Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Soojus, energija - Kontrolltöö küsimused ja vastused. (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis juhtub aineosakestega keha soojendamisel või jahutamisel?
  • Mis on keha siseenergia?
  • Millest sõltub keha siseenergia aineosakeste seisukohalt?
  • Millistel viisidel saab muuta keha siseenergiat?
  • Millisel juhul muutub keha siseenergia?
  • Mida tähendab soojushulga ühik 1 kalor?
  • Mida nimetatakse soojusülekandeks?
  • Millised ained on head ja millised halvad soojusjuhid?
  • Millised on soojuskiirguse seaduspärasused 4?
  • Mida tähendab soojuslik tasakaal?

Füüsika 18.okt
1.Mis juhtub aineosakestega keha soojendamisel või jahutamisel?
Soojenemise/ jahtumise tulemusena suureneb/väheneb aineosakeste kineetiline energia.
2.Mis on keha siseenergia ?
Keha siseenergia on aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa.
3.Millest sõltub keha siseenergia aineosakeste seisukohalt?
Keha siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest ja nende vastastikusest asendist.
4. Millistel viisidel saab muuta keha siseenergiat?
Keha siseenergiat saab muuta töö- ja soojusülekandega.
5.Millisel juhul muutub keha siseenergia?
Keha siseenergia muutub temperatuuri muutumisel ja aine oleku muutmisel.
6.Mida nimetatakse soojushulgaks (Q) ja mis ühikutes seda mõõdetakse (2 ühikut ja nende omavaheline seos)?
Soojushulgaks nim. keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt kehalt teisele kehale või teiselt kehalt antud kehale. Ühikud 1J ja 1cal . 1cal= 4,27 J.
7.Mida tähendab soojushulga ühik 1 kalor ?
1 kalor on soojushulk , mis on vajalik 1g vee temperatuuri tõstmiseks 1C võrra.
8.Mida nimetatakse soojusülekandeks? Nimeta soojusülekande võimalusi.
Soojusülekanne on siseenergia levimine ühelt kehalt teisele. Soojusjuhtivus, konvektsioon , soojuskiirgus.
9.Selgita soojusjuhtivuse nähtust. Millised ained on head ja millised halvad soojusjuhid?
Kui asetada kuuma vette külm lusikas, siis kõigepealt soojeneb vees olev lusika osa, seejärel kandub soojus piki lusika vart edasi ja lusika vars läheb soojaks . Vask on kõige parem soojusjuht , kõige halvem õhk.
10.Selgita konvektsiooni nähtust.
Õhk on väga halb soojusjuht, kuid vaatamata sellele kandub siseenergia ühelt kehalt teisele siiski õhu kaudu. Ahi või radiaator soojendab tuba. Radiaatori juures puutub õhk vahetult kokku sooja pinnaga ja soojeneb. Soojenemisel õhk paisub ja tihedus väheneb. Ümbritsev jahe õhk on tihedam ja soojale õhule mõjub üleslükkejõud. Soe õhk tõuseb üles. Asemele tuleb jahe õhk, mis omakorda soojeneb. Toas tekib õhu ringvool . Ringvooluga kantakse siseenergiat toas olevatele esemetele.
11.Nimeta konvektsiooninähtusi looduses ja tehiskeskkonnas.
Tuul, Golfihoovus, radiaator.
12.Selgita soojuskiirguse nähtust. Millised on soojuskiirguse seaduspärasused (4)?
Soojuskiirgust annavad edasi infravalgus ja nähtavvalgus. 1) Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. 2) Mida tumedam on kiirgava keha pind, seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. 3) Mida suurem on keha pindala, seda rohkem energiat kiirgab. 4) Mida tumedam on pind, seda rohkem keha ajaühikus neelab.
13Millest sõltub keha (näiteks ahju, toidu ) soojendamiseks kuluv soojushulk (3)?
1) temperatuuri muudust ; 2) keha massist; 3) keha ainest.
14Mida näitab aine erisoojus ?
Aine erisoojus näitab, kui palju energiat tuleb kehale anda, et tema temperatuur suureneks 1°C võrra, kui keha mass on 1kg.
15.Mida tähendab soojuslik tasakaal? Miks temperatuuri mõõtmisel peab esinema soojusliku tasakaalu olukord?
10 cal = 42 J 84 J = 20 cal
1 kcal = 4,2 kJ 166 kJ = 39,5 kcal
120 kcal = 120 000 J 30 kJ = … cal
Soojus-energija - Kontrolltöö küsimused ja vastused #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 137 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor frodu Õppematerjali autor
Kontrolltöö küsimused ja vastused:

1.Mis juhtub aineosakestega keha soojendamisel või jahutamisel?
2.Mis on keha siseenergia?
3.Millest sõltub keha siseenergia aineosakeste seisukohalt?
4.Millistel viisidel saab muuta keha siseenergiat?
5.Millisel juhul muutub keha siseenergia?
6.Mida nimetatakse soojushulgaks (Q) ja mis ühikutes seda mõõdetakse (2 ühikut ja nende omavaheline seos)?
7.Mida tähendab soojushulga ühik 1 kalor?
8.Mida nimetatakse soojusülekandeks? Nimeta soojusülekande võimalusi.
9.Selgita soojusjuhtivuse nähtust. Millised ained on head ja millised halvad soojusjuhid?
10.Selgita konvektsiooni nähtust.
11.Nimeta konvektsiooninähtusi looduses ja tehiskeskkonnas.
12.Selgita soojuskiirguse nähtust. Millised on soojuskiirguse seaduspärasused (4)?
13.Millest sõltub keha (näiteks ahju, toidu ) soojendamiseks kuluv soojushulk (3)?
14Mida näitab aine erisoojus?
15.Mida tähendab soojuslik tasakaal? Miks temperatuuri mõõtmisel peab esinema soojusliku tasakaalu olukord?

Sarnased õppematerjalid

Soojushulk ja siseenergia
2
doc

Soojushulk ja siseenergia

Milles väljendub see, et aine on hea soojusjuht? Too näiteid erinevate ainete soojusjuhtivuse kasutamise kohta.Soojusjuhtivuseks nim. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele, kui need on vahetus kokkupuutes.Halvad soojusjuhid on jaa ja vesi, väga halvad on gaasid, metallis väga head soojusjuhid. Tahkis ja vedelik juhivad paremini soojust kui gaasid. Oleneb sellest kui hästi soojus kandub aines edasi. näiteks külm lusikas kuumas vees. Mida nimetatakse konvektsiooniks? Too näiteid konvektsiooni kasutamise ja esinemise kohta. Konvektsiooniks nim. Siseenergia levimist vedeliku voi gaasivoolude liikumise teel. Konvektsioon esine näiteks tuules. Mida nimtatakse soojuskiirguseks? Missugused kehad kiirgavad soojust? Too näiteid. Soojuskiirguseks nim. Siseenergia levimist kiirguse teel

Füüsika
Füüsika
13
pdf

Füüsika

Aineosakeste liikumise kiirust saab mõõta keeruka apartatuuri abil. On selgunud, et molekulid liiguvad erineva kiirusega. Näiteks on õhus molekule, mille kiirus ei ületa auto kiirust, kuid on ka molekule, mille kiirus on suurem püssikuuli kiirusest. Kehade soojusjuhtivusega puutuvad inimesed kokku iga päev. Kui nt külm metall-lusikas asetada kuuma vette, siis kõigepealt soojeneb lusika vees olev osa, seejärel kandub soojus piki lusika vart edasi ja me tunneme, kuidas lusika vars läheb soojaks. Soojusjuhtivuse korral kandub siseenergia keha ühelt osalt teisele või ühelt kehalt teisele aineosakeste vastastikmõju tõttu. Kuigi õhk on väga halb soojusjuht, kandub siseenergia ühelt kehalt teisele sageli siiski õhu kaudu. Ahi või radiaator soojendab tuba. Sooja ahju või keskkütteradiaatori juures puutub õhk vahetult kokku sooja pinnaga ja soojeneb. Soojenemisel õhk paisub ja tihedus väheneb.

Aineehitus
Füüsika- soojushulk-siseenergia
1
docx

Füüsika- soojushulk, siseenergia

Soojenemise tulemusena suureneb aineosakeste kineetiline energia. Keha aineosakeste kineetilise energia ja potentsiaalse energia summa moodustab keha siseenergia. Siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest ja aineosakeste vastastikusest asendist. Aineosakeste kiirus muutub keha soojenemise või jahtumise tulemusena. Aineosakeste kaugus aines muutub aine oleku muutumise tulemusega: vedeliku tahkumisel või tahke sulamisel, samuti vedeliku aurumisel või auru kondenseerumisel. Keha siseenergia muutub temperatuuri muutumisel kuid ka aine oleku muutumisel. Soojushulgaks nim keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teistele kehadele või teistelt kehadelt antud kehale. Soojushulka tähistatakse tähega Q. Soojushulga ühik on 1 J ja 1 cal. 1 cal=4,2 J 1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1 g vee temperatuuri tõstmiseks 1 C võrra Soojusjuhtivuseks nim siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Gaasides paiknevad osakesed hõredalt, liikumise edasik

Füüsika
Kehade soojenemine ja jahtumine
1
rtf

Kehade soojenemine ja jahtumine

soojale õhule mõjub Fü. Soe õhk läheb üles ja asemele tuleb jahe õhk. Tekib õhu tsirkulatsioon. nt tuul Kiirgus on energia levimine kiirte, lainete või osakeste vooluna. Mida kõrgem on keha temp. / mida tumedam on keha pind / mida suurem on keha pindala, seda rohkem energiat keha kiirgab. Siseenergia levib soojemalt kehalt jahedamale. Neeldumine on valguse muundumine keha siseenergiaks. Keha siseenergiat saab muuta kahel viisil: töö ja soojusülekande teel. Kehale ülekandunud soojus hulk sõltub a) temperatuuri muudust (t2-t1) b) keha massist c) keha ainest c (vesi) = 4200J/kg°C Aine erisoojus näitab, kui suur soojushulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1°C võrra

Füüsika
2-kontrolltöö küsimused ja vastused
3
doc

2. kontrolltöö küsimused ja vastused

Millise energia liigi alla kuulub kalorsus? Keemilise sideme energia ­ siseenergia liik. Energia mis saadakse toiduaine täielikul põlemisel 18. Mis on soojusülekanne? Soojuse kandumine ühelt kehalt teisele. 19. Nimetage soojusülekande suund. Suund soojemalt kehalt külmemale 20. Mis on soojuslik tasakaal? Soojenemine ja jahtumine tasakaalus. Temp. ei muutu. 21. Nimetage soojusülekande liigid. Soojuskiirgus, soojusjuhtivus, konvektsioon. 22. Kuidas levib soojus soojusjuhtivuse korral? Aeglaselt(, kui ei ole tegemist hõbedaga). Soojus liigub osakeselt osakesele ­ võnkumine. 23. Miks metallid on väga head soojusjuhid? Vabade elektronide liikumise tõttu. 24. Miks mittemetallid juhivad soojust metallidest halvemini? Mittemetallides ei ole vabu elektrone. 25. Miks õhk on väga halb soojusjuht? Osakesed on üksteisest kaugel, soojus levib vaid osakeste põrgetel. 26. Kus kasutatakse metallide väga head soojusjuhtivust?

Füüsika loodus- ja tehiskeskkonnas
Keha soojusjuhtivus ja siseenergia
1
docx

Keha soojusjuhtivus ja siseenergia

Soojenemise tulemusena suureneb aineosakeste kineetiline energia. Kineetiline energia ja potendsiaalne energia summa moodustab keha siseenergia. Keha siseenergia muutub temp. muutumisel, kuid ka aine oleku muutumisel. Siseenergia muutusel vastavat füüsikalist suurust nim. soojushulgaks. Soojushulgaks nim. keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teisele kehale või vastupidi. Soojushulk on füüsikaline suurus,tema mõõtühikuks on dzaul-1J. Soojusjuhtivuseks nim. siseernergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Siseenergia levimimist vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel nim. konvektsiooniks(nt:tuul). Õhk soojuskiirguse mõjul oluliselt ei soojene. Mida kõrgem on temp. seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Mida tumedam on kiirgava keha pind seda rohkem energiat ajaühikus kiirgab. Mida suurem on keha pindala seda rohkem energiat ta kiirgab. Valguse muundumist keha siseenergiaks nim. neeldumiseks. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nim. soojusülekandeks.

Füüsika
Soojusõpetus
3
docx

Soojusõpetus

Soojenemise tulemusena tõuseb osakeste kineetiline energia. Kehade soojenemist ja jahtumist saab väljendada : aineosakeste kiiruse muutus ja aineosakeste kineetilise energia muutus. Gaaside osakesed ei ole vastastikmõjus. Vastastikmõjus olevad kehad omavad potensiaalset energiat. Keha aineosakeste kineetiline energia + potensiaalne energia = siseenergia (siseenergia muutub aineosakeste vastastikuse asendi muutmisest ja liikumise kiiruse muutmisest ) . SOOJUS = KEHA SISEENERGIA KINEETILINE KOMPONENT . SOE, KÜLM TEMPERATUUR SOOJENEMINE SISEENERGIA KINEETILISE KOMPONENDI SUURENEMINE JAHTUMINE SISEENERGIA KINEETILISE KOMPONENDI VÄHENEMINE

Füüsika
Soojusõpetus
2
doc

Soojusõpetus

Füüsika 1. Termomeeter Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termomeetrit. Termomeetri idee andis Galileo Galilei. Esimese vedeliktermomeetri valmistas Galilei õpilane Torricelli. Paisuvaks aineks termomeetris on elavhõbe. Elavhõbe külmub -39° juures. Elavhõbe on väga mürgine. Meil kasutatavat temperatuuriskaalat nimetatakse Celsiuse skaalaks. Kolm tuntumat temperatuuriskaalat on: · Celsius · Fahrenheit · Reamur Teaduses on kasutusel absoluutse temperatuuri skaala. Absoluutne null ­ kõige madalam võimalik temperatuur; -273° (-1K ­ kelvin) 2. Keha siseenergia Koosneb aineosakeste kineetilisest ja potentsiaalsest energiast. Kineetiline energia: · Kõik aineosad on pidevas liikumises; · Iga liikuv aineosake omab kineetilist energiat; · Liites kokku osakeste kineetilise energia, saame kogu kineetilise energia. Potentsiaalne energia: · Vastastikmõjus olevad osakesed omavad potentsiaalset energiat. Si

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun