50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 319 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-07-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
70 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rato
Õppematerjali autor
ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaajamaja tellimusel ja MTÜ Vanaajamaja, Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx ja Tallinna Tehnikaülikooli finantseerimisel. Lisaks eelnimetatutele osales uuringus maa-arhitektuuri ja -maastike uurimise ja hoidmise riiklik programmi kaudu ka Eesti Vabaõhumuuseum. Tallinna Tehnikaülikoolist osalesid uurimistöös järgmised isikud: Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool: Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just. Kaasa töötasid: Kätlin Miilberg, Arli Toompuu, Tõnis Agasild, Georg Kodi, Karl Õiger; Materjaliuuringute teaduskeskus: Urve Kallavus. Täname uurimistöö rahastajaid ning uuritud elamute elanikke oma panuse eest uurimistöö
Detsember -2,5 86 603 Keskmine +5,7 81 4160 Arvutuslik välistemperatuur (VAT) hoone küttevõimsuse arvutuseks Asukoht Tallinn Tartu Narva Pärnu Rakvere Võru Jõgeva VAT, ºC -21 -25 -24 -22 -24 -25 -25 Arvutusliku sisetemperatuuri sõltuvus välistemperatuurist Eesti elamutes EVS-EN ISO 13788 rakendamisel hoonete projekteerimisel Standardi EVS-EN ISO 13788 rakendamisel elamute projekteerimisel Eestis võib sisetemperatuuri määramisel lähtuda standardis EVS 916 (Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 15251) esitatud temperatuuri piirsuurustest või asjakohastest mõõtetulemustest (vt joonist NA.2). Kuigi sisetemperatuur võib kütteperioodil olla ka konstantne, osutavad mõõtmised sisetemperatuuri
Soojus – vähendada hoonete kütte- ja jahutuskulu; parandada soojuslikku mugavust hoones; vältida piirete määrdumist; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) hoonepiiretel. Niiskus – vältida veest või niiskusest tekkivaid probleeme; vältida liigse niiskuse voolu piirdesse; vältida kaldvihmaga seotud probleeme; parandada kuivamisvõimalusi; vältida materjalide lagunemist liigniiskuse mõjul; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) ning veeauru kondenseerumist hoone piiretes; parandada hoone niiskustingimusi. Õhk – vähendada hoonepiirete õhulekkeid; tagada hoone sisekliima kvaliteet. Heli, akustika – tagada hoonepiirete heliisolatsioon (õhu- ja löögimüra isolatsioon); parandada akustilist kvaliteeti. Valgus – tagada hoone siseruumide piisav valgustatus sh. piisav loomulik- ehk päevavalgus. 2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel: Ülesanne 1 Teha materjalide valik
ÜLDIST Eesti elamufondist moodustavad elamispinna järgi peaaegu 1/3 väikeelamud ja 2/3 paljukorruselised korterelamud. Tehtud uuringute alusel on väikeelamute keskmine vanus rohkem kui 50 aastat, suurpaneelelamutel keskmiselt 30 aastat. Muude korruselamute vanus kõigub väga suurtes piirides. Nii on suurel osal Pelgulinnas, Kalamajas, Kassisabas, Koplis ja mujalgi asuvatel 23-korruselistel puitelamutel vanust ligi 100 aastat. Peale taasiseseisvumist 90ndate alguses langesid Eesti ehitusmahud terveks kümnendiks rohkem kui viisteist korda. Põhjuseid ehitusmahtude vähenemiseks oli mitmeid, alustades üleminekuperioodiga seotud ebakindlustest ja ehituse finantseerimisraskustest ning lõpetades erastamis- ja kinnistamisprotsesside aegluse ning erastamisega seotud omandivaidlustega. Madalseisak jätkus ka 2000ndate alguses. Praegustel omanikel tuleb üha suuremat tähelepanu pöörata olemasolevate hoonete säilitamisele: renoveerimisele, eluea
...7 1.1.3 Pööning vahelagi................................................................................................................. 9 1.1.4 Aken.................................................................................................................................... 9 1.1.5 Välisuks ............................................................................................................................ 10 1.2 hoone külmasildade määratlemine ning nende joonpikkuste leidmine ruumide kaupa koos erisoojuskadude leidmisega............................................................................................................11 1.3 Hoone infiltratsiooniõhuhulga leidmine ja ruumide kaupa erisoojukao leidmine infiltratsioonist................................................................................................................................14 1
Sisetemperatuur on 19 °C ja välistemperatuur on -20 °C. Vaadeldava pinna suurus 4 m2. Valem: Lahendus: Q = 0,2 * 19 (-20) / 0,15 = 52 W/m2 Ühikute teisendus: W / m * K * K / m = W/m2 6 Leian soojusvoolu läbi seina, kui vaatlen 4 m2 pinda. Valem: Lahendus: = 52 * 4 = 208 W Ühikute teisendus: W / m2 * m2 = W Vastus: Soojusvoog läbi keramsiitploki on 52 W/m2 ning soojusvool läbi 4 m2 suuruse pinna on 208 W. 7 ÜLESANNE 6 ÜLESANNE 6 Väärtus Ühik Soojusvoog (U) 0,16 W/m2K Sisetemperatuur 22,5 °C Välistemperatuur -25 °C Vaadeldava pinna suurus 11 m2
Lenderi maja Puitkorterelamute tarindid Väljavõtteid uuringust: Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga TTÜ 2011 Joonis 1.10 Varasemat, ilma tänavale avaneva välisukseta, tööliskasarmu tüüpi puitkorterelamu (vasakul). Tüüpiline 20. sajandi alguse nn. Lenderi maja tüüpi tööliselamu (paremal).
Celsiuse skaala: Rootsi füüsik ja astronoom Anders Celsius ; jaotatud Celsiuse kraadideks (°C); jää sulamispunkti (0°C) ja vee keemispunkti (100°C) vahe on jaotatud sajaks võrdseks osaks. Fahrenheiti skaala: Saksa füüsik Daniel Gabriel Fahrenheit; jaotatud Fahrenheiti kraadideks (°F); nullpunktiks (0°F) vee, jää ja ammooniumkloriidi segu temperatuur; teiseks püsipunktiks inimese normaalne kehatemperatuur (96 °F); selle skaala järgi on jää sulamistemperatuur 32°F ning vee keemistemperatuur 212°F. Kelvini skaala (absoluutse temperatuuri skaala): Inglise füüsik Sir William Thomson; põhiühik: kelvin (K); aluseks absoluutne nullpunkt (0K = -273,15°C); 1K = 1°C; absoluutse skaala järgi võib temperatuur olla vaid positiivne. 18. Soojusjuhtivus; Fourier' seadus. Joseph Fourier avaldas 1822. aastal uurimistöö,milles tuli järeldusele, et soojusvoog kehades on võrdeline temperatuuride erinevusega. (q=- T) 19. Konvektsioon.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid