Termodünaamika I eksamiküsimused vastustega (1)

Tallinna Tehnikaülikool - Füüsika - Termodünaamika

2 HALB

Nimetada termodünaamika 3 printsiipi:
Termodünaamika esimene printsiip on energia jäävuse seadus, millest järeldub siseenergia U kui olekufunktsiooni olemasolu. Kui ainehulk on jääv, siis siseenergia muutus ΔU=ΔQ-ΔW, kus ΔQ on süsteemi sisestatud soojushulk ja ΔW süsteemi tehtud töö.
Termodünaamika teine printsiip määrab iseeneslike protsesside suuna. Klassikalised sõnastused, mille kohaselt soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale ja ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat soojusjõumasinat, mille tegevuse ainus tulemus on soojuse muundumine tööks
Termodünaamika kolmas printsiip määrab termodünaamilises tasakaalus olevate süsteemide käitumise absoluutse nullpunkti ligidal: tasakaalulises süsteemis on entroopia absoluutse nullpunkti juures süsteemi olekust sõltumatu
2. Mida uurib statistiline , klassikaline ja tehniline termodünaamika
Statistiline füüsika seostab termodünaamika põhimõisted ja printsiibid aine atomistliku ehituse ja soojusliikumisega. Eriti saab selgemaks termodünaamika teise printsiibi tähendus: igasugune korrastatud liikumine püüab spontaanselt muutuda korrastamata liikumiseks.
Klassikaline termodünaamika, mis uurib tasakaalulistes süsteemides kehtivaid seaduspärasusi, kujunes 19 saj II poolel ja 20 saj alguses ning selle põhimeetodid on Carnot ' ringprotsessi ja termodünaamiliste potentsiaalide meetod.
Tehniline termodünaamika- termodünaamika osa mis käsitleb ainult soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid .
3. Mida mõistame termodünaamilise süsteemi all, homogeene , heterogeenne ja isoleeritud süsteem
Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastasmõjus.
Homogeenne süsteem on selline, mille füüsikalis-keemilised omadused on kõigis punktides ühesugused. Sellise süsteemi näiteks on gaas, vesi, jää jne.
Heterogeenseks nimetatakse süsteemi, mille üksikutel osadel on erinevad füüsikalised omadused. Seejuures on süsteemi osad üksteisest eraldatud lahutuspindadega. Heterogeenseks süsteemiks on näiteks vesi ja jää, aur ja vesi, aur ja jää jne.
Termodünaamilist süsteemi, millel puudub soojusvahetus väliskeskkonnaga, nimetatakse soojuslikult isoleeritud ehk adiabaatiliseks süsteemiks. Süsteem, mis on väliskeskkonnast eraldatud samaaegselt adiabaatiliste ja mehaaniliselt absoluutselt jäikade pindadega, kannab suletud ehk isoleeritud termodünaa-milise süsteemi nime. Isoleeritud termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna vahel puudub nii soojuslik kui ka mehaaniline vastasmõju.
4. Termodünaamilise keha mõiste

TERMODÜNAAMILISES SÜSTEEMIS ASUVAT KEHA VÕI KEHI, MILLE VAHENDUSEL TOIMUB ENERGIATE VASTASTIKUNE MUUNDUMINE, NIMETATAKSE TERMODÜNAAMILISEKS KEHAKS

Soojusjõuseadme mõiste

Masinat, kus toimub soojuse muundamine mehaaniliseks tööks, nimetatakse soojusjõumasinaks.

Millist kahte “keha” on vaja, et muundada soojust tööks
Selleks et muundada soojust tööks on vaja minimaalselt kahte erineva temperatuuriga keha. Sellises süsteemis olevat kõrgema temperatuuriga keha (T1) nimetame soojusallikaks ning madalama temperatuuriga keha (T2) jahutajaks.

Mida mõistetakse termodünaamiliste parameetrite all, intensiivsed parameetrid , ekstensiivsed parameetrid
Termodünaamiliste parameetrite all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks termodünaamilise keha oleku.

Intensiivseteks nimetatakse neid mis ei sõltu valitud süsteemi suurusest või massist. Kui võtame teatavast ruumist 10 m3 või ainult l ml õhku, ja kui õhk ruumis oli hästi segatud , siis nende erinevate koguste omadused on samad, sealhulgas jällegi temperatuur, rõhk ja ka tihedus.
Kui aga võrrelda nende kahe erinevalt määratud süsteemi massi, siis erinevus nende vahel on suur. Mass ja maht on süsteemi ekstensiivsed parameetrid.

Nimetage termilised olekuparameetrid, mida nendega iseloomustatakse
Parameetreid, mille kadu iseloomustatakse soojuse ja töö vastastikust muundumist, nimetatakse termilisteks olekuparameetriteks.
Iseloomustatakse erimahtu( tihedust ), rõhku ja temperatuuri.

Mida iseloomustavad soojuslikud parameetrid. Näited soojuslikest parameetritest.

Suurused mis iseloomustavad süsteemi energeetilist olukorda. Nendeks on meie aine jaoks oluline entalpia , entroopia

Mida iseloomustavad sisemised parameetrid

Sisemised parameetrid iseloomustavad termodünaamilist süsteemi, s. o. siseparameetritega on määratud osakeste liikumine ja asend termodünaamilises süsteemis. Siseparameetriteks on tihedus, rõhk, energia jt.

Mida iseloomustavad välisparameetrid
Välispararameetrid iseloomustavad väliskeskkonda ja tema seost termodünaamilise süsteemiga. Välisparameetriteks on süsteemi maht, süsteemile mõjuva jõuvälja tugevus jt.

Millal on tegemist termilise tasakaaluga
Kui erinevate termodünaamiliste kehade temperatuurid on võrdsed, on tegemist termilise tasakaaluga

Milline seos on Kelvini ja Celsiuse temperatuurskaalade vahel
T (K) = t (0C) + 273,15

Vee temperatuuri väärtus kolmikpunktis?
273,16K

Nimetage erinevaid temperatuuriskaalasid
kelvini skaala (K), celsiuse skaala (°C) ja fahrenheidi skaala (°F). Nende kõrval on veel rankine 'i skaala (°R).

Mis on absoluutne, manomeetriline ja alarõhk
Rõhku võib mõõta absoluutse vaakumi nullnivoo suhtes, mis puhul on see absoluutne rõhk
Sagedasti on aga kasulik mõõta rõhku võttes nullnivooks atmosfääri rõhu. Sellega on siis määratud manomeetriline rõhk
Juhul kui on mõõdetud rõhk madalam kui atmosfääriline (nt. vaakumkambris), see on siis tihti nimetatud alarõhk

selgitage erimahu mõiste
Erimahu all mõistame keha massiühiku mahtu. Tähistades keha mahu V (m3) ja massi M(kg), siis erimaht :
dimensiooniks m3/kg

Millal on termodünaamiline süsteem termodünaamilises tasakaalus
Termodünaamiline süsteem on termodünaamilises tasakaalus, kui süsteemi mistahes punktis olekuparameetrid ei muutu ajas.

Mida mõistetakse süsteemi termodünaamilise tagastamatuse printsiibi all
isoleeritud termodünaamiline süsteem läheb alati iseenesest üle termodünaamilise tasakaalu seisundisse.

Ideaalse gaasi mõiste
Ideaalse gaasi all mõistetakse gaasi, mis koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel puuduvad jõud. Ideaalse gaasi molekulide endi maht loetakse tühiselt väikeseks

Boltzmanni konstandi mõiste
Suurust k nimetatakse Boltzmanni konstandiks, mille arvväärtus on 1.38-10-23 J/K. Boltzmanni konstandi arvväärtus on sama kõikidele ideaalsetele gaasidele.
Mida kõrgem on temperatuur ja mida madalam on rõhk, seda täpsem on ideaalse gaasi mudel.

Ideaalse gaasi termilise oleku võrrand 1 kg kohta ( Clapeyroni võrrand)
pv=RT

Mis on universaalne gaasikonstant R0 ja gaasikonstant R
R0=8314 J/kmool K ja

Daltoni seadus. Gaasisegude suhtelise osamahu, osamassi ja osa ehk partsiaalrõhu mõiste.
Daltoni seadus- Üksikute gaasikomponentide partsiaalrõhkude summa võrdub gaasisegu kogurõhuga

Reaalse gaasi põhiomadused.
Reaalsete gaaside üheks põhiomaduseks on asjaolu, et neid on alati võimalik teatud tingimustel kondenseerida (veeldada).

Boylei joon ja selle kujutamine z-p diagrammil . Reaalse gaasi iseloomustamine kokkusurutavusteguriga.
T k
Reaalsete gaaside iseloomustamiseks on sobiv käsutada kokkusurutavustegurit, mis on määratletud kui ideaal- ja reaalgaasi mahu suhtarv:

Reaalse gaasi kriitiline punkt.

Reaalse gaasi olekuvõrrandid (mõned võrrandi näited)
Van der waalsi võrrand

Nimetage 7 võimalikku termodünaamilist protsessi.
Adiabaatne Protsessis ei toimu soojusvahetust süsteemi ja väliskeskkonna vahel
Isotermne Süsteemi temperatuur protsessis ei muutu
Isobaarne Süsteemi rõhk protsessis ei muutu
Isohoorne Süsteemi maht protsessis ei muutu
Isoentroopne Entroopia protsessis ei muutu
Isoentalpne Süsteemi entalpia protsessis ei muutu
Polütroopne Gaasiga toimuva protsessi puhul pvn on konstantne

Ringprotsessi mõiste, ringprotsessi teostamise eesmärk.
Ringprotsessid on need protsessid, milles süsteemi algolek taastub pärast seda kui süsteem on läbinud järjestikku mitu erinevat termodünaamilist vaheolekut. Ringprotsessi tähtis eesmärk on soojuse muundamine tööks, mis ongi tehnilise termodünaamika peamine eesmärk.

Oleku ja protsessifunktsiooni mõiste.

Olekufunktsioonid on funktsioonid, mis iseloomustavad süsteemi olekut, aga mis ei sõltu protsessi kulgemise teest.

Protsessifunksioon sõltub, kuidas süsteem läheb algolekust lõppolekusse.

Absoluutse mehaanilise töö mõiste, graafiline kujutamine p-v diagrammil.
Mehaaniline töö tehakse suletud süsteemi poolt teda väliskeskkonnast eraldavate pindade asendi muutuse tagajärjel.

Millal loetakse mehaanilist tööd positiivseks , millal negatiivseks
Mehaaniline töö loetakse positiivseks, kui see tehakse termodüinaamilise keha paisumisel
negatiivseks aga siis, kui termodünaamilise keha maht väheneb

Kas termodünaamilises protsessis tehtav töö on oleku või protsessifunktsioon.
termodünaamilises protsessis tehtav töö on protsessifunktsioon

Tehnilise ehk kasuliku töö mõiste ja graafiline kujutamine p-v diagrammil.
Juhul kui termodünaamiline keha läbib süsteemi pideva voolusena (vt joonis ),
p1v1 p2v2
lt
koosneb süsteemist saadav töö keha sisenemis -, väljumis- ja mehaanilise töö algebralisest summast : lt= ls +l + lv

Mis on energia?
Energia on materiaalse liikumise üldiseks vormiks.

Millistest energia liikidest koosneb meelevaldne termodünaamiline süsteem
Koosneb süsteemi kineetilisest energiast, potentsiaalsest ja siseenergiast.

Siseenergia mõiste.
Siseenergia koosneb osakeste translatoorse ja rotatoorse liikumise, osakeste omavahelise asendi, molekulide ja aatomite võnkumise energiate summast.

Kas siseenergia on oleku või protsessifunktsioon.
Olekufunktsioon

Soojuse mõiste, mis on soojus?
Soojus on energiavorm, mida kandub kehade (süsteemide) vahel nende kehade (süsteemide) temperatuuride erinevuse tõttu.

Kas soojus ja töö on energia?
Soojus ja töö ei ole energia vaid energia ülekande liigid

Soojuse ülekande liigid
Soojus võib üle kanduda (levib) kolmel erineval viisil:

juhtivuse e nn. soojusjuhtivus

konveksioonil

kiirgusena e. nn. soojuskiirgus

Entroopia võrrand?

Milline on entroopia muutus ringprotsessis.
tema muutus ringprotsessis on võrdne nulliga

Avaldada entroopia muutuse kaudu termodünaamilise keha ringprotsessist osavõtt ja kujutada seda T-S diagrammil.

Millal me loeme termodünaamilisi protsesse tagastatavateks.
Kui protsessi saab tagastada algolekusse ilma ühegi soojusliku mõjutuseta siis protsess on tagastatav. Selline protsess on ideaalne

Termodünaamilise protsesside tagastamatuse olemus
Reaalsed protsessid on tagastamatud ehk seotud entroopia kasvuga kus entroopia on:
ds= dq/T

Mida tehakse termodünaamilise kehaga soojusjõumasina katkematu töö tagamiseks.
Soojusjõumasina katkematu töö tagamiseks lastakse termodünaamilisel kehal algul masinas paisuda ning sellele järgnevail taastatakse komprimeerimisega tema algolek.

Millal saadakse soojusjõumasinas kasulikku tööd
Kasulikku tööd saadakse ainult siis, kui komprimeerimisel tarbitava töö (lk) absoluutväärtus on väiksem paisumistöö (lp) absoluutväärtusest.

Kasuliku töö kujutamine T-s ja p-v diagrammil.

Ringprotsessi termiline kasutegur.
Tagastatavas ringprotsessis tehtud kasuliku töö ja ringprotsessi antud soojushulga suhet nimetatakse ringprotsessi termiliseks kasuteguriks

Carnot ringprotsess ja selle kujutamine T-s ja p-v diagrammil (põhiprotsesside äramärkimisega)
Termodünaamiline keha paisub olekust 1 olekusse 2 isotermiliselt Isotermiline paisumistöö avaldub pv-diagrammil pindalana A12BA Mainitud töö tehakse protsessi juhitud soojuse arvel (saadakse soojusallikalt), mis Ts-diagrammil avaldub pindalana q1=A12BA. Isotermilisele paisumisele järgneb isoentroopiline paisumine 2-3. Selles protsessis tehtud töö valdub pv-diagrammil pindalana B23CB

Carnot ringprotsessi termiline kasutegur

Clausiuse integraali mõiste ja sisu.
Clausiuse integraal tagastamatute ringprotsesside korral negatiivne, tagastatavate korral aga võrdub nulliga

Mis on erisoojus ja tema liigid
Erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis on vaja anda teatud kogusele kehale tema temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra.
Leiavad kasutamist kolme liiki erisoojused :
1) masserisoojus - c J/(kg K), antuna l kg gaasi kohta;
2) mahterisoojus - c' J/(m3 K), antuna l m3 gaasi kohta;
3) moolerisoojus - C J/( mool K), antuna l mooli gaasi kohta.

Erisoojuse määramise viisid.
keha erisoojus sõltub sellest, millistes tingimustes toimub tema kuumutamine . Erisoojustest kõneldes peame teadma, millistel tingimustel nad on määratud.
Erisoojus püsival mahul cv ehk isohooriline erisoojus saadakse siis, kui gaasi maht temperatuuri tõstmisel jääb konstantseks.
Erisoojus püsival rõhul cp ehk isobaariline erisoojus saadakse gaasi kuumutamisel püsival rõhul

Mayeri võrrand ja järeldused temast.
cp=cv+R või cp-cv=R

Mayeri võrrandist nähtub, et isobaariline erisoojus on alati suurem isohoorilisest erisoojusest, kuna gaasikonstant R>0.

