Puiduteaduse puks (0)

Puiduteadus
Seemnest tõusmeni-valminud seem on kaetud seemnekattega,mis sisaldab selliseid toitaineid ja ka selliseid aineid,mis moodustavad juure,idujuure,lehe,idulehe.Kevadel peale külvi tungib idujuur seemnekattest välja.Seemne idanemisperiood lõpeb siis,kui taime vars end püsti ajab ja idulehed valguse käes lahti hargnevad, muutudes roheliseks ning moodustades esmased ajutised lehed.Seejärel algab CO2 assimilatsioon .Seejärel moodustub lehtikandev võrse ning päris lehed. Juurestik -ülesandeks *kinnitada puud pinnasesse *võtta mullast mineraalainetag toitemahlu ja juhtida neid tüvesse *säil süsivesikuid jt org toitaineid.Puu juurestik koosneb peam pea- ja narmasjuurtest.Juurestik koosneb nii puitunud (vesi ja toitained ) kui mittepuitunud(sümbioosid) osast.Suur osa meie kübarseentest võivad olla puudega mükoriisa vahekorras.Tüve juurdekasv-piki tüve asetsevat peenikest habrast kudet,mis koosneb esmastest rakkudest nim säsiks,taime kasvades areneb säsi tipus ladvapung.Kasvukohating,milles ladvavõrsed ja oksad kasvavad,määravad puu tüve sirguse,okste seisukorra ja esinemise sageduse.Suurem osa puu aastasest juurdekasvust toim kevadel.Kasvuaja lõpul tekib säsi ülemises osas, juurdekasvu tipus uus pung ,millest järg kevad uus võrse.Puutüve jämeduskasv toim koore all kambiumis.Tüve ristlõikes on see näha aastarõngastena,millest heledam osa tekib kevadel ja tumedam sügisel.Tüve ülesanne ja omadused-Kasvav puu koosneb 2/3 osast tüvest.Tüve ülesanne on puule seisukindluse andmine,mahlade juhtimine ja toitainete säil.Anatoomiliselt koosneb puutüvi puidukiududest.Juurte kaudu saab vett ja toitaineid,lehtede ja okaste kaudu CO2-te ja ka toitaineid.Okste ülesanne laiendada võra pindala ja tagada kasvuruum lehtedele.Heterogeenne-materjali eri osadel eri omadused(kevad,sügispuit jne).Anisotroopne-füüsik omad erinevus eri suundades,nt kahanemisel ja paisumisel ,tugevuses ja töötlemisel.Hügroskoopne-materjal muudab ja ühtlustab oma niiskust vastavalt ümbritseva õhu niiskussisaldusele ja temperatuurile.Reoloogne-pikaajalisel mõjul võivad puidu väliskuju ja mõõtmed muutuda.Nt puittala pikaajalisel koormamisel.Vedelike transport tüves-juurte kaudu toim piki maltspuidu välispoolset osa.CO2 assimil. Tagajärjel süsivesikud juhitakse niine kaudu alla puu teistesse osadesse. Niin asetseb väliskoore ja kambiumi vahel.Sealt jaot mahlad edasi säsikiirte kaudu..Veg perioodi algul vedelike transport juurestikust võrasse intensiivne.Okaspuudel on see aastarõngaste heledam osa ja lehtpuudel torukujulised sooned .Vedelike voolu piki tüve nim transpiratsiooniks,osa vett on vajalik ka fotosünteesiks. Rakud säil endas vett kohesioonijõuga.Kui soovitakse mõned puud eemaldada,mille mahasaagimise korral tekivad juurevõsud,siis kasut rõngaskoorimist,mille käigus eemaldatakse puutüve alumises osas koorelt korp ja niin,siis puu kuivab ära.Tüve ehitus- Puitmaterjali parimad omadused on pikikiudu.Radiaalsuunaks nim keskelt säsist puu väliskihtide suunas .Piki aastarõngaid tangentsiaalsuunaks.Puutüve ristlõikes on näha säsi(keskel),aastarõngad ja kooreosad(niin ja korp).Veel lülipuitu(tumedam siseosa )ja maltspuitu(heledam välisosa).Okaspuudel täidavad trahheiidid mitmeid ülesandeid,seetõttu puit ühtlasema asetusega . Lehtpuu puidu ehitus keerulisem:koosneb mitmest erinevast rakuliigist.Suurematest soontest e trahheedest toim vee transport juurestikust võrasse.Sooned võivad esineda kas hajutatult üle terve ristlõike v süstemaatiliselt koondatud aastarõndgaste piiridele.Säsi ja juveniilpuit-säsi on puutüve keskosas asetsev kude,mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb pungaga.Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest,mis sisald toitainete tagavarasid.Säsi läbimõõt on ainult paar mm ja tema läbilõige võib olla puuliigiti erinev(ümmargune,hulknurkne).Juveniilpuit koos 10-20 esimesest aastarõngast.Sellist tüüpi puidu tihedus on madal ja kuivatamisel võib tekkida lõhesid.Aastarõngad-Kevadel mood puukoes õhukeste seintega rakud,mis kergendavad puu juurdekasvuks vajalike vedelike transporti.Suvel aegl kasv ja mood väiksemad paksuseinalised rakud,mis annavad tüvele tugevuse.Talvel juurdekasvu ei toimu. Okaspuu puidu sügispuit võib olla 3 korda tugevam kui kevadpuit .Seega on puit heterogeenne materjal,koosnedes kergematest ja raskematest osadest vaheldumisi.Aastarõngaste laius oleneb kliimaoludest,mullastikust,sellest kui palju on tema ümber teisi puid.Kui puu on jõud küpsemasse ikka,aeglustub ta kasv,tekivad puu perifeerses osas kitsamad aastarõngad,mis on puu üheks raieküpsust näitavaks tunnuseks. Lehtpuude juurdekasv toim ajaliselt kauem ning soodsate kasvuting korral võivad lehtpuudel aastarõngad laieneda sügispuidu arvelt.Laiade aastarõngastega lehtpuupuit on tihedam ja raskem kui kitsaste aastarõngastega.Puukoor- kihid mis on väljaspool kambiumi.Mood ca 10% kogu puu mahust.Koor koosneb sisekihist e niinest ja surnud rakkudega väliskihist e korbast(ül kaitsta puud mehaaniliste,keemiliste ja mikrobioloogiliste kahjustuste eest,ära hoida puu kuivamine ).Praegusel ajal on puukoorel suur väärtus küttematerjalina. Malts - ja lülipuit- maltspuit koosneb vedelikke juht rakkudest,lülipuit-väiksemad kahanemis-,paisumisvõimalused,täiskavnanud puul mood lülipuit ca 50% kogu tüvest.Lüli-ja maltspuidu võrdlus:*lülipuit imab ja kaotab vett aeglasemalt*lülipuidu mahuline kahanemine kuivades väiksem*lülipuit vastupidavam kahjuritele.Vaigukäigud-torutaolised käigud,mis kulgevad vertkaal - või horisontaalsuunas ning nende ül on juhtida ja säil vaike .Vaigukäikude sisepinnal asuvad eritusrakud e parenhüümrakud,millel on võime eritada vaiku.Kui tüve vigastada,valgub vaik välja ja katab haava. Kambium -tüve perifeerses osas,seespool niint ja väljaspool puidukude,asub juurdekasvukiht kambium e mähk.Kasvuperiidil mood see sissepoole ksüleemi,millest mood aastarõngad ja väljapoole tekitab koorerakke e floeemi.Puu mõõtude suurenedes peab kambium enda ümber mood üha uusi kambiumirakke ja suurendama ümbermõõtu.Säsikiired-radiaallõikes nähtavad mitmekõrguste ribadena.Ühendavad niine puiduga ja mood esmased säsikiired.teisejärgulised säsikiired on lühemad ega ulatu säsini.Säsikiired koosn parenhüümrakkudest,mille ül on vett ja toitaineid tüve sisemusse juhtida ja säilitada.Säsikiirte üla- ja alaosas asuvad trahheiidid,mis annavad neile tugevuse.Lehtpuudel võib esineda nn väärsäsikiiri.Lehed ja okkad-ül- deks varustada taime org toitainetega ja reguleerida vee aurustumist.Fotosüntees-päikese ja klorofülli abil omistavad lehed ja okkad õhust CO2-e.Klorofüll vahendab tänu valgusimavusvõimele päikesevalgusest energiat,millega kaasneb O2 tootmine.6CO2+6H2O+päikesevalgus/klorofüll=C6H12O6+6O2glükoostärklis tselluloos .Teatud liiki ensüüm rubisco -ainevahetusreaktsioone põhjustav ja kiirendav org ühend stardib ja reguleerib Co2 õhust omastamist.Fotosünt kiirus sõlt päikese intensiivsusest,õhu CO2 sisaldusest ja temp-ist.Kesk CO2 sisal. Õhus on 0,03%. Transpiratsioon -vee aurumine lehtede v okaste pinnalt reguleerib taime niiskuse ja temp vahelist suhet.Kui valgus on väga intensiivne,siis transpiratsioon hoiab ära taime temperatuuri liigse tõusu.Transpiratsioonivoolu kiirus puu erinevate osade vahel on erinev ja oleneb päevavalgusest,öösel toim vähesel määral. Respiratsioon - rakkude hingamine toim org ainete põlemisel vabanenud energia tulemusena.C6H12O6+6O2=6CO2+6H2O+energia.Lehtede ja okaste langetamine-okastel väiksem pindala,seetõttu elavad talve üle,okka ülemine pind kaet vahaga,mis raskendab aurumist, alumisel pinnal poorid ,mille kaudu CO2 difundeerub.Lehis langetab okkad iga aasta,männil 3-4 aasta tagant,kuusel 4-6 aasta tagant.Lehtede lang toim iga aasta vegetatsiooniperioodi lõpul,selleks et veerežiimi tasakaalus hoida.enne lehtede lagunemist laguneb klorofüll. Okaspuud ja lehtpuud -Okaspuulaadsed taimed kasbasid Maal juba 200-300 miljonit aastat tagasi,lehtpuude vanuseks loetakse 100 miljonit aastat.Okaspuud kuuluvad paljasseemneliste taimede hulka(gümnospermid),lehtpuud katteseemneliste taimede hulka(angiospermid).Üldjoontes koosneb puitaine juht- ja tugikoest.Okaspuu puit koosneb 90..95 %(puidu põhimassist) trahheiididest,st pikkadest kitsastest rakkudest,mille seintes asuvad radiaalsuunalised koobaspoorid. Soonte järgi jaot lehtpuud 2-te rühma:1)hajulisoonelised 2)rõngassoonelised-kevadpuidu sooned sügispuidu omadest märgatavalt suuremadMeie aladel levinud lehtpuu puidu tihedus on 0,3...0,8 g/cm3.Puidu mikroskoopiline ehitus-Rakuliigid-okaspuu koosneb trahheiididest(pikliku kujuga),kiud on pikerguse kujuga õõnsad rakud.Puidukiudude arv ulatub ca 1000...2000 tk-ni ruutmillimeetril.Säsikiirte trahheiidid asuvad puutüve suhtes radiaalsuunaliselt mitmerealiste kihtidena säsikiirte üla- ja allosas.Nad annavad säsikiirtele tugevuse,kuid neil on puidu kasut ka tehniline tähtsus,immutamisel läheb nende kaudu puidukoesse.Okaspuu puit koosneb veel parenhüümrakkudest,need on kuubi- või prismataolised ,leidub peam säsikiirtes,aga ka vaigukäikude seintes,kus nad eritavad vaiku.Nende elusrakkude sisuks on tav protoplasma ja rakumahl,ka ainevahetuse tooted nagu tärklis, rasvad ,polüsahhariidid(liitsüsivesikud), vaigud , parkained (tanniin).Puidukiud mood ligikaudu 60% puidu mahust ja ül on anda puule tuge.Praenhüümrakke on rohkem lehtpuude puidus,nii pikisuunas kui horisontaalselt .Need on omavahel ühendises ja mood maltspuidu.Lehtpuul sooned.Hajulisoonelised: kask ,pöök, vaher ,pärn ja paju.Rõngassoonelised jalakas ,saar,tamm.Tüve mahust mood sooned kesk 25%.Raku areng-esm elutunnused protoplasmas.Kambiumi elusrakk koosn rakuseinast ja rakutuumast.Tuum sisald pärilikkuse kandjaid.Raku kasvades tekivad protoplasmas vedelikuga täidetud õõnsused e vakuoolid .Raku pooldumine -mitoos algab tuuma jagunemisega.Tuum peeneneb keskelt,mood 2 rakuplasmat omavat tuuma,enne eraldumist tekib vastmoodustunud tuumade vahele õhuke kile,millest areneb välja vahelamell,mis on sideaineks 2 naaberraku vahel. Rakusein -noorte puidurakkude vahel.Vahelamell koosneb pektiinist,polüsahhariidide segust ja ligniinist.Vahelamelli ja tonoplasti vahel mood esmalt primaarsein,siis sekundaarsein.rakusein koosn tselluloosist,hemitselluloosist ja ligniinist.Rakuseinas mood tselluloosi molekulid mitselli(protofibrilli).Mitsellide õhu ja veega täitumine põhj puidu kahanemist ja paisumist .Mikrofibrillid-on koondunud fibrillideks,mis omakorda mood lamelle,millest arenevad erineva kihi- ja suunalised rakuseinad.Sekundaarsein- seespool primaarseina ja rakuseina tähtsaim osa,jaguneb väliskihiks(S1),keskkihiks(S2) ja sisekihiks(S3).Mikrofibrillid asuvad kõigis kolmes kihis paralleelsete kihtidena spiraalselt ümber raku.Poorid rakuseinas-võimaldavad radiaalsuunaliselt vedelikke transportida.Võib esineda liht-,poolliht- ja koobaspoore.Poori membraan koosn raku primaarseinast ja vahelamellist.Toorus-koobaspoori pikem läätsekujulne paksem osa.Koobaspoorid ühendavad omavahel okaspuu puidu trahheiide,lehtpuudel koobaspoorid soontes.Kiududevahelised koobaspoorid aitavad transportida toitevedelikke tangentsiaalsuunaliselt mööda tüve laiali,radiaalsuunaline liikumine toim säsikiirtes.Räni- ja tõmbepuit –okaspuu puidus tekib puidumass kõverusepoolsesse külge ning seda nim ränipuiduks.Ränipuit on tumedam,vaigu ja lingiinirikkam,samuti kõvem.Lehtpuu puidus koondub puidumass kõveruse e koormatud koha välispoolsesse osasse ja seda nim tõmbepuiduks.Sellise puidu kiud pikemad,sisald rohkem tselluloosi ja vähem lingiini ning on heledama värvusega.Puidu keemiline koostis-1)tselluloos 40-50%;2)hemitselluloos 25-35%; lingiin 20-30%.Üldjoontes: 6%vesinik ,43% hapnik,0,1% lämmastik,0,4% tuhk.Lingiin on termoplastne aine,mis on külmana kõva ja soojas pehme.Puidu füüsikalised omadused.Puidu tihedus-materjali massi ja mahu suhe.Puit ehituselt poorne materjal,mille üldruumala sisald suuri ja väikseid õõnsusi.Sisaldab vett.Kompaktruumala ja puitaine massi suhet nim puitaine tiheduseks .Kohalikud puiduliigid jäävad vahemikku 0,45...0,75g/cm3 kohta (15% niiskus).Tiheduse väärtused võivad ühes ja samas puiduliigis üksteisest erineda,mille põhjusteks:*provenients(geograafiline päritolu) *ümbruskonna füsioloogiline ja mehhaaniline mõju(tuuled, soojus jne) *vegetatsiooniperioodi pikkus sügispuidu osa aastarõngastes.Tihedus muutub samuti piki tüve,olles ülemises osas väiksem ja alumises osas suurem.Puidu tihedus suurendab:tugevust,kõvadust,kulumiskindlust,soojajuhitavust,kütteväärtust,kahanemist ja paisumist.Puit ja niiskus-u=niiske puidu kogumass-absol kuiva puidu mass/absol kuiva puidu mass(%-des).Paberi- ja paberimassi puhul niiskuse mass/niiske materjali kogumass(%-des).Kiuseina küllastuspunkt-Männi ja kuuse rakuseinte küllastuspunkt ilmneb lülipuidus ca 26% niiskuse juures ja maltspuidus ca 30% niiskusel.Küllastuspunktis on rakuseinad niiskusest üleküllastunud,seda nim hügroskoopseks niiskuseks.Puidu kuivamine ja kuivatamine-Pärast materjali väljasaagimist palgist,tuleks puitu kuivatada 20% niiskuseni,et kaitsta erinevate kahjurite eest.Algul kuivab vaba vesi,seejärel hakkab rakusein kuivama:algab puidukiudude kahanemine ning muutuvad tugevus-,kõvadus-,elastsusomadused.Kõige lihtsam meetod vabaõhukuivatus,mis nõuab pikka kuivatusaega ja sõltub aastaaegadest.Et puit oleks korralikult kaitstud ei tohiks niiskus peale kuivamist ületada 18...20%.Kasutusel ka kamberkuivatus,mis töötab sooja õhu abil. Ettevaatamatu ja kiire kuivatamise käigus võivad lõhed tekkida.Tüve ülemise osa maltspuidu niiskus võib olla märksa suurem,kui rinnnakõrgusel.Niiskus on suurim maltspuidu koorepoolses osas..Suurt erinevust on märgata ka kasvava puu lüli- ja maltspuidus.Tasakaalustatud niiskus-*puidu tasakaalustatud niiskus*õhu suhteline niiskus*õhu temperatuur.Mööblikuiv puit 6-10%;tislerikuiv puit 10-15%;liimimiskuiv puit 14%;hööveldamiskuiv puit 15-19%;õhukuiv puit 15-23%.Kahanemine ja paisumine -puidu kuivamisel rakuseinte ruumala väheneb ja puidus võivad pinged tekkida.Puidu pikisuunas on kahanemine vaevalt märgatav,tüve ristisuunas on tangentsiaal ja radiaalsuunas erinev.Saetud materjal kuivab vast 30% 20-le %-le.Üldiselt võib kahanemise suhet kõigis kolmes peasuunas kirjeldada järgmiselt:tangentsiaalselt:radiaalselt:pikisuunas=2:1:0,1.*tugevalt “töötavad” puiduliigid pärn ja pöök*keskmiselt saar,kask, lepp ,tamm,vaher*vähe mahagon, eebenipuu ,lehis,mänd, kuusk ,jalakas, pappel .Rasked puuliigid kahanevadrohkem kui kerged.Sügispuit kahaneb rohkem kui kevadpuit.Lülipuit kahaneb vähem kui maltspuit.Vees lahustuvad ekstraktiivained vähendavad puidu kahanemist.Puidu soojusomadused-halb soojusjuht .Soojusjuhitavus kõige suurem pikikiudu ja poole väiksem ristikiudu .Säsikiirte tõttu on soojusjuhitavus puidu radiaalses suunas veidi suurem kui tang suunas.Soojusjuhitavus alaneb puidu tiheduse vähenemisel ja suureneb niiskussisalduse tõusuga.Soojusmahutavus-nim sellist soojuse hulka kilodžaulides,mis on vajalik 1 kg materjali temperatuuri tõstmiseks 1 C võrra ja selle ühikuks on kJ/kg C.Soojusmahutavus ei olene puidu tihedusest,küll aga puidu niiskusest. Soojuspaisumine -välj paisumisteguriga,mis näit materjali mõõtude suhtelist suurenemist puidu temp tõstmisel 1 C võrra. Puidu paisumistegur puidukiudude pikisuunas on ca3,4 x 10ˇ-6 1c temperatuuride vahemikus –50c ja +50c. Puidu ristisuunas on vastav tegur ligikaudu 10 korda suurem. Energiasisaldus . Puitmaterjali energiasisalduseks nimetatakse soojushulka dšaulides, mis on keemisliselt seotud 1 kg puitaines. Põlemisel antud energia vabaneb. Absoluutselt kuiva puidu energiasisaldus on teoreetiliselt 19 mj\kg. Küttepuit ei saa kunagi absoluutselt kuiv olla, vaatamata isegi mitmeaastasele välisõhus kuivamisele, jääb selle niiskus ca 20% juurde. Puidu niiskusel on suur mõju energiasisaldusele. Puidu energiasesalduse arvestamisel massi järgi on puuliikidevaheline erinevus vaevalt märgatav. Mahu järgi arvestamisel on raskemad puuliigid puitainerikkamad ja seega suurema kütteväärtusega. Sellest seisukohast võib puiduliike alates energiarikkamatest reastada järgmiselt:pöök,kask, tamm,mänd,lehis,kuusk. Süttimine ja põlemine.Temperatuuril üle105c algab puidu termiline lagunemine . Gaasistumine algab 105c juures ning kiireneb temperatuuril üle 200c. Kui kuumus ületab 225c tekib süttimisallika läheduses leel. Püsiva tule korral tekivad gaasid intensiivsemalt ja 260..275c juures eraldub juba nii palju soojust, et tuli jääb püsima. T 330 ja 470c vahel süttivad gaasid õhus iseenesest. Süttimine sõltub suuresti kuumutamise ajast. Süttimisaega mõjutavad tegurid: soojuse kestus, proovikeha suurus, tihedus ja soojusjuhtivus (süttimisaeg pikeneb puidu tiheduse suurenemisel ), niiskussisaldus, Põlemisel ühinevad süsimnik ja vesinik õhu hapnikuga , moodustades süsihappegaasi ja vee. Põlemise käigus tekkinud söekihil on madal soojusjuhtivus ja see kaitseb seespool asetsevat kahjustamata puitu. Selget piiri puusöe ja enamvähem põletamata puidu vahel võib märgata puidutsooni 300c piiril . Söekihi juurdekasv puidu põlemisel on ca 0,6 mm minutis. Puiduühendite jätkud ja kinnituskohad , mis sisaldavad metallosi , on puitkonstruktsioonides üsna tiundlikud. Puiduga ühenduses olevad metalsed materjalid tuleb isoleerida , et tulekahju korral aeglustada t tõusu nendes osades. Sageli võib juhtuda saepurukuhja isesüttimine, sest vajaliku jahutusõhu juurdepääs pole küllaldane. Puidu elektrilised omadused Kuivas olekus (niiskus 0..5%) on puit hea isolaator . Niiskuse suurenedes tõuseb puidu elektrijuhtivus . Õhukuiv puit (ca15%) on pooljuht . Kiuseina küllastuspunktis ja sellest niiskemas olukorras juhib puit elektrit. Elektritakistus . Ristikiudu kulgevale voolul ja tangentsiaalsel voolusuunal on erinevad takistused. Teine esimesest poole väiksem. T tõusul ja ka puidu sooladega immutamisel takistus väheneb. Dielktriline läbitavus Puidu dielektriline väärtus olenevalt puuliigist , tihedusest ja puidukidude suunast on see kuival puidul 2 ja 4 vahel, kusjuures pikikiudu on see 1,5 korda suurem kui ristikiudu. Puidu suhteline dielektriline läbitavus vaheldvvoolu korral väheneb voolu sageduse suurenemisel.Vahelduvvoolu kondensaatoris tekkivad võimsuse kaod muut soojuseks. Akustilised omadused-puit parimaid helisid absorbeeriv materjal.Heli absorbatsioon-ruumi akustika oleneb heli reflektsioonist.Heli levimist ruumis saab takistada heli neelavate materjalide abil.Absorbatsioonivõime sõlt heli sagedusest.Heli peegeldumisel muutub osa helienergiast soojuseks.Tervel ja lõhedeta puidul on ilus kõla.Mädaniku ja lõhedega kahj puidul kume kõla,mida põhj materjali struktuuri muutus. Heliisolatsioon -helijõu vähenemine,mida põhj heli seinast läbimine ja seda mõõd detsibellides.Helipuit-Helipuiduks nim puitu, mis on sobiv muusikariistade toootmiseks. Näiteks oksavaba kuusk, heade resonantsomadutega.. Selline puit peaks olema kasvanud looduslikes puistus . Helipuiduks sobivad ainult alumised tüve osad(9m). Puidu teisi omadusi. Lõhn Tänu lülipuidus leiduvatele eeterlikele õlidele, vaikudele ja parkainetele on osdel puuliikidel eriline lõhn. Värksena lõhna rohkem. Kuivana lõhn säilinud kadakas ja kampripuu. Siis saab kasutda ka määramistunnusena. Maltspuidus põhjustavd lõhna seened ja pisikud. Vaigulõhn männdidel. Magusa lõhnaga palisander . Aromaatne kadakal. Lõhnata kuuse kõpspyuit. Värvus Puduliikide värvuste skaala ulatub kollakasvalgest kuni pruuni või punakani. Mat ja lülipuidu vahel selge erinevus mõnedel. Õhu ja päikese toimel paljud tumenevad nt mänd. Lepp muutub oranziks. Ka immutatud puidu tekib värvuse erinevusi. Läige Tänapäevased pinnatöötlemismasinate kasutuselevõttuga pole puidu enda läige enam nii tähtis. Löäige tuleb esile radiaallõikes. Mürgistus Jugapuul ja kuldvihmal euroopa puudest kõik osad mürgised. Troopilised puidud mürgised neid importitakse vähe. Tekitavad alergiat ja nahapõletiku. Nt eebenipuu, palisander. Korrosioon(puidu lagunemine õhu ja vee toimel) Tahke materjali lagunemine ümbritseva keskkonna toimel. Puidul mõjutavad õhk , muld ja keemilised ained. Kui puit on eelnevalt kaitstud seente, putukate ja teiste kahjustuste suhtes on ta küllalt vastupidav materjal.Isegi hapete suhtes. Leeliste suhtes väiksem-puidu tugevus väheneb. VÄga vastupidavad jalakas, seeder , küpress,tamm Suhteliselt vastupidavad-saar, pöök,kuusk, mänd Vähe vastupidavad-lepp, haab ,kask Tihedus pole alati määrav. Tihe lülipuit suurema vastupidavausega kui maltspuit.Ultravioletkiirgus kutsub esile fotokeemilise lagunemisprotsessi. Tagajärjeks värvimuutus. Tumedamad puidud muutuvad heledamaks ja tumedad heledamaks. Keemiliselt mõjutatud puit on selles suhtes vastupidavam.
Puidu tugevus.Elastsus ja jäikus-võime välisjõudude mõjul deformeeruda,jõudude lakkamisel kuju taastub.Elastsuspiirkonnas saab igale materjalile isel suuruse E määrata.E isel materjali elastsust .Teor E on selline tõmbepinge,mida oleks vaja rakendada,et tõmbekoormuse all olev varras pikeneks topelt.Puidu elastsu sõlt puuliigist,tihedusest,niiskuse siald ja koormuse suunast kiudude suhtes.Jäikus on keha võime avaldada välisjõududega deformeerimisele vastupanu materjali elastsuspiiri ulatuses.Koormuse eritüübid-sagedasemad tõmbe-,surve,painde, ja nihketugevused.Tähtsad ka löögi ja lõhestamistugevused ning kõvadus.Kiuseina tõmbetugevus-kõrge tõmbepinge all rebitakse kiud katki,tugeva survepinge korral kiud paind ja nihkuvad kõrvale. Survetugev on ristikiudu 5-6 korda väiksem kui pikikiudu.Paindetugevus-komb surve ja tõmbetugevusest.Plastiline aine-plastifitseerimiseks tuleb puitu hautada, keeta või kõrgsagedusvooluga soojendada.Sobivad pöök,hikkoripuu,saar,jalakas,vaher,kask, kirsipuu ,sarapuu,tamm.Väsimuspiir-kui materjali korduvalt kooramat,siis ta puruneb kergemini.Lõhestuvus-puidu tükeldamine kiilu taolise tööriistaga,lõhestada saab pikikiudu.Mõjutavad puu liik,kasvuomadused,kõvadus,tugevus,niiskussisaldus.Lehtpuu puitu lõhestatakse ladvapoolsest osast,okaspuul kännupoolsest.Ülikergelt lõhestatavad on papliliigid ja bambus,mittelõhestuvad pokkpuu ja palmipuu.Kõvadus ja haardetakistus-määr Brinelli või Janka meetodiga.Kõvadus mõj materjali töötlemist,olenendes tihedusest,aastarõngaste laiusest,puidukiudude suunast ja niiskussisaldusest.Hõõrdetakistus seot kõvadusega.Ht on suurem tihedamatel ja peenemate pooridega puidul.Määramisel oluline kiudude suund ja aastarõngaste asetus hõõrdumispinna suhtes.Kestustugevus-3 ernevat läbipainde nivood :1)elastne koheselt taastuv deformatsioon2)ajast sõlt veniv -elastne def 3) plastne jäävdeformatsioon.Materjali omaduste sõltuvust erinevatest pingetest,deformatsioonidest ja ajast nim reoloogiaks,mis on õpetus koormatud objekti deformatsioonist ja voolavusest.Puit konstruktsioonmaterjalina-tugevus sõlt:*puuliigist*tihedusest*niiskussisaldusest*kiudude ja koormuse suunast*puidu struktuurierinevustest,riketest.Konstruktsioonpuidu kasut tuleb arvestada puidu niiskussisalduse piiranguid.Puitkonstr on eriti tundlikud vahelduva niiskuse suhtes.Puidukahjustused-kahjustusi saab ära hoida,kui ollakse teadlik,millistes biol ja klimaatilistes tingimustes need tekivad.Seenkahjustused-paljunemisorganiteks viljakehad .Kahjustus algab sellega,et seenehüüfid tungivad puidu radiaalsetesse säsikiirtesse,milles leidub neile rikkalikult toitaineid.sealt levivad hüüfid edasi läbi rakuõõnsuste koobaspooride rakuseintesse.Seened ei kahjusta kuiva puitu. Arenemiseks vajavad:*toitaineid*hapnikku*soojust*niiskust*suht happelist keskkonda.Sinetus- ja hallitusseened-põhj värvi muutust:Toituvad puidurakkudes olevatest lahustatud ainetest ja ei kahj rakuseinu.Ei mõjuta puidu tugevust.Sinetusseente hüüfid ja mütseel sinine,must v pruun. Hallitusseente hüüfid värvitud.Puitulagundavad seened-hävitavad puidu koostisaineid ja rikuvad selle ehitust,millega muut puidu värvus ja vorm:Jaot :*pruunmädanik *valgemädanik *pehmemädanik.Pruunmädanik dom mädanikuliik puithoonetes,isel mitmesuguste varjunditega pruun värv.Kaasneb materjali kokkutõmbumine, rabenemine .Pruunmädanikku põhj seened on majavamm,majamädanik,majavääts,kollane hamblehik ja mustjas kõrbik.Valgemädanik esineb peam lehtpuude ümarpuidus( tuletael levinud).Pehmemädanik muudab kahjustatud puidu pehmeks ja see praguneb kuivamisel ruudukujuliselt.Bakterikahjustused-kahjustavad puitu kas anaeroobses või hapnikuvaeses keskkonnas.Putukkahjustused-Munadest kooruvad 4-5 nädala jooksul vastsed,kes närivad end puidu sisse,tõuk teeb käike,enne lõppstaadiumi nukkub.Muna nuku ja valmiku staadium kestab harilikult igas faasis mõni nädal.Kahjustuse järgi jaot 3 gruppi: putukad ja tõugud,kes tuuakse metsast hoonetesse, näiteks puidusikk ja puiduvaablane *Saveskites või laoplatsides seivat puitu kahjustavad putukad, näitesks sinisikk ja hääletu toonesepp * Ainult hoonetes elavad ja sigivad putukad, näiteks majasikk, mööbli-toonesepp, suur-toonesepp Kuusepuidusikk 16..25 mm pikkune.Tõugukäigu puidus on ovaalsed, suurima läbimõõduga 12..15 mmm ja kuni 8 cm sügavad. Ei leidu käikudes näripuitu. Hiid-tüvevaablane- muneb oma munad värskesse puitu. Tiivad läbipaitvad. Emasputukas 45mm ja on isasputukast suurem. Tõugukäigud Ümmargused ja täidetud näripuiduga. Sinisiku Elavad niine ja maltspuidu välimise osa vahel. Okaspuudes. Lennuavad 5..10 mm. Sinisisiku kahjustusi saab vältida koore eemaldamisega. Hääletu toonesepp Puukoores elab. Lennuavad ümmargused ca 2mm. Näripuit. Kahjustab ka värsket puitu. Majasikk Hoonetes elutseb. Suur. Pinda ei kahjusta pole aastaid nähtav väljastpoolt. Surub näripuidu kokku. Kuiva puidu olemasolu vajalik.Mändi ja kuuske mitte lehtpuid kahjustab. Mööbli-toonesepp-kahjustab hoonetes nii leht kui okaspuitu. Ka mööblit. 2mm augud millest väljub näripuit. Värsket puitu ei taha. Suur-toonesepp. Mädaniku poolt mõjustatud puitu. Kahjustab nii okas kui ka lehtpuu puitu. Hobusipelgas30mm. Kahjustab nii tervet kui ka mädanikust kahjustatud ja isegi immutatud puitu. Töötlemisele mineval puidul Ei tohiks putukavigastusi üldse esineda. Mis ei ole 2mm suuremad on lubatud madala kvaliteediga puidul. Suuremad tõugukäikudega puit sobib kütteks. Puidukaitse Puidukaitse eesmärkiks on rakendada abinõusid,mis kaitseksid puidu kvaliteeti seda kahjustavate tegurite nagu vesi, kemikaalid, tulivõi putukad, eest. Peamine puidukaitse- puidu õge hooldus . Puidu hooldus peab algama metsas. Korralik kuivatamine kaitseb puitu kõige enam seenkahjustuste eest. Suurem vastubidavus kui teistel puidul(resitentsus). Puitu võib kaitsta, seda rikkuvate või hävitavate organismide eest, konstruktiivse ja keemilise puidukaitse meetoditega. Konstruktiivne puiukaitseVältida kahjustajatele soodsate tingimuste tekkimist, kasutades õigeid ehitustehnilisi vahendeid ja konstruktsioone.Nöted: *Vältida puidu märgumist. *Niiskussisaldus muutumata. *Kaitsta vihma ja otsese päikesekiiguse eest. *Takistada puitu kahjutavate putukate ligipääsu. Ehitsukonstruktsioonide paigaldamisel on oluline, et puit ei oleks 20% niiskus üle. Ehitis norm õhustatus ja puidu ümbrus ventileeritud. Hallitusseen ei teki 75% niiskus ületamisel. Konstruktsioon peab võimaldama niiskuse aurustumist. Keemiline puidukaitse Erinevad meetodid ja puidukaitsematerjalid. Pinnaviimistlus ja immutus . Pinnaviimistlus Puidule kantakse keemilisi viimistlusmaterjale . Puitutungimine ei ole nii suur kui immutamisel. Välistingimustes kaitseks niiskuse kui ultraviolettkiirguse eest. Kantakse pinnale värvimisega, pihustiga või sisse kastmisega. Osaline kaitse mädanemise vastu. Pinnaviimistlusmaterjalid koosnevad sideainetest ja lahustitest veel värvained ja pigment . Omaduste järgi:penetreerivateks, sulgevateks või kiletekitavateks. Pevad olema elastsed. Pinnaviimistlust peab uuendama. Katte iseloomu järgi jagunevad. Katvaks viimistluseks. Läbipaistvaks viimistluseks. Puiduviimistlus materjalid:õlivärvid, alküüdvärvid, lateksvärvid, lasuurvärvid. Surv-ja vaakumimmutamine. Puit,millest valmistatakse maase paigutatavaid ehitusdetaile või kasutatakse eriti niisketes tingimustes või ühenduses betoondetailidega. Surveimmutamisel peab puidu niiskus olema all 20%. Kõrge surve all surutakse immutus vahend puitu. Immutatakse mändi ja kuuske ning pööki. Seenkahjustuste vastane. Puidu immutusvahendid. *Vees lahustuvad immutid(soola sisaldavad) *Õlis lahustuvad * Kreosooti- Valmistatakse kivisöe tõrvast ja kasutatakse postide, vaiade ja liiprite immutamiseks. Puidurikked – muudatused ja kõrvalekaldumised puidu normaalsest ehitusest, mis alandavad puidu kavaliteeti või muudavad kasutuskõlbmatuks. 1)puu kasvamisel tekkinud kõverus, salmiliseus, kasvaja jt. 2)puu kasvamise ja materjali säilitamise ajal seente, kahjurite, või ilmastiku tekitatud kahjustused: mädanikud, külmalõhed, rõugurikked. 3) puidu niiskusesisalduse muutus:lõhenemine, kaardumine, kõmmeldumine. 4) töötlemisel tekkivad rikked . Oksad on bioloogiliselt paratamatuteks puiduriketeks. Avatud oks – ümarmetsamaterjali külgpinnale väljuv oks. Umboks – on tekkinud eemaldunud oksa tüüka ülekasvamisel elusate puidukihtidega, ei ulatu pinnale, aga on näha haavandlaikude või puhetistena. Piklik oks – on läbi lõigatud piki oma pikitelge. Piklikku oksa, mis läbib sortimendi külje kogu laiuses, nim põikoksaks. Külgoks – on laua küljele ulatuv oks. Servoks – on laua servale ulatuv oks. Kantoks – on laua kandile ülatuv oks. Otsmine oks – on otspinnale ulatuv oks. Õmblusoks – sortminedi külge kogu selle laiuses läbiv piklik oks. Hajuoksad – igasugused oksad, mis paiknevad üksikult ja eemal üksteisest piki sortimenti ega ületa selle laiust. Koondoksad – ümmargused, ovaal- ja kantoksad, mis on koondunud kahe- ja rohkem oksa kaupa sortimendi lõigul. Sõrgoks e hargnev oks. Kokkukasvanud oks, osaliselt kokkukasvanud oks, kokkukasvamata oks, terve oks, hele terve oks, tume terve oks, terve lõhenenud oks, kõduoks, pehkoks, tubakoks, ühekülgne oks, läbiv oks. Tüve vormirikked: koondelisus – ümarsortimendi läbimõõdu või servamata laua laiuse järkjärguline vähenemine kogu selle pikkuses tüükast ladvani. Tüüakus – ümarmaterjali tüükaosa läbimõõdu järsk suurenemine(ümar- jaribitüüakus). Kasvaja – tüve kuju ja mõõtmete järsk paiklik paksenemine kaasneb puidu salmilisusega. Kõverus (liht- ja liitkõverus). ränipuitLõhed – rebenemine piki kiude (säsi-, külma-, ring- ja kuivamislõhed). Puidu ehituse rikked:Kaldkiulisus – puidukiudude kõrvalekaldumine sortimendi pikiteljest (tangentsiaalne, radiaalne). Ränipuit – sügispuidu paikne muutus okaspuudel tüvel ja okstel . Puit kõvem ja tumedam. Tõmbepuit – lehtpuudel ebanormaalne puiduladestumine(kaldukasvavatel puudel ja okstel). Salmilisus – puidukiudude looklev või segipaisatud asetus(maarjakask). Looge – okstest või mõlust põhjustatud aastarõngaste paikne kõverdumine. Mõlu – kasvava puu ülekasvanud haavand. Silmad – võrseks arenemata uinuvate pungade jäljendid. Vaigupesa – vaiguga täidetud õõnsuses aastarõngaste vahel. Tulioks – kasvus kängujäänud või väljasurnud teine latv, mis pikalt ulatub puitu terava nurga all. Kuivkülgsus – tüve välispinna ühepoolne surnud puidu ala. Vähk – kasvava puu tüve pinnale parasiitseenre ja bakterite tegevuse tagajärjel tekkinud haavand(avatud, suletud). Tõrvalaik – tugevasti vaiguga läbiimbunud tüveosa. Väärlülipuit – mitmesuguse värvi ja kujuga tumedalt värvunud tüve siseosa, mis tekib kasvavatel puudel ebaregulaarse lülipuidu moodustumise tagajärjel, mõjutamata puidu mehaanilisi omadusi. Laiksus – maltspuidu paikne värvusmuutus laikude ja vöötidena. Mehaanilistele omadustele mõju ei avalda(tangentsiaal-, radiaallaiksus). Väärsäsi – aastarõngaste piiril asersevatest kobbedatest rakkudest koosnevad laigud penikeste hajutatud vöötidena(tõugukahjustuste kinnikasvand jäljed). Korduv maltspuit – mitu kõrvuti asetsevat aastarõngast lülipuidu piirkonnas, mis värvuse ja omaduste poolest on sarnased maltspuiduga. Keemilised värvused – keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel toores uidus tekkinud ebanormaalsed värvused. Seenkahjustused esinevad kõikidel puuliikidel. Puidu mädanemine seisneb rakeu kestade lagundamises. Tõugurikked – puidus putukate poolt tekitatud käigud ja avad. Võõrlisandid – kivid , traat, metallikillud. Mehaanilised vigasused – metsavarumisel, vaigutamisel, transpotimisel, sorteerimisel ja töötlemisel tekitatud vigastused. Koorerebend – koore vigastamine. Karr – puude vaigutamisel lõikeinstrumendiga tüve vigastamine. Killu lahtimurre – materjali otspinda ulatuv küljalõhe või puidukadu. Söestumine – tulekahju tulemusena. Poomkant – palgi läbisaagimata külgpind materjali servkantidel. Töötlusdefektid: rõmed, lainelisus, karvasus, pinnalisus, rõmelisus, kurrud ja õnarad, narmad , põletus. Deformatsioonid : kõmmeldumine – saematerjali kõverdumine saagimisel , kuivatamisel ja säilitamisel.