Elektri spikker (1)

TIHEDUS näitab,kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass (kg/m3, g/cm3) tihedus=mass/ruumala ρ=m/V
MEHAANILINE LIIKUMINE on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja vältel (m/s, km/h) kiirus= teepikkus /aeg v=s/t
54km/h=54*1000/ 3600 =15m/s
GRAVITATSIOON -kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. Gravitatsioonijõudu,millega keha tõmbab mingit maalähedast keha, nim RASKUSJÕUKS.
HÕÕRDUMINE-teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikumõju,mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat jõudu.
ELASTSUSJÕUD-jõud,mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale
JÕUD=mass*10 F=mg (põhiühik N( njuuton ))
RÕHK näitab keha poolt pinnale mõjuvat rõhumisjõudu (Pa- pascal ) rõhk=jõud/pindala p=F/S
VEDELIKUSAMBA RÕHK on võrdeline samba kõrgusega p=ρgh
Archimedese seadus: vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud,mis sõltub selle keskkonna tihedusest,teguri g väärtusest ja keha ruumalast Fü=gVρ
*Keha ujub,kui keha tihedus on väiksem vee omast
TÖÖKS nim seda kui mingi jõu mõjul keha liigub. Töö=jõud*teepikkus A=Fs (1J-džaul)
VÕIMSUS on töö tegemise kiirus Võimsus=töö/aeg N=A/t (W- vatt )
Kineetiliseks energia-liikumisenergia Ek=mv2/2
Potentsiaalne energia-kehade vastastikmõju energia Ep=mgh
MEHAANIKA KULDREEGEL:ükski lihtmehhanism ei anna töös võitu. Nii mitu korda võimade jõus,kaotame teepikkuses.
KASUTEGUR näitab kasuliku töö ja kogu töö suhet η=A(kasulik)/A(kogu)*100%
OPTILINE TUGEVUS=1/ fookuskaugus D=1/f 1dptr(dioptria)=1/1m
Langemisnurk α on alati võrdne peegeldumisnurgaga β. Kui valgus läheb hõredamast tihedamasse,murdub ta pinnaristsirge poole.
SISEENERGIA -aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa, soojenemisel suureneb.
SOOJUSHULK -siseenergia hulk,mille keha saab või kaotab soojusülekandel. 1 cal on soojushulk,mis on vajalik 1g vee temp tõstmiseks 1OC võrra. 1 cal=4,2 J soojushulk=erisoojus*mass*(lõpptemp-algtemp) Q=cm(t2-t1)
SOOJUSÜLEKANNE-keha siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele: Soojusjuhtivus -keha siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele, konvektsioon - soojusenergia levimine vedeliku või gaasi voolude liikumise teel, kiirgus- soojusenergia levib kiirgusena
MUDEL- mingi tuntud eseme või nähtuse järeletehtud kujutis,vastab tegelikkusele,suurem või väiksem,ei pruugi olla lõplik,tasapinnaline või ruumiline
RUTHERFORDI AATOMIMUDEL: aatomi keskel on väga väike pos laetud tuum läbimõõduga 10-13 cm. Ei lahendanud aatomi püsivuse probleemi ja ei seletanud miks elektronid saavad liikuda erinevatel lubatud orbiitidel .
RADIOAKTIIVSUS on tuumade iseeneslik sisemine ümberkorraldumine,mille tagajärjel tuumad paiskavad välja alfa-või beetaosakesi või gammakiirgust.
ELEKTRIVOOL -elektrilaenguga osakeste suunatud liikumine.Suunaks kokkuleppeliselt pos laenguga osakeste sound .
VOOLUTUGEVUS on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Voolutugevus= elektrilaeng /aeg I=q/t 1A=1C/1s
Samalt laetud kehalt saadud elektrilaengud on samaliigilised. Samaliigilised tõukuvad,erinimelised tõmbuvad.
ELEKTRIVOOLU TOIMED: soojuslik (triikraud,lamp), magnetiline(vooluga juhtme läheduses muudab magnetnõel suunda vastavalt voolu suunale), keemiline(saab nt lagundada aineid, mille käigus tekivad pos ja neg ioonid , nt akud)
ALALISVOOL -vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu(aku, patarei )
VAHELDUVVOOL -vool,mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad (elektrivarustussüsteem)
PINGE-füüs suurus,mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel juhis 1V=1J/1C pinge=elektrivälja töö/elektrilaeng U=A/q
Ohmi seadus: voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R
ELEKTRITAKISTUS-füüs suurus,mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. R=U/I 1Ω=1V/1A
R=ρ* l/S
ERITAKISTUS -iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Eritakistus=takistus*juhi pindala/juhi pikkus ρ=RS/l ühik 1Ω*m ja 1Ω*mm2/m
Jada-ehk järjestikühendus:juhtides voolutugevus sama(I=I1=I2), pinge juhtide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga ,jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus on võrdne juhtide takistuste summaga
Rööp-ehk paralleelühendus: pinge juhtide otstel sama, voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides, 1/R=1/R1+1/R2..
ELEKTRIVOOLU TÖÖ-füüs suurus,mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge,voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud ajaga . Ühik J Töö=pinge+laengu suurus= pinge*voolutugevus*aeg=pinge ruudus /takistus*aeg=voolutugevus ruudus*takistus*aeg=soojushulk A=Uq=UIt=U2/R*t=I2R*t=Q
ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS-ajaühikus tehtud töö kogus Ühik 1 W(vatt) N=A/t=I2*R=U2/R=UI
Võimsus=töö/aeg=voolutugevus ruudus*takistus=pinge ruudus/takistus=pinge*voolutugevus