Testi küsimused-vastused 1.-10. loeng (8)

Test
Loeng 1.
 Arvutüübid:

• Naturaalarv – positiivsed arvud (0 kaasa arvatud) ilma komakohata nt. 1,2,3,4, … ,29 jne
  
• Täisarv –arvud ilma komakohtadeta, ka negatiivsed nt. 1, 2, 3, 45 jne
  
• Ratsionaalarv –on liht- ja liitmurrud.. väljendavad täisarvude arvude suhet üksteisesse
  
• Reaalarv –kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud .
  
• Kompleksarv - arv, mis sisaldab reaalosa (tavaline reaalarv) ja imaginaarosa (reaalarv korrutatud i = ruutjuur(-1) )
  

 Püsikoma- ja ujukoma -arv, nende võrdlemine.
Püsikomaarv – arvud nt. 0.000004, 0.0000213
Ujukoma arv- kui püsikomaarv on liiga pikk st. liiga palju nulle pärast koma, siis tuuakse sobiv 10 aste sulgudest välja. Nt 4*10-4 4,56*10-23
Loeng 2.
 Suurused:

• Pikkus parameeter ruumi ulatuse mõõtmiseks, 1 m
  
• Aeg parameeter ajavahemike mõõtmiseks, 1 s
  
• Kiirus näitab, mitu ruumiühikut liigub keha ühes ajaühikus 1 m/s
  
• Kiirendus – esimene tuletis kiirusevõrrandist, kiirendus on kiiruse muudu ja aja muudu suhe
  

 Pöördliikumine:

• Pöördenurk - nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul
  
• Nurkkiirus - näitab, kui suur pöördenurk ajaühikus läbitakse
  
• Nurkkiirendus – näitab kui palju muutub nurkkiirus ajaühiku jooksul, 1 rad/s
  

 Normaal - ja tangentsiaalkiirendus

• Normaalkiirendus (kesktõmbekiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas
  
• Tangentsiaalkiirendus näitab kiiruse suuruse muutumist
  

Loeng 3:
 Suurused:

• Jõud kirjeldab kehadevahelise vastastikmõju tugevust
  
• Mass väljendab keha inertsuse mõõtu. 1kg
  
• liikumishulk ( impulss ) - näitab kulgevalt liikuva keha suutlikkust teisi kehi liikuma panna
  

 Njuutoni dimensioon - väljend põhiühikute (meeter, sekund, kilogramm) kaudu on ehk
Loeng 4:
 Suurused:

• töö - nimetatakse jõu F ja tema mхjumise sihis sooritatud nihke s (keha poolt läbitud tee­pikkuse) korrutist
  
• energia - Energia on keha olekut kirjeldav suurus, mille muut on võrdne ja vastasmärgiline selle keha poolt tehtava tööga
  

 Kineetilise energia valem: rakendused . Saab näidata, et kui keha liigub algul näiteks kiirusega , on tehtud töö võrdne kineetilise energia muutusega . Seda isegi juhul, kui jõud on esialgse liikumissuunaga nurga all.
 Konservatiivsed ja mittekonservatiivsed jõud: nende eristamine (äratundmine).

• Mittekonservatiivsed jõud on jõud, mille tehtud töö ei muutu mehaaniliseks energiaks, vaid "läheb kaotsi" (tavaliselt muutub soojuseks).
  

Loeng 5:
Gravitatsiooniseadus kui pöördruutsõltuvus: Mistahes kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga .
Gravitatsioonikonstant : 6.67 10 -11Nm2kg-2
Gravitatsioonivälja tugevuseks nimetame jõuväljas olevale kehale mõjuva gravitatsioonijõu suhet selle keha massiga:
 
Potentsiaaliväli ja jõuväli. Nagu jõu arvutamisel võime ka siin eraldada välja allika vaadeldavast kehast. Selleks toimime analoogiliselt väljatugevuse defineerimisega: jagame potentsiaalse energia vaadeldava keha massiga.
Tekkinud väli - nimetame teda potentsiaaliväljaks - kuulub tervenisti allika juurde. Vaadates mingi teise keha liikumist, saame leida selle poolt tehtava töö, korrutades potentsiaali muudu vaadeldava keha massiga.
Jõuvälja seos potentsiaaliväljaga. Nagu näeme, on töö arvutamine potentsiaali abil lihtne. Sellega potentsiaaliarvutuse head omadused aga ei piirdu.
Võtame gravitatsioonivälja potentsiaali avaldisest tuletise järgi. Saame:
Loeng 6:

• Gravitatsioonikonstant – Võrdetegurit G = 6,67 . 10-11 N . m2/kg2 nimetatakse gravitatsioonikonstandiks
  
• Gravitatsioonivälja tugevus - Gravitatsioonivälja tugevuseks nimetame jõuväljas olevale kehale mõjuva gravitatsioonijõu suhet selle keha massiga
  
• potentsiaal: Keha potentsiaalne energia raskusväljas avaldub kujul Ep = m g h , kus g on raskuskiirendus ja h - keha kaugus energia nulltasemest (kõrgus maast).
  

Loeng 6:

• Jõumoment- Jõumoment M on jõu ja tema õla korrutis. Jõu õlaks nimetatakse jõu mõjumise sihi kaugust pöörlemisteljest. Jõumoment iseloomustab vaadeldava jõu mõju keha pöörlemisele. Jõumomendi ühikuks SI-süsteemis on njuuton korda meeter (1 N . m).
  

• Inertsimoment I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes.
  

 Inertsimomendi valem: rakendused.
I = m r2
Loeng 7:
 Rõhk p näitab, kui suur jõud mõjub pindalaühikule, p = F / S. Rõhu SI-ühikuks on paskaal (1 Pa). 1 Pa = 1 N/m2.
 Pidevuse teoreem : Vedeliku voolamisel muutuva ristlõikega torus on voolamise kiirus pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga.
Loeng 8:
 Gaasi olekuparameetrid:

• Rõhk
  
• Ruumala
  
• Temperatuur
  

 Ainehulk ja temperatuur:
 Gaasi olekuvõrrand:
Isotermiliseks nimetatakse protsessi, mille käigus gaasi temperatuur ei muutu
Isobaariliseks nimetatakse protsessi, mille käigus gaasi rõhk ei muutu
Isohooriliseks nimetatakse protsessi, mille käigus gaasi ruumala ei muutu
Loeng 9:
 Avogadro seadus ja Avogadro arv. - Samadel füüsikalistel tingimustel on kõigi gaaside moolruumalad võrdsed. 6,0221415 × 1023
 Molekuli kiirus ja energia: seos temperatuuriga.
 Molekuli ruutkeskmise kiiruse valem: rakendused. - (kiiruste ruutude keskmistamisel saadud kiiruse väärtus) avaldub kujul vr = (3 kT/m0)1/2 = (3 RT/M)1/2 , kus m0 on ühe gaasimolekuli mass ja M molaarmass . Üldisemal juhul Ek = (i/2) k T , kus i on gaasimolekuli vabadusastmete arv.

• Soojusmahtuvus - soojushulk dzaulides, mis tõstab keha temperatuuri ühe kelvini võrra
  
• Erisoojus - soojushulk, mis tõstab antud aine massiühiku (kilogrammi) temperatuuri 1 K võrra
  
• Moolsoojus - soojushulk, mis tõstab antud aine ühe mooli temperatuuri ühe kelvini võrra
  

 Vabadusastmete arv ja moolsoojuste leidmine.
Vabadusastmete arvuks i nimetatakse süsteemi liikumist kirjeldavate sõltumatute koordinaatide arvu. Sõltumatu on selline koordinaat, mida ei saa esitada teiste koordinaatide kaudu.
molaarsoojused
Loeng 10:
 Gaasi töö: paisumisel avaldub kujul A = p V. Diferentsiaalselt väike töö dA = p dV
 Soojusmasinad :

• Jõumasin - seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks
  
• Külmutusmasin - kokkusurumine toimub kõrgemal, paisumine aga madalamal rõhul (temperatuuril
  
• Soojuspump - Seadeldist, mis töötab külmutusmasina põhimõttel, aga on ette nähtud mitte teatud ruumi jahutamiseks, vaid soojendamiseks madalama temperatuuriga (välis-) keskkonna arvel, nimetatakse soojuspumbaks
  

 Termodünaamika II printsiip (kasuteguri valem): rakendused.
Pole võimalik ehitada masinat, mis muudaks kogu temale antava soojuse mehaaniliseks tööks.
5