Ideaalse gaasi isohoorilisel kuumutamisel kulub soojus ainult siseenergia suurendamiseks , isobaarilisel kuumutamisel aga nii siseenergia suurendamiseks kui ka paisumistöö sooritamiseks
Gaasi temperatuuri tõusul l kraadi võrra on siseenergia suurenemine mõlemal juhul sama. Isobaarilisel kuumutamisel aga lisaks siseenergia suurenemisele teeb keha ka mehaanilist tööd, millest tingituna isobaariline erisoojus osutubki isohoorilisest erisoojusest suuremaks
Toomata ära gaaside molekulaar -kineetilisest teooria tõlgenduse, millest järeldub, et antud ideaalse gaasi erisoojus on konstantne suurus. Reaalsete gaaside erisoojused on aga sõltuvad nii temperatuurist kui ka rõhust. Seejuures on sõltuvus rõhust tunduvalt nõrgem, mistõttu temaga tavaliselt ei arvestata.
Üldiseks seaduspärasuseks on gaaside erisoojuste suurenemine temperatuuri tõusmisel
Erisoojust, mida gaas omab antud temperatuuril, nimetatakse tõeliseks erisoojuseks.

Adiabaadi astendaja leidmine erisoojuste abil

Entalpia mõiste
Termodünaamilise keha entalpiaks nimetatakse siseenergia (u) ja rõhuenergia (pv) summat :
h=u+pv

Millega on võrdne entalpia muutus isoentroopilises protsessis.
Δh=h1-h2

Nimetage viis termodünaamilist põhiprotsessi.
isotermiline (T= konst .),
adiabaatiline (dq=0)
polütroopiline (c=konst.).
isohooriline (v=konst.)
isobaariline (p=konst.)

Mehaanilise töö väärtus isohoorilises protsessis.
dl=pdv ning kuna dv=0 siis protsessis mehaanilist tööd ei tehta .

Millega on võrdne isohoorilises protsessis termodünaamilisele süsteemilie juurde või ärajuhitud soojushulk.
-Isohoorilises protsessis termodünaamilisele süsteemile juurde või ärajuhitav soojushulk on võrdne protsessis esineva siseenergia muutusega. nii tagastatava kui ka tagastamatu protsessi korral.

Tehnilise töö väärtus isobaarilises protsessis.
Kuna dp=0, siis termodünaamilises süsteemis tehnilist tööd (lt=-vdp) ei tehta

Millega on võrdne termodünaamilises protsessis keha poolt juurde või äraantav soojushulk.
Termodünaamilises protsessis keha poolt juurdesaadav või äraantav soojushulk on võrdne protsessis esineva entalpia muutusega nii tagastatavas kui ka tagastamatus protsessis.

Isotermiline protsess, milline on isotermilises protsessis sooritava mehaanilise ja tehnilise töö suhe.
Isotermiliseks nimetatakse sellist termodünaamilist protsessi, mis toimub püsival temperatuuril (T=konst. ja dT=0).
dq=dlt=-vpdp
protsessis sooritatav mehaaniline töö on protsessis sooritatava tehnilise tööga isotermilisse

Adiabaadi ehk Possoni võrrand
pvk=konst

Isotermi ja adiabaadi kujutamine p-v diagrammil paisumisprotsessis

Mitu korda on adiabaatilises protsessis tehtav tehniline töö mehaanilisest tööst suurem.
Mehaaniline töö l=R/(k-1) (T1-T2) =……
Tehniline töö: lt=k l
Adiabaatilises protsessis tehtav tehniline töö on mehaanilisest tööst k korda suurem

Milliseid protsesse loeme polütroopseteks.
Polütroopsed protsessid on sellised protsessid, mis toimuvad konstantsel erisoojusel

Polütroobi võrrand.

Polütroopsete protsesside jagunemine nelja gruppi ja nende kujutamine p-v diagrammil.
Esimese rühma moodustavad protsessid, mis asetsevad isobaari (n=0) ja isotermi (n=l) vahel. Protsessi antud soojus kulub nii keha siseenergia suurendamiseks (temperatuur tõuseb) kui ka mehaaniliseks tööks.
Teise rühma protsessid paiknevad isotermi (n=l) ja adiabaadi (n=k) vahel.
Kolmanda rühma protsessid paiknevad adiabaadi (n=k) ja isohoori (n= lõpmatus) vahel. Protsessist osavõtva positiivse soojuse korral on siseenergia muutus positiivne (keha temperatuur tõuseb) ja mehaaniline töö negatiivne (joonis, III)
Neljanda rühma moodustavad protsessid, mis asetsevad isobaari (n=0) ja isohoori (n= miinus lõpmatus) vahel. Neid protsesse iseloomustab negatiivne polütroobi astendaja ja see, et rõhu suurenemisele vastab mahu suurenemine

Millised aine faasimuutused on võimalikud
Aine üleminekut ühest faasist teise nimetatakse aine faasimuutuseks. Seejuures on võimalikud järgmised faasimuutused:

vedelik-gaas ( aurustumine kondenseerumine),

tahke-gaas ( sublimeerimine -desublimeerimine)

tahke-vedelik ( sulamine , hangumine)

tahke-tahke ( rekristalliseerumine ).

Millega on määratud aine agregaatolek , joonistage illustreeriv p-T diagramm.
Aine agregaatolek on määratud tema olekuparameetritega. Igale kindlale rõhule ja temperatuurile vastab kindel aine agregaatolek. Aine agregaatoleku väljendamiseks kasutatakse kõige sagedamini pt-diagrammi:

Vee-veeauru piirkõverate kujutamine T-s diagrammil

Vee isobaarilise kuumutamise ja ülekuumendamise kujutamine T-s diagrammil.
Isobaariline kuumutamine ülekuuumutamine

Mida tuntakse Otto ringprotsessi all. otto ringprotsessi kujutamine T-s ja p-v diagrammil.
Kolbmootori ringprotsessi, kus soojus suunatakse protsessi püsival mahul, nimetatakse Otto ringprotsessiks.

Surveastme mõiste
Surveaste on parameeter, mis iseloomustab sisepõlemismootori (kolbmootori) maksimaalse ja minimaalse põlemiskambri mahu suhet.

Indikaatorrõhu mõiste
See on rõhk, mille juures tehtav isobaariline töö mahumuutuse intervallis (v1-v2) oleks võrdne ringprotsessi kasuliku tööga

Mida tuntakse Dieseli ringprotsessi all. Diseli ringprotsessi kujutamine T-s ja p-v diagrammil
Kolbmootori ringprotsessi, kus soojus suunatakse protsessi püsival rõhul, nimetatakse Dieseli ringprotsessiks

Mida tuntakse Sabath Trinkleri ringprotsessi all.
Sabathe'i-TrinkIeri ringprotsessi nimetatakse ka segaringprotsessiks. Sellel ringprotsessil töötavad kiirekäigulised diiselmootorid. Sabathe'i-Trinkleri ringprotsessis, nagu Dieseli ringprotsessiski, toimub kütuse süttimine isesüttimise teel. Kütus pritsitakse kõrgrõhu pumpadega eelpõlemiskambrisse. Tänu sellele põleb kütus esialgu isohooriliselt ning sellele järgnevalt isobaariliselt (põlemine kandub eelpõlemiskambrist mootori silindrisse).

Rankinei ringprotsessi kujutamine T-s diagrammil nii küllastunud kui ka ülekuumendatud auruga.
küllastunud
ülekuumendatud

Braytoni ringprotsess kujutamine p-v ja T-s diagrammil

.DOC Laadi alla originaalfail 25 lk · .doc · 237 allalaadimist

Termodünaamika I eksamiküsimused vastustega #1

Termodünaamika I eksamiküsimused vastustega #2

Termodünaamika I eksamiküsimused vastustega #3

Termodünaamika I eksamiküsimused vastustega #4

Termodünaamika I eksamiküsimused vastustega #5

Termodünaamika I eksamiküsimused vastustega #6

Termodünaamika I eksamiküsimused vastustega #7

Termodünaamika I eksamiküsimused vastustega #8

Termodünaamika I eksamiküsimused vastustega #9

Termodünaamika I eksamiküsimused vastustega #10

Termodünaamika I eksamiküsimused vastustega #11

Termodünaamika I eksamiküsimused vastustega #12

Termodünaamika I eksamiküsimused vastustega #13

Termodünaamika I eksamiküsimused vastustega #14

Termodünaamika I eksamiküsimused vastustega #15

Termodünaamika I eksamiküsimused vastustega #16

Termodünaamika I eksamiküsimused vastustega #17

Termodünaamika I eksamiküsimused vastustega #18

Termodünaamika I eksamiküsimused vastustega #19

Termodünaamika I eksamiküsimused vastustega #20

Termodünaamika I eksamiküsimused vastustega #21

Termodünaamika I eksamiküsimused vastustega #22

Termodünaamika I eksamiküsimused vastustega #23

Termodünaamika I eksamiküsimused vastustega #24

Termodünaamika I eksamiküsimused vastustega #25

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

237 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

raul0315 Õppematerjali autor

Põhjalik materjal

termodünaamika dünaamika

Sarnased õppematerjalid

pdf

Termodünaamika eksamiküsimused 2013

Termodünaamika I kordamisküsimused 2013 1. Nimetada termodünaamika kolm printsiipi. Esimene printsiip on energia jäävuse seadus, millest järeldub siseenergia U kui olekufunktsiooni olemasolu. Kui ainehulk on jääv, siis siseenergia muutus U=Q-W, kus Q on süsteemi sisestatud soojushulk ja W süsteemi tehtud töö. Teine printsiip määrab iseeneslike protsesside suuna. Klassikalised sõnastused, mille kohaselt soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale ja ei ole võimalik

Masinamehaanika

rtf

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA SISSEJUHATUS Termodünaamika on teadus energiate vastastikustest seostest ja muundumistest, kus üheks komponendiks on soojus. Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele. Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, rakendatuna soojuslikele protsessidele, teine seadus aga määrab kindlaks vahekorra olemasoleva soojuse ja temast

Termodünaamika

doc

Soojustehnika küsimuste vastused

.............19 40.Soojusjuhtivus ühe ja mitmekihilises seinas...................................................................................19 41.Konvektiivne soojusülekanne ( Newtoni valem ja - määramine).................................................20 42.Soojuskiirgus ( põhiseadused, mustsusaste, neeldumine, peegeldumistegur, läbitavus tegur)......20 Soojusõpetuse eksami küsimused. 1. Termodünaamika ( termodünaamiline süsteem, sise- ja väliskeskkond. Süsteemide liigitus ) Termodünaamika on teadus erinevate energialiikide vastastikustest muundumistest. Termodünaamika hõlmab mehaanilisi, soojuslike, elektrilisi, keemilisi, elektromagnetilisi ja muid nähtuseid. Tehnilise termodünaamika põhi ülesanne on teoreetiliste aluste loomine, soojusmootorite, soojusjõu seadmete, soojus transformaatoritele.

Soojustehnika

pdf

Soojustehnika eksami küsimused

Sellelt lingilt saab tõmmata Arvo otsa soojustehnika raamatu. http://digi.lib.ttu.ee/i/?967 Faili lõpus on eksami näide, mida tunnis vaadati. 1. Termodünaamika põhimõisted, termodünaamiline süsteem, termodünaamiline keha jatermodünaamilised olekuparameetrid. Termodünaamiline süsteem. Nimetus „termodünaamika” hõlmab see mõiste kõik nähtused mis kaasnevad energiaga ja energia muundusega. Jaguneb füüsikaline, keemiline ja tehniline termodünaamika. Tehniline termodünaamika käsitleb ainult mehaanilise töö ja soojuse vastastikuseid seoseid. Termodünaamiline süsteem on kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastasmõjus. Väliskeskkond on termodünaamilist süsteemi ümbritsev suure energia mahtuvusega keskkond, mille teatud olekuparameetrid (T, p jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab teda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Termodünaamilise süsteemi üks lihtne näide on

tehnomaterjalid

pdf

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

Siseenergia mõõtühikuks on J. Siseenergia antakse tavaliselt 1kg td-lise keha kohta –u=(U/M) J/kg. Siseenergia on ekstensiivne suurus. Siseen. kui olekufunktsiooni väärtuse määravad keha kaks meelevaldset olekuparameetrit, sagedamini valitakse nendeks temp ja rõhk. Ideaalgaasi siseen. sõltub ainult temperatuurist. Tavaliselt võetakse gaasi siseenergia normaaltingimustel võrdseks nulliga. E=k + A + U, kus U on siseenergia [J/kg]. 3. Termodünaamika I seadus. Termodünaamika esimeseks seaduseks on energia jäävuse ja muundumise seadus. Mingisse kehasse kantud energia võib muunduda sise- või välisenergiaks. Td-lisele süst-le üleantud soojushulk kulub selle siseenergia muutmiseks ja tööks. Q = dU + dL, [J]; q = du + dl, [J/kg], kus q- soojushulk; du- siseenergia muutus, muutub tehtud töö arvel; dl- mehaniiline töö. Termodünaamilise keha erisoojused.

Soojustehnika

doc

Soojustehnika teooria eksamiks

Ideaalgaasi siseen. sõltub ainult energia, entroopia, entalpia. Parameetreid, mille kaudu temperatuurist. Tavaliselt võetakse gaasi siseenergia iseloomustatakse soojuse ja töö vastastikust normaaltingimustel võrdseks nulliga. E=k + A + U, kus muundumist, nim. termilisteks olekuparameetriteks. U on siseenergia [J/kg]. Termodünaamilise keha termilisteks 11.Termodünaamika I seadus. Termodünaamika olekuparameetriteks on erimaht (tihedus), rõhk ja temp. esimeseks seaduseks on energia jäävuse ja muundumise Soojuslikeks olekuparameetriteks on aga suurused, mis seadus. Mingisse kehasse kantud energia võib muunduda 18.Veeaurutabelid ja diagrammid. 1.küllastunud iseloomustavad termodünaamilise süst. energeetilist sise- või välisenergiaks. Q = dU + dL, [J]; q = du + dl, veeaur I(rõhu järgi). 2.Tabel temperatuuri järgi. 3. Vee-

Soojustehnika

pdf

Soojustehnika eksam

KORDAMISÜSIMUSED EKSAMIKS Soojustehnika MSJ0001 1. Nimetada termodünaamika kaks põhiprintsiipi/seadust. 1)Termodünaamika esimene seadus - Termodünaamilisse süsteemi sisestatud soojushulk kulub siseenergia muutmiseks ja tööks 2) Termodünaamika teine seadus - * (igal süsteemil on kaod) Ei ole võimalik teostada protsessi, kus kogu süsteemile antud soojus muutub jäägitult tööks. *(külmemalt soojemale ei saa soojus liikuda) Energia ei saa soojuse kujul iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale * Isoleeritud termodünaamilises süsteemis toimuvate tagastamatute protsesside korral süsteemi entroopia(Süsteemitu oleku mõõt) kasvab 2

Soojustehnika

doc

Soojustehnika - küsimused vastustused

Termodünaamika on teadus erinevate energialiikide muutus S= S2- S1 = s1s2 dQ/ T [J/(kg*K)]. Entroopia on vastastikustest muundumistest. Termodünaamika hõlmab ekstensiivne suurus. Entroopia kui olekufunktsiooni väärtuse mehaanilisi, soojuslike, elektrilisi, keemilisi, elektromagnetilisi ja määravad kaks meelevaldset olekuparameetrit. Gaasi entroopia muid nähtuseid. Tehnilise termodünaamika põhi ülesanne on väärtus normaaltingimustel loetakse nulliks. teoreetiliste aluste loomine, soojusmootorite, soojusjõu seadmete, soojus transformaatoritele. 4. Isohooriline protsessiks nim. sellist protsessi, kus Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, termodünaamilise süsteemi soojuslikul mõjutamisel selle maht mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga ei muutu

Soojustehnika

Rohkem sarnaseid