Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Kordamisküsimused (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on mõõtmine?
  • Mida nim otseseks mõõtmiseks?
  • Mis on mõõtmisviga?
  • Kuidas klassifitseeritakse neid?
  • Mis on usaldusnivoo?
  • Kuidas leitakse mõõtmise täpsust otsesel mõõtmisel?
  • Mis on dispersioon?
  • Kuidas avaldub mõõtmistulemuse viga teiste otseselt mõõdetavate suuruste kaudu?
  • Millised on SI põhiühikud?
  • Mis on dimensioonivalem?
  • Mis on kasutusel bioloogias keemias ja meditsiinis?
  • Milliste mõõtmiste teostamisel kasutatakse bioloogias meditsiinis ja keemias füüsikalisi mõisteid?
  • Mida nim Biolooilise objekti karakteristlikuks pikkuseks?
  • Milleks teda kasutatakse?
  • Mida mõistetakse bioreaktsioonikiiruse all?
  • Kuidas on seotud joon- ja nurkkiirendus?
  • Mis on jõud jõumoment?
  • Millal on süteemkeha tasakaalus?
  • Kui suur on raskuskiirendus arvuliselt?
  • Mis on g-jõud Millised on elusorganismi häired raskuskiirenduse kasvamisel?
  • Kuidas eraldatakse lahustes osakesi teineteist tsentrifuugi abil?
  • Mis on keha inertsimoment?
  • Mis on massikeseraskuskese ja kuidas saab leida keskme koordinaadid X Y Z ruumis?
  • Mis on absoluutne ja suhteline deformatsioon?
  • Millest sõltub biokoe elastsus?
  • Millisesse rühma kuulub bioloogiline aine kristall amorfne aine jne?
  • Milline ehitus on biopolümeeridel?
  • Mis on isotroopsus anisotroopsus?
  • Milline aine on komposiitaine?
  • Millest sõltub luu naha ja veresoonte elastsus?
  • Mis on viskooselastsus?
  • Mis on reoloogia?
  • Kuidas arvutatakse südame tööd?
  • Kui suur on südame võimsus?
  • Kuidas modelleeritakse vereringet?
  • Milline on vererõhk süstoli ja diastoli ajal?
  • Kuidas leitakse hingamistööd?
  • Kuidas leitakse lihase tööd?
  • Kuidas liigitub vedelik voolamise järgi?
  • Millest sõltub vedeliku kihtide kiirus torus?
  • Mis on Reynoldsi arv?
  • Millest ta sõltub?
  • Mis on vedeliku voolutugevus?
  • Mis on voolamistakistus?
  • Kuidas jaotub vererõhk veresoontes?
  • Mida nimetatakse hüdrauliliseks takistuseks?
  • Kui suur on veresoonte hüdrauliline takistus?
  • Mida nim Rõhugradiendiks?
  • Mis juhtub voolutugevusega voolutakistusega veresoone raadiuse suurenemisel?
  • Millise kiirusega levib pulsilaine?
  • Mida nim rõhu- ja mahupulsiks?
  • Millest sõltub pulsilaine levimiskiirus?
  • Mis on viskoossus?
  • Kui suur on vere viskoossus?
  • Mis on piirkiirus?
  • Kuidas toimub veresette mõõtmine?
  • Kui veri seiskub ?
  • Mis on isoleeritud suletud ja avatud termodünaamiline süsteem?
  • Kuidas toimub termoproduktsioon elusorganismis?
  • Kuidas mõõdetakse ainevahetust kaudselt ja otseselt?
  • Kuidas toimb organismi soojusvahetus väliskeskkonnaga?
  • Millisel lainepikkusel elusorganism kiirgab?
  • Millised protsessid on isoprotsessid adiabaatiline protsess?
  • Kui suur on elusorganismi kasutegur?
  • Millised nähtused on ülekandenähtused?
  • Mida kirjeldab Ficki valem?
  • Millest sõltub difusioonitegur?
  • Mida nim Molekuli vaba tee pikkuseks?
  • Millest ta sõltub?
  • Mida nim molekuli efektiivdiameetriks?
  • Mis paneb liikuma laenguta osakesi läbi membraani?
  • Kuidas tekib elektriväli ioonide difusioonil?
  • Mida nim ioonide difusioonitasakaaluks?
  • Kuidas arvutatakse membraani potentsiaali?
  • Mis on potentsiaal?
  • Mida nim laetud osakeste permeaabluseks?
  • Kui suured on rakumembraani potentsiaalid K Na Cl- jaoks?
  • Kui suur on püsisoojase lihasraku potentsiaal?
  • Millega saavutatakse ioongradiendi stabiilsust?
  • Mis on K-Na -pump?
  • Kuidas töötab K- Na-pump?
  • Mis ta toimetab rakku rakust välja?
  • Mitu iooni eemaldatakse ja mitu saadakse ühe tsükliga?
  • Millised rakukanalid on avatud puhkeolekus?
  • Millised ioonid määravad rahupotentsiaali ja kui suur ta on?
  • Mis on aktsioonipotentsiaal?
  • Mis on erutuse aluseks?
  • Mis toimub rakumembraanil ATPaasiga?
  • Milleks kulub ATPaasi energia?
  • Milles seisneb ionisatsioon?
  • Mis on elektritakistus eritakistus elektrimahtuvus?
  • Mis on elektrijuhtivus?
  • Kui suur on ohutu voolutugevuse piir?
  • Mis on kiirgusvoog neelamisvoog?
  • Milles seisneb fotoefekti nähtus?
Vasakule Paremale
Kordamisküsimused #1 Kordamisküsimused #2 Kordamisküsimused #3 Kordamisküsimused #4 Kordamisküsimused #5 Kordamisküsimused #6 Kordamisküsimused #7 Kordamisküsimused #8 Kordamisküsimused #9 Kordamisküsimused #10 Kordamisküsimused #11 Kordamisküsimused #12 Kordamisküsimused #13 Kordamisküsimused #14 Kordamisküsimused #15 Kordamisküsimused #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 142 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mustikasupp Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
21
doc

Kordmisküsimused eksamiks

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millal on kahe vektori vektorkorrutis positiivne? (Sin a >0) a ×b =ab sin 2. Millal on kahe vektori vektorkorrutis negatiivne? a ×b =ab sin (Sin a <0) 3. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis positiivne? kui on väiksem kui 90 kraadi (I ja IV veerand) 4. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis negatiivne? kui on suurem kui 90 kraadi (II ja III veerand) 5. Millal on kahe vektori vektorkorrutis 0? Kui vektorid on paralleelsed 6. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis 0? Kui koosinus on null ehk vektorid on risti 7. Nimetada SI-süsteemi põhiühikud. teepikkus ­ meeter massiühik ­ kilogramm ajaühik ­ sekund elektrivoolu tugevus ­ amper termodünaamiline temperatuur ­ kelvin ainehulk ­ mool valgusühik - kandela 8. Kirjutada kiiruse ühik põhiühikute kaudu kiirus = teepikkus/aeg (meeter/sekundiga) 9. Kirjutada kiirenduse ühik põhiühikute kaudu. a=1m/s2 10. Kirjutada s

Füüsika
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoi

Füsioloogia
thumbnail
4
pdf

Füüsika kordamisküsimused

kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. 2. Pöörlemishulga jäävus: pöördliikumist iseloomustab impulsimoment ja kehtib impulsi jäävuse seadus. 3. (Mehaanilise) Enegria jäävuse seadus: suletud süsteemi kuuluvate kehade mehaaniline koguenergia on jääv. 4. Bernoulli printsiip: voolava gaasi või vedeliku rõhk on suurem nendes piirkondades, kus kiirus on väiksem, ja väiksem seal, kus kiirus on suurem. 5. Ruum: füüsika üldmudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. Omadused: ühemõõtmeline (pikkus), kahemõõtmeline (pikkus, laius), kolmemõõtmeline (pikkus, laius, kõrgus) 6. Aeg: sündmuste kirjeldaja. Omadused: füüsikaline suurus, fundamentaalne suurus, pidev, pöördumatu, homogeenne, ei ole absoluutne. 7. Väli: jõu tekkimise võimalikkus, kehade vastastikmõju vahendaja. Aine: materjal, millest koosnevad kõik kehad.

Füüsika
thumbnail
16
odt

Füüsika kordamisküsimused ja vastused

SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) Meeter - (m) pikkus sekund - (s) aeg kilogramm - (kg) mass amper - (A) elektrivoolu tugevus kelvin - (K) termodünaamiline temperatuur mool - (mol) ainehulk kandela - (cd) valgustugevus Ainepunkt (punktmass) Ainepunktiks nimetatakse keha, mille mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel. Punktmass on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Taustsüsteem Taustsüsteem on targalt valitud keha, mille suhtes on otsustatud määrata keha asendit ruumis, ja millega on seotud koordinaadistik, ja ajamõõtmise viis. Kohavektor Kohavektoriks või raadiusvektoriks nimetatakse sellist vektorit, mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktist 0 kuni vaadeldava ainepunktini A. Nihkevektor Osakese asendi muutumist punktist A1 (algpunkt) punkti A2 (lõpp punkt) ajavahemiku (t) jooksul nimetat

Füüsika
thumbnail
10
docx

Füüsika I kordamisküsimused

I kontrolltöö kordamisküsimused (YFR 0011) 1. Kuidas leida kahe vektori liitmisel tekkiva vektori pikkust kui on teada liidetavate vektorite pikkused. Liidetavad vektorid on o a) samasuunalised; liitmine nt a(2;3;4) + b(2;4;1) = c(4;7;5) o b) vastassuunalised; sama o c) üksteisega risti. 2. Kuidas peavad olema vektorid suunatud, et nende o a) skalaarkorrutis oleks 0; risti o b) vektorkorrutis oleks 0? Samas suunas/ vastassuunas 3. Mis on kohavektor? Mis on nihkevektor? Kuidas nad on omavahel seotud? Kohavektor on vektor, mis on tõmmatud koordinaadi alguspunktist etteantud punkti. Nihkevektor on vektor, mis on tõmmatud liikumise alguspunktist liikumise lõpp-punkti. Nihkevektor on kohavektorite muut, nihkevektor tähistab kohavektori juurdekasvu ajavahemikus delta-t 4. Mis on nihkevektor? Mis on trajektoor? Millal ühtib keha trajektoor nihkevektoriga? Nihkevektor on vektor, mis on tõmmatud liikumise algusp

Füüsika
thumbnail
5
odt

Füüsika eksami kordamisküsimused

Jõud, jõumoment, vastasmõju, olek Jõud on suurus, mille abil kirjeldatakse kehade vastasmõju. Jõumomendiks M = F · l nimetatakse jõu F ja tema õla pikkuse l korrutist; jõu õlg on võrdne jõu mõjumissihi kaugusega pöörlemisteljest. Vastasmõju ei tähenda midagi enamat kui vastastikust ("sina mulle - mina sulle") mõjustamist. Füüsikas on vastasmõju tagajärjeks oleku muutus. Oleku all mõistame keha kirjeldavate parameetrite väärtuste (täielikku) komplekti 2. Tasakaalu tingimused Keha on tasakaalus parajasti siis, kui: a) temale mõjuvate jõudude summa on null; b) temale mõjuvate jõumomentide summa on null. 3. Kiirus; kiirendus, normaalkiirendus; tangentsiaalkiirendus Liikumisvõrrandi esimest tuletist aja järgi nimetatakse kiiruseks. See näitab, kui kiiresti liigub keha antud ajahetkel. Liikumisvõrrandi teist tuletist aja järgi (kiiruse esimest tuletist) nimeta

Füüsika
thumbnail
14
docx

TTK füüsika kordamisküsimused

o Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Esimene seadus - kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal n või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. ∑ ⃗F t=0 i−1 Teine seadus - kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga. F=ma Kolmas seadus - kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega nimetatakse ka impulsi jäävuse seaduseks . F1=−F 2 . (joonis F12 m1 →←m2 F21

Füüsika
thumbnail
14
doc

Füüsika eksami kordamisküsimused

Füüsika kordamisküsimused eksamiks. 1. Mehaaniline liikumine – keha asukoha muutumine ruumis mingi aja jooksul. 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine – liikumine, mille korral keha teeb mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. 3. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine – liikumine, mille korral keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. 4. Nihe – keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik. 5. Kiirus – nihke ja selleks kulunud aja suhe. 6. Kiirendus – kiiruse muudu ja selleks kulunud aja suhe. Ühik – m/s² , Kiirendus on 1 m/s² siis, kui kiirus muutub 1 s jooksul 1 m/s võrra. 7. Jõud – suurus, mis iseloomustab kehade vastastikmõju. Jõud on kiirenduse tekitaja. Ühik – N , 1 N on selline jõud, mille mõjul 1 kg massiga keha saab kiirenduse 1 m/s². 8. Elastsusjõud – jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ja püüab kehale tagasi anda esialgse kuju. 9. Raskusjõud

Füüsika



Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

acqua profiilipilt
acqua: aitäh
02:33 09-03-2009





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun