5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
69 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
timoooo
Õppematerjali autor
ja tuleb leida alternatiiv senisele muretule energiaressursside kasutuse kasvule. Inimesed mõistsid, et energia kokkuhoidmine ning sellega seotud tehnilised lahendused omandavad meie elu järgneval perioodil erilise tähtsuse. Need probleemid hakkavad puudutama meid kõiki nii üksikisikuna kui ka ühiskonna liikmena. Juba Euroopa Liidu loomise käigus võeti vastu rida direktiivseid dokumente, mis kohustasid kõiki liikmesriike suhtuma säästlikult loodusvaradesse ja välja töötama oma maal seadusandlikke akte selle tegevuse suunamiseks. Tänaseks on kogu Euroopas normiks pidev energiasäästu poliitika. Vastu võetud Euroopa Liidu direktiivid reguleerivad hoonete energiatõhusust ja energia lõpptarbimise tõhusust. Seega on iga inimese kodu selleks paigaks, kus algab energia mõistlik tarbimine. Sellises situatsioonis muutub iga üksik indiviid määravaks kogu ühiskonnale, et suudaksime säilitada
ehitustehnilise seisukorra hindamine ja elanike hinnangute väljaselgitamine nende omandis olevate korterite ning hoonete seisundi kohta. Uuringu eesmärgiks olnud puitkorterelamute ehitustehnilise seisukorra väljaselgitamiseks oli lepinguline kohustus: kaardistada 25 erinevas vanuses ja erinevas piirkonnas asuva korterelamu ehitustehniline ja sisekliima seisukord; süstematiseerida kaardistamisel saadud andmed, et neid saaks kasutada analüüsideks ning probleemide lahenduste väljatöötamiseks; analüüsida kaardistamisel saadud andmeid ja anda ülevaade uuritud korterelamute ehitustehnilisest ja siseklimaatilisest olukorrast ning hinnata nende vastupidavust; kaardistamisel saadud andmete põhjal koostada ülevaade puitkorterelamute juures esinevatest peamistest probleemidest ning välja töötada üldised põhimõttelised lahendused selliste probleemide kõrvaldamiseks.
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj
Heitgaasides sisalduvaid komponente võib jagada kahjulikeks ja kahjututeks. Kahjulikud ained on: Süsinikmonooksiid CO (vingugaas) Vesinikuühendid HC (põlemata kütus ja õli) Lämmastikoksiidid NO ja NO2 mida tähistatakse ühiselt NOx kuna O muutub pidevalt. Vääveloksiid SO2 Tahked osake Kahjututeks on: Lämmastik N2 Hapnik O2 Süsinikdioksiid CO2 V.t hiljem kasvuhooneefekt. Veeaur H2O sed (tahm). Selle vähendamiseks on vaja kasutada filtrisüsteeme, leida teine kütus. 4. Referaat PILET nr. 3 1. NOOSFÄÄRI PERSPEKTIIVID Vaimsuse ja positiivse mõistuslikkuse levitamine on iga riigi haridussüsteemi esmane eesmärk ja peaks selleks saama, kui see praegu nii ei ole. Oluliseks sammuks vaimsuse ja mõistuslikkuse suurenemise suunas võiks olla spetsiaalsete informatsioonikanalite loomine riikide, riikide liitude ja ÜRO poolt mõistusliku informatsiooni tasuta levitamiseks kõigile selle soovijatele.
Elementaarne osa normaaljõust kannab nimetust normaalpinge (-sigma). Põikjõu elementaarne osake on nihkepinge (- tau). Pinge ühikuks on nagu lauskoormuselgi jõu ja pinna jagatis (N/m²=Pa, MPa=10³kN/m²=N/mm²). Koormus- on kehale rakendatud jõud. Lauskoormus joonel antakse tavaliselt 1 kN/m= N/mm. Pinnale mõjuva jõu põhiühikuks Si süsteemis on 1 N/m²=1 Pa (paskal), mis on ääretult väike pinnakoormus, vastates vaid 0,1 mm vee samba rõhule. Seepärast on otstarbekas kasutada miljon korda suuremat ühikut megapaskal (MPa), mis arvuliselt langeb kokku suurusega 1 N/mm². Normaaljõu (N) ja põikjõu (Q) ühikuks on jõuühik (N, kN), momendi (M) ühikuks on jõu ja pikkuse korrutis (N*m, kN*m, kN*mm). Punktkoormus 1 kN = 10³ N Lauskoormus joonel 1 kN/m = 1 N/mm 4 Lauskoormus pinnal 1 kN/m² = 1000 N/m² = 10³ Pa = 10-3 MPa
bioomide (makroökosüsteemide) ja biosfääri tasemel, peame kõigepealt tundma õppima ökosüsteemi tasemel eksisteerivaid seaduspärasusi. Ökosüsteemi kolm tähtsamat komponenti on kooslus, energiavoog ja aineringe (ainete ringe) ning peamiseks uurimisobjektiks on nende vastastikused suhted. Energiavoog kulgeb ühes suunas. Osa päikeseenergiast teisendatakse (transformeeritakse) ümber orgaanilise aine koosseisu, suur osa energiast aga läheb süsteemist läbi ja eemaldub soojusenergia näol. Energia võib ökosüsteemis koguneda, siis uuesti vabaneda, aga teda ei saa teist korda uuesti kasutada kõik ökosüsteemid on avatud süsteemid nad peavad saama ja andma energiat. Erinevalt energiast võidakse aineringes osalevaid biogeenseid elemente (süsinik, lämmastik, fosfor jt.) ja vett kasutada korduvalt. Toiteelementide korduvkasutuse efektiivsus sõltub aga ökosüsteemi tüübist (korallriff korduvkasutus puudub).
Lisaks sageli mainitavatele allergilisuse probleemidele on teaduslikke uuringuid, mis viitavad konkreetsete GMO-de võimalikule toksilisusele, samuti on väga vastuoluline antibiootikumisresistentsete markergeenide kasutamine GMO-de loomisel, kuna see võib lõppkokkuvõttes viia antibiootikumidele resistentsuse tekkimisele ka inimestele ohtlikes haigustekitajates, nii et teatud antibiootikume enam selle haiguse raviks ei saa kasutada. Taimed, mis toodavad ise pestitsiide, toovad põldudele ja toidu sisse veelgi rohkem toksiine. Muundamisel on võimalik tekitada omadusi, mis loovad ökoloogilise eelise ja muundatud organism võib hakata looduses edukalt levima, tõrjudes välja kohalikke liike ning muutes koosluse liikidevahelisi suhteid. Suureneb umbrohumürgi kasutamine mürgikindlate kultuuride puhul.
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid