Füüsika teooria (7)

1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millisteks osadest ta koosneb?
´Uurib aine ja välja kõige üldisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Koosneb: Relativistlik kvantmehaanika , kvantmehaanika, erirelatiivsusteooria, klassikaline mehaanika , üldrelatiivsusteooria.
2. Mis on täiendusprintsiip?
Ükski uus teooria ei saa tekkida tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel.
3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest.
Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatiliste võrranditega. Mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise obiekti antud hetkel vajalikke omadusi tõsiteaduslikult. Näiteks: ainepunkt , absoluutselt elastne keha.
4. Mis on mateeria ja millised on tema osad?
Mateeria on kõik meid ümbritsev loodus. Mateeria esineb aine ja välja kujul.
5. Mis on ruum ja aeg?
Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise keskkond.
6. Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus ?
Ruumi homogeensus : iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne. Aatom maal on samaväärne samasorti aatomiga Marsil.
Aja homogeensus: Vabade obiektide jaoks on kõik ajahetked samaväärsed. Kui obiekt pole vastastikmõjus ümbritsevate obiektidega, siis iga ajahetke võib valida alghetkeks.
7. Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras ja nimetage mõju kandja
Tugev, Elektromagnetiline, Nõrk, Gravitatsiooniline.
8. Mis on vektor ja mis on skalaar ?
Vektor - Füüsikaline suurus, mille määrab suund, suurus ja rakenduspunkt.
Skalaar- Füüsikaline suurus, mille määrab arvväärtus.
9. Andke vektorite liitmise kaks moodust graafiliselt.
10. Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks see on vajalik?
Iga vektori võib asendada vähemalt kahe vektoriga, millede summa annab esialgse vektori. On vajalik, et lihtsustada ülessande lahendamist. Tavaliselt lahutatakse vektorid teljesuunalisteks komponentideks.
11. Mis on vektori projektsioon teljel ja miks seda on vaja?
Vektor projektsioon teljel on skalaar. On vaja, et näha vektori teljesuunalist komponenti.
12. Kuidas konstrueeritakse ühikvektor ja miks see on vajalik?
Ühikvektori konstrueerimist on vaja, et valmistada hetkel vajaliku suunaga vektorit .
13. Mis on vektorite skalaarkorrutis ? Tooge kursusest kaks näidet.
14. Mis on vektorite vektorkorrutis ? Joonis ja kaks näidet kursusest.
15. Mis on taustsüsteem?
Taustsüsteem on targalt väljavalitud keha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise viis.
16. Mis on hektkkiirus, keskmine kiirus? Kuidas arvutatakse teepikkust üldiselt?
Hetkkiirus on kohavektori muutumine ajaühikus ehk kohavektori tuletis aja järgi ja on puutujasuunaline antud trajektoori punktis.
Keskmine kiirus nihke järgi:
Üldjuhul teepikkus arvutatakse, kui integraal .
17. Mis on liikumisvõrrand? Mis on liikumiste sõltumatuse printsiip?
Ainepunkti asukoht on määratud kolme koordinaadiga ja punkti liikudes kujutavad need endast kolme ajast sõltuvat võrrandit. Need on liikumisvõrrandid. On üksteisest sõltumatud. See ongi liikumise sõltumattuse printsiip.
18. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist , tuletage liikumisvõrrand.
19. Ellimineerige alljärgnevatest võrranditest aeg ja ilmutage ilma ajata
kinemaatilisi suurusi siduv valem.
20. On antud Galilei teisendused . Joonistage nendele teisendustele
vastavad taustsüsteemid ja leidke seos kiiruste vahel.
21. Kujutage joonisel, kus on kujutatud ringjooneline trajektoor järgmised
suurused: kohavektor, joonkiiruse vektor, pöördenurk, pöördenurga vektor,
nurkkiiruse vektor.
22. Andke nurkkiiruse ja nurkkiirenduse definitsioonvõrrandid. Milline on
kiireneva pöördliikumise liikumisvõrrand. Kasutage kiireneva kulgliikumise
liikumisvõrrandit eeskujuna.
23. Lähtudes seosest pöördliikumist iseloomustavate suuruste vahel, tuletage
seos kiiruste vahel.
24. Lähtudes seosest kiiruste vahel, tuletage seos kiirenduste vahel, nimetage
need ja tehke joonis vektorite kohta.
25. Lähtudes normaalkiirenduse valemist , tuletage normaalkiirenduse valemid,
mis sisaldavad pöörlemisraadiust.
26. Sõnastage Newtoni seadused ja andke ka valemid.
Newtoni I seadus- Iga keha liikumisolek on muutumattu seni kuni teiste kehade mõju ei sunni seda muutma. 1) Teisi kehi pole. 2) Teiste kehade mõju on kompenseeritud.
Newtoni II seadus-
Newtoni III seadus- Igasugune mõju on samal ajal ka vastumõju. Vastastikmõjus olevad kaks keha mõjutavad teineteist moodulilt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega, mis on rakendatud kummalegi kehale.
27. Mis on vaba keha diagramm ja miks on see kasulik?
Vaba keha diagramm on Newtoni II seaduse rakendamisel tehtav jõudude inventuur. On kasulik, kuna tulemuseks on jõudude kompenseerumine ja seetõttu ka ülessande lihtsustumine.
28. Lähtudes kiiruste liitmise seadusest, tuletage seos kiirenduste vahel ja
formuleerige relatiivsusprintsiip. Identifitseerge lähtevalemis olevad
kiirused.
29. Lähtudes Newtoni II seadusest kiirenduse kaudu, andke see impulsi mõistet
kasutades. Mis on jõuimpulss?
30. Tõestage, et isoleeritud süsteemis on impulss jääv.
Isoleeritud süsteem- puuduvad välisjõud või nad kompenseeruvad . Olgu kahest kehast koosnev süsteem. Vastavalt Newtoni III seadusele mõjutavad nad teineteist võrdsete ja vastassuunaliste jõududega. Need on süsteemi sisejõud. Jõud on võrdne impulsi muuduga. Seega võime kirjutada:
31. Mis on töö ja võimsus? Andke valemid.
Jõu mõjumisel muutub keha kiirus st. Ta kiirendub ja deformeerub st. Muudab kuju. Jõu mõju suuruse iseloomustamiseks kasutatakse töö mõistet.
Võimsus on töö tegemise kiirus.
32. Millised on konservatiivsed jõud ja dissipatiivsed jõud? Andke ka valemid.
Konservatiivsed jõud- Töö on null, näiteks gravitat5siooni jõud, elektrostaatilised jõud
Dissipatiivne jõud- Töö on nullist erinev, näiteks takistusjõud
33. Andke kuivhõõrdumise hõõrdejõu arvutamise valem, selgitage suurused ja
kujutage kuivhõõrdejõu sõltuvust kiirusest graafikul.
Fh- hõõrdejõud, μ- hõõrdetegur, Fn- normaaljõud pinnale, i- liuguvate pindade arv
34. Mis on energia? Lähtudes töö valemist, tuletage kineetilise energia valem.
Energia on töö varu.
Tehtud töö on kahe suuruse vahe, mis on töö dimensiooniga. Nimetame neid kineetiliseks energiaks- Wk
35. Lähtudes raskusjõu väljast, tuletage potentsiaalse energia valem.
A12=m*g*(y1-y2)=-(m*g*y2-m*g*y1)
Tehtud töö võrdub kahe tööga samadimensionaalse suuruse muuduga võetuna vastupidise märgiga. Võime kirjutada A12=-(Wp2-Wp1). Wp=m*g*y
36. Lähtudes Hooke ’i seadusest, tuletage potentsiaalse energia valem
elastsusjõu korral.
37. Mis on tsentraalne jõud. Andke üldistatud valem elastsusjõu,
gravitatsioonijõu ja Coulomb ’i jõu jaoks.
Tsentraalne on jõud, mille suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade vahekaugustest ja on suunatud piki nende kehade masskeskmeid ühendavat sirget.
38. Tõestage, et isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv, lähtudes
alljärgnevast süsteemi määratlusest.
39. Kujutage graafiliselt elastselt deformeeritud keha koguenergia, kineetiline
energia ja potentsiaalne energia, lähtudes elstae deformatsiooni
potentsiaalse energia avaldisest.
40. Joonisel on kujutatud keha potentsiaalse energia sõltuvus koordinaadist x.
Millistel koordinaatidel on keha püsivas taskaalus, ebapüsivas taskaalus ja
ükskõikses tasakaalus. Põhjendage. Mingil kehal on koguenergia W.
Missuguses piirkonnas võib keha viibida?
Kui keha koguenergia on antud W-na, siis keha saab olla vaid I ja III piirkonnas. Üleminekut segab potentsiaalibariäär II.
41. Tuletage jõu ja potentsiaalse energia vaheline seos, lähtudes töö valemist.
42. Mis on absoluutselt elastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe
keha näitel.
On selline põrge, mille tulemusena soojust ei eraldu.Q=0
43. Mis on absoluutselt mitteelastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused
kahe keha näitel.
Ei kehti mehaanilise energia jäävuse seadus. Põrkel eraldub soojus . Alati kehtib impulsi jäävuse seadus.
Kehtib üldine energia jäävuse seadus, mis arvestab ka soojus ning deformatsiooni efekte .
44. Mis on jõuvälja väljatugevus, jõujoon, potentsiaal, ekvipotentsiaalpind?
Lähtuge gravitatsiooniseadusest.
Väljatugevus- Vabalangemise kiirendus
Jõujoon- Joon gravitatsiooniväljas, mille igas punktis on väljatugevuse vektor sellele puutujaks.
Potentsiaal- Välja energeetiline iseloomustaja. Vabastab meid konkreetse keha massi arvestamisest.
Ekvipotentsiaalpind- Pind, millel potentsiaal ei muutu, φ= const . A12=0.
45. Mis on inertsjõud? Kuidas näeb välja Newtoni II seadus inertsjõu
olemasolul?
Inertsjõud- Jõud, mille põhjustab taustsüsteemi kiirendus.
46. Mis vahe on kaalul ja raskusjõul. Mis on kaaluta olek ja ülekoormus?Andke
valemid.
Raskusjõud- Kehale mõjuv jõud, mis on põhjustatud peamiselt gravitatsioonijõust ja tsentrifugaaljõust.
Keha kaal- Jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit.
Kaalu ja raskusjõu erinevus on rakenduspunktis.
Kui tugi liigub alla kiirendusega g, siis on kaalutaolek.Fkaal=m(g-g)=0
Kui tugi liigub üles kiirendusega, siis on ülekoormus Fkaal=m(g+a)
47. Joonisel on keha paigal pöörleval karussellil. Vaadelge kehale mõjuvaid
jõude mitteinertsiaalses taustsüsteemis. Kujutage kõik kiirused,
kiirendused ja jõud ja andke jõudude arvutamise valemid.
a=ω2*R
Fi=-m*ω2*R
48. Mis on disbalanss ja kuidas seda arvutatakse?
Dispalants- Tasakaalustamata inertsjõud pöörlevates masinaosades.Arvutatakse m*R.
49. Coriolise jõu valem on antud. Kujutage need vektorid keha jaoks, mis liigub
põhjapoolkeral läänest itta .
50. Milline näeb välja parandatud Newtoni II seadus kõikide inertsjõududega?
51. Lähtudes isoleeritud süsteemi masskeskme võrrandist, tõestage see.
52. Lähtudes kulgliikumise kineetilisest energiast, tuletage pöördliikumise
kineetilise energia valem. Mis on inertsmoment
53. Milles seisneb Steineri teoreem ? Joonis ja valem.
Steineri teoreem seisneb keha inertsmomendi leidmises suvalise telje suhtes, kui on teada keha inertsmoment masskeset läbiva telje suhtes.
54. Mis on jõumoment? Valem ja joonis vektorite kohta.
Jõumoment on jõu pööravat toimet iseloomustav suurus.
55. Lähtudes töö avaldisest kulgliikumisel , tuletage töö avaldis pöördliikumisel.
Tehke joonis.
56. Lähtudes töö avaldisest pöördliikumisel, tuletage võimsuse arvutamise
valem pöördliikumisel
57. Mis on impulssmoment? Valem ja kujutage vektorid joonisel.
58. Lähtudes impulssmomendi kahest definitsioonist tuletage pöördliikumise
põhiseadus kahel kujul (Newtoni II seadus).
59. Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage
impulssmomendi jäävuse seadus.
60. Tuletage vedeliku- või gaasisamba rõhu arvutamise valem.
61. Formuleerige Pascal ’i seadus.
Vedelikud ja gaasid annavad rõhumuutuse edasi igas suunas ühtmoodi. Ühendatud anumates on vedeliku nivood pöördvõrdelised anumates olevate vedelike tihedusega.
62. Formuleerige Archimedese seadus.Tuletage valem üleslükkejõu
arvutamiseks vedelikku asetatud kuubi näitel.
Vedeliku või gaasi asetatud kehale mõjub raskusväljas üleslükkejõud, mis on võrdne väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga.
63. Lähtudes alljärgnevast joonisest, tuletage vedeliku voolamise
pidevuse võrrand.
64. Formuleerige Bernoulli seadus ja nimetage võrrandis esinevad
liidetavad. Mis on nende põhjuseks?
65. Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage harmooniliselt võnkuva
keha võrrand so. liikumisvõrrand ja perioodi arvutamise valem.
66. Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage füüsikalise pendli
perioodi arvutamise valem.
67. Kasutades füüsikalise pendli perioodi arvutamise valemit, tuletage
matemaatilise pendli võnkumise võrrand.
68. On antud sumbuva võnkumise võrrand. Ilmutage siit
sumbuvustegur ja defineerige see. Mis on sumbuvuse logaritmiline
dekrement?
69. Graafikul on kaks resonantskõverat. Kumb sumbuvustegur on
suurem? Mida tähendab A0? Mis on resonants ?
Sundvvõnkumised on siis, kiu süsteem pannakse võnkuma välise perioodilise jõu mõjul. Kui välise perioodilise jõu sagedus on võrdne võnkuva süsteemi omavõnkesagedusega, siis on tegemist resonantsiga.
70. Kujutage alljärgnev võnkumine vektordiagrammina.
71. Lähtudes alljärgnevatest valemitest , tuletage tuiklemise võrrand.
72. Mis on laine, ristlaine , pikilaine , lainefront , samafaasipind ? Mis
vahe on lainefrondil ja samafaasipinnal?
Laine- Võnkumiste ruumis levimise protsess
Lainefront- Pind ruumis, mis eraldab võnkumistest haaratud ruumiosa muust ruumist ja liigub laine levimiskiirusega
Samafaaspind- Moodustub kõikidest punktidest, mis võnguvad samas faasis. Faasi arvestus algab laineallikast vaatluse alghetkel .
73. Lähtudes joonisest, tuletage laine levikut kirjeldav võrrand.
74. Lähtudes konstantse faasi tingimusest laines , tuletage faasikiiruse
valem.
75. Mis on lainevõrrand? Lähtudes laine levikut kirjeldavast võrrandist,
tuletage see. (Näpunäide: alustuseks leidke teist järku tuletised aja ja
koordinaadi järgi ning seejärel ellimineerige võrranditest faas).
76. Mis on lainete interferents? Millised lained on koherentsed ?
Enim huvi pakub niisuguste lainete liitumine, millede lainepikkused on
ühesugused või vähe erinevad. Need on siis koherentsed lained.
Öeldakse, et koherentsed on lained, millede faasivahe igas ruumipunktis
on jääv. Koherentsete lainete liitumisel tekib ajas ja ruumis püsiv
häiritus, mida nimetatakse interferentsiks ehk võnkumiste tugevnemine
või nõrgenemine.
77. Lähtudes interfereeruvate lainete amplituudi leidmise üldvalemist,
tuletage maksimumi ja miinimumi tingimus.
78. Mis on lainete difraktsioon ja millise printsiibiga seda seletatakse? Tehke
seletav joonis.
Tõkkele langevad lained levivad geomeetrilise varju piirkonda. Seletuse aluseks on
Huygens -Fresneli printsiip. Igat ruumipunkti võib vaadelda uue keralaine allikana.
79. Millised on Einsteini erirelatiivsusteooria kaks postulaati?
1) Relatiivsusprintsiip. Kõik loodusseadused on invariantsed
üleminekul ühest inertsiaalsest taustsüsteemist teise.
2) Vaakumis on valguse kiirus ühesugune kõikides
taustsüsteemides.
80. Lähtudes sündmuse definitsioonist ja Galilei teisendustest, tuletage
erirelatiivsusteooria koordinaatide teisendusvalemid.?
81. Lähtudes koordinaatide teisendusest, tuletada erirelatiivsusteooria
aegade teisendusvalemid.
82. Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika?
Molekulaarfüüsika uurib aine ehitust lähtudes molekulaarkineetilisest
vaatepunktist. Kõik ained koosnevad aatomitest ja
molekulidest. Kasutab selleks statistilist uurimismeetodit. See
tähendab, et rakendab häst tuntud statistilisi seadusi ja
opereerib lõpuks keskmiste füüsikaliste suurustega, keskmine
kiirus, keskmine energia.
Termodünaamika uurib makroskoopiliste süsteemide sealhulgas
ainete üldisi omadusi olekutes, mis on termodünaamisises tasakaalus
ja protsesse nende olekute vahel. Termodünaamiline uurimismeetod
tähendab,et kasutatakse mõisteid rõhk, ruumala, temperatuur
laskumata süsteemide mikrostruktuuri tasandile
83. Mis on aatommass ja molekulmass?
Aatommass
Molekulmass
85. Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass?
Mool on ainehulga mõõtühik ja on 6,02e23 samasugust osakest.
Molaarmass μ on 1 mooli aine mass kilogrammides
86. Mis on ideaalne gaas ?
Ideaalne gaas on mudel, mis võimaldab klassikalise füüsika seisukohalt
vaadelda suurt hulka mikroosakesi(molekule) ja ühitada nad
makrosuurusteks mida saab mõõta. (p,V,T ja ka tihedus ρ.
Mõõteriistad selleks on manomeeter , joonlaud, termomeeter , kaalud)
1) Molekulid on kui ainepunktid.
2) Põrked omavahel ja anuma seintega absoluutselt elastsed.
87. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise
protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik .
1) Isotermiline protsess. T= const , m=const
88. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise
protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik.
89. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise
protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik.
90. Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand.
91. Lähtudes Maxwelli jaotusseadusest, leidke tõenäoseim kiirus.
92. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage baromeetriline valem.
93. Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage Boltzmanni jaotusseadus.
Ellimineerige ka gaasi universaalkonstant.
94. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised.
See on Fick’i seadus. D on difusioonikoefitsient. D on võrdne massiga,
mis kantakse üle ajaühikus läbi ühikulise pinna ühikulise tiheduse
gradiendi korral gradientvektori sihis.
Massikradient
Läbi pinnaelemendi ΔS, pinnanormaali sihis tiheduse
muutuse korral kantakse üle massimuutus ΔM aja Δt jooksul.
95. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised.
Soojusjuhtivus
See on soojushulga ΔQ liikumine kõrgema
temperatuuriga kihist madalama temperatuuriga kihti.
Fourier ’i seadus. k on soojusjuhtivustegur . Defineeritakse analoogiliselt
difusioonikoefitsiendiga.
96. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised.
Sisehõõre
Takistusjõud, mis mõjub liikuvale kihile teiste kihtide poolt. ΔS on kihi pindala, η on sisehõõrdetegur.
97. Mis on vabadusastmed ideaalse gaasi molekulidele rakendatuna?
Vabadusaste on keha sõltumatu liikumine. Sõltumatu siis teistest
liikumistest. See on sama, mis ruumikoordinaat.
Ei saa jätta tähelepanuta kaa pöörlemist. On võimalik pöörlemine kolme
sõltumatu telje ümber, mis on samuti ruumi kolm sõltumatut suunda.
Vastavalt Boltzmanni seadusele energia võrdtõenäolisest jagunemisest
vabadusastmete vahel tuleb iga vabadusastme kohta energia:
98. Teades ühe vabadusastme kohta tulevat energiat, andke ideaalse gaasi
siseenergia valem.
99. Milline on termodünaamika I seadus? Valem ja tähiste seletused.
ΔQ = ΔU + A
Gaasile(süsteemile) antav soojushulk läheb gaasi(süsteemi)
siseenergia suurendamiseks ning tööks vastu välisjõudusid.
100. Lähtudes töö valemist, tuletage gaasi töö valem.
101. Mis on soojusmahtuvus , erisoojus , moolsoojus ? Valemid.
Soojusmahtuvus on soojushulk, mis on vaja anda kehale, et selle
temperatuur tõuseks 1K võrra.
Erisoojus on soojushulk, mis on vaja anda massiühikule ainele, et
tõsta selle temperatuuri 1K võrra.
Moolsoojus on ühe mooli soojendamiseks 1K võrra kulunud soojushulk.
102. Kuidas leitakse töö isohoorilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina
alljärgnevaid seoseid .
103. Kuidas leitakse töö isobaarilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina
alljärgnevaid seoseid.
104. Mis on adiabaatilise protsessi tunnus? Võrrand.
See on protsess, mis toimub ilma soojusvahetuseta süsteemi ja
väliskeskkonna vahel. ( Pilved , aevastus, plahvatusmootorid...)
dQ = 0
105. Mis on ringprotsess ? Joonistage p-V teljestikus otsetsükkel ja pööratud
tsükkel. Milline on tehtud töö nendes tsüklites?
106. Kuidas leitakse soojusprotsessi kasutegur? Missugune on pööratav ja
missugune on mittepööratav protsess?
Pööratav protsess – see on protsess kus ümbritsevas keskkonnas ei
toimu muutusi. See on nn. tasakaaluline protsess. Mittepööratav on
mittetasakaaluline protsess.
Reaalsed protsessid on mittepööratavad. Protsessi pööratavus on see
ideaal, mille poole püüeldakse soojusmasinate valmistamisel. See on
kasuteguri suurendamise teaduslik alus.
107. Joonistage soojusmasina ja külmutusmasina skeem koos soojusvoogude
tähistega ja temperatuuridega.
108. Tooge vähemalt kolm termodünaamika II seaduse formuleeringut.
Soojendi ja jahuti on eeldused soojusmasina tööks. Peab veel
olema töötav keha. See on mõnesugune hulk gaasi.
Teist järku igavene soojusmasin pole võimalik. See tähendab, et pole
võimalik muundada 100% kogu soojus tööks.
Soojus ei saa iseenesest minna madalama temperatuuriga kehalt
kõrgema temperatuuriga kehale. Selleks on vaja teha tööd.
Soojus läheb alati soojemalt kehalt külmemale.
109. Missugune on Carnot ’ tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside
nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega.
110. Missugune on Carnot’ tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside
nimetamisega, soojushulkadega ja temperatuuridega ja kasuteguri
valemiga. Mille poolest on Carnot tsükkel tähelepanuväärne?
Näeme, et kasutegur on määratud ainult kahe
temperatuuriga ega sõltu töötavast kehast. Seega see on
maksimaalne antud tingimustel.
111. Mis on termodünaamiline temperatuuriskaala ? Lähtudes kasuteguri
valemitest, näidake, et temperatuure saab võrrelda soojushulkade kaudu.
Miks see on tähtis?
Kahe keha temperatuuride võrdlemiseks tuleb
sooritadaCarnot pööratav tsükkel kus üks keha on soojendi ja
teine jahuti. Temperatuuride suhe on võrdne soojushulkade
suhtega ja ei sõltu kehade ehitusest. Gaas, vedelik, Tahke
keha.
112. Mis on entroopia ? Valem. Milline on entroopia statistiline tõlgendus?
Valem. Mis on termodünaamiline tõenäosus?
Entroopia on korrapäratuse mõõt ja veel üks olekuparameeter.
Algselt toodi sisse soojusmootorite töö kirjeldamise lihtsustamiseks.
Seda nimetati taandatud soojuseks.
Termodünaamiline tõenäosus P on arv, mis näitab kõikvõimalike
olekute arvu, mida antud süsteem võib omada. See on väga suur arv.