Maailmataju uusversioon (0)

UNIVISIOON
Maailmataju
Autor: Marek- Lars  Kruusen
Tallinn
Detsember 2013
 
Leonardo da Vinci joonistus 
 
 
 
Esimese väljaande teine eelväljaanne. 
 
NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust  ega ka 
ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. 
 
Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või 
elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info 
salvestamine , (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) 
loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata.  Autoriga  saab kontakti 
võtta järgmisel aadressil: univisioon@gmail.com.           
 
 
 
 
 
„Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda.“ 
Foto allikas: „Inimese füsioloogia“, lk. 145, R. F.  Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.                  
 
2 
 
Maailmataju olemus, struktuur ja  uurimismeetodid  
 
 
„Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia , 
mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida 
ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole 
midagi muud kui Tema enda mõistus.“ Maailmataju 
 
 
     Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti 
erinevaid valdkondasid.  Alternatiivne nimi on sellel „Univisioon“, mis tuleb sõnadest „uni“ 
ehk universum ( maailm ) ja „ visioon “ ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka 
kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise „kunstivormiga“, mille 
väljundiks ei ole  kaunid maalid, muusika ega  arhitektuur , vaid just informatsioon. Seda võib 
nimetada ka kui „informatsioonikunstiks“ ehk lühidalt „infokunstiks“. Rangemalt väljendudes 
on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. 
Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile 
kolmele vormile – teadus, religioon ja  kunst :                 
 
 
Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. 
 
Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid 
kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa 
tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud.                
 
     Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm „Suurt Jagu“:             
 
3 
 
Joonis 2 Universumi füüsika, ideoloogia ja multiversum on Maailmataju 
primaarseteks harudeks . 
 
 
     Universumi füüsikal ja Multiversumil otseseid allharusid ei ole, kuid Ideoloogia osa 
jaguneb omakorda kaheks suureks haruks ja need kaks haru koosnevad samuti veel omakorda 
osadest. Nende kahe haru osad on aga järgmised:              
 
 
Joonis 3 Ideoloogia jaguneb veel omakorda paljudeks väikesteks harudeks. Kaks peamist 
haru on Maailmataju „vaimne“ osa ja inimtsivilisatsioon. Need kaks haru koosnevad veel 
omakorda väiksematest osadest. 
     Maailmataju koostisesse kuulub tegelikult veel üks  valdkond , mis tegeleb ajamasina 
tehnoloogia välja arendamisega, kuid see on tegelikult hoopis omaette  Maailmataju tegevus- 
ja uurimisvaldkond, mille olemuseni me kohe ka jõuame. Antud tehnoloogiavorm on väga 
tugevalt seotud Maailmataju erinevate osade teadusliku olemuse ja käsitlusega.           
 
     Järgnevalt vaatame lähemalt seda, mida need Maailmataju osad endast kujutavad.  
 
 
Universumi füüsika 
 
 
     Universumi füüsika valdkond käsitleb Universumi füüsikalist olemust. Tegemist on 
füüsikateooriaga, mis arenes välja ajas rändamise füüsikateooriast. Antud teooria annab 
mõista seda, et mis on  Universum oma olemuselt . Näiteks psühholoogiateaduses on alles 
viimase paari aastakümne jooksul tekkinud teaduslik küsimus, et mis on teadvus ja kuidas see 
inimese närvisüsteemis tekib. Täpselt sama on ka Universumi olemuse mõistatusega. 
Teaduslik küsimus seisneb selles, et mis on Universumi eksisteerimise füüsikaline olemus? 
Näiteks kas Universum on tõepoolest lihtsalt üks suur mehaaniline masinavärk, mis töötab 
kindlate seaduspärasuste kohaselt? Kui kõige eksisteerimise aluseks on energia, mida teab ja 
tunneb tänapäeval klassikaline  mehaanika , siis tekib kohe järgmine küsimus, et mis „asi“ siis 
see energia ise on? Taolistele küsimustele püütaksegi siin vastust anda. Selle valdkonna 
põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu , mis 
tuleb välja ajas rändamise teooriast. Antud tees on lähtepunktiks  paljudele teistele uutele 
füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult 
olemas. See ongi Universumi füüsikaline olemus.                      
 
4 
 
 
Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja 
relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas. 
http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg 
 
 
 
Joonis 5 Ajas rändamise teooria omab potentsiaali olla kvantmehaanika ja relatiivsusteooria 
edasiarendus. Kuid ka ajas rändamise teooria ei ole füüsika arengu lõppfaas. 
 
     Maailmatajus esinevad üldiselt järgmised peamised füüsikateooriad: klassikaline 
mehaanika, relatiivsusteooria, kvantmehaanika, ajas rändamise teooria, ajas rändamise teooria 
edasiarendused ja ajas rändamise tehniline lahendus.  Elektromagnetism käsitleb peamiselt 
elektrilisi ja magnetilisi füüsikalisi nähtusi.  Klassikalist mehaanikat käsitletakse paraku siin 
aga väga vähe. See kirjeldab kehade  liikumisi , kui kehade kiirused on väikesed ( võrreldes 
valguse kiirusega  vaakumis ) ja massid suured ( võrreldes osakeste massidega ). 
Relatiivsusteooria jaguneb omakorda kaheks haruks: erirelatiivsusteooriaks ja 
üldrelatiivsusteooriaks. Erirelatiivsusteooria käsitleb sellist füüsika osa, mille korral on 
kehade  liikumiskiirused väga suured. See tähendab seda, et kehade liikumiskiirused 
lähenevad valguse kiirusele vaakumis. Üldrelatiivsusteooria käsitleb aga  masse , mis 
kõverdavad aegruumi. Gravitatsiooni käsitletakse kui kõvera aegruumina. Kvantmehaanika 
kirjeldab mikroosakeste  käitumisi. Osakeste käitumised on tõenäosuslikud ja neil esinevad 
lainelised omadused. See tähendab seda, et mikroosakestel on olemas nii korpuskulaarsed kui 
ka lainelised omadused. Ajas rändamise teooria kirjeldab füüsikalist ajas liikumist. Näiteks 
inimene on võimeline liikuma ajas minevikku  või tulevikku. Kõik füüsikalised kehad liiguvad 
ajas – tuleviku suunas. Ajas rändamise teooria seletab füüsikalist ajas rändamist. Ja seega on 
ajas rändamise teooria kogu Universumi ( füüsika ) eksisteerimise aluseks. Ajas rändamise 
5 
 
teooria edasiarendused näitavad Universumi füüsikalist olemust. See seisneb selles, et 
Universumit ei ole tegelikult olemas, mis tuleb välja sellest, et Universum ise on ajatu. Ajas 
rändamise tehniline  lahend õpetab looma reaalset ajamasinat. Ajamasina loomiseks peab 
olema generaator, mis genereerib väga suure energiaga elektromagnetvälja. Selle põhiliseks 
teesiks on see, et peale massi kõverdab aegruumi ka energia. See tuleb välja A. Einsteini eri-
relatiivsusteooria energia ja massi ekvivalentsuse printsiibist.                       
 
 
     Maailmataju „vaimne“ osa          
 
 
     Antud Maailmataju osa käsitleb psühholoogia ( ja osaliselt ka filosoofia ) valdkonda 
kuuluvaid teadusi. Põhiline informatsiooni tuum seisneb selles, et kuidas tekib Universumis 
füüsikaseaduste kohaselt teadvus ja mis on selle olemus. See on kahtlemata  tänapäeva teaduse 
üks suurimaid müsteeriume ja palju vaidlusi tekitav valdkond. Käsitlemist leiab ka erakordse 
teadvusseisundi tekkimist ja selle olemust ning on esitatud Universumist kaunis ja  imeline  
visuaalne reaalsus . Antud osa allharud on aga järgmised:              
          
 
Joonis 6 Teadvus, unisoofia ja holograafia  
moodustavad Maailmataju tsentraalse osa. 
 
 
     Teadvus – see valdkond käsitleb inimese teadvuse olemust, sest Maailmataju ei ole 
võimalik käsitleda või mõista ilma teadvuseta . Teadvus on seotud informatsiooniga, mille 
loojaks võib olla näiteks närvisüsteem. Ajus eksisteeriv informatsioon on ära liigendatud 
erinevate  ajupiirkondade  vahel. Kui aga kogu see info ajus kokku sõlmitakse, siis tekibki 
teadvus ( sest teadvustatud taju on ju enamasti ühtne ). Sellest aga järeldub tõsiasi, et teadvus 
on ajus olevast informatsioonist moodustunud virtuaalreaalsus . Teadvus on ju vahetult seotud 
inimese „mina“ tundega. See aga eeldab mõista teadvust ainult inimese ja tema keskkonna 
vastastikmõjus. Kuid peale selle tuleb arvestada ka teadvussisusid. Teadvus on keskkonna 
vaimne projektsioon. Tajutav maailm on tajuva süsteemi osa, mitte sellest eraldi asetsev. 
Näiteks teadlaste  nagu Ed Jongi inimeste katsed virtuaalse reaalsuse tehnoloogiaga näitavad, 
et neil on võimalik luua illusioone nagu näiteks võõras keha on nende oma, nad omavad 
kolme kätt või et nad on koletised või kääbused. Ka oma kehast väljas illusiooni on võimalik 
neil tekitada. Need aju trikid on nii veenvad, et katseinimesed ei usu, et need trikid loob 
tegelikult nende aju ise. Seda, et aju loodud virtuaalne maailm ongi oma olemuselt teadvus, 
on mõtisklenud ka Soome  teadlane  Antti Revonsuo. Teadvuse tekkimine närvisüsteemis ja 
selle olemuse mõistmine on tänapäeva teaduse üks põnevamaid müsteeriume. Antud juhul 
6 
 
käsitletakse teadvuse neuronaalseid korrelaate väga minimaalselt, keskendudes ainult selle 
olemusele.                 
     Unisoofia – valdkond käsitleb ühte väga erilist teadvuse  seisundit , mis võib tekkida 
inimesel siis, kui tajutakse maailma „uutmoodi“, kui tavapäraselt. Maailma teistmoodi 
tunnetamine  põhjustab uue ja senikogematu teadvuse seisundi tekkimist. See tähendab seda, 
et taju sisud loovad uue teadvuse seisundi, mitte teadvuse sisu. Kuid just teadvus on väga 
suuresti seotud inimese vaimse eksisteerimisega. Nii et uue teadvuse  seisundiga  kaasneb 
inimesel uus olemine Universumis. Põhilisteks tunnetuse  liikideks on ruumi-, aja-, reaalsus-, 
välja- ja eufooriataju. Nende taju liikide kombinatsioonil tekibki käsitletav väga eriline 
teadvuse seisund. Käsitletav teadvuse seisund on väga sarnane sellise seisundiga, mida 
kogetakse surmalähedastes kogemustes. Need esinevad siis, kui inimene on mõne haiguse või 
ränga  trauma tõttu sattunud kliinilisse surma. Surmalähedased kogemused on ühed juhtumid , 
milles avaldub käsitletav eriline teadvuse seisund.              
     Holograafia – sisaldab pildimaterjale  kaunist  ja säravast Universumist. Tegemist ei ole 
käsitletava üldise teose illustratsiooniga, vaid antud valdkond omab kindlat ülesannet ja 
mõtet. Esitletavad fotod annavad Universumist visuaalset informatsiooni. Näiteks kui füüsika 
annab meile informatsiooni Universumist läbi loodusseaduste, siis antud valdkond näitab 
seda, et millisena Universum üldse välja näeb. Millised objektid Universumis eksisteerivad. 
Sellised paigad, mida fotodelt näha on, peaks iga inimene oma enda  silmadega  reaalselt näha 
saama. Selles see Holograafia mõte seisnebki. See on ka Maailmataju üheks keskseimaks 
olemuseks – näha oma enda silmadega Universumit, mitte vahendatult. Esitatud fotod ( 
õigemini fotode teemad ) on hierarhilises järjekorras. See tähendab seda, et  fotodel esitatud 
Universumi objektid on alustatud kõige suurematest ja lõpeb väikseimate astronoomiliste 
objektidega. Pilte Universumist on kokku 118: galaktikatest on 26 pilti, udukogudest aga 31, 
tähtedest 18, mustadest aukudest 8 ja planeetidest 34. Holograafias välja toodud fotosid on 
kahte liiki: on kahemõõtmelised ja kolmemõõtmelised fotod. Vaata järgmist skeemi:          
 
 
Joonis 7  Esindatud on 112 kahemõõtmelist  fotot  Universumist, kuid kolmemõõtmelised fotod 
on veel alles projekteerimisel. 
 
     Universumit võib inimene reaalselt näha siis, kui ta  parajasti omab sellist teadvuse  seisun - 
dit, mida on kirjeldatud Unisoofia osas. Holograafia osa etendab Universumi visuaalset poolt, 
mil inimene võiks erilises teadvuse seisundis ( mis on kirjeldatud Unisoofia osas ) näha 
vahetult Universumit. See on ka Maailmataju üheks põhiliseks tuumaks.                 
 
 
7 
 
     Inimtsivilisatsioon            
 
 
     Antud Maailmataju osa käsitleb selliseid teadusi, mille uurimisobjektiks on inimühiskonna 
( inimtsivilisatsiooni ) ideoloogiline väljavaade. Näiteks väga üldiselt võttes jaotub inimese 
ideoloogia Universumist kas teaduslikuks või religioosseks. See sõltub peamiselt ( üldjuhul ) 
tsivilisatsiooni ja ka inimese enda arengutasemest. Teadus ja religioon on kaks erinevat vormi, 
mille kaudu inimene mõistab maailma. Käsitlemist leiab ka tsivilisatsiooni kõrgeima 
arengufaasi juhtu, mille korral ei pea intellektid enam sõltuma majanduslikust tegevusest. 
Kunagi tulevikus luuakse  inimkonnale nimi, et kuidagi eristada ülejäänutest maavälistest 
tsivilisatsioonidest Universumis. Antud osa allharud on aga järgmised:                 
 
 
 
 
Joonis 8 Maailmataju „uurimusobjektiks“ on inimühiskonna ideoloogiline ruum. Tulemused 
ongi esindatud religiooniteooria, teadusfilosoofia  ja ülitsivilisatsiooniteooriana. 
 
     Religiooniteooria – see valdkond käsitleb inimkonna ühte  vanimat ja põhilist teadmiste 
osa, mida nimetatakse religiooniks. Religiooni all mõeldakse enamasti usundisüsteeme. 
Näiteks  islam või  kristlus . Antud juhul näidatakse siin religiooni sellisena, mida tõlgendavad 
meile just maavälised tsivilisatsioonid . Religiooni tegelik olemus ja eksisteerimise põhjus 
inimkonna kultuuriloos ei ole tegelikult selline nagu seda annab meile tänapäeva  teoloogia  
õpetus. Salajased uurimused paranormaalsete nähtuste ja UFO-de vallas avaldavad meile 
hoopis teistsuguse pildi religioonist, kui seda inimene  uskuda  soovib. Tegemist on üsna 
radikaalse „reaalsusega“, millega tuleb inimkonnal tulevikus aset leida. Nimelt inimesed on 
maaväliste olenditega geneetilises suguluses. Maavälised tsivilisatsioonid püüavad luua uusi 
liike, ilmselt geneetilise materjali rikastamiseks ja mitmekülgsemaks tegemiseks. Nende 
lõppeesmärk on luua ja toota uusi isendeid ülitsivilisatsiooni tarbeks, mis on kirjeldatud 
ülitsivilisatsiooniteoorias. Religiooniga on nemad seotud, sest inimkonna kunagine usk 
Jumalasse on viinud tähelepanu teaduse arengust eemale. Seda sellepärast, et inimesed ei 
areneks ennast hävitavale  tasandile . Usk on suures osas nende loodud kuvand , et alal hoida 
inimkonna arengut õiges suunas. Inimeste kontakt maavälise  tsivilisatsiooniga  leiab aset 
pärast indiviidi surma. Inimese elu jätkub pärast surma maavälises ülitsivilisatsioonis.        
     Selline informatsioon on näiteks Piiblis varjatud kujul olemas. Näiteks Piiblis kirjeldatakse 
Jumalat kolmes isikus  – ehk eksisteerib Jumala kolmainsus. Nendeks on siis Püha Isa, Püha 
Poeg ja Püha Vaim – Jumal on olemas nagu kolmes isikus korraga. Kuid selline informatsioon 
kätkeb endas varjatud mõtet. See peegeldab väga hästi  tulnukate tegevust inimkonnas. Püha 
Isa etendab tegelikult maavälist tsivilisatsiooni, Püha Poeg aga inimkonda ( nagu nemad ise 
8 
 
