Soojusenergia olemus, muutumise viisid ja soojuslikud nähtused Soojusenergia on soojus, mida kasutatakse energeetilistel eesmärkidel. Soojusenergiat on võimalik muundada elektrienergiaks, seda tehakse näiteks soojuselektrijaamas. Soojusenergiat võib kasutada ka otse, näiteks ruumide kütmiseks. Soojusjuhtivuse olemus Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojus levikut kehade või nende mikroosakeste vahel. Mida tihedam on kontakt keha aineosakeste vahel, seda suurem on antud keha soojajuhtivus. Sellest tulenevalt on tahketes osades ainetes soojajuhtivus parem, kui vedelikes, samas vedelikes on jällegi parem, kui gaasides. Kasutatavates hoonestes on tavaliselt oluline energiatarbimise piiramine. Selle oluliseks teguriks on välispiirete soojusjuhtivuse vähendamine. Et energiakasutus
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Villu Pihlakas SOOJUSKIIRGUSE MÕJU INIMESELE Referaat Soojusfüüsika Rapla 2014 SISUKORD SOOJUSKIIRGUSE MÕJU INIMESELE.........................................................................1 Referaat............................................................................................................... 1 SISUKORD............................................................................................................... 1
Vastavalt muutub ka kiirguse värvitoon. Reaalsed kehad emiteerivad kiirgust vähem kui sama temperatuuriga absoluutselt must keha, vastavat koefitsienti nimetatakse keha kiirgamisvõimeks ja tähistatakse . Seega . Vastavalt Kirchhoffi seadusele on see võrdne keha neelamisvõimega. Kui (ei sõltu lainepikkusest), nimetatakse keha halliks (neelab ühtemoodi igasugusel lainepikkusel). Enamuse tahkete kehade ning kõrgele rõhule ja temperatuurile viidud gaaside soojuskiirgus on spektraalkoostiselt siiski üsna lähedane absoluutselt musta keha omale. See võimaldab kiirguse spektri järgi hinnata keha temperatuuri. Sellisel viisil määratud temperatuuri nimetatakse värvustemperatuuriks. Absoluutselt musta keha mudel Termodünaamilise tasakaalu korral on kinnises õõnsuses olev kiirguse intensiivsus konstatne, väärtusega I kõikides suundades. Vastavalt Kirchhoffi seadusele (7) on see intensiivsus võrdne absoluutselt musta keha kiirgusega (kiirgusvõimega):
koonduvad raskemad elemendid ning väliskihid koosnevad põhiliselt erinevatest gaasidest. Kui tekkiv täht lõpuks süttib, puhutakse tähe ümbrus väga tugeva tähetuule poolt suhteliselt kiiresti gaasist ja väga peenikesest tolmust puhtaks. Ajapikku kaotavad tähele lähimad või väiksema massiga protoplaneedid oma atmosfäärist suure osa kergetest gaasidest (nagu vesinik ja heelium), põhjuseks noore tähe soojendav mõju ning planeetide väike mass, mille tõttu nad ei suuda kiiresti liikuvaid gaasimolekule kinni hoida. Planeedid Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan,Neptuun, Pluto Klassikalised planeedid Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn Kaasaegsed planeedid Uraan (1781), Neptuun (1864), Pluuto (1930) Maa tüüpi e. kiviplaneedid Merkuur, Veenus, Maa, Marss Jupiteri tüüpi e. Gaasplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Lähisplaneedid Merkuur, Veenus, Maa, Marss
Kui keha kiirgab, siis sellega annab ta soojust ära ning jahtub. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Teatud ilmastikutingimuste juures, (näiteks kui maapind on külmunud ja selle kohale liigub soe ja niiske mereline õhumass), on atmosfääri vastukiirgus suurem kui Maa soojuskiirgus, mille tagajärjel õhk soojendab maapinda. Efektiivseks kiirguseks nimetatakse Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Tavaliselt on see positiivne, s.t. et maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui atmosfäärilt vastu saab. Mida selgem on ilm ja puhtam õhk, seda tugevam on efektiivne kiirgus. Efektiivne kiirgus kujutab enesest seda osa Maa soojuskiirgusest, mis ei neeldu atmosfääris, vaid lahkub sealt, ning mille võrra maapind tegelikult jahtub.
Soojuskiirguse olemus (mis liiki kiirgus). Soojuskiirgus kujutab endast infrapuna kiirgust. Soojuskiirgusega seotud suurused (integraalne ja diferentsiaalne kiirgusvõime, neeldumisvõime), nende mõõtühikute nimetused SI-s. 1. Integraalne kiirgusvõime ehk energeetiline valgsus ehk võime kiirata energiat. R = E/S*t = 1J/m^2*s = 1W/m^2 - R-integraalne kiirgusvõime, E-keha poolt kiiratav koguenergia, S-kiirgava keha pindala, t-kiirgamise aeg. 2. Diferentsiaalne kiirgusvõime näitab keha pinna ühikult ajalise ühiku jooksul ühikulises lainepikkuste vahemikus kiiratud energiat nullile lähenevas lainepikkuste vahemikus. r = E/S*t* = 1J/m^2*s*m - r-diferentsiaalne kiirgusvõime, E-keha poolt kiiratav koguenergia, S-kiirgava keha pindala, t-kiirgamise aeg, -lainepikkuste vahemik. 3. Neeldumisvõime. a = E/E0 - E-keha pinnal neeldunud energia, E0-keha pinnale langenud energia. Absoluutselt must keha. Absoluutselt mus
jahtumise ning maailmaruumist tulevate kahjulike mõjude eest. Atmosfäär on taimedele vajaliku süsihappegaasi ja kõikidele aeroobsetele orgnanismidele tarviliku hapniku reservuaariks. Läbi atmosfääri kulgeb planeedi veeringlus ehk hüdroloogiline tsükkel 2. Missuguste tunnuste järgi jagatakse atmosfäär kihtideks (sfäärideks)? Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: temperatuur, koostis, vastastikmõju maapinnaga, mõju lennuaparaatidele. 3. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Temperatuuri vertikaalne gradient näitab, kui palju muutub temperatuur ühe pikkusühiku kohta vertikaalsuunas z. Temperatuuri vertikaalne gradient muudab teatud kõrgustel märki. Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär. Üleminekud - ........ paus. Troposfäär, Stratosfäär, Mesosfäär, Termosfäär, Eksosfäär. 4
miinimumis sept-märts kuna siis polaaroo, koikidel laiuskraadidel insolatsioon kasvab aasta algusest kuni juunini ning hakkab siis kahanema · Paikese lühilainelise kiirguse hajumine, neeldumine ja peegeldumine atmosfaaris- pilvitu ilm- hajub 5%, neeldumine molekulides ja tolmus 15%, maapinnani jouab 80% kiirgusest pilves ilm-pilvedelt peegeldub 30-60%, pilvedes neeldub 5-20%, maapinnani jouab 0-45% kiirgusest · Maa pikalainelise soojuskiirguse bilanss ja selle elemendid, turbulentne soojusvoog ja varjatud aurumissoojus- maa soojuskiirgus 113%, soojuskiirgus aluspinnalt kosmosesse 6%, neeldumine atmosfääris 107%, atmosfääri vastukiirgus 97%, kiirgus atmosfääri 63% , kogu soojuskiirgus kosmosesse 69% turbuletne soojusvoog 10% varjatus auramissoojus 22% · Maa efektiivne kiirgus ja maapinna kiirgusbilanss- Maa efektiivne kiirgus (Ef) - Maa soojuskiirguse ja atmosfääri soojuskiirguse vahe : Ef = Em Ea ,
Kõik kommentaarid