Füüsika eksamiks kordamine (0)

1. Vektorite liitmine ja lahutamine (graafiline meetod ja vektori moodulite kaudu).
Kuidas leida vektorite skalaar- ja vektorkorrutis ?
Graafiline liitmine: Kolmnurga reegel – eelmise vektori lõpp-punkti pannakse uue vektori algpunkt. Vektorite liitmisel tuleb aevestada suundasid. Saab kuitahes palju vektoreid kokku liita.
Rööpküliku reegel – vektorite alguspunkt paigutatakse nii, et nende alguspunktid ühtivad. Saab ainult kahte vektorit kokku liita.
ax – x-telje projektsioon
ay – y-telje projektsioon
az – z-telje projektsioon
i, j, k – vektori komponendid
Skalaarkorrutis :
Kui suudame ära näidata, et vektorid on risti, siis võime öelda, et skalaarkorrutis on 0.
Vektorkorrutis:
Vektorid on võrdsed, kui suund ja siht on sama. Samasihilised võivad olla erisuunalised.
2. Mis on taustsüsteem , kohavektor , nihkevektor ? Kuidas nad on omavahel seotud?
Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor , mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktist antud punkti (r). Nihkevektor on liikumise alg-punktist liikumise lõpp-punkti tõmmatud vektor (∆r).
3. Mis on kiirus, hetkkiirus , keskmine kiirus? Millal nad on hetkkiirus ja keskmine kiirus
võrdsed? (Põhjendada)
Kiirus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha liikumist ja on arvuliselt võrdne ajaühikus läbitud teepikkusega.
Hetkkiirus näitab, kui kiiresti keha liigub antud hetkel.
Keskmine kiirus näitab, kui suur on ajavahemiku vältel toimunud nihke ja ajavahemiku suhe.
Hetkkiirus ja keskmine kiirus on võrdsed siis, kui on tegemist konstantse kiirusega, sest siis on kiirus kogu aeg samaväärne ning seetõttu ka hetkkiirus ja keskmine kiirus samaväärsed.
4. Mis on kiirendus, hetkkiirendus, keskmine kiirendus? Kuidas on seotud kiirendus
kiiruse ja kohavektoriga?
Kiirendus on võrdne ajaühikus toimuva kiiruse muutusega.
Hetkkiirenuds näitab, kui kiiresti kiirus antud hetkel muutub.
Keskmine kiirendus näitab, kui suur on ajavahemiku vältel toimunud kiiruse ja ajavahemiku suhe.
Kiirendus on kiiruse tuletis aja järgi ning kiirus on kohavektori tuletis aja järgi.
5. Tuletada valem, kuidas sõltub kohavektor ajast, kui liikumine toimub konstantse
kiirendusega.
Kiirenduse projektsioon x- teljel :
6. Tuletada valem vabalt langeva keha langemisaja arvutamiseks. Millistest suurustest
sõltub keha langemisaeg?
Kuna algkiirus v0=0, siis
Langemisaeg sõltub keha teepikkusest ehk sellest, kui kõrgelt ta langema hakkab.
7. Tuletada valem horisontaalselt visatud keha lennukauguse arvutamiseks.
(Keha kiirus maapinnale jõudmise hektel:
8. Galilei teisendused koordinaatide jaoks. Neist lähtuvalt tuletada teisendused kiiruse ja kiirenduse jaoks.
Kiirused:
Kiirendused:
9. Mis on nurkkiirus ? Tuletada valem, siis seob pöörleva keha punkti joonkiirust ja keha
nurkkiirust?
Nurkkiirus
näitab, kui suure pöörde võrra keha pöördub ajaühikus.
10. Mis on nurkkiirendus ? Tuletada valmid kuidas on seotud pöörleva keha punkti kiirendus
keha pöörlemise nurkkiirusega.
Nurkkiirendus ε näitab, kui palju muutub nurkkiirus ajaühikus.
11. Mida iseloomustavad pöörleva keha korral punkti normaal - ja tangentsiaalkiirendus?
Tuletada valem, kuidas nad on seotud nurkkiiruse ja nurkkiirendusega.
Normaalkiirendus näitab kiiruse suuna muutu ajaühikus (on suunatud kõverustsentrisse) ja tangensiaalkiirendus näitab kiiruse arvväärtuse muutu ajaühikus.
12. Newtoni kolm seadust. Mis on inertsiaalne taustsüsteem ja kuidas on inertsiaalsed
taustsüsteemid omavahel seotud.

seadus: Kui kehale ei mõju jõudu või resultantjõud on null, siis keha liigub sirgjooneliselt konstantse kiirusega või seisab paigal.

Seadus: Jõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.

Kaks keha mõjutavad teineteist absoluutväärtuselt võrdsete, kuid vastassuunaliste jõududega.
Inertsiaalsetes taustsüsteemides kehtivad Newtoni seadused. Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid liiguvad üksteise suhtes konstantse kiirusega sirgjooneliselt või seisavad paigal.
13. Millest sõltuvad kurvis liikuvale kehale mõjuvad jõud ja keha kiirendus? (Tuletada
valemid)
Kurvis liikumine on alati kiirendusega liikumine (peab olema normaalkiirendus, et keha muudaks liikumise suunda). Kehale mõjub kesktõmbejõud . . Väga paljud jõud võivad olla kesktõmbejõu rollis. Kehale mõjuvad jõud sõltuvad keha massist, liikumise kiirusest ning kurvi raadiusest. Kiirendus sõltub kurvi raadiusest ja keha liikumise kiirusest.
14. Milline on elastne ja milline on plastiline deformatsioon ? Kuidas muutub nende
deformatsioonide käigus energia. Mis on elastsuspiir ja mis on purunemispiir?
Elastne deformatsioon on selline deformatsioon, kus keha taastab peale deformeeriva jõu mõju oma algse kuju. Algselt on kehal kineetiline energia. Põrkel muutub see potentsiaalseks ning kui keha hakkab taas liikuma (algset kuju taastama ), on tal uuesti kineetiline energia.
Plastiline deformatsioon on selline deformatsioon, kus keha ei taasta esialgset kuju. Keha energia muundub soojusenergiaks.
Elastsuspiir näitab, kui palju võib keha deformeerida, et oleks tegemist veel elastse deformatsiooniga. Purunemispiir näitab, kui palju võib keha deformeerida, et keha ei puruneks.
15. Mis on materjali elastsusmoodul ? Kuidas avaldub kehas tekkiv elastsusjõud , teades
materjali elastsusmoodulit?
Elastsusmoodul E on suurus, mis näitab materjali elastsust .
Hooke ’ seadus:
on keha absoluutne pikenemine , l keha esialgne pikkus, S keha ristlõike pindala.
16. Hooke’ seadus? Mis on mehaaniline pinge ja kuidas sellest sõltub elastsusjõud? Kuidas muutub energia deformatsiooni käigus?
Hooke’i seadus väidab, et suhteline deformatsioon on võrdeline deformeeriva pingega.
, kus Δl on absoluutne pikenemine, l – keha esialgne pikkus, F – venitav jõud, S – keha ristlõike pindala, k – materjalist sõltuv võrdetegur, mida nimetatakse elastsuskoefitsiendiks.
F on suunatud kehast väljapoole( venitamine ), samuti Δl.
Teine kuju: Fel = -k ∙ Δx, kus .
k on keha jäikus , ∆x keha pikkuse muutus (võrreldes tasakaaluasendiga) ning E on elastsusmoodul. Miinusmärk k ees näitab, et elastsusjõud on vastassuunaline deformeeruva jõuga.
Mehaaniline pinge iseloomustab keha sees mõjuva surve-, tõmbe- või nihkejõu suurust keha pingalaühiku kohta.
Algselt on kehal kineetiline energia. Põrkel muutub see potentsiaalseks ning kui keha hakkab taas liikuma (algset kuju taastama), on tal uuesti kineetiline energia.
17. Mis on tangetsiaalpinge ja mida näitab nihkemoodul ? Kuidas nad on omavahel
seotud?
Nihkemoodul G iseloomustab materjali jäikust ehk vastupanu nihkedeformatsioonile.
Tangentsiaalpinge (ehk nihkepinge ) τ on lõikepinna sihis mõjuv pingekomponent. (Kogupinge avaldub normaal- ja tangentsiaalpinge kaudu.) Tangentsiaalpinged püüavad üksikuid osakesi lõikepinnas üksteise suhtes nihutada.
18. Tuletada valem, mis seoks keha impulssi ja kehale mõjuvat jõudu? Näidata, et suletud
süsteemi impulss on konstante suurus.
19. Mis on töö ja võimsus? Kuidas leida kogutöö , keskmine võimsus ja hetkvõimsus.
Jõu F mõjul teel pikkusega s iseloomustatakse suurusega, mida nimetatakse tööks.
Võimsus on ajaühikus tehtud töö.
Kogutöö:
20. Konservatiivsete jõudude töö kinnisel trajektooril (põhjendada). Mis on energia?
Energia jäävuse seadus?
Konservatiivsete jõudude töö mööda kinnist trajektoori on 0.
Näiteks raskusjõud, kui tulla tagasi samasse punkti:
Energia on keha võime teha tööd.
Energia jäävuse seadus: energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise.
21. Gravitatsiooni seadus. Tuletada valem raskuskiirenduse arvutamiseks suvalisel
taevakehal.
Kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga . , kus G on gravitatsioonikonstant.
22. Mida näitavad on esimene ja teine kosmiline kiirus? Tuletada valem esimese kosmilise
kiiruse arvutamiseks suvalisel taevakehal.
Esimene kosmiline kiirus on selline kiirus, millega keha peab tiirlema, et liikuda Maa ringorbiidil. Teine kosmiline kiirus on selline kiirus, mis on vajalik saavutada, et Maa graviatsiooniväljast pääseda.
23. Millised jäävuse seadused kehtivad elastsel ja plastilisel põrkel korral? Kuidas muutub
nende põrgete korral energia.
Kehtivad nii impulsi kui ka energia jäävuse seadused. Kaks keha lähenevad teineteisele ning omavad kineetilist energiat. Kokku lennates nad deformeeruvad ning energia muutub potentsiaalseks. Kui kehad uuesti laiali lendavad, muutub potentsiaalne energia taas kineetiliseks energiaks.
Absoluutset plastilist põrget iseloomustab see, et deformatsiooni potentsiaalset energiat ei teki; kehade kineetiline energia muundub kas osaliselt või täielikult siseenergiaks; pärast põrged kehad kas liiguvad ühesuguse kiirusega või jäävad paigale. Absoluutselt plastilise põrke korral kehtib vaid impulsi jäävuse seadus, mehaanilise energia jäävuse seadus aga ei kehti – selle asemel peab paika summaarse energia, ehk mehaanilise ja siseenergia summa jäävuse seadus.
24. Mida näitab keha inertsmoment . Tuletada valem rõnga inertsmomendi arvutamiseks?
Inertsmoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutumise suhtes. (Massiga analoogne suurus pöördliikumises.
25. Millest sõltub keha inertsmoment? Steineri lause.
Keha inertsmoment sõltub keha massist ja sellest, millise telja ümber pöörlemine toimub.
Steineri teoreem : Keha inertsmoment mistahes telje suhtes on võrdne keha inertsmomendiga telje suhtes, mis läbib keha masskeset ja on paralleelne esialgse teljega ning sinna juurde on liidetud keha massi ja telgede vahelise kauguse ruut.
26. Mis on jõuõlg ja jõumoment? Tuletada pöörliikumise põhiseadus .
Jõuõlg on kaugus pöörlemistelje ja jõu mõjumissirge vahel.
Jõumoment:
Kulgliikumises F=ma
27. Millised võnkumised on harmoonilised ja millised suurused iseloomustavad
harmoonilisi võnkumisi? Seda nii sumbuva kui ka sumbumatu võnkumise korral.
Harmooniline võnkumine on võnkumine , mida saab kirjeldada siinus- või koosinusfunktsiooniga. Harmoonilise võnkumise võrrand: x = A ∙ cos(ω0t + ϕ0) või x = A ∙ sin(ω0t + ϕ0).
A – amplituut (tasakaaluasendi ja maksimaalse hälbe vahe)
ω0 – nurksagedus (täisvõngete arv ajaühikus)
ϕ0 – algfaas (määrab ära võnkumise asendi ajahetkel 0)
T – periood, aeg, mille jooksul tehakse üks täisvõnge
ω0t + ϕ0 – faas (võnkumise asend suvalisel ajahetkel)
f – sagedus, mitu täisvõnget tehakse ajaühikus
β – sumbuvustegur, sumbimise logaritmiline deklament
Harmoonilise võnkumise korral on kiirus suurim tasakaaluasendis ning kiirendus suurim äärmustes.
28. Tuletada valmeid, kuidas on harmoonilise võnkumise korral kiirus ja kiirendus seotud
ajaga ? Millal on kiirus suurim/väikseim ja millal on kiirendus suurim/väikseim.
Kiirus on suurim tasakaaluasendis ja kiirendus äärmustes.
Harmoonilise võnkumise võrrand: x = A ∙ cos(ω0t + ϕ0) või x = A ∙ sin(ω0t + ϕ0).
29. Milline on füüsikaline pendel ? Tuletada valem füüsikalise pendli perioodi
arvutamiseks.
Füüsikaline pendel on keha, mis on riputatud masskeskmest kõrgemale.
30. Millist pendlit võib lugeda matemaatiliseks pendel? Tuletada valem matemaatilise
pendli võnkeperioodi arvutamiseks.
Matemaatiline pendel on punktmass , mis on riputatud kaalutu ja venimatu niidi otsa.
31. Milline on pikilaine ja milline on ristlaine? Millised suurused iseloomustavad lainetust
ja kuidas need suurused on omavahel seotud?
Laine on häirituse edasikandumine ruumis. Ristlaine osakesed liiguvad risti laine levimise suunaga. Pikilaine osakesed võnguvad pikki laine levimise suunda, punktid nihkuvad paigast. Ristlained saavad levida ainult tahketes keskkondades ja ainete piirpinnal. Pikilained saavad levida igas keskkonnas, nt helilaine on pikilaine.
Laineid iseloomustavad amplituud A ja lainepikkus λ (lühim vahemaa kahe samas faasis võnkuva punkti vahel.
Kui lained on samas faasis, siis max:
Interferents min:
Difraktsioon – laine paindumine tõkete taha.
32. Tuletada molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand.
Impulss:
Kontsentratsioon:
Vx on keskmine x-telje suunaline kiirus
Rõhk:
33. Millistele tingimustele vastab ideaalne gaas ? Mida näitab vabadusastmete arv ja
kuidas see on seotud gaasi molekuli kineetilise energiaga?

• Molekulid on punktmassid
  
• Kõik põrked on elastsed
  
• Ei eksisteeri tõmbejõude; osakesed on üksteisest väga kaugel ning massid on nii väiksed, et ei tohiks eksisteerida ka tõukejõude.
  

, kus p on rõhk, V ruumala, m mass, M molaarmass, T temperatuur(Kelvinites) ning R = 8.31 J/mol∙K
Molekuli vabadusaste näitab mitut parameetrit on vaja molekuli kirjeldamiseks. Molekuli vabadusaste, kui molekul koosneb ühest aatomist, on 3 ( aatom saab kulgeda mööda kolme telge). Kui ta koosneb kahest aatomist, siis 5(3 telge + 2, sest saab pöörelda mõlema aatomi ümber), kui koosneb kolmest aatomist siis 6( kulgliikumise teljed + pöörlemisteljed).
34. Mida iseloomustab Maxwelli jaotus? Mida näitavad selle jaotuse järgi leitud
molekulide tõenäolisem- ja keskmine kiirus?
Maxwelli jaotus kirjeldab gaaside kineetilist teooriat.
Kõige tõenäolisem kiirus vt on kiirus, kus jaotusel P(v) on maksimum.
Keskmine kiirus näitab molekulide keskmist kiirust (kaalume iga v väärtust jaotuses, mille kiirused asuvad intervallis dv väärtuse v ümbruses.
35. Tuletada baromeetriline valem?
Rõhk – p, kõrgus –h, rõhk kõrgusel h+dh = p+dp, gaasi tihedus – ϱ.
Kui temperatuur on konstantne , siis
Eeldusel , et temperatuur kõrgusega ei muutu, saame baromeetrilise valemi:
36. Mis on aine erisoojus , moolsoojus ja keha soojusmahtuvus . Kuidas need on suurused
on omavahel seotud? (Põhjendada)
Soojusmahtuvus näitab, kui suur energia kulub mingi keha soojendamiseks ühe kraadi võrra.
Erisoojus näitab, kui palju energiat kulub 1 kg aine soojendamiseks ühe kraadi võrra.
Moolsoojus näitab, kui palju energiat kulub ühe mooli aine soojendamiseks ühe kraadi võrra.
Soojusmahutuvus on arvuliselt võrdne keha erisoojusega, kui keha mass on 1kg ( massiühik ).
Soojusmahutuvus on võrdne moolsoojusega, kui keha on võrdne ühe mooli ainega.
Soojusmahtuvus = aine kaal
erisoojus
Soojusmahtuvus = moolide arv
moolsoojus
37. Tuletada valemid aine moolsoojuse arvutamiseks jääva rõhu ja jääva ruumala korral.
Jääval ruumalal:R𝑈=ruumalal:
Jääval rõhul:
38. Kuidas avaldub gaasi töö isobaarilise, isotermilise ja isokoorilise protsessi korral.
(Tuletada valemid)
Isohooriline protsess on jääval ruumalal kulgev protsess.
1 mooli aine korral üldjuhul , ja kuna rõhu muut on 0 (sest V on konstantne), siis on kogu töö 0.
Isobaariline protsess on jääval rõhul toimuv protsess.
1 mooli aine korral termodünaamika I seadusest , seega kuna p on konstantne, siis
, kus A on töö, p on rõhk ja ∆V on ruumala muut.
Isotermiline protsess on jääval ruumalal toimuv protsess.
39. Termodünaamika esimene seadus. Mis on soojusmasina kasutegur ja milline on selle
maksimaalne väärtus?
Süsteemile antud energiahulk on võrdne siseenergia muudu ja süsteemi poolt tehtud tööga. Q = ∆U + A, kus Q on süsteemile antud energiahulk, ∆U on siseenergia muut ning A on süsteemi poolt tehtud jõud.
Kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks. Maksimaalseks kasuteguriks loetakse 62%.
Kui mootori tsükkel toimib nii, et kõigepealt paisub ja siis surutakse kokku, siis
Kasutegur on defineeritud kui tsüklis tehtud töö A ja tsükli keskel saadud soojushulga Q1 suhe.
, kus Q on soojendilt saadud soojushulk ning Q1 on jahutile antud soojushulk.
40. Coulomb’ seadus. Mida näitab elektrivälja tugevus ja kuidas leida mitme laengu poolt
põhjustatud summaarse elektrivälja tugevus. (Põhjendada)
Jõud, millega üks punktlaeng mõjub teisele on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. (Jõu siht ühtib laenguid läbiva sirge sihiga)
ε0 = 8,85 * 10-12 F/m
ε – näitab, mitu korda om elektriväli aines nõrgem kui vaakumis
q1 ja q2 on teineteist mõjutavad laengud
r on nendevaheline kaugus
F on jõud, millega laengud teineteist mõjutavad
Lühemalt: , kus k on võrdetegur, q1 ja q2 vastastikuses mõjustuses olevqate laengute suurused ning r laengute vahekaugus .
Elektrivälja tugevus:
Elektrivälja tugevus näitab antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhet. Suund ühtib mõjuva jõu suunaga positiivsele laengule. Mitme laengu korral tuleb elektrivälja tugevuse leidmiseks vektoreid liita.
41. Elektrivälja jõujoontest lähtuv elektrivälja kirjeldus. Tuletada Gaussi teoreem
(keskkonnaks on vaakum ).
Elektrivälja kirjeldatakse jõujoontega. Elektrivälja jõujooned algavad positiivsest laengust või lõpmatusest ja lõpevad negatiise laenguga või lõpmatuses. Igas punktis on elektrivälja jõujoone puutuja sama suunaga nagu elektrivälja tugevusvektor. Mida tihedamalt on jõujooned, seda tihedam on elektriväli.
𝑆𝑠𝑎𝑜𝑟𝑖
Gaussi teoreem: elektrivälja voog läbi kinnise pinna on võrdeline pinna sees olevate laengutega.
42. Mida näitavad laengute joon-, pind- ja ruumtihedus. Lähtudes Gaussi teoreemist
tuletada lõpmatu laetud tasandi elektriväli.
Joontihedus:
Pindtihedus:
Ruumtihedus:
Näitavad laengute tihedust ühtlase paiknemise korral.
43. Mis on dipool . Mida näitab dielektriline läbitavus. Mis juhtub juhi ja isolaatoriga, kui
nad panna välisesse elektrivälja.
Dipool on laengute süsteem, mis koosneb kahest absoluutväärtuselt võrdsest, kuid erimärgilisest laengust.
Dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektriväli aines nõrgem kui elektriväli vaakumis.
Laadimata juhi viimisel elektrivälja hakkavad positiivsed laengukandjad liikuma vektori E suunas ning negatiivsed laengukandjad vastassuunas.
Juhi otstesse tekivad laengud – indutseeritud laengud. Väli vastupidi välisele väljale.
Dielektrik polariseerub välise välja toimel. Kui polariseeritud , siis ruumlaengut ei teki.
44. Mida näitab mahtuvus ? Millest sõltub kondensaatori mahtuvus? Tuletada valemid
kondensaatorite kogumahtuvuse arvutamiseks, kui need on ühendatud jadaühendusega
(järjestiku) ja rööpühendusega (paralleelselt).
Mahtuvus näitab, kui suure laengu peame andma kehale, et ta potentsiaal muutuks ühe ühiku võrra.
Mahtuvuse suurus on määratud kondensaatori geomeetriaga: katete kuju, mõõtmetega ning nende vahekaugustega, aga samuti katete vaheruumi täitva keskkonna dielektriliste omadustega.
Rööpühendusel:
Jadaühendusel:
45. Tuletada avaldis elektrivälja töö kohta laengu liigutamiseks elektriväljas.
46. Mida näitab elektrivälja potentsiaal? Kuidas see on seotud elektrivälja tugevuse ja
laengu liigutamiseks tehtava tööga? (Põhjendada)
Potentsiaal näitab tööd, mis tuleb teha, kui ühikuline laeng tuleb viia lõpmata kaugele.
47. Mis on elektromotoorjõud ja mis on pinge, kuidas on need suurused omavahel seotud?
(Põhjendada)
Elektromotoorjõud (ε) on vooluallikas olevate kõrvaljõudude poolt tehtud töö ühikulise laengu ümberpaigutamiseks ühelt klemmilt teisele.
Pinge näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise.
48. Mis on voolutihedus ja voolutugevus ? Kuidas need sõltuvad laengukandjate
kontsentratsioonist. (Tuletada)
Voolutugevus näitab, kui suur laeng kantakse ajaühikus läbi juhi ristlõike.
Voolutihedus näitab voolutugevust ristlõike pindalaühiku kohta.
49. Kirchhoffi esimene seadus? Sellest lähtuvalt kuidas avalduvad voolutugevused
jadaühendusel ehk järjestikühendusel ja rööpühendusel ehk paralleelühendusel.
Mingisse sõlme sisenevate ja sealt väljuvate voolude summa peab olema võrdne nulliga.
Jadaühendusel:
Rööpühendusel:
50. Tuletada valemid, kuidas avaldub summaarne takistus, kui takistid on ühendatud
jadaühendusega (järjestiku) ja rööpühendusega (paralleelselt).
Jadaühendus
Rööpühendus
51. Mida näitab ampermeeter ja voltmeeter ? Kuidas neid ühendada elektriahelatesse ja
millised peaksid olema nende sisetakistused? (Põhjendada)
Ampermeeter näitab voolutugevust ja voltmeeter pinget.
Ampermeeter tuleb ühendada jadaühendusega, sest siis on voolutugevus konstantne. Ideaalse ampermeetri takistus on lõpmata väike. Voltmeeter tuleb ühendada rööpühendusse, sest et siis on pinge konstantne. Ideaalse voltmeetri takistus on lõpmata suur.
52. Tuletada valem vooluallika kasuteguri arvutamiseks lähtudes vooluallika
sisetakistusest ja tarbija takistust?
53. Lähtudes üksiku liikuva laengu magnetväljast tuletada Biot ’- Savart ’- Laplace ’i seadus.
54. Lähtudes Biot’-Savart’-Laplace’i seadus tuletada sirgjuhtme magnetvälja valem.
Biot’-Savart’-Laplace’i seadus:
55. Tuletada valem solenoidi magnetilise induktsiooni arvutamiseks.
n- keermethiedus
56. Tuletada valem kahe vooluga paralleelse sirgjuhtme vahel mõjuva jõu arvutamiseks.
57. Kuidas liigutatakse vooluga kontuuri magnetvälja poolt? Leida kontuurile mõjuva
jõumomendi avaldis.
Ampere’i seiklus: Vasak pool – jõud taha, parem pool – vastupidi. Moment M püüab pöörata kontuuri nii, et tema magnetmoment Pm orienteeriks välja B suunas.
58. Tuletada töö avaldis vooluga juhtme liigutamiseks magnetväljas.
59. Tuletada magnetvälja poolt kontuuris indutseeritud elektromotoorjõu avaldis.
Miinusmärk tuleb kokkuleppeliselt, kuna töö on vastupidine sellele, mida meie tahame tekitada.
60. Kuidas jaotatakse aineid magnetiliste omaduste alusel? Kuidas muutub magnetväli
nendes ainetes?

Dimagneetikud – molekulide summaarne magnetmoment on natuke väiksem ühest (nt vask)

Paramagneetikud – aine summaarne magnetmoment on natuke üle ühe (1.000 ja alates neljandast komakohast muutub). Näiteks alumiinium .

Ferromagneetikud – magnetmomentide summa on paramagneetiku omast tunduvalt suurem. Nt raud.
Dimagneetikutes läheb magnetväli veidi väiksemaks, paramagneetikutes veidi suuremaks ja ferromagneetikutes kõvasti suuremaks.
61. Lähtudes Fermat ’ printsiibist, tuletada murdumisseadus.
Fermat’ printsiip – valgus läheb ühest punktist teise mööda sellist teed, mille läbimisaeg on minimaalne.
Murdumisseadus:
Minimaalne aeg: t’=0
62. Peegeldumisseadus . Mis on täielik sisepeegeldus ? Tuletada valem täieliku
sisepeegelduse kriitilise nurga arvutamiseks.
Täielik sisepeegeldus on
Kriitiline nurk on siis, kui gamma on 90 kraadi.
, sest gamma on 90 kraadi ja sin90 = 1
63. Lähtudes Pointingi vektori avaldisest, avaldada valguse intensiivsus, kui elektrivälja
vektori funktsioon. Mida näitab valguse intensiivsus?
Pointingi vektor
näitab energia hulka, mis kantakse ajaühikus läbi ühikulise pinnaga pindala.
0,𝑢𝑡𝑢𝑏𝑛𝑑mise kiire vahe)ldus.i omadusi.
Valguse intensiivsus on Pointingi vektori keskväärtus üle pika aja (vähemalt 1 periood).
Intensiivsus:
64. Lähtudes Huygens -Fresneli printsiibist, tuletada avaldis kahe pilu interferentsi
maksimumide leidmiseks.
65. Tuletada avaldis õhukeses kiles tekkinud interferentsi maksimumide leidmiseks.
max ⇒
Käiguvahe (ülemise ja alumise kiire vahe):