Aatom (1)

Milline on aatomi ja tema tuuma suurusjärk? Aatomiks nim. väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Tuuma suurusjärk on 10-15m. Mis määrab aatomi massiarvu? Prootonite ja neutronite koguarv . Kuidas paiknevad tuumaosakesed tuumas? Tuumaosakesed paiknevad tuumas nagu elektronid elektronkihtides.Kirjelda tuumajõude? Tuumajõud on kõige tugevam jõud ehk tugevaim vastastikmõjuks.Tuumajõud hoiab võrdselt koos neutroneid ja prootoneid.tuumajõud ulatub 10 astmel -5m-1f.Mis määrab aatomi laenguarvu,millega see veel on seotud? Laenguarv väljendab tuumalaengut elementaarlaengus,aga võrdub ta elektronide arvuga elektronkattes.Elektronide ja prootonite laeng on võrdne ja vastand märgiline.Mis on isotoobid ,mis on neis ühesugust,erinevat? Isotoobid on erineva massiarvuga ja sama laengu arvuga tuumad .Massi arv erineb neutronite arvu erinevuse tõttu.lMillised on stabiilse tuuma tingimused? looduses on erinevas koguses isotoope,mõned pole stabiilsed.Kui neutronid ja prootoneid asub tuumas ühepalju on tuum stabiilne.Energi tasemed ei saa olla täitmata.Mida nim tuuma seoseenergiaks? Seoseenergia näitab,kui suur energia vabaneb,kui üksikutest neutronitest ja prootonitest panna kokku elemendituum,arvutatakse igal tuumal eraldi.mida nim tuuma eriseoseenergia? Näitab,kui suurt energiat on vaja ühe osakese(neutronite,prootinite) eraldamiseks antud tuumast.Mida nim massidefektiks? Osakeste ja tuumamassi vahet nim tuuma massidefektiks,(kui liita kokku tuuma osakeste massid ,siis see osutub suuremaks tekkinud tuumamassist.)mis on tuumareaktsiooni energiaväljuns ja kuidas seda leida? Näitab reaktsioonis osalenud tuumade ja selle käigus tekkinud tuumade seoseenergiate vahet. millise ebastabiilsuse põhjustab gamma-kiirgus ja milline muutus sellega tuumas kaasneb? Ta käitub nagu valgus.väga suure energiaga footonid ehk elektromagnetlained ..Kiirgus on põhjustatud sellest,et tuumas mõni prooton või neutron langeb või annab ära madalamala tühjale energi tasemele .Millise ebastabiilsuse põhjustab b-kiirgus ja milline muutus sellega kaasneb? Kiirgus on põhjustatud sellest,et tuumas on neutronite energia tase tunduvalt suurem,kui prootonite.Seega mõni neutron muundub prootoniks . Millise ebastabiilsuse põhjustab A-kiirgus ja milline muutus sellega kaasneb? On põhjustatud tuuma liigsest suurusest ,sellised tuumad hakkavad välja paiskama tuuma kilde milleks on heeliumi tuumad.mida nim tuumareaktsiooniks? Nim tuumadega toimuvaid muutusi mida põhjustab vastastikmõju teiste tuumade või elementaarosakestega.neid võid olla kahesuguseid:kas energiat vabaneb,kui tuumad ühilduvad või eraldub,kui tuumad lõhustuvad. Ahelreaktsioon - on reaktsioon mida põhjustavad osakesed tekivad tema enda reaktsiooni käigus.Põhjustab energia. Mida iseloomustab neutronite paljunemistegur? Milline on selle väärtus tuumareaktsiooni erineva kulgemise korral? Iseloomustab ahelreakeaktsiooni. Tekkigu näiteks ühel lõhustumisel kaks uut neutronit, mis mõlemad neelduvad teistes tuumades. Siis paljuneb reaktsiooni suhtarvudes 1, 2, 4, 8, 16, 32, 64, 128. selline ahelreakt. Viib plahvatuseni sest see areneb väga kiiresti. tuumakütuse kriitiline mass- on kütuse minimaalne kogus,milles algab ahelreaktsioon. U235 50kg. Kuidas saavutatakse tuumapommi lõhkamine? Pommi lõhkamiseks surutakse kaks poolkera kujulist ainekogust tavalise lõhkeaine plahvatuse abil kokku suuremaks kehaks, mille mass on ülekriitiline. tuumareaktori olulised osad- betoon -mis kaitseb ümbrust, peegeldi -peegeldab neutroneid tagasi,sellega väheneb vaja mineva tuumkütuse mass.Tuumakütust on vaja,oluline on aeglusti-ta aeglustab neutroneid,et nad tuumast liiga kiiresti läbi ei lendaks,et tuumad jõuaksid lõhustuda ja teformeeruda.Juhtvardaid on vaja nad neeldavad hästi neutroneid ja nende vähenemine pidurdab ahelreaktsiooni.Soojuskanda-selle abil käivituvad turbiinid,eeb eralduva energia veeauruks. Milliseid reaktsioone nim sünteesireaktsioonideks? Kus need reaktsioonid esinevad? . Sünteesireaktsioonid on kergete tuumade ühinemisreaktsioonid. Nende tekkimiseks on vaja kõrget temperatuuri(100milj °). Seda võib saavutada 1)ahelreakts.ga 2) võimsate laserkiirte kontsentreerimisega 3) tavalise lõhkeaine energia kontsentreerimine ühte punkti. Kuidas saavutatakse termotuumapommi plahvatus ? . Termotuumapomm koosneb aatom- ja vesinikpommist. Vesinikpommi südamikus on tavaline lõhustumistuumapomm. Selle lõhkamisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. Def neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Kiirgusenergia hulka mis neeldub keskkonna massiühikus nim neeldumisdoosiks. Neeldumisdoosi mõõtühik on grei (Gy). 1Gy=1J/kg. Milliseid ühikuid kasutatakse kiirguste mõõtmiseks? Siivert (Sv), Röntgen (R), Küriid (Ci). 25.Mida väljendab poolestusseadus ? Poolestusseadus näitab, kui palju radioaktiivsest ainest on ära lagunenud mingi ajavahemiku jooksul. 26.Mida nimetatakse poolestusajaks? Poolestusaeg on ajavahemik , mille möödumisel pooled esialgsetest radioaktiivsetest tuumadest on ära muundunud . 27.Milline võib olla kiirguse toime organismidele? Kas tead ka kiirguse suurusi? Inimesel võivad tekkida erinevad haigused, nt vähk. Kiirgus lõhub ettearvamatul viisil geneetilist koodi, mis võib hakata toimima valesti ja selle tagajärjel tekivad kasvajad, sealhulgas pahaloomulised. Esimesed kiirgusehaiguse tunnused ilmnevad doosil 0,5 – 1 Sv. 28.Kuidas kaitsta end kiirguse eest? Milliseid meetodeid rakendatakse selleks tehnikas? Hoitakse kiirgusallikast võimalikult kaugele, ümbritsetakse allikaid kestadega(nt metallplii; betoon), kergemate kiirgusallkiate eest kaitstakse end vastavate riietega( heledad, läikivad, maskid jne), Kaitstakse hingamisteid, Tööajapikkust reguleeritakse, saab varem pensionile töötades kiirgusallika lähedal, mõõdetakse aega millal ollakse kiirgusallika lähedal, vahetatakse riideid , pestakse tihti, kaitstakse enda silmi ja nahka UV kiirguse eest 30.Milles seisneb “märgistatud aatomi” meetod? Kus seda kasutada saab ja milleks? Kui asendada nt väetises või organismi viidavas aines mõni element tema radioaktiivse isotoobiga, siis käitub see keemilistes reaktsioonides sama moodi. Kuid isotoobi liikumist saab tema kiirguse kaudu jälgida. 32.Kus tavainimene puutub kokku kiirgustega? Millised neist on ohtlikumad ? Näiteks rannas , röntgeni pilte tehes, tuumapommi lõhkemisel jne. Ohtlikum on tuumapommi lõhkemisel tekkiv kiirgus, mis kiirgab radioaktiivset kiirgust.