Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
EHITUSTEADUSKOND
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute
ehitustehniline  seisukord  ning prognoositav eluiga
Uuringu lõpparuanne
d
Ehituskonstruktsiooni
Ehitusfüüsika
Tehnosüsteemid
Sisekliima
Energiatõhusus
Tallinn 2011
 
 
 
 
EHITUSTEADUSKOND 
 
 
 
 
 
 
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute 
ehitustehniline seisukord ning prognoositav 
eluiga 
 
Uuringu lõpparuanne 
 
 
 
 
 
 
 
Targo Kalamees , Endrik Arumägi, Alar  Just, Urve Kallavus , Lauri Mikli , Martin 
Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug
Kristo Tuurmann, Roode Liias , Karl Õiger, Priit Langeproon, 
Oliver Orro , Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi , Simo Ilomets , Üllar Alev
Lembit Kurik 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2011 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Toimetanud: ehitusinsener Targo Kalamees 
 
Projekti vastutav täitja: professor Roode Liias 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Autoriõigused: autorid, 2011 
 
 
 
 
ISBN 978-9949-23-127-0
 
2
 
Eessõna  
Käesolev uurimistöö aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas 
ajavahemikul september 2009 kuni mai 2011 läbiviidud uuringu „Eesti eluasemefondi 
puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga” tulemused. 
Uurimistöö on tehtud Sihtasutuse KredEx tellimusel ja finantseerimisel. Lisaks KredEx-ile 
osalesid uurimistöö juhtrühmas veel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- 
ja elamuosakonna ning energeetikaosakonna esindajad: 
Sihtasutus  KredEx: Mirja Adler, Kalle Kuusk (KENA), Mikk Maivel (KENA); 
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Margus Sarmet, Pille Arjakas, 
Annika Tamm. 
Tallinna Tehnikaülikooli poolt osalesid uurimistöös järgmised asutused ja isikud: 
Ehitiste projekteerimise instituut (ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool
ehituskonstruktsioonide õppetool): Targo Kalamees, Endrik Arumägi, 
Alar Just, Karl Õiger, Lauri Mikli, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev. 
Kaasa töötasid: Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kätlin 
Miilberg, Mari Emmus, Erik Prits , Klaus Treimann, Raido Schiff, Arno  
Liiskmann, Raimo Roots , Erko Tamm). 
Keskkonnatehnika instituut (kütte- ja ventilatsiooni õppetool): Martin Thalfeldt; 
Ehitustootluse instituut (ehitusökonoomika ja -juhtimise õppetool): Roode Liias, 
Kristo Tuurmann. 
Materjaliuuringute teaduskeskus: Urve Kallavus, Lembit Kurik. 
Uurimisraporti erinevate peatükkide kirjutamisel on osalenud järgmised isikud: 
 
Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Paul Klõšeiko, 
Tõnis Agasild, Eva Liho, Kristo Tuurmann, Priit Haug, Roode Liias, Priit Langeproon (OÜ 
Langeproon Inseneriehitus), Oliver Orro (Tallinna LV, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, 
Muinsuskaitse osakond ), Leele Välja (Eesti Kunstiakadeemia , Muinsuskaitse ja 
restaureerimise osakond), Karl Õiger, Georg Kodi, Simo Ilomets, Lembit Kurik. 
Uurimisraporti sisulise poole on toimetanud Targo Kalamees ja keelelise poole Mari-Ann 
Tamme. 
Täname uurimistöö rahastajaid ning uuritud elamute elanikke ja korteriühistute esimehi-
naisi oma panuse eest uurimistöö õnnestumisesse. Säästva Renoveerimise Infokeskus, 
Eesti Korteriühistute Liit, omavalitsuste Kultuuriväärtuste Ametid ja Muinsuskaitseamet, 
restauraator  ja ehitaja Jüri Reemann on tänatud abi eest uurimisobjektide leidmisel. 
Tallinna LV, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti Muinsuskaitse osakond (Oliver Orro) ja Eesti 
Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond (Lilian Hansar, Leele Välja, 
Anneli Randla, Maris Suits) on tänatud abi eest puitasumite kujunemise ja puidust 
korterelamute ajaloo tutvustamisel ning renoveerimislahenduste väljatöötamisel. OÜ 
Langeproon Inseneriehitus (Priit Langeproon) on tänatud abi eest abi eest keldriseinte 
niiskustehnilistel uuringutel ja renoveerimislahenduste väljatöötamisel. Clik AS 
( Aivar  
Uutar, Kevin  Vaher ) on tänatud abi eest tehnosüsteemide renoveerimise 
maksumuse väljatöötamisel. Jõgioja Ehitusfüüsika KB OÜ on tänatud abi eest 
helipidavuse mõõtmistel. Kristi Talvik on tänatud abi eest vanade sisekliima- ja 
energianõudmiste leidmiste juures. Täname Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituuti 
väliskliimaandmete eest, Eesti Energia AS-i, AS-i Tartu Vesi, AS-i Viljandi Veevärk , AS-i 
Eesti Gaas uuritud elamute elektri, vee, gaasi ja muude kuluandmete eest. 
 
Tallinnas, august 2011. 
 
Tegijad 
 
3
 
Sisukord 
1
 
Sissejuhatus 9 
1.1 
Uuringu eesmärk 
9 
1.2 
Uurimisobjektide valiku alused 
9 
1.3 
Projekti kaasatud linnade puitasumite kujunemine 
10 
1.3.1  Viljandi 10 
1.3.2  Pärnu 12 
1.3.3  Tartu 14 
1.3.4  Tallinn 16 
1.4 
Puidust korterelamud Eesti linnades. Arengulugu ja 
põhitüübid 19
 
1.4.1  Kõige vanemad puitelamud 
19 
1.4.2  Tsaariaegne tööliselamu 
22 
1.4.3  Vabrikuasulad 24 
1.4.4  Suurte korteritega elamud historitsismi ja juugendi ajal 
26 
1.4.5  Nn. Tallinna maja ja teised 1920.  1930. aastate puidust 
korterelamud 29 
1.4.6   Modernism puitarhitektuuris 
32 
1.4.7  Puidust korterelamud pärast 1940. aastat 
33 
2 
Piirdetarindite ja kandekonstruktsioonide tehniline 
seisund ja defektid  
36 
2.1 
Üldist 36 
2.2 
Uurimismetoodika ja hindamise alused 
38 
2.3 
Katused 41 
2.3.1  Katuste lahendused 
41 
2.3.2  Katuste olukord ja põhilised puudused 
42 
2.3.3   Sademevee  äravoolusüsteemide lahendused ja tehniline 
seisukord 47 
2.4 
Seinad 53 
2.4.1  Välisseinte lahendused 
53 
2.4.2  Välisseinte seisukord ja peamised probleemid 
55 
2.4.3   Siseseinte lahendused ja olukord 
62 
2.5 
Vundamendid , soklid ja keldripõrandad 
63 
2.5.1   Vundamentide , soklite ja keldripõrandate lahendused 
63 
2.5.2  Keldri- ja soklikorruse niiskusrisk 
65 
2.5.3  Vundamentide, soklite ja keldripõrandate peamised 
probleemid 66 
2.6 
Vahelagede ja põrandate lahendused, seisukord ja 
peamised probleemid 

75 
2.7 
Trepid ja trepikojad 
77 
2.7.1  Treppide ja trepikodade lahendused 
77 
2.7.2  Treppide ja trepikodade seisukord ja peamised probleemid 
78 
2.8 
Avatäited 79 
2.8.1  Akna lahendused 
79 
2.8.2   Akende seisukord ja peamised probleemid 
80 
2.8.3  Uste lahendused, seisukord ja peamised probleemid 
82 
2.9 
Märjad ja niisked ruumid 
82 
2.9.1  Märgade ja niiskete ruumide lahendused 
82 
2.9.2  Märgade ja niiskete ruumide seisukord ja peamised 
probleemid 83 
 
 
4
 
2.10 
Tuleohutus 86 
2.11 
Puitkorterelamute kasutusiga ja renoveerimise vajadus 
89 
3 
Külmasillad 91 
3.1 
Meetodid 91 
3.1.1  Külmasilla kriitilisuse hindamine 
91 
3.1.2  Külmasilla hindamine termograafia   infrapuna kaamera abil 
92 
3.1.3  Külmasilla hindamine temperatuurivälja arvutusega 
93 
3.2 
Tulemused 95 
3.2.1  Termograafia mõõtmistulemused 
95 
3.2.2   Arvutustulemused 96 
3.2.3  Keldriseinte lisasoojustamise arvutuslik analüüs 
101 
4 
Hoonepiirete õhupidavus  
106 
4.1 
Hoonepiirete õhupidavuse mõõtmine 
107 
4.2 
Õhupidavuse hindamise meetodid 
109 
4.3 
Tulemused 111 
5 
Välisseinte soojus - ja niiskustehniline toimivus 
115 
5.1 
Seestpoolt lisasoojustatud rõhtpalkseina soojus - ja 
niiskustehnilised võrdlusmõõtmised 

117 
5.1.1  Meetodid 117 
5.1.2  Tulemused 121 
5.1.3  Tulemuste hindamine 
129 
6 
Piirdetarindite helipidavus  
131 
6.1 
Sisepiirete helipidavuse tagamise lahendused 
131 
6.2 
Meetodid 131 
6.2.1  Sisepiirdetarindite helipidavuse kvaliteedi otsustamise alused 
131 
6.2.2  Sisepiirdetarindite helipidavuse hindamismeetodid  
132 
6.2.3  Helipidavuse mõõtmistulemused ekspluatatsioonitingimustes 133 
7 
Soojuslik ja niiskuslik olukord korterites 
135 
7.1 
Meetodid 137 
7.1.1  Mõõtmised 137 
7.1.2  Väliskliima 137 
7.1.3  Siseõhu temperatuuri hindamiskriteeriumid 139 
7.1.4  Siseruumide niiskuskoormuse hindamiskriteeriumid 
140 
7.2 
Tulemused 141 
7.2.1  Sisekliima sõltuvus  välistemperatuurist 141 
7.2.2  Siseõhu suhtelise niiskuse sõltuvus välistemperatuurist 
143 
7.2.3   Sisetemperatuur ja suhteline niiskus talvel 
144 
7.2.4  Sisetemperatuur ja suhteline niiskus suvel 
145 
7.3 
Sisetemperatuuri vastavus standardi sihtarvudele 
146 
7.4 
Niiskuskoormused korterites 
148 
8 
Ventilatsiooni toimivus ja siseõhu kvaliteet 
152 
8.1 
Meetodid 154 
8.1.1  Mõõtmised 154 
8.1.2  Siseõhu CO2 sisalduse hindamiskriteeriumid 
155 
8.1.3  Ainevahetusliku CO2 meetod 
156 
8.1.4  Eluruumide õhuvahetuse hindamiskriteeriumid 
158 
8.1.5  Köögi ja sanitaarruumide õhuvahetuse hindamiskriteeriumid 
159 
8.2 
Tulemused 159 
8.2.1  Siseõhu CO2 sisalduse mõõtmised korterites 
159 
8.2.2  Magamistubade õhuvahetus  
161 
 
5
 
9 
Ehitusmaterjalide ja siseõhu mikrobioloogiline 
kahjustus 164 
9.1 
Elukeskkonna levinumate hallitusseente kirjeldused 
165 
9.2 
Meetodid 166 
9.2.1  Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal  
166 
9.2.2  Hoone konstruktsioonide kandevõime ja tehnilise seisukorra 
väljaselgitamiseks tehtavad analüüsid  
167 
9.2.3  Siseõhu mikrobioloogiline uurimine ja analüüs 
167 
9.3 
Tulemused 168 
9.3.1  Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal 
168 
9.3.2  Hoone konstruktsioonide kandevõime ja tehnilise seisukorra 
väljaselgitamiseks tehtavad analüüsid 
169 
9.3.3  Siseõhu mikrobioloogiline uurimine ja analüüs 
171 
10  Tehnosüsteemide olukord 
174 
10.1 
Ventilatsioon 174 
10.2 
Küttesüsteem ja soojusvarustus  
175 
10.3 
Elektri- ja sidepaigaldis 
177 
10.4 
Veevarustus ja kanalisatsioon 
179 
11  Puitkorterelamute energiatarbimise analüüs 
181 
11.1 
Mõõdetud energiatarbimise analüüs 
181 
11.1.1   Elektritarbimise analüüs 
181 
11.1.2  Gaasitarbimise analüüs 
182 
11.1.3  Vee tarbimise ja vee soojendamise energiatarbimise analüüs 
182 
11.2 
Arvutuslik analüüs 
185 
11.2.1  Meetodid 185 
11.2.2  Energiaarvutuste tulemused 
190 
12  Korteriomanike hinnangud ja strateegilised hoiakud: 
ankeetküsitluse kokkuvõte 
202 
12.1 
Elamistingimused 202 
12.2 
Akende iseloomustus 
203 
12.3 
Niiskuskahjustused 204 
12.4 
Sisekliimaprobleemid 204 
12.5 
Müraga ja päevavalgusega seotud probleemid 
206 
12.6 
Korterielanike märgitud terviseprobleemid  
206 
12.7 
Korterite sanitaarremont 
206 
13  Kokkuvõte põhimõttelistest 
renoveerimislahendustest 208 
13.1 
Piirdetarindid ja ehituskonstruktsioonid 
213 
13.1.1   Sokkel , vundament ja keldriseinad 
213 
13.1.2   Välisseinad  222 
13.1.3  Katused 227 
13.1.4   Vahelaed 229 
13.1.5  Niisked ja märjad ruumid 
230 
13.1.6  Avatäited: aknad ja uksed 
232 
13.1.7  Trepid ja trepikojad 
233 
13.1.8   Korstnad 233 
13.1.9  Müratõrje ja helipidavus 
234 
13.2 
Tehnosüsteemid 234 
13.2.1  Soojusvarustus 234 
13.2.2  Küte 235 
13.2.3  Ventilatsioon 236 
 
6
 
13.3 
Energiatõhususe renoveerimispaketid 
249 
14  Hoonete energiatõhususe parandamise majanduslik 
analüüs 260 
14.1 
Meetodid 260 
14.2 
Arvutustes kasutatud ehitustööde mahud 
262 
14.3 
Arvutustes kasutatud ehitustööde maksumus 
263 
14.4 
Tulemused 268 
14.4.1  Kütmata keldriga variantlahendused 
269 
14.4.2  Keldrita puitkorterelamu 
283 
14.4.3  Köetud keldriga variantlahendused 
289 
14.5 
Kokkuvõte energiatõhususe parandamise 
majanduslikust mõjust 

296 
15  Järeldused 299 
15.1 
Piirdetarindite ja kandekonstruktsioonide tehniline 
seisund ja defektid 

299 
15.2 
Külmasillad 299 
15.3 
Hoonepiirete õhupidavus 
300 
15.4 
Välisseinte soojus- ja niiskustehniline toimivus 
300 
15.5 
Puitelamute helipidavus 
300 
15.6 
Soojuslik ja niiskuslik olukord korterites 
301 
15.7 
Ventilatsiooni toimivus ja siseõhu kvaliteet 
301 
15.8 
Ehitusmaterjalide ja siseõhu mikrobioloogiline 
kahjustatus 301
 
15.9 
Tehnosüsteemide olukord 
302 
15.10  Puitkorterelamute energiatarbimise analüüs 
302 
15.11  Korteriomanike hinnangud ja strateegilised hoiakud 
302 
15.12  Hoonete energiatõhususe parandamise majanduslik 
analüüs 303 
16  Conclusions 304 
16.1 
The technical condition and defects of building  
envelope and load -bearing structures  

304 
16.2 
Thermal bridges 
305 
16.3 
The air tightness of building envelope 
305 
16.4 
The hygrothermal performance internally insulated 
external walls 

305 
16.5 
Sound insulation of wooden buildings 
305 
16.6 
Hygrothermal conditions in apartments 
306 
16.7 
Performance of ventilation and indoor air quality  
306 
16.8 
The microbiological damage of building materials and 
indoor air 

307 
16.9 
The condition of utility systems 
307 
16.10   Analysis of energy  consumption of wooden apartment  
buildings 308 
16.11  The assessments and strategic attitudes of apartment 
owners 308 
16.12  The economic analysis of improvement of energy 
performance of buildings 
308 
17  Kasutatud kirjandus 
310 
 
 
 
7
 
 
 
8
 
1 Sissejuhatus 
1.1 Uuringu eesmärk 
Uuringu eesmärgiks oli Eesti erinevates piirkondades ehitatud ning erinevas vanuses 
olevate põhikonstruktsioonina puidust ehitatud korterelamute kaardistamine, 
ehitustehnilise seisukorra hindamine ja elanike hinnangute väljaselgitamine nende 
omandis olevate korterite ning hoonete seisundi kohta. 
Uuringu eesmärgiks olnud puitkorterelamute ehitustehnilise seisukorra väljaselgitamiseks 
oli lepinguline kohustus: 
  kaardistada 25 erinevas vanuses ja erinevas piirkonnas asuva korterelamu ehitustehniline ja 
sisekliima seisukord; 
  süstematiseerida kaardistamisel saadud andmed, et neid saaks kasutada analüüsideks ning 
probleemide lahenduste väljatöötamiseks; 
  analüüsida kaardistamisel saadud andmeid ja anda ülevaade uuritud korterelamute 
ehitustehnilisest ja siseklimaatilisest olukorrast ning hinnata nende vastupidavust
  kaardistamisel saadud andmete põhjal koostada ülevaade puitkorterelamute juures 
esinevatest peamistest probleemidest ning välja töötada üldised põhimõttelised lahendused 
selliste probleemide kõrvaldamiseks. 
Uuringu raames tuli keskenduda järgmistele töödele: 
  uuringuobjekti täpsem määratlemine, alusmaterjalide kogumine ja vormistamine; 
 hoonete 
konstruktsioonide 
uuringud; 
 hoonete 
ehitusfüüsikalised 
uuringud; 
 hoonetes 
sisekliima 
uuringud; 
  hoonesiseste kommunikatsioonide uuringud; 
  korteriomanike hinnangute ja strateegiliste hoiakute uurimine. 
Iga objekti juures tehti ehitustehniline analüüs kogu elamule , ehitusfüüsikalised ja 
pikemad sisekliima uuringud vähemalt ühes korteris
Uurimistöö lõppraport on sisu järgi jaotatud kahte ossa
 olemasoleva 
olukorra 
kaardistamine; 
  kokkuvõte põhimõttelistest renoveerimislahendustest. 
1.2  Uurimisobjektide valiku alused 
Kõnesolevas uuringus  valiti enamik uuringuobjektidest Tallinna, Tartu, Pärnu ja Viljandi 
linnast. Uurimisobjektide  valikul  konsulteeriti ja kutsuti objekte pakkuma mitmeid teemaga  
seotud organisatsioone ja ameteid: 
  Muinsuskaitseamet ( juhtkond , kohalikud inspektorid); 
  • Kultuuriväärtuste Ametid või vastava kohaliku omavalitsuse kultuuriväärtustega tegelevad 
ametnikud (Tallinn, Tartu, Viljandi, Pärnu); 
  Säästva Renoveerimise Infokeskus (Tallinn, Tartu, Paide, Viljandi); 
  Eesti Korteriühistute Liit (Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi). 
Tallinna Kultuuriväärtuste ameti spetsialistid  klassifitseerivad Tallinna puitkorterelamuid 
järgmise jaotuse alusel: 
  väga vana puitelamu, varane agulimaja (s.h. vanabalti majad, klassitsistlikud tüüpfassaadid); 
  „Lenderi maja“ tüüpi 20 sajandi alguse tööliselamu; 
 Terviklikult 
planeeritud 
töölisasumi barakkelamu; 
  • Suurte korteritega esinduspuumaja, varane periood ( historitsism ); 
  • Suurte korteritega esinduspuumaja, hilisem periood ( juugend , ka 1920. aastad); 
  • 1920.-30. aastate väikeelamu; 
  • „Tallinna maja“ tüüpi 1920-30 a. kivitrepikojaga korterelamu; 
  „Tallinna maja“ krohvitud variant; 
  Nõmme eramu või korterelamu, varasem periood, ehitatud suvilaks; 
  Nõmme eramu või korterelamu uuem periood; 
  Nõmme krohvitud funktsionalistlik  korterelamu; 
 Nõukogudeaegne 
puitelamu. 
 
9
 
Nagu näha, on juba Tallinnas väga mitmeid arhitektuurilt erinevaid puitkorterelamute 
tüüpe. Lisanduvad erinevused ehituskonstruktsioonide ja piirdetarindite osas. Lisaks 
Tallinnale on erinevaid puitkorterelamute tüüpe ka teistes linnades. Kui valida igast 
alajaotusest üks uurimisobjekt , ei teki uurimisobjektide juhusliku valimi korral piisavat 
esindatust ja üksiku  hoone iseärasused hakkaksid liialt mõjutama hinnanguid mainitud  
hoonetüübi kohta. Seetõttu on valimist jäetud teadlikult välja teatud hoonetüübid ( väga 
vana puitelamu, varane agulimaja, suurte korteritega esinduspuumaja) ning valitud 
osadest hoonetüüpidest rohkem objekte. 
Uuritud elamute ja korterite jaotus vastavalt asukohale ja ehitusaastale vt. Tabel 1.1. 
Tabel 1.1 
Uuritud elamute ja korterite jaotus vastavalt asukohale ja ehitusaastale. 
Asukoht 
Objektide arv vastavalt elamu ehitusaastale 
1920  Kokku 
Elamuid Kortereid Elamuid Kortereid Elamuid Kortereid Elamuid Kortereid
Tallinn -  -  5  6  6 10 11 
16 
Tartu  1 1 5 7 1 1 7 9 
Pärnu 2 3 2 3 -  - 4 4 
Viljandi 3 4 1 1 3 5 7 
10 
Kokku  6  6  13 13 10 10 29 41 
1.3  Projekti kaasatud linnade puitasumite kujunemine 
Tallinna, Tartu, Pärnu ja Viljandi puitasumid annavad meile ülevaatliku pildi 
puitarhitektuuri mitmekesisusest Eesti linnades. Nende kujunemislugudes on ühisjooni ja 
erisusi, üldpilt on hoolimata Eesti väiksusest mitmekesine ja selgeid kohalikke eripärasid 
eviv. Tallinn kui kõige suurem ja „kivisema“ arenguga linn (seda küll ainult Eesti 
kontekstis) on tänaseni säilinud puitarhitektuuri osas selgelt üheülbalisem kui väiksemad 
linnad, samas on siingi omad erijooned, mis teistes linnades puuduvad. Puitarhitektuur on 
Eesti rikkus, mida sageli piisavalt hinnata ja hoida ei osata. Mitmetes linnades on 
puitasumite terviklikkuse kaitseks moodustatud miljööväärtuslikud hoonestuspiirkonnad, 
mis pakuvad  kohalikule omavalitsusele võimaluse hoida ja säilitada alasid, mis mängivad 
piirkonna identiteedi ja üldilme seisukohalt olulist rolli. Tuleb aga kohe lisada, et 
miljööväärtusliku piirkonna staatuse olemasolu ei ole veel iseenesest kvaliteedisertifikaat 
– nii Tallinnas, Pärnus  kui  Viljandis on alasid, mis oma arhitektuurse kvaliteedi ja 
homogeensuse poolest kõhklematult seda väärivad, ometi omavalitsuse poolt sellest ilma 
on jäetud. Praeguse seisuga on miljööväärtuslik ala eelkõige juriidiline formaat , mis 
kõneleb omavalitsuse väärtushinnangutest ja võimekusest, mitte niivõrd konkreetse linna 
arhitektuursetest väärtustest. 
1.3.1 Viljandi 
Viljandi linna algust võib hakata lugema keskajast, kui 1224. aastal alustati ordulossi 
ehitamisega. Juba 1283. aastal hakkas linnas kehtima Hamburgi linnaõigus . Müüriga 
ümbritsetud linna oluliseks sissetulekuallikaks oli transiitkaubandus. Linnakodanike arv oli 
1500 ringis, sama palju inimesi elas ka väljaspool linnamüüri paiknevates lihtsates puust 
agulites. Sissetulekud saadi põllumajandusest, käsitööst ja linnaelanike  teenijatena. 
Liivi sõda mõjus linnale laastavalt ja tõi kaasa venelaste kätte langemise 1560. aastal. 
1582 tõi vaherahu tulemusena uuteks peremeesteks poolakad. 1600. aastal alanud Poola 
ja Rootsi vaheline võitlus Venemaa pärast tähendas, et linn käis seitse  korda käest kätte 
ja sõja lõppedes oli kunagisest õitsvast linnast jäänud vaid varemed. 1629. aastal 
saabunud rahu kehtestas rootslaste ülemvõimu. Õitsva kaubalinna asemel oli aga 
tegemist käsitööliste külaga (1682. aastal loeti 55 perekonda ja 43 elamut), kes oma 
sissetuleku said ümberkaudsetest mõisatest. Kogu tegevust kontrollis Jacob de la 
Gardie´le kuuluv Viljandi mõis, mis arengut linnana pigem pärssis kui soodustas. 
Järgnenud Põhjasõda tähendas taas mitut rüüstamislainet ja põletamist. 1710. aastal, kui 
linn lõplikult Vene vägede kätte langes, oli sõja, katku ja nälja tõttu linn elanikest tühi. 
 10
 
Kuna jätkus sõltuvus mõisast, puudusid ka tingimused arenguks. Oma madalate 
õlgkatusega puitelamute ja kitsaste tänavatega meenutas see pigem küla. Ja kuigi 
pidevalt õigusi kärbiti, hakkas elanike arv vähehaaval kasvama, ehitati uusi elamuid ja 
paranes ka heakord. 1765. ja 1770. aasta suured tulekahjud tähendasid rangemaid 
nõudeid ehituses ja heakorras –  hoonetel pidi olema korsten ja kivikatused , samuti 
muutus aktuaalseks tänavate sillutamine. 1783 taastati  Viljandi linnaõigus. Kreisilinna 
asukad olid valdavalt baltisakslased, eestlaste osakaal hakkas jõudsalt kasvama pärast 
pärisorjuse kaotamist. Viljandi linnasüdames leiame rohkelt väärikas vanuses 
puitarhitektuuri – traditsioonilisi vanabalti tüüpi ristkülikulise põhiplaani  ja kõrge 
kelpkatusega  hooneid . Nii mõnelegi neist lisandus moe muutudes ka klassitsistlikke 
detaile – sammastega portikus, hammaskarniisd vms. 19. sajandi lõpuks oli Viljandi oma 
elanike arvult tõusnud Eestis 6. kohale. Väljaspool linnapiire paiknesid agulid (Kantreküla, 
Kivistiku ja Ridaküla), kus elasid peamiselt eestlased. 20. sajandi saabumine tõi 
Viljandisse mitmed  moodsa aja ilmingud – elektri ja raudtee
Uus Eesti vabariik tähendas linna territooriumi kasvu eespool mainitud eeslinnade jt alade 
näol. Kokku lisandus 914 hektarit. See tõi kaasa aktiivse elamuehituse, lisandus enam kui 
500 elamut, tänavatevõrk viiekordistus. Aktiivsem elamuehitus (ja ühtlasi ka 
puitarhitektuuri paremik) koondus  Uueveskile ja Paalalinna. Kasvasid ka ambitsioonid 
suvituslinnaks – järve äärde rajati paadisadam, ujumisbassein ja rannakohvik. Maaliline 
järve suunas langev  maastik ahvatles paljusid jõukal järjel linnakodanikke rajama 
Trepimäe kanti suurejoonelisi villasid. Selle kõrval leidus linnas ka arvukalt piirkondi 
lihtsamate üürielamutega.  
Viljandi miljööväärtuslikud piirkonnad, peamised suurimad puitasumid ja uurimisobjektide 
asukohad vt. Joonis 1.1. 
1 Vaksali 
2 Kantreküla 
3 Tallinna mnt. Ridala 
4 Tartu-Jakobsoni 
5 Lina 
6 Uus-Peetrimõisa 
 
   Uurimisobjekti asukoht 
 
Joonis 1.1 
Miljööväärtuslikud piirkonnad, peamised suurimad puitasumid ja 
uurimisobjektide asukohad Viljandis (vt. täpsemalt 
http://www.viljandi.ee/yldplaneering/viljandi/kaust%20i%20 -
%20pohilahenduse%20joonised/4_miljooalad.pdf). 
 11
 
1.3.2 Pärnu 
Pärnu pakub esinduslikku läbilõiget viimase kolmesaja aasta puitarhitektuurist. Valdav 
enamus Pärnu varasemast puithoonestusest on pärit siiski Põhjasõja (1700-1721) 
järgsest perioodist, mil seoses Peterburi linna ehitamisega oli teistes Vene Impeeriumi 
linnades keelatud kivist elamute püstitamine. Nii ehitati kuni 1749. aastani puidust ka 
jõukamate linnakodanike esinduslikud elamud linnakindlustustest sissepoole jäävatel 
aladel. Samast perioodist pärinevad ka Pärnu vanimad majad väljaspool linnamüüri.  Kuigi 
eeslinnad hakkasid Riia suunas kasvama juba keskajal, on meie päevini jõudnud vanimad 
hooned siiski 18. sajandi II poolest. Pärnu üheks eripäraks võibki pidada suhteliselt ühtlast 
ekspansiivset laienemist, mis tähendab, et veel tänagi katavad märkimisväärse osa linna 
territooriumist puitasumid, vt. Joonis 1.2. 
1 Haapsalu mnt äärsed kinnistud 
Mõrra ja Emajõe tn vahelises 
lõigus; 
2 Jaani - Voorimehe - Kadri - Uus-
Sauga tänavate vaheline  kvartal
3 Vanapargi tn - Vingi tn - Pärnu 
jõe parem kallas - IV Jõe tn - 
Suur-Jõe tn - Liiva tn - Riia mnt - 
Karjamaa tn - Pardi tn - Kanali tn 
- Väike-Posti tn - Aia tn - A. H. 
Tammsaare  pst - Remmelga tn - 
Esplanaadi tn vaheline 
territoorium
4 Riia mnt - A.H.Tammsaare pst - 
Kooli tn - Heina tn vaheline 
piirkond; 
5 Aia tn - Karusselli tn - Auli tn - 
Kajaka tn vaheline ala; 
6 Riia mnt äärsed kinnistud Raja ja 
Lennuki tn vahelises lõigus; 
7 Pärnu muulid.  
 
   Uurimisobjekti asukoht 
Joonis 1.2 
Miljööväärtuslikud piirkonnad, peamised suurimad puitasumid ja 
uurimisobjektide asukohad Pärnus (vt. täpsemalt 
http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/muinsuskaitse/miljoovaartusega_alade
_kaart.pdf). 
1.3.2.1 Riia maantee eeslinn  
On arvatud, et juba keskajal paiknesid piki jõekallast linnakalurite puust hooned, mis oma 
tüübilt sarnanesid lihtsate taluelamutega. Riia mnt. ja Karja tänava (seda mööda liikus 
linlaste kari mereäärsetele karjamaadele) vahel asetsesid linlaste aiamaad. 18. sajandil 
tekkis Pärnu mereäärsele karjamaale uus eeslinn, ametliku nimega Morskoje, mida 
rahvasuus slobodaa’ks kutsuti. Valitsus soodustas sõjaväelaste perekondade ja 
errulastud sõjaväelaste siia asumist, et edendada pisutki venekeelsete linnaelanike arvu 
kasvu. Praeguse Aisa, Karuselli, Auli ja Kajaka tänavate  kandis kujunes väikeste puust 
elamutega tihedasti asutatud piirkond. Varasema eeslinnahoonestuse kohta on vähe 
andmeid, kuid analoogiate põhjal võib  oletada, et tegemist oli küllalt arhailist tüüpi lihtsate 
palkehitistega, mis siiski erinevalt talurahvaelamutest olid varustatud (mantel) korstna ja 
klaasitud akendega. Pilt muutus linlikumaks alles 19. sajandil, kui hooned said laudvoodri 
ja seni rooga kaetud katused asendati esialgu laudadest, hiljem laastu- ja sindlikatustega. 
Puitkatuste kõrval kogusid populaarsust ka põletatud katusekivid. Piirkonnast  leiab ka 
 12
 
üksikuid  efektseid tüüpfassaadide rakendusi 19. sajandist, kuid  olulise osa hoonestusest 
moodustavad siiski 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse elamud, mis oma ideoloogialt 
jätkavad tüüpfassaadidega sissejuurdunud traditsioone. Veel enne I maailmasõda  
kerkivad piirkonda ka üksikud kahekorruselised korterelamud, mis jäävad  siiski suhteliselt 
marginaalseks ja piirkonna üldilme jääb 1-1,5-korruseliseks.  Ala hoonestati suhteliselt 
tihedalt juba enne I maailmasõda, ja nii jäävad Eesti Vabariigi ajal püstitatud hooned seal 
pigem üksikuteks eranditeks. Stiilipuhast funktsionalismi siinsete elamute hulgas eriti ei 
leia, küll aga mõned näited 1930. aastate teisel poolel Pärnus populaarseks muutunud 
„kikkis“ katusega elamutest , mida rannapiirkonnas tervete kvartalite kaupa kerkimas näeb. 
Siit leiame ka hästi säilinud näited nõukogude perioodi puithoonestusest – väikesed 
stalinistlikud korterelamud sulanduvad oma traditsiooniliste rõhtlaudadest fassaadidega 
suhteliselt valutult väljakujunenud miljöösse. 
1.3.2.2 Rannarajoon 
Kui aastal 1834 kustutati Pärnu kindluslinnade nimekirjast, sai võimalikuks linna areng 
väljapoole kindlustuste vööndit. Endistele militaarobjektidele anti äriline sisu ja juba 1830. 
aastatel alustas ühe mereäärse rannakaitsepatarei asukohas tegutsemist kõrts. Selleni 
viis pikk sirge ilmselt militaarvajaduste tarbeks ehitatud tee, mida täna tuntakse Supeluse 
tänavana. 1837. aastal esitati Pärnu magistraadile avaldus kõrtsi ümberehitamiseks 
supelasutuseks. Suvel sooje mereveevanne pakkuv ja talviti saunana töötanud asutus 
avati 1838 ja oli mõeldud eelkõige kohaliku elanikkonna jaoks. Seda aastat loetakse 
Pärnu kuurordi alguseks. Vaikselt hakkas tekkima ka hoonestus Supeluse tänava kanti. 
Vanim terviklikult säilinud hoonetekogum on nn Kartoffelplatzi ümbrus (täna Roosi tänava 
pikendus Supeluse ja Aia tänava vahel), kus on mitmed 18. sajandi keskele dateeritavad 
hooned. Suhteliselt stiihiline tegevus sai uue hoo 1890. aastatel, kui halvenenud 
kaubandusoludest tingituna võttis linnavalitsus suuna kuurordi arendamisele. Riia avalike 
aedade direktorina töötanud Georg Kuphaltilt telliti  kuurordipiirkonna arendamise projekt. 
1888–1889 valmis ulatuslik planeering , millega määrati kindlaks parkide, alleede, 
spordiplatside ja mänguväljakute asukoht, samuti pansionite ning villade krundid ja 
hoonestustingimused. Oluliseks probleemiks kujunes kuurordikülastajate majutusküsimus 
ja nii asus linn hoogsalt reguleerima tubade väljaüürimist. Et olukorda pisutki leevendada, 
anti soovijatele sümboolse hinna eest rendile krundid Lehe–Tammsaare–Kuuse tänava 
vahelisel alal kohustusega ehitada sinna eesaedadega villad , kus on vähemalt neli 
üürituba suvitajatele.  
Esimeses maailmasõjas sai kogu kuurordipiirkond tublisti kannatada, hävis ka mudaravila. 
Sellest hoolimata kasvas kogu kuurordi- ja suvituselu populaarsus ja koos sellega 
aktiveerus ka elamuehitus. 1930. aastatel hoonestati Papli ja Kaarli tänava vaheline ala, 
kerkis mitmeid suurjoonelisi villasid (Tammsaare 1A, Supeluse 26 jne),  mis kohati 
asendasid varasema hoonestuse. Nõukogude perioodi lausnatsionaliseerimine viis suure 
osa hooneid sanatooriumide käsutusse. Rannaparki kerkis terve rida uusi 
sanatooriumihooneid, üks mastaapsem kui teine.  
Kui rannarajoonis leiame puutepunkte ka tagasihoidlikuma agulitüüpi hoonestusega, siis 
selle piirkonna olulisimaks panuseks puitarhitektuuripärandisse on suvitusvillad ja 
pansionaadid. Rohkete puitpitside ja elavalt  liigendatud katusemaastikuga villad olid 
piirkonna peamised miljöökujundajad. Kahjuks on aeg nende vastu halastamatu olnud ja 
suurem osa sellest hiilgusest vaadeldav vaid arhiivifotodelt. Seda enam tuleb hinnata 
entusiaste, kes nii mõnelegi hoonele tükikese endisest edevusest tagasi on andnud.   
1.3.2.3 Ülejõe ja Rääma 
Kuni 20. sajandi alguseni arenes linn peamiselt Riia suunal, alles pärast esimese silla 
valmimist ( 1904 ) elavnes äri- ja elutegevus ka jõe paremkaldal. 1867. aastal jagati Ülejõe 
kalameesteküla maad 73 rendikrundiks, millest 38 läksid küll põlisperedele, 35 aga 
enampakkumisele. Põlispered asustati enamikus ümber praeguse Mihkli tänava 
ümbrusse. Sellest hakkaski kujunema Ülejõe eeslinn.  Piirkonna peateljena toimis kaua 
 13
 
Tallinna postmaantee (tänane Jannseni tänav). Alles pärast esimese silla valmimist üle 
Pärnu jõe 1904. aastal kandus liiklus üle Jänesselja maanteele (tänane Tallinna mnt).  
Asustus kujuneski välja eelkõige piki neid kahte maanteed . Enne I maailmasõda koondus 
hoonestus paari kvartali laiuselt just nende kahe tee äärde. Tänaseni on piirkonnas 
arvukalt miniatuursete elamutega idüllilist äärelinna meeleolu pakkuvaid tänavaid, kus 
väikeste elamute vahelt aeg-ajalt kadakasakslikult edevad (Lubja 35 nt) või ootamatult 
väljapeetud hooned (nt. Uus-Sauga 4) esile kerkivad.   Ka Rääma piirkonnas hoonestati 
enne I MS põhiliselt Tallinna maantee äärsed ja jõe lähedased alad. 20. sajandi teisest 
kümnendist pärineval Pärnu linna plaanil on maha märgitud hulk regulaarseid kvartaliteid 
koos tänavavõrgustikuga, reaalne ehitustegevus (sh tänavad) aga Rääma ojast 
kaugemale ei ulatanud, v.a jõeäärne ala, kuhu rajati osa praegusest Rääma (tollal 
Ravassaare) tänavast. 20. sajandi alguse Räämat on pikemalt kirjeldanud Elss Järvi oma 
mälestusteraamatus: „Räämal elasid töölised, kes endale liivaluidete vahele väikesed 
majauberikud olid soetanud. Enamasti kaks tuba ja köök , loomalaut kõrval. Peeti lehma, 
lammast ja siga. Ei seal kasvanud muud kui orasrohi ja nõgesed. Ei saanud aru, kus oli 
tänav ja kas tänavat üldse oligi”. 
Aktiivsem ehitustegevus läks lahti pärast I maailmasõda, kui Rääma vald liideti Pärnu 
linnaga (1921) ja  piirkonda hakati rajama väikeelamuid. Ka vabariigi perioodil jäi piirkond 
valdavalt töölislinnaosaks, tööstuse koondumine Pärnu jõe äärsele  alale soosis seda  
igati. Teatud mõttes jätkus sama liin  ka nõukogude perioodil.  
Pärnu eripäraks Eesti puitelamute kontekstis on ühelt poolt selle massilisus, aga ka 
ajaline ja tüpoloogiline  mitmekesisus , lisaks selgelt vaatamisväärsuse potentsiaali omav 
võimalus sõita läbi linna, olles kümnete kilomeetrite kaupa palistatud just puidust 
korterelamutest. 
1.3.3 Tartu 
Tartu puitelamute pärand on ajalises mõttes ehk pisut kompaktsemgi. Kuigi ka siin 
ulatuvad vanimad puitelamud vanalinna territooriumil juurtega barokkperioodi, on Tartu 
tuntud ikkagi klassitsistliku pärandi ja rohke aguliarhitektuuri poolest. Kuigi puitelamuid 
leiab pea kõigist Tartu piirkondadest (Joonis 1.3), saab neist esindusliku ülevaate 
piirdudes kolme järgnevaga: Toometaguse, Supilinna, Karlova
1 Tammelinna 
2 Karlova 
3 Toometaguse 
4 Tähtvere 
5 Supilinna 
6 Ajalooliste militaarehitiste 
7 Jaama ja Puiestee 
8 Maarjamõisa  
9 Tähtvere mõisa 
10 Peetri ja Ujula 
11 Aleksandri 
12 Filosoofi 
13 Kastani  
 
   Uurimisobjekti asukoht 
Joonis 1.3 
Miljööväärtuslikud piirkonnad, peamised suurimad puitasumid ja 
uurimisobjektide asukohad Tartus 
( http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=0&page_id=3592 ). 
 14
 
1.3.3.1 Toometagune 
Toometagusena on tuntud ala  Toomemäe  ja raudtee vahel. Piirkonna teadlik 
hoonestamine algas pärast ülikooli taasavamist 1802. aastal, kui vahepeal jäätmaaks 
muutunud Toomemäele püstitati esimesed õppehooned ja rajati park. Kuni raudtee 
avamiseni 1876. aastal ehitati siiski hooneid küllalt stiihiliselt ja hõredalt. 1885. aastal 
kinnitatud linnaplaani kohaselt nähti aga Toomemäe ja vaksali vahelist ala aktiivse 
arengupiirkonnana. Jaamahoone juurde rajati lai diagonaalne puiestee Kuperjanovi 
tänava jätkuna. Nähti ette hoonestada  Veski ja Vallikraavi tänavate piirkond. Ala kujunes 
eriti just oma linnapoolsemas osas n.ö harituma rahva elupaigaks. Ülikooli õppejõud, 
ametnikud, üliõpilased ja teenistujad tähendasid ka suhteliselt siivsat hoonestust, viisakat 
ehituskvaliteeti ja elamuid, millel lisaks seintele  ja katusele ka tibake arhitektuuri leidus. 
Tartu lõikes leiab sealt kindlasti eelmise sajandivahetuse puitarhitektuuri paremiku. Siiski 
leidub piirkonna raudteejaamapoolses osas ka lihtrahvale mõeldud tagasihoidlikumaid 
üürielamuid.  
Puidust linnaosadele on iseloomulik pigem küllalt ühtlane arhitektuurne tase, kus 
esindatud küll erinevad ajastud, stiilid  ja esinduslikkus, puudub aga üks dominantne 
hoone või ansambel . Kuigi Toometagusel on põnevat puitarhitektuuri rohkelt, eristub 
selgelt ansambel Kastani tänav 23-29. Hilisjuugendlik hoone koos ohtra historitsistliku 
dekoori, neorenessanslike teemantlõikes nurgakvaadritega meenutab oma 
mõõdutundetuses Peterburi kaupmeeste suvevillasid Narva-Jõesuus. Ansambel, mis 
valmides ei andnud sugugi tunnistust heast maitsest, on täna unikaalne arhitektuurne 
objekt just oma eripärase dekoori ja ebahariliku hoovihoonestusega.  
Arhitektuuriajaloos silmapaistvaid hooneid leidub aga teisigi. Olgu siis klassitsistlik Karl 
Ernst von  Baeri elamuna tuntud hoone Veski tänaval, Kassitoome nõlval, mille 
poolkorrusena vormistatud madalate akendega teine korrus (nn. trempel- , ka nivendisein) 
on meie arhitektuuripildis haruldane (Põhjamaades seevastu väga levinud).  
1.3.3.2 Supilinn 
Kaua aega lõppes Tartu linn praeguse Botaanikaaia kandis, sealt edasi laius märg  
Emajõe luht ja ligipääsmatu soo. Kui Emajõe veeseis alanes ja igakevadised üleujutused 
lakkasid, võeti piirkond kasutusele juurviljaaedade tarvis. Maa oli madal ja odav, muld aga 
viljakas ja köögiviljade kasvatuseks sobilik. 19. sajandil hakati siia vähehaaval ka 
madalaid puitelamuid ehitama ja tekkisid esimesed tänavad. Kuni II maailmasõjani 
pidevalt tihenenud hoonestus  koondus eelkõige tänavate äärde, kvartalite sees säilisid 
suured aiamaad.  Nõukogude ajal  muutus hoonestus põlengute läbi suhteliselt 
hõredamaks, hakates taas tihenema uute elamutega alles viimasel kümnendil.  
Olles läbi aegade vastanud kõige paremini inimeste ettekujutusele vaesest agulist (vt. kas 
või Johannes Pääsukese kuulsad agulivaated 20. sajandi algusest), on seda hõngu seal 
veel tänagi. Kuid selle kõrval on mitmeid huvitavaid mentaalseid kihistusi: boheemlaslik 
tudengielu,  kunstnikud ja muusikud, kes põlgavad väikekodanlikke raame, vaba vaim, mis 
loob ja lehvitab jne.  
Supilinna puitelamud on sama mitmekesised kui inimesed nende sees või hoiakud selle 
linnaosa  suhtes väljaspool seda. Piirkonnast leiab mõned tüüpfassaadide ajastu näited – 
tõsi küll, kõige väiksemad ja tagasihoidlikumad n.ö. kolmandasse linnaossa mõeldud 
lahendused. Lihtsaid tagasihoidlikke kööktubadega elamuid, mille arhailised sisedetailid, 
viltused trepid ja olematu elamismugavus 21. sajandil tõsist jahmatust tekitab. 
Historitsistlikku dekooriga üürielamuid,  Šveitsi stiilis nikerdustega verandadega 
väikeelamuid. Jõe ääres paikneval Emajõe tänaval üllatavad esinduslikud suurte 
korteritega elamud, mis pisut jõukamale rahvale mõeldud. Emajõe-äärne soine pinnas on 
hoonetele huvitavaid deformatsioone tekitanud – nii viltuseid, lainetavate katustega või 
silmini maasse vajunud hooneid mujal naljalt ei kohta. Supilinn on keskkond, mis on 
ainulaadne, natuke hull ja nihkes, aga seda äärmiselt sümpaatsel moel.   
 15
 
1.3.3.3 Karlova 
Karlova linnaosa oli 1916. aastani väljaspool Tartu linna piire . Ajaloolistele Karlova mõisa 
maadele kerkis terve suur linnaosa tänu mõisaomanike huvile müüa oma maad 
ehituskruntideks. Need tehingud võimaldasid maast sootuks suuremat tulu saada kui 
traditsioonilise põllumajandusega. Samas olid hinnad oluliselt odavamad kui naabruses, 
linna territooriumil. Ka ei soositud linnas eestlaste kinnisvara omandamist, sest teatavasti 
moodustus valijaskond just omanikest. See tähendas, et 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi 
alguses kasvas siinne hoonestus plahvatusliku kiirusega, omanikeks peamiselt eestlased. 
Kuigi vähesel määral oli piirkonda elamuid varemgi kerkinud. Kuna alad jäid linna piiridest 
välja, ei kehtinud siin linna ehituseeskirjad. Paraku tähendas see sageli ka mööndusi 
ehituskvaliteedis ja tõi kaasa odavatest ja ebakvaliteetsetest ehitusmaterjalidest rajatud 
vaesemale rahvale mõeldud üürielamuid. Just see asjaolu andis jõukamatele 
linnakodanikele ülbuse kutsuda Karlova elurajooni Pilpakülaks. Otsekui vastulöögiks 
pandi asumi tänavatele eriliselt helged ja tulevikku suunatud nimed (Õnne, Lootuse, 
Vabaduse, Päeva jne). Lihtsate väikekorteritega elamute kõrval on ka õige esinduslikke ja 
ruumikate korteritega hooneid. Eraldi tähelepanu väärib Karlova puitelamute dekoori 
programm. On lahendusi, millele analooge ei leia tervest Eestist. Eripärased lahendused 
hakkavad silma ka lihtsate tööliselamute puhul. Vaadeldes samasse kümnendisse 
kuuluvaid ja sama majanduslikku taset esindavaid üürielamuid näiteks Tallinnas ja Tartus, 
ei ole erinevused vaid detailides. Tihti hõlmavad need tervet elufilosoofiat, abiruumide 
olemasolu ja paigutust, aia- ja hoovikasutust. Karlovas on säilinud küllalt ka huvitavaid 
kõrvalhooneid. Ühelt poolt selgelt taluarhitektuurist lähtuvad palkhooned, mille 
konstruktsioon ja kujundus viitavad üheselt omaniku talupoeglikele juurtele ning 
harjumusele teha nii nagu alati, sõltumata keskkonna muutumisest. Teisalt aga Tartule 
omased kahekorruselised kuurid. Karlova kulges läbi nõukogude perioodi suhteliselt 
valutult – kui välja arvata mõned kohatult kogukad korterelamud Tähe tänava ääres ja 
valutult konteksti sulanduvad eramud, on siinne tänavamiljöö üsna puutumatu. Hinnata 
tuleb ka arhailisi munakivisillutisega tänavaid.  
1.3.4 Tallinn 
Tallinnas on puidust korterelamute pärand hoopis üheülbalisem, ulatudes ometi 
paljudesse asumitesse, .vt. Joonis 1.4. Neist suuremad ja värvikamad on siin esindatud. 
1 Kadriorg  
2 Kalamaja  
3 Pelgulinn 
4 Kassisaba  
5 Nõmme 
6 Rotermanni 
7 Süda-Tatari 
8 Veerenni-Herne-Magasini 
9 Kitseküla (Tallinn-Väike) 
10 Laevastiku 
11 Raua 
12 Torupilli 
13 Uue Maailma 
14 Lille 
     Uurimisobjekti asukoht 
Joonis 1.4 
Miljööväärtuslikud piirkonnad, peamised suurimad puitasumid ja 
uurimisobjektide asukohad Tallinnas ( http://www.tallinn.ee/Miljoovaartuslikud -
piirkonnad-Tallinnas). 
 16
 
1.3.4.1 Kassisaba ja Uus Maailm 
Tallinna vanimate eeslinnade hulka kuuluva Kassisaba arengulugu  on seotud kunagise 
Toompea eeslinnaga. Tõenäoliselt tekkis piirkonna vanim hoonestus praeguse Paldiski 
maantee äärde. 17.-18. sajandil muldvallide nurgakohtadesse ehitatud kõrgemad 
tugipunktid kantsid nimetust „Katze“ ( kass ), vanematel linnaplaanidel on mõnda aega ka 
Paldiski maanteed Kassisabaks nimetatud. Kõige väärtuslikumaks võib Kassisabas 
pidada ajaloolist tänavavõrku ja krundistruktuuri, mis kujunes välja 19. sajandiks. Läbi 
mitme sajandi ulatuv ajalugu tähendab muuhulgas, et mitmel pool on juba mitmes 
hoonestuskihistus ja üldpilt suhteliselt kirjum kui nt suhteliselt lühikese aja jooksul rajatud 
Pelgulinnas. Kassisaba vanim hoonestuskihistus, laia rõhtlaudisega ühekorruselised 
puitelamud on pärit 19. sajandi lõpust . Kuigi ka siin on rohkelt eelmisele sajandivahetusele 
iseloomulikke nn. Lenderi maju (nimetus insener Lenderi järgi), on siin ka mitmeid teisi 
hoonetüüpe. Eesti Vabariigi aegsed kivitrepikojaga hooned paiknevad suhteliselt 
juhuslikult, moodustades tervikliku kogumi vaid Kapi tänaval. Teistest puitasumitest 
suhteliselt rohkem on siin nõukogudeaegseid ebamastaapseid uusehitisi. Kui 
I maailmasõjani hoonestatud ala ulatus üle Endla tänava vaid õige pisut Koidu tänava 
osas, kujunes iseseisvuse ajal aga Pärnu mnt hoonestuse ja Suur-Ameerika tänava ja 
raudtee vahelistele heinamaadele terve uus valdavalt kivitrepikojaga korterelamutest 
koosnev asum   Uus Maailm, mille nimi tulenes piirkonnas paiknevatest Suur-, Väike- ja 
Kesk-Ameerika tänavatest. 
1.3.4.2 Kadriorg 
Kadriorg on Tallinna puitrajoonidest eripalgelisim. Ühelt poolt tingib tema väärikas ajalugu  
arvukate kihistuste olemasolu, teisalt on aga läbitud ajalooetapid suurejoonelisemad kui 
üheski teises puitasumis.  Kuigi Kadriorus leidub vähesel määral ka kivihoonestust, on 
selle peamiseks tunnusmärgiks siiski puitarhitektuur. 
Kadrioru algust võib lugeda 17. sajandi keskpaigast, kui uute muldkindlustuste rajamine 
Tallinna keskaegse linnasüdame ümber tingis vajaduse kompenseerida kindlustuste alla 
jäänud aedade ja suvemajade omanike kahjud. Täna Kadrioruna tuntud ala oli siis 
väheviljakas rohkete rändrahnudega liivarand, mis oli jõudnud osaliselt kattuda huumuse 
ja taimestikuga. Maa pool leidus ka niiskeid heinamaid ja puudesalusid. 
Kompensatsiooniks saadud maavaldustesse rajati mitmeid suvemõisaid. Põhjasõja ajal 
jäid need hooletusse ja lagunesid.  
Uue hingamise andis Kadriorule Peeter I. Esmalt elamu ehitamine 1714. aastal ning 
seejärel lossi ja  pargi  rajamine. Lisaks lossiansamblile rajati praeguse Poska  tänava 
piirkonda lossiteenijate ja ehitajate elamuid. Selle hooneterühma riismeid Poska tänaval 
nimetatakse tänaseni  Kadrioru slobodaaks. Need väikesed ühe-kahekorruselised elamud 
moodustavad täna Kadrioru hoonestuse vanima (alates 18. sajandist) ja ühe ajalooliselt 
väärtuslikuma osa. Linnaosa edasist arengut mõjutas kõige rohkem supelasutuste 
rajamine. 19. sajandi algusest alates muutus Kadriorg Tallinna elanikele ja arvukatele 
kuurordikülalistele  armastatud suvitus- ja jalutuspaigaks. Kuurordipiirkonnale omaselt 
ehitati siia mitmeid suvemõisaid, supelasutusi, restorane ja villasid. Kuurordiarhitektuur, 
mis on  puitarhitektuuri efektseim ilming, on Kadrioru puhul veel vaevu loetav. Vaid 
üksikud hooned, mille seost kuurordiga palja silmaga vaadates ei pruugi näha. Alles 
lisainformatsiooni olemasolu võimaldab teatud äratundmist. Koos 20. 
sajandi 
saabumisega said mööda ka kuurordi hiilgeajad, sest linna industrialiseerimine ja 
elanikkonna kasv tõid kaasa Härjapea jõe ja Tallinna lahe sellise reostatuse, et linna 
sanitaarteenistus soovitas supelranna viia üle Piritale. Identiteedimuutus tõi 1910 .  1920. 
aastatel kaasa ka uut tüüpi hoonestuse  hakati ehitama suuremaid üürielamuid, mille 
paigutustihedus erines  senisest  villa tüüpi hoonestusest. Sellised elamud on näiteks Köleri 
tänava alguses. Kuigi fassaadidelt ja konstruktsioonidelt sarnased Kalamajas, Pelgulinnas 
jm. Tallinnas levinud Lenderi majale , sisaldavad need siiski 3  5-toalisi  suhteliselt 
ruumikaid kortereid, samas kui Kalamaja ja Pelgulinna analoogid koosnesid valdavalt 
kööktubadest. 1930. aastatest pärinevad aga funktsionalistlikud ning art deco  sugemetega 
korterelamud ning villad Koidula tänaval ning Narva maanteel .  
 17
 
1.3.4.3 Kalamaja 
Kalamaja puhul on tegemist Tallinna vanima eeslinnaga, mille sajanditepikkust arengut on 
võimalik küllaltki suure täpsusega veel tänagi jälgida. Seda nii arhiiviandmete kui ka 
ehitatud keskkonna näol. On arvatud, et Kalamaja vanimates osades on tegemist isegi 
kaheksanda  põlvkonna hoonestusega. 
Esimesed kirjalikud andmed Kalamajast pärinevad 14. sajandi teisest poolest, võib aga 
oletada, et asustus oli seal juba märksa varem. Enamik uurijaid on veendunud, et 
rannaäärsed alad olid peatuspaigaks ümberkaudsete külade kalameestele juba 
muinasajal. Sadama lähedus muutis paiga külgetõmbavaks ka keskajal. Teada on, et 
1527 . aastal oli seal 78  iseseisvat  majapidamist. Keskajal elasid linnaosas mündrikud, 
kalurid, kalakaupmehed. 18. sajandi alguse kaartidelt on näha, et asustust leidub pea 
kogu Kalamaja ulatuses. Tänapäeva mõistes linlikku ehk tiheasustust, kohtame aga 
eelkõige mereäärsetel Suur- ja Väike- Patarei tänavatel.  
Erilise hoo sai Kalamaja areng 19. sajandi lõpul, kui koos raudtee rajamisega kerkisid 
piirkonda mitmed tehased. See tähendas linnaelanike arvu kasvu eelkõige tööliste arvelt, 
kes kõik peavarju vajasid ja lihtsate, odavate üürielamute võidukäik võis  alata
Kalamaja praegune hoonestus pakub läbilõike piirkonna viimaste sajandite ajaloost. 
Tänavad, mis paistavad silma pikema ajalooga, pakuvad täna üsna ebaühtlast pilti, kus 
eakate hütikeste kõrval kõrguvad tsaariaegne punastest tellistest kasarmu, üksildane 
soliidne kivihoone eelmise vabariigi perioodist ja nõukogudeaegse täiendusena 
ebamastaapsed tüüpelamud. Märksa ühtlasema arhitektuuripildiga paistavad silma 20. 
sajandi alguses hoonestatud lihtsate kööktubadega kahekorruseliste üürielamute (nn 
Lenderi majad) piirkonnad. Kõige terviklikum ansambel kujunes endisele Lausmanni 
heinamaale (praegu Salme kultuurikeskuse ümbrus), kuhu 1930. aastatel kerkisid juba 
märksa paremat elamiskvaliteeti pakkuvad kivitrepikojaga üürielamud. Vastavalt A. Soansi 
ja E. Habermanni planeeringule jäeti kvartali keskosa tühjaks kogu asumi tarbeks 
mõeldud haljasala jaoks. Nõukogude periood lisas  sinna Kalamaja mõistes hiigelehitise 
täna Salme kultuurikeskusena tuntud hoone näol.  
1.3.4.4 Pelgulinn 
Pelgulinna rabade ja liivaküngaste vahele kerkisid esimesed hooned tõenäoliselt juba 18. 
sajandil, linnaosa tekkest ja arengust saame aga rääkida alates 1870. aastatest, kui 
Tallinn  Peterburi
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #1 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #2 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #3 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #4 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #5 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #6 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #7 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #8 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #9 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #10 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #11 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #12 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #13 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #14 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #15 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #16 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #17 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #18 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #19 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #20 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #21 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #22 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #23 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #24 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #25 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #26 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #27 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #28 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #29 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #30 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #31 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #32 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #33 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #34 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #35 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #36 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #37 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #38 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #39 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #40 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #41 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #42 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #43 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #44 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #45 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #46 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #47 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #48 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #49 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #50 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #51 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #52 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #53 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #54 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #55 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #56 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #57 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #58 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #59 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #60 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #61 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #62 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #63 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #64 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #65 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #66 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #67 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #68 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #69 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #70 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #71 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #72 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #73 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #74 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #75 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #76 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #77 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #78 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #79 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #80 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #81 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #82 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #83 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #84 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #85 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #86 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #87 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #88 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #89 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #90 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #91 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #92 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #93 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #94 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #95 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #96 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #97 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #98 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #99 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #100 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #101 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #102 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #103 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #104 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #105 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #106 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #107 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #108 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #109 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #110 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #111 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #112 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #113 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #114 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #115 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #116 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #117 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #118 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #119 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #120 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #121 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #122 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #123 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #124 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #125 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #126 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #127 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #128 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #129 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #130 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #131 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #132 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #133 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #134 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #135 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #136 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #137 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #138 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #139 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #140 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #141 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #142 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #143 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #144 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #145 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #146 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #147 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #148 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #149 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #150 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #151 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #152 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #153 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #154 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #155 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #156 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #157 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #158 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #159 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #160 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #161 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #162 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #163 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #164 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #165 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #166 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #167 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #168 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #169 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #170 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #171 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #172 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #173 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #174 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #175 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #176 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #177 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #178 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #179 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #180 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #181 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #182 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #183 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #184 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #185 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #186 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #187 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #188 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #189 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #190 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #191 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #192 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #193 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #194 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #195 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #196 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #197 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #198 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #199 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #200 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #201 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #202 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #203 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #204 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #205 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #206 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #207 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #208 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #209 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #210 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #211 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #212 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #213 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #214 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #215 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #216 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #217 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #218 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #219 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #220 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #221 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #222 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #223 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #224 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #225 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #226 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #227 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #228 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #229 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #230 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #231 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #232 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #233 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #234 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #235 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #236 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #237 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #238 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #239 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #240 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #241 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #242 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #243 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #244 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #245 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #246 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #247 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #248 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #249 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #250 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #251 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #252 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #253 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #254 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #255 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #256 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #257 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #258 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #259 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #260 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #261 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #262 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #263 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #264 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #265 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #266 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #267 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #268 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #269 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #270 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #271 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #272 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #273 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #274 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #275 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #276 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #277 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #278 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #279 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #280 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #281 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #282 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #283 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #284 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #285 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #286 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #287 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #288 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #289 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #290 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #291 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #292 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #293 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #294 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #295 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #296 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #297 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #298 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #299 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #300 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #301 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #302 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #303 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #304 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #305 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #306 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #307 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #308 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #309 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #310 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #311 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #312 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #313 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #314 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #315 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #316 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #317 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #318 Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga #319
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 319 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-07-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rato Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

lisaks kredex, kristi talvik, uurimistöö lõppraport, tallinnale, puitarhitektuuri, suvituslinnaks, 4 tartu, toometagusena, puidust linnaosadele, trempel, emajõe, supilinn, karlovas, valutult, 7 süda, suhteliselt rohkem, kadriorg, sellised elamud, kalamaja puhul, korterelamu, nõndanimetatud urbaltisch, välisviimistluseks, variandiks, vanas slobodaas, sellised hooned, tänavaseinu, slobodaa, sellisel elamul, hoone tagaküljel, tänapäevalgi, konstruktsioonilt, elamud, säilinud vabrikuasulaid, viimaste näol, puitkorterelamutest osa, peaaegu alati, geomeetrilise, sellised elamud, tallinna majaks, korterite suurus, elamutel, keerukuse aste, konstruktsioonitüübilt, elamus, tinglikult, historitsismi, modernistlikke puumaju, konstruktsioonitüübilt, sisemiselt ruumijaotuselt, ehitatud puitsõrestik, elamus, ülesehituselt, hoonete proportsiooni, krohvitud puuelamud, nõukogudeaegsetes puitelamutes, elamuid, püstpalk, kujunenud olukorras, puitelamute puhul, uuritud hooned, põhilised lekked, tööiga, kivikatus, sarika olukorda, gaasikütte paigaldamisel, ülejäänud osas, valtsplekk, probleemne lahendus, parempoolselt jooniselt, vasakpoolsel fotol, tüüpprobleem, rõht, karkass, kõnniteetasapind, horisontaalne puitdetail, tõrvapapi tööiga, ülejäänutel, 2 keldri, majavamm, sokli kõrgus, soklid, väljaaste suurus, visuaalselt, ruumide seinad, taladevaheline osa, arvutuslikult, vahelagi, tulepüsivuse nõue, astmed, maapinnas, trepp, keskmisel majal, keskmiselt 5, liitekohas, puitkorterelamute tuleohutusele, korterelamutes, eraldamiseks tulekahjuolukorras, tulemüürile, keeruliseks juhtumiks, suitsuandurite paigaldus, kasutusiga, teguri mõju, renoveerimistööde läbiviimisel, renoveerimine, külmasillad, külmasilla soojusjuhtivus, ebatäpsus, välistemperatuur, külmasilla juures, joonsoojusjuhtivus, kõnesolevas uuringus, evs, välistemperatuur, välistemperatuur, välistemperatuur, mõõte, lihtsustamiseks, allolevates tabelites, puitkorterelamute keldrisein, keldriseinte lisasoojustamisel, arvutuslik sisetemperatuur, paksuse xps, selliseid maju, õhuvahetus, kasvamas, energiakulu, eqla, tulemustes, õhulekkearvu piirväärtuseks, energiaauditite korral, q50, õhupidavus, püstpalk, varasemates suurpaneel, suurpaneel, tellis, õhkvahe, seestpoolt, suhteline niiskus, pinnatemperatuur, lisasoojustuse paksus, soojus, kõnesolevas uuringus, 3 soojus, suhteline niiskus, tõkestamine, tihend, evs 842, hinnati evs, seeriaviisilised katsed, mõõtmiste tulemused, õhu veeaurusisaldus, paljunemiseks, näitab sise, niiskuslisa, nendes olukordades, hobo u, väliskliima andmetena, temperatuur oli, 8 91, mõõteperiood, pmv, suurusest, niiskuslisa analüüsis, ajaperiood, niiskuslisa, korterite soojus, sisetemperatuur, standardi evs, evs, tellis, evs, niiskuskoormusi korterites, sisepindadele, puitkorterelamutes, katusekatte vahetus, puitkorterelamutest, ventilatsioon, külmal aastaajal, õhuvahetus, mõõte, mõõte, evs, avaldamiseks, meetodi puuduseks, õhuvahetus elu, vahemikku 537, vaadeldavatesse perioodidesse, akendega, hoone ehitus, hallitusseene eoseid, puitkorterelamud, sagedasimaks allergeenikandjaiks, 150, suurpaneel, teisel korrusel, majavamm, puitkorterelamutes, optimaalne õhuniiskus, piirdetarindi pinnal, õhurõhkude erinevus, eraldi probleemiks, gaasiküte, esialgseid ahje, ahjude lagunemine, 3 elektri, peamised elektri, sidekaabelduse osas, analüüsi aluseks, analüüsitud energiaeritarbimine, olemasolule, energiakulu, uuringus, määruses, analüüsimisel, energiaarvutused, kasutusprofiilid, energiatõhususarvu arvutamisel, maasoojuspump, esialgsega, etapikaupa renoveerides, sissepuhke, sissepuhke, o akende, o akende, energiaarvutuse tulemused, ruumide kütte, üksikutest energiasäästumeetmest, ruumide kütte, üksikutest energiasäästumeetmest, ruumide kütte, renoveerimisel, ruumide kütte, neljaliikmelisel perel, aknatüüpidest, korteritest kahes, akna avamine, niiskuskahjustusi, võrreldes tellis, akende sisepinnale, välispiiretes, kiviplaat, gaasipliit, terviseprobleemidest, probleemina, remonttööd, tellis, spetsiifilisemalt, restaureerimine, renoveerida, järgnevates alajaotistes, vee eest, vundamentide ülesanne, vundamentide tugevdamine, sokli juures, hüdroisolatsioon, olmeruumides, konstruktsioonide puhul, üleminekutsoon, viimistlemisel, o materjalid, lahendusettepanekutel, wta, lubjakrohviga krohvimisel, rõhtpalkhoones, püstpalk või, üheks võimaluseks, lisasoojustamata, krohvitud hooned, akende nihutamisel, vahemaa, hoone lisasoojustamine, soojustuskrohve, katusekatte materjalist, soklile, seintele, ehitustehniliselt, välispiirete sisepind, märg tsoon, märjad tsoonid, eeltoodud põhjustel, kergkarkassseinte korral, äärmiselt oluline, puitaknatööstus, puitkorterelamule, parem koht, korstnat, sulg, elekter, otsene elekterküte, küttekehade osas, ventilatsioonisüsteem, eeltingimuseks, lahenduseks, ventilatsioon, saasteallikad, energiahinnad, lahenduse kasutusele, kasutamise perspektiiv, väljatõmbe puhul, pärast 70, mehaanilise sissepuhke, mehaanilise sissepuhke, õhuvõtu, plafoone kso, miinimummääruse lähtesuurustele, vasakul 2, lahenduse korral, hoonel, lahendusega, vtsp võimsus, vtsp kasutamisel, sanitaarruumide ventilaatorid, mehaanilise sissepuhke, asendamisega õhk, hoonetüübid, tervikrenoveerimine, eri variantides, renoveerimisprojekti juures, lisaks energiatõhususarvule, soojusenergia erikasu, energiatõhusus, energiatõhusus, värskeõhu, soojusenergia erikasu, meetmete investeerimis, ehitusmasinad, projekteerimiskulutused, konsultandi, kõnesolevad hinnad, o elu, majandusarvutused, aastane soojus, lihttasuvusaeg, energiatõhusus, tasuvaks 20, 188, 371, tagasimakseks, järgnevatel joonistel, lõpplahenduseks, muinsuskaitse, renoveerimistoetuste, puitelamuid, suhtumine puitarhitektuuri, palksein, arvutustulemuste põhjal, halb komme, suureks probleemiks, peamised elektri, elamutes, puitkorterelamute energiatõhususarv, suhteliselt madalam, and load, the load, of rainwater, 8 h, 0 h, 2 h, turned, located randomly, depending, 431, 477, din 4108, evs 837, evs 845, buildings, evs, evs, buildings, evs, evs, elements, evs, evs, evs, evs, literature survey, 235, isbn 951, final report, building physics, negative influence, 764, prentice, 740, rt 41, rt 59, 445, schweizerischer ingenieur, tlv, wta 2

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

232
pdf
Maaelamute sisekliima-ehitusfüüsika ja energiasääst I
180
doc
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
1072
pdf
Logistika õpik
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
414
pdf
Tiit Lauk humanitaar
62
docx
Kirjanduse lõppueksami materjalid
290
pdf
Holokaust
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun