Facebook Like

Puiduteaduse puks (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Puiduteadus
Seemnest tõusmeni-valminud seem on kaetud seemnekattega,mis sisaldab selliseid toitaineid ja ka selliseid aineid,mis moodustavad juure,idujuure,lehe,idulehe.Kevadel peale külvi tungib idujuur seemnekattest välja.Seemne idanemisperiood lõpeb siis,kui taime vars end püsti ajab ja idulehed valguse käes lahti hargnevad, muutudes roheliseks ning moodustades esmased ajutised lehed.Seejärel algab CO2 assimilatsioon .Seejärel moodustub lehtikandev võrse ning päris lehed. Juurestik -ülesandeks *kinnitada puud pinnasesse *võtta mullast mineraalainetag toitemahlu ja juhtida neid tüvesse *säil süsivesikuid jt org toitaineid.Puu juurestik koosneb peam pea- ja narmasjuurtest.Juurestik koosneb nii puitunud (vesi ja toitained ) kui mittepuitunud(sümbioosid) osast.Suur osa meie kübarseentest võivad olla puudega mükoriisa vahekorras.Tüve juurdekasv-piki tüve asetsevat peenikest habrast kudet,mis koosneb esmastest rakkudest nim säsiks,taime kasvades areneb säsi tipus ladvapung.Kasvukohating,milles ladvavõrsed ja oksad kasvavad,määravad puu tüve sirguse,okste seisukorra ja esinemise sageduse.Suurem osa puu aastasest juurdekasvust toim kevadel.Kasvuaja lõpul tekib säsi ülemises osas, juurdekasvu tipus uus pung ,millest järg kevad uus võrse.Puutüve jämeduskasv toim koore all kambiumis.Tüve ristlõikes on see näha aastarõngastena,millest heledam osa tekib kevadel ja tumedam sügisel.Tüve ülesanne ja omadused-Kasvav puu koosneb 2/3 osast tüvest.Tüve ülesanne on puule seisukindluse andmine,mahlade juhtimine ja toitainete säil.Anatoomiliselt koosneb puutüvi puidukiududest.Juurte kaudu saab vett ja toitaineid,lehtede ja okaste kaudu CO2-te ja ka toitaineid.Okste ülesanne laiendada võra pindala ja tagada kasvuruum lehtedele.Heterogeenne-materjali eri osadel eri omadused(kevad,sügispuit jne).Anisotroopne-füüsik omad erinevus eri suundades,nt kahanemisel ja paisumisel ,tugevuses ja töötlemisel.Hügroskoopne-materjal muudab ja ühtlustab oma niiskust vastavalt ümbritseva õhu niiskussisaldusele ja temperatuurile.Reoloogne-pikaajalisel mõjul võivad puidu väliskuju ja mõõtmed muutuda.Nt puittala pikaajalisel koormamisel.Vedelike transport tüves-juurte kaudu toim piki maltspuidu välispoolset osa.CO2 assimil. Tagajärjel süsivesikud juhitakse niine kaudu alla puu teistesse osadesse. Niin asetseb väliskoore ja kambiumi vahel.Sealt jaot mahlad edasi säsikiirte kaudu..Veg perioodi algul vedelike transport juurestikust võrasse intensiivne.Okaspuudel on see aastarõngaste heledam osa ja lehtpuudel torukujulised sooned .Vedelike voolu piki tüve nim transpiratsiooniks,osa vett on vajalik ka fotosünteesiks. Rakud säil endas vett kohesioonijõuga.Kui soovitakse mõned puud eemaldada,mille mahasaagimise korral tekivad juurevõsud,siis kasut rõngaskoorimist,mille käigus eemaldatakse puutüve alumises osas koorelt korp ja niin,siis puu kuivab ära.Tüve ehitus- Puitmaterjali parimad omadused on pikikiudu.Radiaalsuunaks nim keskelt säsist puu väliskihtide suunas .Piki aastarõngaid tangentsiaalsuunaks.Puutüve ristlõikes on näha säsi(keskel),aastarõngad ja kooreosad(niin ja korp).Veel lülipuitu(tumedam siseosa )ja maltspuitu(heledam välisosa).Okaspuudel täidavad trahheiidid mitmeid ülesandeid,seetõttu puit ühtlasema asetusega . Lehtpuu puidu ehitus keerulisem:koosneb mitmest erinevast rakuliigist.Suurematest soontest e trahheedest toim vee transport juurestikust võrasse.Sooned võivad esineda kas hajutatult üle terve ristlõike v süstemaatiliselt koondatud aastarõndgaste piiridele.Säsi ja juveniilpuit-säsi on puutüve keskosas asetsev kude,mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb pungaga.Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest,mis sisald toitainete tagavarasid.Säsi läbimõõt on ainult paar mm ja tema läbilõige võib olla puuliigiti erinev(ümmargune,hulknurkne).Juveniilpuit koos 10-20 esimesest aastarõngast.Sellist tüüpi puidu tihedus on madal ja kuivatamisel võib tekkida lõhesid.Aastarõngad-Kevadel mood puukoes õhukeste seintega rakud,mis kergendavad puu juurdekasvuks vajalike vedelike transporti.Suvel aegl kasv ja mood väiksemad paksuseinalised rakud,mis annavad tüvele tugevuse.Talvel juurdekasvu ei toimu. Okaspuu puidu sügispuit võib olla 3 korda tugevam kui kevadpuit .Seega on puit heterogeenne materjal,koosnedes kergematest ja raskematest osadest vaheldumisi.Aastarõngaste laius oleneb kliimaoludest,mullastikust,sellest kui palju on tema ümber teisi puid.Kui puu on jõud küpsemasse ikka,aeglustub ta kasv,tekivad puu perifeerses osas kitsamad aastarõngad,mis on puu üheks raieküpsust näitavaks tunnuseks. Lehtpuude juurdekasv toim ajaliselt kauem ning soodsate kasvuting korral võivad lehtpuudel aastarõngad laieneda sügispuidu arvelt.Laiade aastarõngastega lehtpuupuit on tihedam ja raskem kui kitsaste aastarõngastega.Puukoor- kihid mis on väljaspool kambiumi.Mood ca 10% kogu puu mahust.Koor koosneb sisekihist e niinest ja surnud rakkudega väliskihist e korbast(ül kaitsta puud mehaaniliste,keemiliste ja mikrobioloogiliste kahjustuste eest,ära hoida puu kuivamine ).Praegusel ajal on puukoorel suur väärtus küttematerjalina. Malts - ja lülipuit- maltspuit koosneb vedelikke juht rakkudest,lülipuit-väiksemad kahanemis-,paisumisvõimalused,täiskavnanud puul mood lülipuit ca 50% kogu tüvest.Lüli-ja maltspuidu võrdlus:*lülipuit imab ja kaotab vett aeglasemalt*lülipuidu mahuline kahanemine kuivades väiksem*lülipuit vastupidavam kahjuritele.Vaigukäigud-torutaolised käigud,mis kulgevad vertkaal - või horisontaalsuunas ning nende ül on juhtida ja säil vaike .Vaigukäikude sisepinnal asuvad eritusrakud e parenhüümrakud,millel on võime eritada vaiku.Kui tüve vigastada,valgub vaik välja ja katab haava. Kambium -tüve perifeerses osas,seespool niint ja väljaspool puidukude,asub juurdekasvukiht kambium e mähk.Kasvuperiidil mood see sissepoole ksüleemi,millest mood aastarõngad ja väljapoole tekitab koorerakke e floeemi.Puu mõõtude suurenedes peab kambium enda ümber mood üha uusi kambiumirakke ja suurendama ümbermõõtu.Säsikiired-radiaallõikes nähtavad mitmekõrguste ribadena.Ühendavad niine puiduga ja mood esmased säsikiired.teisejärgulised säsikiired on lühemad ega ulatu säsini.Säsikiired koosn parenhüümrakkudest,mille ül on vett ja toitaineid tüve sisemusse juhtida ja säilitada.Säsikiirte üla- ja alaosas asuvad trahheiidid,mis annavad neile tugevuse.Lehtpuudel võib esineda nn väärsäsikiiri.Lehed ja okkad-ül- deks varustada taime org toitainetega ja reguleerida vee aurustumist.Fotosüntees-päikese ja klorofülli abil omistavad lehed ja okkad õhust CO2-e.Klorofüll vahendab tänu valgusimavusvõimele päikesevalgusest energiat,millega kaasneb O2 tootmine.6CO2+6H2O+päikesevalgus/klorofüll=C6H12O6+6O2glükoostärklis tselluloos .Teatud liiki ensüüm rubisco -ainevahetusreaktsioone põhjustav ja kiirendav org ühend stardib ja reguleerib Co2 õhust omastamist.Fotosünt kiirus sõlt päikese intensiivsusest,õhu CO2 sisaldusest ja temp-ist.Kesk CO2 sisal. Õhus on 0,03%. Transpiratsioon
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Puiduteaduse puks #1 Puiduteaduse puks #2 Puiduteaduse puks #3
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor dragen Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

9
docx
Puiduteaduse konspekt eksamiks
78
docx
Puiduteadus
8
docx
Puiduteaduse Konspekt
4
doc
Puiduteaduse konspekt
42
docx
Puiduteaduses 4-8 moodul
132
pdf
Nimetu
85
docx
Materjaliõpetus - Puiduteadus-materjaliõpetus
59
doc
Tisleri eriala eksam



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun