50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
103 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev,
Hoonete soojussüsteemid. R.Randmann 1. Niiske õhk ja omadused 1.1 Omadused ja põhiparameetrid - Hapnik - Lämmastik - Argoon - CO2 Leitolt maha kirjutada. Niiske õhu absoluutne, tehniline niiskus ja suhteline niiskus. On omavahel seotud suurused st olenevad teineteisest. Avaldame veeauru tihetuse ja kuiva auru tiheduse iseaalse gaasi oleku põhjal. (valemid 4 ja 5 ) Asendades valemis 5 veeaurude patsiaal rõhu samale temp-ile p 0 a saame maxi tehnilise niiskuse arvutamiseks järgmise seose: (valem 6) pa 0 dmax = Järeldus: max niiskuse sisaldus sõltub parameetrilisest p - pa 0
TEHNOVÕRKUDE EKSPLUATATSIOON MA SAAN KÕIK TULEVASED EKSAMID VIIED! HOMNE EKSAM ON VÄGA VÄGA LIHTNE MINU JAOKS Kontrollküsimused 9. oktoobri 2012.a. kontrolltööks SISSEJUHATUS TEHNOHOOLDUSE VALDKONDA 1. Millistest komplekstegevustest koosneb ehitiste korrashoidmine? -haldamine -tehniline hooldamine -heakorrastamine -ehitus-, renoveerimis ja rekonstrueerimis tööde korraldamine -omaniku kohustuste täitimine -energia, vee ja kommunikatsiooni teenuste tagamine -tugiteenuste tagamine 2. Kes moodustavad n.n. korrashoiu kolmnurga? Kinnisvara omanik, korrashoidja ja kasutajad 3. Milles seisneb ehitiste ja tehnosüsteemide tehniline hooldamine? On regulaarne töökirjeldustega tööde kompleks selleks, et sälilitada ja/või taastatada kinnistul paiknevaid ehitised ettenähtud seisundisse muutmatama kasutusotstarvvet KESKKÜTTESÜSTEEMIDE EHITUS 1
vastassuunas ehk põhijõule vastassuunas. Sellist astet nim reaktiivsusega astmeks. Reaktiivsuse kvantiivseks hindamiseks kasut reaktiivsuse astme mõistet(e. Reaktiivsus). Tähistatakse =h1-h2/h0-h2 H1 on entalpia töölabade ees H2 on entalpia on väljumisel töölabadest Seega reaktiivsus näitab milline osa astme kogu entalpialangust paisub töölabadel. Trubiini ehituses pakuvad huvi trubiini ehituse praktikas kus jääb 0 i ja 0,6e vahel. Kui (roo) oleks 0 ss oleks tegemist puhtal kujul aktiivse astmega. Selliseid astmeid ei kasutata eriti(puhtaktiiv astmeid). Tavaliselt aktiiv aste=0...0,15, see on ökonoomsem. Reaktiiv tüüpi astmeid nim kus roo on 0,4...0,6 e. u.0,5. Joon2. Mitmeastmelise aktiivturbiini põhimõtteskeem.Kiirus tõuseb,Tüüsis rõhk lange, kiiru langeb ja läheb II-e. Jne. Töölabadel rõhk kuskil ei lange. Reaktiiv trubiini põhimõtte skeem joon3
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused
Sinu Kool Sinu Eriala/Klass Sinu Nimi SOOJUSPUMBAD Referaat Juhendaja: Õpetaja Nimi Pärnu 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus............................................................................................................................ 4 2. Soojuspumba töö põhimõte..................................................................................................... 5 3. Soojuspumpadest üldiselt..........................
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid