Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused (0)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused

(SO2)
–happevihmu, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel
soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja
metallitööstuses. (NOx)
-
allikaks on
fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub
põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2)
üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on
energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi,
töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm
– eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosoolid -Aerosooli
üks tähtsaimaid omadusi puhastamise seisukohast on osakeste
sadenemiskiirus.
Osakeste suurused. Aerosooli ei iseloomusta kunagi kindel osakese
suurus, vaid osakeste suuruse jaotus, mida esitatakse diferentsiaalse
ja integraalse jaotuskõveraga.
2.
Õhu puhastamine aerosoolidest
Heterogeensete
gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid
põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise
põhimeetodeid: sadestamine raskusjõu mõjul
(gravitatsioonpuhastus);sadestamine inertsijõudude, näiteks
tsentrifugaaljõu toimel; filtrimine; märgpuhastus; sadestamine
elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus). Tavaliselt ei
saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ning seetõttu
lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku.
Vasakule Paremale
Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #1 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #2 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #3 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #4 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #5 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #6 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #7 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #8 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #9 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #10 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #11 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #12 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #13 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #14 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #15 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #16 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #17 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #18 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #19 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #20 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #21 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #22 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #23 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #24 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #25 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #26 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #27 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #28 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #29 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #30 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #31 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #32 Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused #33
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 310 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ardi Õppematerjali autor
Marina Trapido ökoloogia ja keskkonnakaitse teise vaheeksami küsimused ja vastused.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
37
doc

Teise vaheeksami küsimuste vastused

1.Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Kõige olulisemad õhu saasteained on järgmised: - Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. - Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. - Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. - Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinnade k

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
thumbnail
20
pdf

Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2

Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös. Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekitab sudukupli suurlinn

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
thumbnail
40
pdf

Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2

Ökoloogia ja keskonnakaitsetehnoloogia kontrolltöö nr2 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused  Vastus: Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav.  Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest (eelkõige vääveldioksiidist). Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust.  Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites. Pikaajaline mõju inimorganismile võib tekitada häireid kopsude töös.  Lämmastikoksiidid (NOx): on happevihmade peapõhjustajad ja hõlmavad lämmastikmonooksiidi (NO) ning lämmastikdioksiidi (NO2). Viimane on kollakaspunase värvusega mürgine gaas, mis tekita

Ökoloogia ja keskkond
thumbnail
20
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse 2. kontrolltöö

KÜSIMUSED ja vastused 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused SO2 NOx PM10 Pb benseen CO PAH x Cd x As x Ni x Hg x 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus); sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõu toimel; filtrimine; märgpuhastus; sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus). Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ning seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. Gaasi puhastusaste (%-des) ühes seadmes avaldub järgmiselt: = (C1- C2) / C1 * 100, 132 kus C1 ja C2 on lisandite kontsentratsioonid gaasis (näiteks, g/m3) enne ja pärast puhastusseadet. Puhastusastme efektiivsuse mõistet saab kasutada aerosooli koguhulga või iga

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
thumbnail
24
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Ökoloogia KT2 1. Keskkonnajuhtimine Klassikaline looduskaitse (kuni II maailmasõjani):  Looduse säästmine inimtegevuse kahjulikust mõjust  Loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine  Looduslike ökosüsteemide kaitse  Maastikukaitse ja –hooldus  Loodusmälestiste kaitse  Haruldaste linnu-ja loomaliikide kaitse Teadusel põhinev looduskaitse tekkis 19.saj II poolel (Euroopas hakati kaitsma loodusmälestisi ja Ameerikas hakati rajama rahvusparke) Looduskaitse pärast II maailmasõda: Kõik mis enne II ms + keskkonnakaitse (vee, õhu ja pinnase kaitse) Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit. Eesti esimene looduskaitseseadus anti älja 1935. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) Rahvuspargid – Lahemaa, Karula, So

Ökoloogia
thumbnail
28
docx

Ökoloogia teise vaheeksami/kontrolltöö

KÜSIMUSED 1.Keskkonnajuhtimine Keskkonnajuhtimine ehk keskkonnaohje on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust. Efektiivse keskkonnajuhtimise eesmärk on kindlustada loodusvarade ratsionaalne kasutamine ning säästev areng erinevatel tasemetel. Maailma tulevik sõltub otseselt meie tegevusest tänasel päeval 2. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Süsinikmonooksiid (CO): sisepõlemismootorites tekkiv värvitu ja lõhnatu äärmiselt mürgine gaas. Väikestes kogustes tekitab peavalu, nõrkustunnet ja peapööritust. Kõrge kontsentratsioon on surmav. Osoon (O3): mürgine gaas, mis tekib keerulise fotokeemilise protsessi käigus päikesevalguse mõjul teistest saasteainetest. Tekitab hingamisteede ja silmade ärritust. Vääveldioksiid (SO2): värvitu, terava lõhnaga ja ärritusi tekitav gaas, tekib esmajoones kütteseadmetes, tööstuslike protsesside käigus ja diiselmootorites.

Keskkond
thumbnail
18
docx

Ökoloogia

Ökoloogia KT2 vastused 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Vääveldioksiid(SO2) ­ Põhjustab happevihmu, tekib peamiselt kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja vähemal määral keemia- ja metallitööstuses. Oksiidsed lämmastikühendid (NOx) - Lämmastikühendite allikaks on fossiilsete kütuste põletamine nii küttekolletes kui ka liiklusvahendite mootorites. Teistest keskkonnaohtlikes lämmastikühenditest on olulisemad ammoniaak , mis eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest ning väga toksiline tsüaanvesinik HCN, mille allikateks on metallitööstus ja tekstiilitööstus. Põhilised põlemisel tekkivad lämmastikoksiidid on lämmastikmonooksiid (NO), lämmastikdioksiid () ja dilämmastikoksiid ehk naerugaas (O). Süsihappegaas(CO2) ­ Üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt po

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
thumbnail
7
docx

Ökoloogia II kordamisküsimused

KÜSIMUSED 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Et lisandit saaks käsitleda saasteainena, peab sellele olema kehtestatud lubatud saastetaseme piirväärtus (SPV) ja selle määramise metoodika. (SO2) ­happevihmades, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm ­ eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosooli üks tähtsaim omadus puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. See oleneb omakorda mitmest tegurist, sh sadeneva aerosooliosakese diameetrist. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Gravitatsioonitolmupüü

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun