Erinevad kütteliigid majapidamises (0)

Q: Mida jälgida gaaskütte rajamisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Erinevad kütteliigid majapidamises

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida jälgida gaaskütte rajamisel?

KOOL
Erinevad kütteliigid majapidamises
Uurimustöö
Autor:
Juhendaja :
Tallinn 2012
SISSEJUHATUS 3
KÜTUSE KOOSTISOSAD 4
KÜTTELIIKIDE JAGUNEMINE 5
VEDELKÜTUSED 8
GAASKÜTUSED 9
TAASTUVADKÜTUSED 11
SOOJUSPUMBAD 14
15

SISSEJUHATUS

Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana,näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades.
Kütust kasutatakse toidu valmistamiseks, eluaseme soojendamiseks, transpordivahendite ja masinate mootoreis, tööstuses jne.
Kütused on kivisüsi,pruunsüsi, masuut , maagaas, põlevkivi, hakkpuit, küttepuit, bensiin , petrooleum, diislikütus- need kõik on kasutusel meie igapäevaelus
See uurmistöö käsitleb just erinevaid kütteliike majapidamises või nende säästlikkust.

KÜTUSE KOOSTISOSAD

Kütus koosneb:

Orgaaniline osa – keerukad süsiniku, vesiniku, hapniku, lämmastiku ja orgaanilise väävli ühendid

Mineraalosa – savi, ränioksiid, karbonaadid , sulfaadid, sulfiidid , metallide ühendid jne. Looduslikus gaasis ei leidu. Tekitab tuhka .

Niiskus – väline niiskus ehk mehaaniline niiskus (eraldub temperatuuril >20°C) ja sisemine ehk kolloidne niiskus(seotud kütuse orgaanilise ainega, eraldub temperatuuril >100 °C).

Soojustehniliste arvutuste lihtsustamiseks esitatakse kütuse koostis keemiliste elementide massiprotsentides:
C+H+O+N+S+A+W=100%,
A – tuhk
W - niiskus

KÜTTELIIKIDE JAGUNEMINE

Kütteliigid jagunevad:

Tahkekütused

Vedelkütused

Gaaskütused

Elekterküte

Soojuspumbad

Päikeseküte

(Taastuvkütused)
Tahkekütused on tahkest ainest kütmiseks valmistatud materjal.
Vedelkütus on vedel, s.t valatav ja pumbatav põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes.(näiteks nafta ja küttepetrool)
Gaaskütus on mehaaniline segu üksikutest gaasikomponentidest.Tavaliselt esitatakse gaaskütuse koostis kuiva gaasi kohta mahuprotsentides.(näiteks maagaas ja vedelgaas )
Soojuspump on seade, mis kannab soojusenergiat ühest ruumipunktist teise. Soojuspumba tüüpiline kasutusala on keskkonna jahutamine (külmutusseadmed). (näiteks maa-vesi, õhk-vesi ja õhk-õhk soojuspump)
Päikeseküte on päikeseenergia kasutamine tarbevee soojendamiseks või hoonete kütmiseks. Päikeseenergiat kogutakse päikesekollektoris soojusena, kantakse torustiku abil tarbimiskohale või salvestatakse soojussalvestis hilisemaks kasutamiseks.
Taastuvkütused on metsas kasvavatest puudest ja põõsastest toodetavad tahked kütused. (näiteks küttepuit ja puitbrikett)
TAHKEKÜTUSED
KIVISÜSI
Kivisüsi kuulub fossiilsete kütuste hulka ja on tähtis maavara. Kivisüsi on tekkinud taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel
Kivisüsi on kõige enam süsinikuühendeid tootev kütus. Kivisöe süsinikusisaldus on 89-96%, väävlisisaldus aga 0,5-2,0%. Põhiliseks keskkonnakahjuks fossiilsete kütuste põletamisel on kasvuhoonegaaside heitmed , kuid samas ka kaevandamisega seotud põhjavee taseme alanemine ja reostus . Maastik, mille alt on kivisütt kaevandatud, muutub samuti kasutuskõlbmatuks.
Kivisöega kütmisel kasutatakse samuti kas malm - või teraskatlaid. Ahju kivisöega kütta ei saa, kuna kivisöe kütteväärtus on liialt kõrge ja ahju kivivooderdis ei ole nendele tingimustele vastav. Kivisöega kütmise osakaal jääb aasta aastalt vähemaks, kuna käitlemisel tekkiv tolm, tuhk ja samuti ka kivisöe hoidmiseks vajaliku suurusega ruumi puudumine saavad tihti takistuseks.
Kivisöe põlemisel tekib ka märkimisväärne kogus tuhka. Tekkinud tuha kogus on sõltuvalt leiukohtadest samas suurusjärgus katlas köetava söekogusega. Mõistlik on kivisöega kütmine jätta siiski suuremate katlamajade või koostootmisjaamade pärusmaaks. Käesoleval sajandil on mõistlik kasutada kõneall olevate hoonete kütmiseks oluliselt mugavamaid, keskkonnasõbralikumaid ja säästlikumaid meetodeid . Kivisöe teema lõpetuseks lisan illustreeriva karikatuuri kivisöekatla operaatorist.
Kivisöe kasutamise eelised ja puudused:
Eelised

Odav
Kõrge energiatihedusega

Puudused

Ebamugav
Määriv
Raskesti automatiseeriv

Aastane küttekulu(keskmiselt) eurodes 383,50 €1

VEDELKÜTUSED

KERGE KÜTTEÕLI
Kerget kütteõli kasutatakse eramute kütteks, tööstuses, põllumajanduses ja ka laevadel. Kerge kütteõli on ahjukütus ja küttepetrool. On nii suvine kui ka talvine kergkütteõli, mis erinevad üksteisest viskoossuselt. Eestis kasutatava talvise kergkütteõli hangumispunkt on -35°C, üldine väävlisisaldus kuni 0,3-1,0% veesisaldus aga kuni 0,03%.
RASKE KÜTTEÕLI
Raske kütteõli ehk masuut on nafta töötlemisel pärast kergete naftasaaduste eraldamist saadav vedelkütus. Rasket kütteõli kasutatakse rohkem suurevõimsusega kateldes, näiteks aurukateldes.Kasutatakse samuti soojus - ja elektrienergia tootmises, kuid ei ole reaalsetel temperatuuridel hästi voolav ega pumbatav. Sellest tulenevalt vajab eelnevat kuumutamist. Tulenevalt Eesti seadustest ei tohi küttekateldes kasutada suurema väävlisisaldusega kui 1,0% rasket kütteõli.
Õlikütte kasutamise eelised ja puudused:
Eelised

Väike hooldusvajadus
Täisautomaatne

Puudused

Kalli hinnaga kütteliik
Keskkonnaohtlik
Suur rajamiskulu
Aastane küttekulu(keskmiselt) eurodes 1086,50 €.2

GAASKÜTUSED

MAAGAAS
Maagaas on looduslikest allikatest reeglina koos nafta tootmisega eralduv süsivesinikgaas. Maagaasi kasutatakse peamiselt kütusena. Maagaasil peaaegu puudub väävlisisaldus ja just seetõttu on ta üks eelistatuim fossiilne kütus. Samuti ei eraldu tema täielikul põlemisel CO-d, see ei saasta keskkonda tahma ja raskemetallidega. Maagaasi väävlisisaldus on alla 0,0001g/kg kohta.
Mida jälgida gaaskütte rajamisel?
Maagaasiga küttesüsteemi valikul peaks eelkõige vaatama läbi gaasitrasside olemasolu. Uuselamurajoonides on valdavalt maagaasivõrk välja ehitatud, kasutuses oleva hoone rekonstrueerimisel ja küttesüsteemi moderniseerimisel saab aga tihti trassi puudumine määravaks. Kui aga gaasitrass on hoonest kaugemal, võib sellega liitumine nõuda liialt suuri investeeringuid, mille tasuvusaeg venib liialt pikaks.
Olemas on erinevaid gaaskatlaid-seinapealsed, põrandapealsed.
Antud katelde kasutegur ulatub kuni 110%-ni, tavaliste gaasikatelde kasutegur on keskmiselt 93%.
Maagaasi kasutamise eelised ja puudused:
Eelised

Täisautomaatne
Minimaalne hooldus

Puudused

Halb kättesaadavus
Plahvatusoht

Aastane küttekulu(keskmiselt) eurodes 396 €.3
VEDELGAAS
Vedelgaas on süsivesinike ühend, mis saadakse nafta krakkimise tulemusel. Küttegaasides kasutatakse enim propaani ja butaani segu. Vedelgaasi hoitakse surveanumates, mis mahu järgi jagunevad balloonideks (1-150 liitrit) ja mahutiteks (alates 150 liitrist). Mahutites on vedelgaas veeldatud kujul, sellest ka nimetus vedelgaas.
Vedelgaasi kütteks kasutamine on kogumas järjest rohkem populaarsust. Katlad on samad mis maagaasiga kütmisel, kuid ümberseadistamisel vajavad põleteid. Samuti võib vajada väljaehitamist vedelgaasimahuti.
Vedelgaasiga kütmisel on rohkem levinud kiirgusküte, seda majapidamistes veel suhteliselt vähe, kuid ehitusobjektidel, tööstushoonetes ja ka suveõhu soojaallikana välikohvikutes ja eramute terrassidel kogub kiirgusküte järjest enam populaarsust. Tegemist on väga effektiivse kütmisviisiga.
Vedelgaasi kasutamise eelised ja puudused:
Eelised

Kasvav populaarsus
Ökonoomsus
Soodne hind

Puudused

Küttekeha lähedal olev kõrge temperatuur
Halb kättesaadavus

TAASTUVADKÜTUSED

PÄIKESEENERGIA
Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikusvalgustuses.
Päikeseenergia on kõige alugupärasem energia, mida meie universumis on kasutatud. Kõik, mida inimkond teab ja mõistab on võimalik tänu päikeseenergiale. Päikeenergia on kindlasti ka kõige orgaanilisem
Päikeseenergiat kasutatakse

Soojuse tootmiseks (sh. tarbevee ja joogivee kütmiseks) kasutatakse päikesekütteseadmeid.
Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda päikesepatareidega või päikese-soojuselektrijaamadesläbi soojuse.

Päikeseenergia eelised ja puudused:
Eelised

Päikeselt tulev energia on tasuta ning piiramatus koguses kättesaadav
Vee soojendamisega ei kaasne keskkkonnasaastet
Olenevalt asukohast võib vee soojendamine anda

kuni 80% aastasest sooja vee vajadusest;
Puudused

Võimalik visuaalne mõju ümbruskonnale;
Talvel on vähem päikest ja ka sooja vett kui suvel;
Tulemus oleneb ilmastikutingimustest;
Meie tingimustes võimalik kasutada ainult lisaküttena.

ELEKTRIKÜTE
Elektriküte on väikeste rajamiskuludega, kasutamishõlbus ja paindlik lahendus. Selle üks ülekaalukaid eeliseid seisneb asjaolus, et erinevaid elekterkütteviise on võimalik hõlpsasti vastavalt vajadusele üksteisega kombineerida. Elekterküte on kohaldatav kodu kõikides ruumides ja seda saab kergesti paigaldada ka hiljem. Ühtlasi saab elekterkütet lihtsalt ja kiiresti reguleerida täpsete termostaatide abil.
ktriküttelahendus. Need ei nõua ehitamisel mingisuguseid spetsiaallahendusi ning sobivad seetõttu hästi ka sellistesse kohtadesse, kus viiakse läbi kapitaalremont. Elektriradiaatoreid on võimalik kasutada kodu kõikides ruumides. Kõige sagedamini asetatakse radiaatorid akende alla, sest see muudab märkamatuks akende tõttu tekkinud tõmbetuule.
Laeküte toimub laesõrestiku alla varjatud küttekile abil. Soojuskiirgus kandub tuppa , küttes selle seinu, mööblit ja põrandat.

Põrandaküte kohaneb kõikide ruumide ja põrandamaterjalide jaoks. Põrandaküte sobib kõikide Teie kodu tubade ja ruumide soojendamiseks nii uusehitustes kui ka remonditööde käigus paigaldatuna.

Elektrikütte eelised ja puudused:

Eelised

Elektrisüsteem võtab vähe ruumi
Väga paindlik, pakkudes erinevate ruumide jaoks erinevaid võimalusi

Puudused

Tõusev hind

Pikema voolukatkestuse korral ei saa kuidagi tuba soojaks (lisaks elektriküttele oleks vajalik ka näiteks ahi)

Aastane küttekulu(keskmiselt) eurodes 1500 €.

SOOJUSPUMBAD 4

Soojuspumbaks nimetatakse konditsioneeri, mille kompressorit juhitakse inverteriga, millel on peal ventiil ehk soojuspump, talvevarustus mis sisaldab küttekaablit, avasid välisseadme põhjas, karterisoojendust ning sulatusprogrammi.
Soojuspump pumpab soojusenergiat ühest piirkonnast teise. Soojuspump võib energiat ammutada näiteks õhust, veest, kaljust või pinnasest ning saadud soojusenergiaga kütta maja küttesüsteemi või toota sooja tarbevett.
Soojuspumba eelised ja puudused
Eelised

Töökindel
Ökonoomne
Ei ole vaja katlamaja
Peaaegu hooldevaba

Puudused

Suur alginvesteering

Aastane küttekulu (keskmiselt)eurodes 1090€.5
Õhk-õhk soojuspump
Õhk-õhk soojuspump koosneb ühest välismoodulist ja ühest või mitmest sisemoodulist. Soojuspumba välismoodul võtab soojusenergiat välisõhust ning transpordib selle hoones asuvasse sisemoodulisse, kus juhitakse ventilaatori abil soojus ruumiõhku. Õhksoojuspumbaga ei ole võimalik kütta radiaatorite vett ega toota sooja tarbevett.Õhk-õhk tüüpi soojuspumbad on kõige kiirem ja odavam lahendus.
Õhk-õhk tüüpi seadmeks nimetatakse seadet, mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse õhule.

