Füüsika eksamiks kordamine (0)

1. Vektorite liitmine ja lahutamine (graafiline meetod ja vektori moodulite kaudu).
Kuidas leida vektorite skalaar- ja vektorkorrutis ?
Graafiline liitmine: Kolmnurga reegel – eelmise vektori lõpp-punkti pannakse uue vektori algpunkt. Vektorite liitmisel tuleb aevestada suundasid. Saab kuitahes palju vektoreid kokku liita.
Rööpküliku reegel – vektorite alguspunkt paigutatakse nii, et nende alguspunktid ühtivad. Saab ainult kahte vektorit kokku liita.
ax – x-telje projektsioon
ay – y-telje projektsioon
az – z-telje projektsioon
i, j, k – vektori komponendid
Skalaarkorrutis :
Kui suudame ära näidata, et vektorid on risti, siis võime öelda, et skalaarkorrutis on 0.
Vektorkorrutis:
Vektorid on võrdsed, kui suund ja siht on sama. Samasihilised võivad olla erisuunalised.
2. Mis on taustsüsteem , kohavektor , nihkevektor ? Kuidas nad on omavahel seotud?
Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor , mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktist antud punkti (r). Nihkevektor on liikumise alg-punktist liikumise lõpp-punkti tõmmatud vektor (∆r).
3. Mis on kiirus, hetkkiirus , keskmine kiirus? Millal nad on hetkkiirus ja keskmine kiirus
võrdsed? (Põhjendada)
Kiirus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha liikumist ja on arvuliselt võrdne ajaühikus läbitud teepikkusega.
Hetkkiirus näitab, kui kiiresti keha liigub antud hetkel.
Keskmine kiirus näitab, kui suur on ajavahemiku vältel toimunud nihke ja ajavahemiku suhe.
Hetkkiirus ja keskmine kiirus on võrdsed siis, kui on tegemist konstantse kiirusega, sest siis on kiirus kogu aeg samaväärne ning seetõttu ka hetkkiirus ja keskmine kiirus samaväärsed.
4. Mis on kiirendus, hetkkiirendus, keskmine kiirendus? Kuidas on seotud kiirendus
kiiruse ja kohavektoriga?
Kiirendus on võrdne ajaühikus toimuva kiiruse muutusega.
Hetkkiirenuds näitab, kui kiiresti kiirus antud hetkel muutub.
Keskmine kiirendus näitab, kui suur on ajavahemiku vältel toimunud kiiruse ja ajavahemiku suhe.
Kiirendus on kiiruse tuletis aja järgi ning kiirus on kohavektori tuletis aja järgi.
5. Tuletada valem, kuidas sõltub kohavektor ajast, kui liikumine toimub konstantse
kiirendusega.
Kiirenduse projektsioon x- teljel :
6. Tuletada valem vabalt langeva keha langemisaja arvutamiseks. Millistest suurustest
sõltub keha langemisaeg?
Kuna algkiirus v0=0, siis
Langemisaeg sõltub keha teepikkusest ehk sellest, kui kõrgelt ta langema hakkab.
7. Tuletada valem horisontaalselt visatud keha lennukauguse arvutamiseks.
(Keha kiirus maapinnale jõudmise hektel:
8. Galilei teisendused koordinaatide jaoks. Neist lähtuvalt tuletada teisendused kiiruse ja kiirenduse jaoks.
Kiirused:
Kiirendused:
9. Mis on nurkkiirus ? Tuletada valem, siis seob pöörleva keha punkti joonkiirust ja keha
nurkkiirust?
Nurkkiirus
näitab, kui suure pöörde võrra keha pöördub ajaühikus.
10. Mis on nurkkiirendus ? Tuletada valmid kuidas on seotud pöörleva keha punkti kiirendus
keha pöörlemise nurkkiirusega.
Nurkkiirendus ε näitab, kui palju muutub nurkkiirus ajaühikus.
11. Mida iseloomustavad pöörleva keha korral punkti normaal - ja tangentsiaalkiirendus?
Tuletada valem, kuidas nad on seotud nurkkiiruse ja nurkkiirendusega.
Normaalkiirendus näitab kiiruse suuna muutu ajaühikus (on suunatud kõverustsentrisse) ja tangensiaalkiirendus näitab kiiruse arvväärtuse muutu ajaühikus.
12. Newtoni kolm seadust. Mis on inertsiaalne taustsüsteem ja kuidas on inertsiaalsed
taustsüsteemid omavahel seotud.

seadus: Kui kehale ei mõju jõudu või resultantjõud on null, siis keha liigub sirgjooneliselt konstantse kiirusega või seisab paigal.

Seadus: Jõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.

Kaks keha mõjutavad teineteist absoluutväärtuselt võrdsete, kuid vastassuunaliste jõududega.
Inertsiaalsetes taustsüsteemides kehtivad Newtoni seadused. Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid liiguvad üksteise suhtes konstantse kiirusega sirgjooneliselt või seisavad paigal.
13. Millest sõltuvad kurvis liikuvale kehale mõjuvad jõud ja keha kiirendus? (Tuletada
valemid)
Kurvis liikumine on alati kiirendusega liikumine (peab olema normaalkiirendus, et keha muudaks liikumise suunda). Kehale mõjub kesktõmbejõud . . Väga paljud jõud võivad olla kesktõmbejõu rollis. Kehale mõjuvad jõud sõltuvad keha massist, liikumise kiirusest ning kurvi raadiusest. Kiirendus sõltub kurvi raadiusest ja keha liikumise kiirusest.
14. Milline on elastne ja milline on plastiline deformatsioon ? Kuidas muutub nende
deformatsioonide käigus energia. Mis on elastsuspiir ja mis on purunemispiir?
Elastne deformatsioon on selline deformatsioon, kus keha taastab peale deformeeriva jõu mõju oma algse kuju. Algselt on kehal kineetiline energia. Põrkel muutub see potentsiaalseks ning kui keha hakkab taas liikuma (algset kuju taastama ), on tal uuesti kineetiline energia.
Plastiline deformatsioon on selline deformatsioon, kus keha ei taasta esialgset kuju. Keha energia muundub soojusenergiaks.
Elastsuspiir näitab, kui palju võib keha deformeerida, et oleks tegemist veel elastse deformatsiooniga. Purunemispiir