Kordamisküsimused (1)

1. Mis on mõõtmine? Mõõtmise võrrand.
Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Mõõtmistulemuseks on suhtarv, mis näitab, mitu korda üks suurus on teisest suurem. Mõõtmise võrrand: A= Kus: X-füüsikaline suurus, M-mõõtühik, A-mõõtarv. Mõõtmistulemus esitatakse kujul: X=A*M. Antud võrrand on mõõtmise põhivõrrand.
2. Mida nim. otseseks mõõtmiseks? Kaudseks mõõtmiseks?
Otseseks mõõtmiseks nimetatakse sellist mõõtmist, mille puhul meid huvitava suuruse väärtus saadakse vahetult mõõtmisvahendi skaalalt. Kaudseks mõõtmiseks nimetatakse suuruse väärtuse hindamist teiste temaga matemaatiliselt sõltuvuses olevate suuruste abil. Teisiti: mõõdetud on mõningad suurused, teised saadakse arvutamise teel. Näiteks kui mõõdetud on voolutugevus ja pinge, arvutatakse nende kaudu võimsus või takistus.
3. Mis on mõõtmisviga? Kuidas klassifitseeritakse neid?
Mõõtmisviga on mõõtmisprotsessis tehtav või tekkiv viga. Neid klassifitseeritakse põhjustajate järgi: 1.mõõteriistade ebatäiuslikkus 2.inimese eksimused mõõtmisprotsessis 3.juhuslikud protsessid mõõtmise ajal, mis omakorda jaguneb: a)hõõrdumine mõõteriista sõlmedes b)mõõtmise parallaks c)elektrivoolu fluktuatsioonid
4. Mis on usaldusnivoo ?
Usaldusnivooks (P %) nimetatakse tõenäosust, et tegelik väärtus asub veaga määratud vahemikus. X- ∆X ≤ X≤ X +∆X. Katsete arvu n suurenemisel (n→∞) usaldusnivoo muutub. Tabelite ( Student ) abil võib leida, mitu korda tuleb suurendada vahemikku ∆X selleks, et antud n jaoks saada usaldusnivoo 95%.
5. Kuidas leitakse mõõtmise täpsust otsesel mõõtmisel? Mis on dispersioon? Valem.
Mõõtmise täpsust otsesel mõõtmisel leitakse nii, et korratakse ühe suuruse mõõtmist mitu korda. Saadud erinevatest tulemustest võetakse aritmeetiline keskmine X, mis on nende tulemuste parim resultaat ja selle ebatäpsus on juhuslik viga ∆X.Tulemus esitatakse kujul: X=X±∆X. Dispersioon (σ) on parameeter , mis näitab, kui suur on välistingimuste mõju (juhuslik viga). σ =
6. Kuidas avaldub mõõtmistulemuse viga teiste otseselt mõõdetavate suuruste kaudu?
Kaudselt mõõdetud tulemuse viga sõltub argumentide mõõtmise vigadest.Olgu X=f(u), kus u±∆u on otseselt mõõdetud. Sel juhul X on kaudne mõõtmine. Selle ebatäpsus on ∆X=f(u+∆u)-f(u).
Matemaatikast on teada: ∆X=.
Kaudselt mõõdetud vea suurust leitakse funktsiooni tuletise df(u)/du ja mõõdetava suuruse ebatäpsuse ∆u abil.
7. Millised on SI põhiühikud? Mis on dimensioonivalem?
SI-süsteemis (Systeme International d` Units , 1960.a.) on seitse põhiühikut: 1 sekund-1 sek (aeg, mis võrdub Cs aatomi põhioleku kahe ülepeenstruktuuri nivoo vahelisele siirdele vastava kiirguse 9 192 631 770 perioodiga), 1meeter-1 m (on teepikkus , mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundi jooksul), 1 kilogramm -1kg ( on määratud plaatina Pt ja iriidiumi Ir sulamist valmistatud normaalkilogrammiga), 1 amper -1A (on selline alalisvoolutugevus, mis liikudes kahes paralleelses lõpmata pikas juhtmes, põhjustab juhtmete vahel 1 meetri kohta 2*10 N suuruse jõu, kui juhtmete vahekaugus on 1 m), 1 kelvin -1 K (on 1/273,16 osa vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist), 1 kandela -1 cd (on valgustugevus, mis on defineeritud plaatina sulamistemperatuuril oleva musta keha kiirguse abil.Üks kandela on valgustugevus, mida kiirgab must keha 1/60 cm suuruselt pinnalt normaali suunas temperatuuril 20,45,5 K), 1 mool -1 mol (on ainehulk , milles on sama palju elementaarseid osakesi nagu on süsinikuaatomeid 0,012 kg-s puhtas C isotoobis).
Dimensioonivalem on seos, mis näitab, kuidas muutub mingi suurus baasühikute muutmisel.Üldkujul: dim (suurus)=L M T I O N J. dim (F)= (m*a)= kg*m*s
8. Nimeta füüsika universaalsed seadused mis on kasutusel bioloogias, keemias ja meditsiinis?
Bioloogias, meditsiinis ja keemias kasutatakse: 1.Energia jäävuse seadust 2.Impulsi jäävuse seadust 3.Elektrilaengu jäävuse seadust
9. Milliste mõõtmiste teostamisel kasutatakse bioloogias, meditsiinis ja keemias füüsikalisi mõisteid?
Füüsikalisi mõisteid kasutatakse: taime kasvu kiiruse , looma liikumise, vere ringlemise jms. kiirused ja kiirendused; akustilised nähtused; vererõhk veresoontes, vibratsiooni mõju, koe elastsed omadused ( mehaanika mõisted); kehade, kehaosade ehk organite ja keskkonna temperatuur, bioobjekti kalorimeetria soojusproduktsioon ja soojusjuhtivus (soojusõpetus); laengute, ioonide liikumine ja konsentratsioon , biopotensiaalide tekkimise mehhanism, südame elektrivälja ja magnetvälja parameetrid , eluskoe impedants (elekter); silm ja prillid , vedelike läbipaistvus, neeldumine , spektraalanalüüs, ultra -ja infravalguse mõju ( optika ); kiirgused ja nende mõju, dosimeetria (aatomifüüsika).
10: Mida nim. Biolooilise objekti karakteristlikuks pikkuseks ? Milleks teda kasutatakse?
Karakteristikud on tunnuse jaotust ja selle omadusi iseloomustavad suurused. Karakteristlik pikkus on antud liiki objekti keskmine pikkus, mille abil on võimalik leida füsioloogia ja anatoomia omadusi ja funktionaalseid suurusi.
11: Defineerida kinemaatika mõisteid: kiirus ja kiirendus.
Kiirus on mingi protsessi muutumine ajas, ajaühikus. Kiirendus on kiiruse muutumine ajas.
12: Kirjutage kiiruse ja kiirenduse valemid, esitage ka SI-ühikud.
(m/s),
(m/s2)
13: Nurkkiiruse ja nurkkiirenduse valemid.
(rad/s),
(rad/s2)
14: Mida mõistetakse bioreaktsioonikiiruse all?
Bioreaktsioonid = südame etc. funktsioonid? Mida kiiremad bioreaktsioonid, seda lühikesem elu. Näiteks mida suurem on loom, seda harvemini süda lööb, seda väiksem on hingamise sagedus. Eluiga ja südame löögissageduse korrutis on kõigidel loomadel ühesugune. Erand on inimene.
15: Kuidas on seotud joon- ja nurkkiirendus ? Valem.
16:Millised võrrandid on allomeetrilised võrrandid?
Allomeetrilised võrrandid on füsioloogia ja anatoomia suuruste seos bioobjekti pikkusega või massiga, mis on määratud pikkusega.
17:Milline kiirus on keha piirkiirus?
Keha piirkiirus tähentab et jooksmise kiirus ei olene jooksja mõõtmetest. Sarnase kujuga loomadel liikumise kiirused on enam-vähem võrdsed (erandina inimene).
18: Mis on jõud, jõumoment? Valemid ja ühikud.
Jõud on suurus mis iseloomustab vastikmõju intensiivsust ning on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. (F=ma). Jõumoment teatud punkti suhtes on jõu absoluutväärtuse ning selle punkti ja jõu mõjusirge vahelise kauguse korrutis. (M=Flsin(a)).
19. Millal on süteem(keha) tasakaalus? Tasakaalu tingimused.
Kehale rakendatud jõudude summa peab võrduma nulliga. F1+F2+F3…Fn=0
20. Kui suur on raskuskiirendus arvuliselt? Leia oma keha raskusjõud.
9,81 m/s2 ∙ 58 kg = 578,80 (kg ∙ m)/s2 = N
21. Mis on g-jõud? Millised on elusorganismi häired raskuskiirenduse kasvamisel?
G-jõud on bioloogilistele süsteemidele mõjuvaid raskuskiirendusega kiirendusjõude. Organismi või üle elama