Õhk-vesi soojuspump
Õhk-vesi soojuspump võtab soojusenergia välisõhust nagu õhusoojuspump, kuid ruumis kannab selle üle vesiküttesüsteemile. Õhk-vesi soojuspumbaga saab kütta hoonet põrandakütte- või radiaatorküttesüsteemi kaudu ning toota sooja tarbevett. Õhk-vesisoojupumbas toimub energia pumpamine.

Õhk-vesi soojuspumba eelised ja puudused:

Eelised

Soodne kütteliik
Seade ei vaja spetsialisti hooldust
Puudub tuleoht
Toodab kuuma tarbevett
Puldist juhitav
Puudub suits, tuhk ja tolm

Puudused

Seadme piiratud küttevõimsus
Soojuspumba ruum
Töö efektiivsus sõltub välistemperatuurist (-20 kraadi ja alla selle)

Aastane küttekulu (keskmiselt) eurodes 1800€.
Kasutatud kirjandus
Raamat
Viiding, Herbert 1984. „Eesti mineraalid ja kivimid“ –linn, Tallinn,kirjastus:Valgus
Yarrowm Joanna 2009. „Kuidas väendada oma ökoloogilist jalajälge?“- linn Tallinn, kirjastus: Sinisukk
Internetiallikas

http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCtus#K.C3.BCtteliikide_v.C3.B5rdlus

http://www.maaleht.ee/

http://www.abckliima.ee/

http://et.wikipedia.org/wiki/Soojuspump
1 http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCtus#K.C3.BCtteliikide_v.C3.B5rdlus
2 http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCtus#K.C3.BCtteliikide_v.C3.B5rdlus
3 http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCtus#K.C3.BCtteliikide_v.C3.B5rdlus
4 www.abckliima.ee
5 www. teaduspark .ee
17

.DOC Laadi alla originaalfail 17 lk · .doc · 17 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MariellM Õppematerjali autor

põhjalik uurimustöö kütuse liikidest,Kütuse koostisosad, kütteliikide jagunemine, tahkekütused, vedelkütused, gaaskütused, taastuvadkütused, elektriküte, soojuspumbad

uurimustöö kütteliigidsoojus soojuse soojuspumba kivisöe maagaas soojuspump vedelgaas kütteõli päikeseenergia

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Küttesüsteemid

kokkuhoidu 5 kuni 15% kogu soojusenergeetilisest vajadusest. Kombineeritud solaarküttesüsteemi hind on ligi kaks korda kõrgem üksnes tarbevee soojendamise süsteemi hinnast, kokkuhoid soojusenergia pealt on aga kuni kaheksa korda suurem. Solaarküttesüsteem on ühekordne investeering, edaspidi kulub pisut raha vaid soojussõlme hoolduseks. (Energiasäästu portaal. Päikeseküte 2) Päikesekollektorite hinnad on erinevad. Päikeseküttesüsteemi kogu hind jaguneb laias laastus kolmeks osaks: 1/3 kollektor, 1/3 salvestuspaak ja 1/3 paigaldus- ja ühenduskulud. Oluline faktor alginvesteeringu tegemisel on kasutusaeg mida pikem see on, seda suurem on tasuvus. Tasuvusajaks arvestatakse praeguste kütusehindade juures umbes 15 aastat. Arvestades aga fossiilsete kütuste paratamatut kallinemist, lüheneb päikesekollektorite tasuvusaeg kindlasti. Enamik kollektoreid säilitab 100% tootlikkuse 2530 aastaks.

Uurimistöö

docx

Soojuspumbad, alternatiivenergeetika

TALLINNA POLÜTEHNIKUM ALTERNATIIVENERGEETIKA SOOJUPUMBAD Koostaja: Gert-Kardo Kitsingi Õpperühm: EA-13 TALLINN 2015 1 SISUKOR SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 SOOJUSPUMBAD.....................................................................................................................5 ÕHK-VESI SOOJUSPUMP.......................................................................................................7 Mis on õhk-vesisoojuspump...................................................................................................7 Inverteriga õhk-vesisoojuspump on säästlik...........................................................................7 Millal valida õhk-vesi soojuspump?.......................................................................................7 Tööp?

Energia ja keskkond

doc

Soojuspumbad

http://kokkuhoid.energia.ee/? id=1318&PHPSESSID=3486902c77b9effd8d7fe765a9ecd7da Soojuspumbad Soojuspump on seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu või maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka mingil määral elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega[9] nagu igapäevane külmkapp. Ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. Soojuspumba tööpõhimõte: 1. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojuspumpa. 2. Keskkonnasoojus hakkab soojendama soojuspumba aurustis külmainet, mis aurustub. 3. Kompressor avaldab survet külmainele, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiremini. 4. Saadud soojusenergia juhitakse torustiku abil kütte- ja sooja tarbevee süsteemi. 5. Külmaaine rõhk alandatakse paisuventiili abil ja see muutub taas vedelikuks, mis voolab

Tehnikalugu

doc

Referaat Soojuspumbad

Sinu Kool Sinu Eriala/Klass Sinu Nimi SOOJUSPUMBAD Referaat Juhendaja: Õpetaja Nimi Pärnu 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus............................................................................................................................ 4 2. Soojuspumba töö põhimõte..................................................................................................... 5 3. Soojuspumpadest üldiselt........................................................................................................ 6 4. Soojuspumpade lühiiseloomustus........................................................................................... 7 4.1 Õhk Õhksoojuspumbad...................................................................

Maja soojustus

128

pdf

Soojuspumbad Konspekt

Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika Instituut Soojuspumbad Õppeaine kood: MSJ0120 Õppejõud: Andrei Dedov Sissejuhatus ...Energia hinna tõus ja kliimamuutus panevad inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi... Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 2 Soojustransformaatorid Termodünaamika teise seaduse Clauciuse sõnastus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandmine külmemalt kehalt kuumemale. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 3 Soojustransformaatorid Soojustransformaatorid Soojuspumbad Külmutus- (jahutus) seadmed Soojuspump-külmutusseadmed 12/11/10

Energia ja keskkond

doc

Elu päikeseenergial

Tartu Ülikool ELU PÄIKESEENERGIAL referaat |2 Tartu 2012 |3 Sisukord Taastumatud ja taastuvad energiaressursid............................................................................ 4 Päikeseenergia....................................................................................................................... 5 Päikeseenergia otsene kasutus............................................................................................... 5 Passiivne päikeseküte......................................................................................................... 5 Fotoelektrilised süsteemid. ................................................................................................. 6 Päikesepaneelid...................

Füüsika

doc

Nafta

NAFTA 1. Kütused Kütuseid kasutatakse energia saamiseks. Kütuseid võib liigitada mitmeti, näiteks looduslik kütus tehiskütus tahkekütus kivisüsi, põlevkivi turbaprikett, koks vedelkütus nafta bensiin, kütteõli gaaskütus maagaas generaatorigaas Olemas on taastuvad ja mittetaastuvad kütused. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi. Need moodustusid pikaajaliste ningeriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused sõnnik, põhk. Taastuvate kütuste osakaal tänapäeva ühiskonna energiabilansis on tühiselt väike. Kütused, v.a tuumak?

Keemia

docx

Energiaallikad

Antud energiat saab muuta elektrienergiaks ja ka otseselt kütteks kasutada, seejuures säästes fossiilseid kütuseid. Pinnasesoojuse saamiseks paigaldatakse plasttorude võrgustik umbes 1 meetri sügavusele maa sisse, torustiku võib panna ka vähemalt 3- 4meetrise sügavusega veekokku. Eelisteks on odav hind, kindlus ja loodussôbralikkus. Ainsana tarbib elektrienergiat soojuspump, mis hoolitseb kõige ülejäänu eest, tõstes torus ringleva soojuskandja temperatuuri majapidamises vajaliku tasemeni, umbes +60 °C (kütmine, soe tarbevesi). Spetsialistide hinnangul saab 1 kWh elektrienergia kulutamisega küttesse 4 kWh soojusenergiat. Maaenergiat saab kasutada näiteks hoonete kütmisel ja sooja vee saamiseks. Seadme eeliseks on ka see, et pärast esialgset rahakulutust töötab süsteem pea hooldevabalt, kuid probleemiks on suhteliselt suur alginvesteering, alates umbes 160 000 kroonist. Üheks puuduseks võib nimetada ka seda, et geotermaalenergiat

Energiamajandus

Rohkem sarnaseid