see maasoojus. Inimese praeguse elukoha planeet nimetusega Maa sisemuses on inimkonna mõistes lõpmata soojusenergia allikas millele on antud nimetus magma. Elektrijaamad mis kasutavad maa soojusenergiat elektrienergia tootmiseks nimetatakse geotermaalseteks jaamadeks (taastuvenergia ettevõte 2009).
Joonis 3 Geotermaalenergiat saadake kuumadest kividest vett läbi pumbates( Green biz cafe 2008).
Geotermaalenergia ehk geotermiline energia (ka maapõueenergia) on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia.
Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on ka raske kätte saada. Termaalvett ja auru saadakse sügavale maasse rajatud puuraukudest, samuti kasutatakse kuumade kivimite soojust sealt vett läbi pumbates(Joonis 3) (Vikipeedia 2009).
Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid vähestes riikides: USA-s, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis , Filipiinidel , Uus- Meremaal jm.
Märkimisväärselt suur on geotermaalenergia osa Islandi energiabilansis, moodustades umbes 40%.
Võrreldes fossiilkütustega on maasisese energia kasutamise mõju keskkonnale väike. Ent jooksvad kulutused energia tootmisele ja transpordile on üsna kõrged, sest tarbimispiirkonnad jäävad tootmiskohtadest sageli kaugele.
Paraku ei tasu Eesti tingimustes ära geotermaalenergia sellepärast tema kasutuselevõtuks puuduvad Eestis sobivad tingimused. Geotermaalenergia kasutuselevõtt on küllaltki kallis ning seda on võimalik rakendada eelkõige vulkaanilistes piirkondades. Geotermaalenergiat kasutatakse laialdaselt Islandil (Vikipeedia 2009).

2. Uurimus taastuvenergiasse suhtumise kohta eestlaste hulgas

Energiamajandusega seonduvad teemad on maailmas väga aktuaalsed ning leiavad palju kajastamist. Taastuvenergia on üheks tänapäeva energiamajanduse põhiprioriteediks, kuna praeguste energialiikide ammendumine on lähituleviku paratamatu sündmuste käik. Sama toimub ka Eestis. Autori eesmärk oli teada saada, milline on eestlaste suhtumine taastuvenergia vajalikusesse ning kui kursis sellega üldse ollakse.

2.1 Uuringu metoodika ja valim

Uuring viidi läbi ajavahemikus 19.03.2009 – 28.03.2009 ning kokku osales selles 45 inimest.
Antud uurimistöö uuring on läbi viidud lihtsa juhusliku valimi tehnoloogial . Uuringu meetodiks oli küsitlus.
Uuring viidi läbi Eesti Vabariigi kodanike hulgas. Küsitluses osales 45 inimest vanuses 15-59.
Küsitlus koosnes üheksast küsimusest (Vaata lisa 1). Koostatud olid küsimused eesmärgil saada teada kuidas suhtuvad eestlased taastuvenergiasse ning kui teadlikud nad sellest on.

2.1.1 Küsitluse tulemuste analüüs

Autor viis läbi küsitluse (Vaata Lisa 1) uurimaks eestlaste suhtumist taastuvenergiasse. Küsitlus koosnes üheksas küsimusest, millest enamikule pidi valima pakutud vastusevariantide seast sobivaima; ühele küsimusele paluti vastata vabas vormis.
Joonis 4 Läbi viidud küsitluses osalenud inimeste arvuline koosseis (autor).
Antud küsitluses osales mehi 32 ja naisi 13.
Küsimustele vastati järgnevalt (Küsitlusleht on ära toodud lisas 1):
1. Kirjeldage oma sõnadega, mis on taastuvenergia?
Küsitluse tulemuste andmete põhjal, teab 42 vastanutest, mis on taastuvenergia. 3 inimest jätsid küsimusele vastamata . Valesid definitsioone ei olnud.
Tulemustest võib näha, et teadlikkus üldiselt taastuvenergiast eestlaste hulgas on suur. 93% vastanutest oskas anda korrektse definitsiooni. See on väga hea, sest kui vähemalt teatakse mis see on, osatakse teemas kaasa rääkida ning oma arvamust avaldada.
Järgmiseks mõningad õiged vastused, mida vastanud inimesed andsid küsimusele, mis on taastuvenergia:

• Taastuvenergia on elektrienergia tootmine taastuvatest loodusressurssidest nagu näiteks tuul või päike (mees 22 aastane).
  
• Taastuvenergia hõlmab energialiike, mida on võimalik kasutada inimesele sobiva energia tootmiseks nõnda, et tootmispotentsiaal ei vähene kasutamisega (mees 25 aastane).
  
• Taastuv energia on energia, mis taastub ühe inimpõlvkonna jooksul (mees 21 aastane)
  
• Energia mida toodetakse taastuvatest energiaallikatest(päike, tuul, vesi jne) (naine 16 aastane).
  
• Energiaressursid , mis teatud aja jooksul pärast kasutamist taastuvad, mis ei ole samas väga pikk aeg. nt tuul, päike või mida on kerge toota nt. alkohol , õli jne (naine 18 aastane).
  
• Taastuvenergia on energia, mille akumuleerimine ei põhjusta vastava energiaallika vähenemist või kadumist looduses pikaajalises perspektiivis (mees 20 aastane).
  
• Kasutades looduslikke ressursse energia saamiseks, mis on taastuvad või "ei saa otsa" (tuul, voolav vesi, laineenergia, päikeseenergia) (mees 29 aastane).
  
• Energia liik,mis on taastoodetav.Nt. päikeseenergia,tuuleenergia (naine 20 aastane).
  
• Energialiik, mida on võimalik üha ja aina uuesti toota, st energia, mida toodetakse millestki , mis ei lõppe otsa (mees 28 aastane).
  

Kas peate taastuvenergiat vajalikuks?
Joonis 5 Vastanute arvamus taastuvenergia vajalikuse kohta (autor).
Kõik küsitluses osalenud inimesed pidasid taastuvenergiat vajalikuks. Selline absoluutselt ühene vastus näitab, et eestlased on kursis, et taastuvenergia ei tooda õhusaasteaineid, reovett, sudu ega happevihmu, ja see võib aidata vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Lisaks aitab taastuvenergia vähendada riigi sõltuvust fossiilkütustest. Tulemused näitavad, et eestlased on teadvustanud endale, et fossiilsed kütused jäävad peagi ajalukku ning need on vaja asendada taastuvate energiaallikatega.
3. Millist taastuvenergia ressurssi pooldaksite teie kõige enam?
Vastanute hulgas leidus nii päikese-, tuule-, tuuma-, geotermaal-, hüdroenergia ja biokütuse pooldajaid, kuid enamik pooldas kõigi ressursside kooskasutust. Seda on ka palju teadlased ja eksperdid kõige perspektiivikamaks pidanud.
Joonis 5 Taastuvenergia ressursside pooldamine küsitluses osalenute hulgas protsentuaalselt (autor).
24 vastanut pooldas kõigi ressursside kooskasutust, 12 päikeseenergiat, 3 tuuleenergiat, 2 hüdro- ehk veeenergiat, geotermaalenergiat samuti 2 ning võrdselt 1 pooldas biokütust ja tuumaenergiat. Huvitav on päikeseenergia suur osakaal, sest tihti arvatakse, et Eestis ei oleks võimalik päikeseenergiat kasutada, kuna siin ei paista päikest piisavalt.
Eestis on päikeseenergia kasutatav peamiselt vahemikus märtsist kuni oktoobrini. Näiteks töötab Eestiga sarnaste valgustingimustega Soome suvemajades kümneid tuhandeid päikeseelektri süsteeme. Suur osa Eesti majakaid töötab juba aastaid osaliselt päikesepaneelide poolt toodetava elektriga. Eesti päikese kiirguse tingimused on paremad mitmetest teistest Euroopa riikidest, kus päikseelektri süsteemid on laialdaselt kasutusel - näiteks Taani, Holland või Inglismaa (Futuren 2009).
Selline tulemus aga näitab, et valearusaamad hakkavad ühiskonnast kaduma ning inimesed on informeeritud. Kõigi ressurisside kooskasutust pooldatakse kõige enam, sest ei taheta sõltuda vaid ühest ressursist ning nii oleks võimalik ka kõige rohkem taastuvat energiat toota. Üllatuslik on ka tuuleenergia suhteliselt väike pooldamine. Just tuuleenergiat oleks võimalik Eestis kõige tõhusamalt toota lähtudes meie asukohast.
4. Kas tunnete muret energiamajanduse tuleviku üle?
Rohkem kui kolmveerand vastanutest tunneb muret energiamajanduse tuleviku üle. 16% muret ei tunne.
Joonis 6 Muretundlikus energiamajanduse tuleviku üle vastanute seas protsentuaalselt (autor).
Tulemusest võib järeldada et eestlased suuresti siiski tunnevad muret selle üle kuhu energiamajandus tüürib. See omakorda tähendab, et energiamajanduse tulevik huvitab inimesi. Positiivselt üllatuslik oli noorte huvitatus energiamajandusest ja selle tulevikust . 15 16-st 15-18 aastasest noorest vastas küsimusele “Jah”. See on väga positiivne, sest just noorte käes ju tulevik ongi. Kui juba nii noorena selle üle huvi tuntakse, siis võib uskuda , et see huvitundlikus kasvab veelgi ning noored tõepoolest tahavad reaalselt midagi ära teha.
5. Millised on taastuvenergia plussid teie jaoks?
Kõige rohkem toodi plussiks välja keskkonnasõbralikkust ja seda, et see on taastuv. Samuti pakkusid mitmed vastanutest välja seda, et see on pikemas perspektiivis odavam.
Järgmiseks mõningad vastused, mida anti küsimusele, millised on taastuvenergia plussid:

• Loodusressursside kokkuhoid , väiksem reostus loodusele ja kasvuhoonegaaside piiramine (mees 22 aastane).
  
• Õigete valikute korral energiaiseseisvus ning võimekus toota energiat ilma, et meie keskkond kahjustuks märkimisväärsel määral (mees 25 aastane).
  
• Loodussõbralikum, pikemas perspektiivis tuleb ka ilmselt odavam kui praegune süsteem, ressursid on piiramata (naine 19 aastane).
  
• Taastuvenergiat on inimkonna jaoks lõpmatus koguses ringlemas ja selle hankimine ei põhjusta üldjuhul planeedile mingisuguseid katastroofilisi tagajärgi (mees 20 aastane).
  
• Paljudel juhtudel ei teki tülikaid jäätmeid (mees 59 aastane).
  

Tulemuste põhjal võib öelda, et eestlased näevad taastuvenergias palju positiivsed ning teavad taastuvenergia plusse taastumatu energia ees.
6. Millised on taastuvenergia miinused teie jaoks?
Taastuvenergia miinusteks peeti kõige rohkem kallidust ja ebastabiilsust.
Järgmiseks mõningad vastused, mida anti küsimusele, millised on taastuvenergia miinused:

• Väga suur alginvesteeringute hulk rahalises väärtuses ning probleemid nagu: ülekanded energiatootmise kohalt kasutajani jne. Ülekanne on probleem selletõttu, et väga tihti on parimad tootmise kohad kasutajatest väga suurte vahemaade taga (mees 25 aastane).
  
• Ebakindel, ei saa kunagi asendada täielikult taastumatuid, lisaks on see kallis ja pole võimalikki rajada igale poole tuuleparke vms, ka kaotaks suur hulk energiatööstusse hõivatud inimesi oma töö (naine 19 aastane).
  
• Igalpool ei ole võimalik rakendada/kasutada seadmeid taastuvenergia saamiseks (mees 29 aastane)
  
• Sellega peab ise jändama palju, elasin pikalt ühes majas kus oli vaid päikseenergia, hädapärast kui vihmased ilmad sai kasutada generaatorit, palju jamamist oli. Kunagi tuleb sinna lisaks tuuleenergia siis on kergem. Samas elekter ja küte on kallis, siis miks mitte natuke pingutada et saa oleks peaaegu poolmuidu käes. Samas päikesepaneelid, genekad, tuulemastid jne on kallid. Võtab aastaid et tasa see teha (naine 31 aastane)
  
• Ei ole veel väljatöötatud viisi, kuidas taastuvenergiat säilitada, nö. hoidlates vms (naine 16 aastane)
  

Taastuvenergia miinusteks toodud vastused olid üsna põhjalikud ning neid osati nimetada küllaltki palju. Mitmed väljatoodud miinused on aga laialt levinud uskumused, mis tänapäeva tehnoloogia puhul enam tõele ei vasta. Tulemuste põhjal võib öelda, et eestlased teavad mitmeid nn taastuvenergia miinustest levivaid kuuldusi, millel tegelikult tõepõhja all ei ole. See on suur probleem ühiskonnas, kuna võib kaotada inimestes usu taastuvenergiasse ning inimeste sellekohase teadlikuse suurendamiseks peaks rohkem tööd tegema.
7. Kas peate taastuvenergiat liiga kalliks?
Joonis 7 Eestlaste arvamus taastuvenergia kallidusest protsentuaalselt (autor).
Nagu ka juba eelmises küsimuses välja tuli, loetakse taastuvenergia suurimaks miinuseks tema kallidust. Taastuvenergiat pidasid liiga kalliks ligi pooled vastanutest. Seda võiks nimetada nn pooltõeks. Baasinvesteeringud nagu näiteks tuuleparkide või hüdroelektrijaamade rajamine on tõepoolest suured, kuid peale selle suuremaid kulutusi ei ole, ning taastuvenergia tootmine on väga odav. Mida edasi areneb tehnoloogia, seda odavamaks taastuvenergia ka muutub. Samas fossiilsetest kütustest energia tootmisele kulutatakse pidevalt raha. Arvestades hetkeolukorda ja tulevikuväljavaateid muutuvad need kulud aina suuremaks ja suuremaks (Joonis 8). Seega on taastuvenergia pikas perspektiivis äärmiselt odavam kui fossiilsed kütused.
Joonis 8 Gaasi, kivisöe ja tuuleenergia kallinemine 2006-2008 protsentuaalselt (autor).
8. Kas nõustuksite kui teie elukoha lähedusse tahetaks tuulepark rajada?
Joonis 9 Eestlaste nõusolek enda elukoha lähedusse rajatava tuulepargi suhtes protsentuaalselt (autor).
Rohkem kui 1/2 vastanutest oleks nõus, kui nende elukoha lähedusse rajataks tuulepark. Siiski 22 vastanut sellega nõus ei olnud.
Järgmiseks mõningad vastused, mida anti mittenõustumise põhjusteks:

• See on küll kasulik, aga samas on palju miinuseid, kõige suurem on vast müra ja näiteks linnulaulust ei maksa enam unistada jne (naine 16 aastane).
  
• Tuulepargid rikuvad maastiku. Kahjuks on üks selline mu maakodu juurde ehitatud (mees 28 aastane).
  
• Tuulepark tekitab väga suure müra taseme. park tuleks rajada rohkem eraldatud kohta (naine 19 aastane).
  
• See hääl pidi vist päris nõme olema (mees 17 aastane).
  
• Palju müra ja tuulik on harjumatu pinnavorm (mees 21 aastane).
  

Tulemused näitavad, et enimlevinumaks keeldumise põhjuks toodi välja müra. Arvatavasti on enamus nii vastanutest tegelikult seda väided kellegi kolmanda isiku käes kuulnud , ise kunagi tuuleturbiini läheduses viibimata. Paljud müraallikad, millega igapäevaselt kokkupuutume, kuid mida me vaevu tähele panemae teevad märgatavalt tugevamat müra, kui tuulepark (Tabel 1).
Tuuleturbiinid ei ole mürarikkad. Tuuleelektrijaamade tehnoloogia areng on viimasel aastakümnel jõudnud sinnamaale, et turbiinidest tõusev mehhaaniline müra on peaaegu hääletu, vaid tiibade möödumisel tornist on õhus sahinat kuulda. Kohaliku elanikkonna kaitseks on kehtestatud ranged määrused, mis piiravad tuuleturbiinide müra. Turbiini all seistes võib häält tõstmata vestelda. Juhul kui tuulekiirus tõuseb, on tuuleheli valjem kui tuuleturbiinide heli (Pakri Tuulepark 2009).
Allikas
Müra tugevus (dB)
Kuulmislävi
0
Maakoha öine taustaheli
20- 40
Vaikne magamistuba
35
Tuulepark 350m kaugusel
35- 45
65 km/h sõitev auto 100m kaugusel
55
Suruõhupuur
95
Reaktiivlennuk 250m kõrgusel
105
Valulävi
140
Tabel 1 Tuulepargi tekitatud müra võrreldes teiste müraallikatega (Inglismaa Tuuleenergia Assotsiatsioon BWEA 2009).
Samuti leidsid mõned vastanutest, et tuulepargi rajamisega jääks nende elukeskond lindudest vaesemaks.
Tänased uudsed tuuleturbiinid ei kujuta endast suurt ohtu lindude või muule elusloodusele. Uuematel tuuleturbiinidel on aeglasemad labad , mis aitavad vältida lindude suremust. Tuuleparkide asukoha valmisel arvestatakse üldiselt lindude rände mudeleid , et vähendada kokkupuudet lindudega. Samuti on turbiinid ehitatud nii, et raskendada lindudele neid kasutamast maandumiskohtadena (PacifiCorp 2009).
Taastuvenergia osakaal Eesti energiamajanduses: on piisav/võiks olla suurem?
Joonis 10 Eestlase arvamus taastuvenergia osakaalu kohta Eesti energiamajanduses protsentuaalselt (autor).
41 vastanut 45-st olid seisukohal, et taastuvenergia osakaal Eesti energiamajanduses võiks olla suurem. 2 küsitluses osalentud arvas , et taastuvenergia osakaal on piisav ning 2 vastajat ei osanud öelda. Mitte ükski vastanu ei arvanud, et taastuvenergia osakaal peaks olema väiksem. 2008 aastal oli taastuvenergia osakaal Eestis 18% ning aastaks 2020 soovitab Euroopa Komisjoni avaldatud energia- ja kliimamuutuste strateegia Eestile tõsta taastuvenergia osakaal 25 protsendini (joonis 11). Võrreldes mitmete teiste riikidega nõutakse Eestilt suhteliselt väikest taastuvenergia osakaalu (Läti 42%, Rootsi 49%, Soome 38%). Rahva pea ühtne arvamus, et osakaal võiks olla suurem näitab, et eestlasi huvitab puhas energia ning ei kardeta uuendusi.
Joonis 11 Taastuvenergia osakaal Eesti energiamajanduses aastate kaupa protsentuaalselt (autor).

2.1.1.1 Küsitluse kokkuvõte

Taastuvenergia – see tähendab energia, mis on toodetud keskkonnasäästlikult taastuvatest energiaressurssidest nagu näiteks päike, tuul, vesi jne on tänases maailmas aina tähtsamaks muutuv energiatootmisviis.
Küsitlusest selgus, et teadlikus taastuvenergia kohta eestlaste hulgas osutus suhteliselt kõrgeks. Algselt oli autor arvanud vähesemat teadmist. Kõrge teadlikus on ilmselt põhjustatud eelkõige laiast kajastamisest meedias.
Eestlased peavad taastuvenergiat väga vajalikuks. Võib uskuda, et inimesed on endale selgeks teinud milline on hetkel energiamajandus olukord ning mõistavad, et fossiilseid kütuseid ei jätku enam kauaks .
Eestlaste seas on nii päikeseenergia, tuuleenergia, biokütuse, hüdroenergia, geotermaalenergia kui ka tuumaenergia pooldajaid, kuid kõige rohkem pooldatakse siiski kõigi ressursside kooskasutust. See on ka kõige töökindlam variant, sest mingi ressursi abil on alati võimalik energiat toota. Samuti pooldati suhteliselt palju päikeseenergiat, mis näitab, et ollakse teadlikud selle võimalikus kasutamisest mitte ainult ekvatoori lähedal vaid ka mujal.
Küsitlus näitab, et suur hulk eestlasi on mures energiamajanduse tuleviku üle. Eriti suur on energiamajanduse tuleviku üle murettundvate noorte osakaal. See lubab hellitada lootusi, et energiamajandus on tõusuteel.
Taastuvenergia plusse osati välja tuua üsna palju. Kõige rohkem nimetati keskkonnasõbralikkust ja taastumisvõimet. Suur hulk vastanutest tõi välja ka selle, et pikemas perspektiivis on see odavam.
Miinustest nimetati enim ebastabiilsust ning taastuvenergia kalllidust. Siiski toodi välja ka tõele mittevastavaid argumente, mis tänapäeva tehnoloogia puhul enam tõele ei vasta. See on suuresti põhjustatud meedias levitatud valeinformatsiooni tõttu.
Pooled vastanutest pidasid taastuvenergiat liiga kalliks. Just baasinvesteeringud on need, mis tõstavad taastuvenergia hinna kõrgeks. Siiski muutub see probleem päev päevalt aina väiksemaks, sest tehnika arenes muutuvad ka taastuvenergia kasutamisega kaasnevad baasinvesteeringud aina väiksemaks.
Selgub , et üle pooled vastanutest nõustuksid, kui nende elukoha lähedusse rajataks tuulepark. Samas leidus ka üsna suur hulk inimesi, kes tuulepargi rajamisega ei nõustuks. Peamiseks mittenõustumise põhjuseks toodi välja müra. Autorile tundus, et enamus nii vastanud inimesi pole ise tuulepargi läheduses viibinud, sest tegelikult ei tekita tuuleturbiinid üldsegi mitte valju müra. See kuulub pigem taastuvenergia ümber hõljuvate müütide hulka.
Eestlased on suures osas arvamusel, et taastuvenergia osakaal Eesti energiamajanduses võiks olla suurem. Eesti, nagu ka kõik teised Euroopa Liidu liikmesriigid liiguvadki selle poole. Samas on Eestilt nõutab taastuvenergia osakaalu kasv võrreldes mitmete teiste riikidega siiski suhteliselt madal.

Kokkuvõte

Taastuvenergia on muutumas aina populaarsemaks ja vajalikumaks energiatootmisviisik. See on väljavahetamas fossiilseid kütuseid, mille varud on peagi otsalõppemas. Kuna need protsessid toimuvad kaasajal ning leivad meedias palju kajastamist, on oluline inimeste hoiak nendes küsimustes.
Tutvudes teemakohase kirjanduse ning internetiallikatega sai autor teada, milline on taastuvenergia olukord tänapäeva maailmas. Sellega täideti esimene püstitatud eesmärk.
Teiseks eesmärgiks oli teavitada taastuvenergia olukorrast ja probleemidest. Selle eesmärgi täitmist saab näidata vaid aeg.
Uurimistöö peamiseks eesmärgiks oli uurida eestlaste suhtumist taastuvenergiasse. Selleks viidi läbi küsitlus 45 eestlase seas.
Küsitluse analüüsimisel saadi teada järgmist:

• eestlaste teadmised taastuvenergiast on suhteliselt kõrged;
  
• levivad müüdid taastuvenergia negatiivsetest külgedest;
  
• eestlased tunnevad huvi energiamajanduses toimuva kohta;
  
• taastuvenergia osakaalu Eesti energiamajanduses peetakse liiga väikseks;
  
• taastuvenergiat peetakse väga vajalikuks
  

Töös püstitatud hüpoteesid said uuringu põhjal kinnitust:

• taastuvenergiat peetakse liiga kalliks;
  
• taastuvenergia miinuste ümber keerlevad ebatõesed müüdid;
  
• energiamjanduse tulevik huvitab paljusid.
  

Kasutatud materjal

Internetiallikad
1.Futuren [WWW] http://www.futuren.ee/?op=body&id=57#art8 (29.03.2009) /Internetis/
2. Futuren [WWW] http://www.futuren.ee/?op=body&id=107 (06.01.2009) /Internetis/
3. Futuren [WWW] http://www.futuren.ee/?op=body&id=25 (06.01.2009) /Internetis/
4. Futuren [WWW] http://www.futuren.ee/?op=body&id=107 (06.01.2009) /Internetis/
5.
Inglismaa Tuuleenergia Assotsiatsioon BWEA [WWW] http://www.bwea.com/ref/noise.html (28.03.2009) /Internetis/
6. Kyoto in the home [WWW] http://eesti.info/uudised/uudis.php?uudis=Passiivne_p%E4ikeseenergia&uid=425670 (10.02.2009) /Internetis/
7. PacifiCorp [WWW] http://www.pacificorp.com/Article/Article23458.html (29.03.2009) /Internetis/ /Internetis/
8. Pakri Tuulepark [WWW] http://www.pakri-tp.ee/?page=10&subpage=0&type=page&lang=et (28.03.2009) /Internetis/
9. Postimees [WWW] http://www.postimees.ee/070707/esileht/valisuudised/270961.php (02.02.2009) /Internetis/
10. Taastuvenergia ettevõte [WWW] http://www.taastuvenergia.eu/index.php?id=99 (06.01.2009) /Internetis/
11. Vikipeedia [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Taastuv_energiaressurss (21.12.2008) /Internetis/
Pildimaterjal
1. Green biz cafe [WWW] http://www.greenbizcafe.com/blog/?cat=127 (10.02.2009) /Internetis/
2. Technologystudent [WWW] http://www.technologystudent.com/energy1/tidal1.ht m (08.02.2009) /Internetis/

LISA 1 Küsitlus

Mina olen Kuressaare Gümaasiumi 10c klassi õpilane ja teen uurimustööd taastuvenergia kohta. Oleksin väga tänulik kui vastaksite alljärgnevatele küsimustele ausalt ja läbimõeldult!
Sugu: ... Mees
... Naine
Vanus: .....
1. Kirjeldage oma sõnadega, mis on taastuvenergia?
2. Kas peate taastuvenergiat vajalikuks?
3. Millist taastuvenergia ressurssi pooldaksite teie kõige enam?
a) päikeseenergia
b) hüdroenergia
c) tuuleenergia
d) biokütus
e) geotermaalenergia
f) kõigi ressursside kooskasutus
g) muu
Kui vastasite “muus” siis palun täpsustage:
4. Kas tunnete muret taastuvenergia tuleviku üle?
5. Millised on taastuvenergia plussid teie jaoks?
6. Millised on taastuvenergia miinused teie jaoks?
7. Kas peate taastuvenergiat liiga kalliks?
8. Kas nõustuksite, kui teie elukoha lähedusse tahetaks tuuleparki rajada?
Kui vastasite “ei” siis palun põhjendage:
9. Taastuvenergia osakaal Eesti energiamajanduses
a) võiks olla suurem b) on piisav c) võiks olla väiksem d) ei oska öelda

Resümeed

EESTLASTE SUHTUMINE TAASTUVENERGIASSE
Uurimistöö
Holger Kilumets
X klass
Kuressaare Gümnaasium
Juhendaja: Holger Kilumets
Resümee
Energia pakub inimestele mugavust ja liikumisvõimalust ning on tööstuse, kaubanduse ja ühiskonna jõukuse loomiseks vältimatult vajalik. Teisest küljest avaldab energia tootmine ja tarbimine keskkonnale märkimisväärset survet. Probleemideks on kasvuhoonegaasid ja õhusaasteained, jäätmeteke ja naftasaaste. Need soodustavad kliimamuutusi, kahjustavad looduslikke ökosüsteeme ja tehiskeskkonda ning mõjuvad kahjulikult inimtervisele.
Lahenduseks on Taastuvenergia. See on energia, mis toodetakse keskkonnasäästlikult. Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassienergia, biokütus laineteenergia, loodeteenergia ning maa siseenergia.
Antud teema on valitud, kuna autor tunneb huvi taastuvenergia liikide ja nende kasutamise vastu.
Tutvudes teemakohase kirjanduse ning internetiallikatega sai autor teada, milline on taastuvenergia olukord tänapäeva maailmas.
Selle tööga on soovitud anda ülevaade taastuvenergiast, samuti teavitada selle vajalikkusest ning kasulikkusest.
Töö käigus viidi läbi empiiriline uurimus taastuvenergiasse suhtumise kohta Eesti rahva seas.
Uuring viidi läbi ajavahemikus 19.03.2009 – 28.03.2009 ning kokku osales 45 inimest.
Antud uurimistöö uuring on läbi viidud küsitluse meetodil.
Uuritud kontingendist ilmnes:

• eestlaste teadmised taastuvenergiast on suhteliselt kõrged;
  
• eestlased tunnevad huvi energiamajanduses toimuva kohta;
  
• taastuvenergia osakaalu Eesti energiamajanduses peetakse liiga väikseks;
  
• taastuvenergiat peetakse väga vajalikuks
  

• energiamjanduse tulevik huvitab paljusid;
  
• taastuvenergia miinuste ümber keerlevad ebatõesed müüdid;
  
• taastuvenergiat peetakse liiga kalliks.
  

Autorile oli töö kirjutamine huvitav väljakutse. Selle käigus kerkis esile mitmeid uusi küsimusi ja probleeme, mida autor tahaks edasi uurida.
ESTONIANS ' ATTITUDE TOWARDS RENEWABLE ENERGY
Research work Holger Kilumets Grade X Kuressaare Gymnasium Supervisor: Holger Kilumets
Resume
Energy offers the comfort and the ability to move and is also essential for the creation of wealth in industry, trade and society. On the other hand , producing energy and consuming it unfolds significant pressure on the environment. Problems are air pollutants, greenhouse gases, waste generation and pollution caused by oil. It helps to change climate, damage natural ecosystems and tehiskeskkonda and adversely affect human health.
Renewable energy is the solution . This is the energy that is produced in an environmentally sustainable manner. The main sources of renewable energy are a direct solar energy, hydroenergy, wind energy, biomass, biofuel, tidal energy, and geothermal energy.
This topic has been chosen because the author has an interest in renewable energy and their use.
Examining the literature on the subject and the author of online sources became known , what is the situation of renewable energy in today 's world.
This work is to provide an overview of renewable energy, as well as to inform the need for and benefits of.
The course of the work was carried out in an empirical study of attitudes to renewable energy for people.
The survey was conducted during the period 19.03.2009 - 28.03.2009 and a total of 45 people attended.
This research study is a survey method .
Studied showed the contingent:

• Estonians' knowledge of renewable energy is relatively high;
  
• Estonians have an interest in the energy sector;
  
• The share of renewable energy sector is considered to be too small in Estonia;
  
• Renewable energy is considered a very necessary
  
• Energy economy 's future interests many;
  
• There are incorrect myths around the renewable energy's negative sides ;
  
• Renewable energy is considered to be too expensive .
  

Author found writing that work an interesting challenge. In the process a number of new issues and problems came out which the author would like to examine further .