ütlevad: „Me oleme nende lapsed“ ) ja Püha Vaim  olekski siis ülitsivilisatsioon ( „ vaimude  
riik“ ). Püha Poja all võib peituda ka tulnukate ja inimeste vahelist aretatud  hübriid rassi. Püha 
Vaimu all mõeldakse siin sellist maavälist tsivilisatsiooni, mida kirjeldabki antud töös olev 
ülitsivilisatsiooniteooria -  tsivilisatsioon , mis on ka  inimkond ( alles pärast surma ) või 
tulnukate ja inimeste vahelise rassi eksistens elektromagnetväljana. Ainuüksi sellest piisab , et 
arusaada religiooni tagamaadest, mida religioon ise otseselt ei avalikusta. Selles kohas on 
otseselt näha tulnukate tegevuse  motiive   inimsoo  ekspluariteerimise osas.  Tulnukad lõid 
inimkonna selleks, et nemad meiega geneetiliselt ristudes rikastada oma enese genofondi, 
kuid lõppeesmärgiks on siiski luua ( toota ) ülitsivilisatsioon ( amorphuslikke  eluvorme  ) 
uuest tul- nukate ja inimeste vahelisest rassist. Nagu näha, on kristlaste  pühakirjas Piiblis kõik 
see varjatult või teisel kujul tegelikult olemas.              
     Sellise religioosse maailmapildi tõestamiseks ei ole praegusel ajal inimkonnal ressursse. 
Selleks tulevad metodoloogilised ja tehnoloogilised abiväed ilmselt tulevikus. Teaduse 
arenguga muutuvad paratamatult inimeste arusaamad religioonist. Seetõttu on teadlaste 
skeptiline hoiak sellise religioosse süsteemi vastu arusaadav. Ilmselt peavad tulnukad ise 
Maale tulema , et inimesed mõistaksid religiooni  tegelikku reaalsust. Või keegi inimeste seast 
peaks leiutama tehnoloogia, mis võimaldab liikuda  ajas. Ainult siis on selline religiooni 
käsitlus teaduslikult aksepteeritav.                 
     Teadus – valdkond tegeleb teaduse olemuse, selle piiride ja rakendatavuse uurimusega. 
Teadusel on väga palju erinevaid allharusid alates loodusteadustest kuni sotsiaal- ja 
humanitaarteadusteni. Mitte ükski teadlane ei tegele kõikide teadusharudega ühekorraga, vaid 
uurimusteemad hõlmavad peamiselt teaduse  kitsaid liine. See tähendab seda, et 
spetsialiseerumine  on teadusele üsna iseloomulik. Enamasti peavad kõik teadlased järgima 
teaduslikke meetodeid . Teadust iseloomustab peamiselt  objektiivsus , mille korral on kogu 
inimese subjektiivsus välja tõrjutud. Teaduslik teooria tähendab mingit loodusnähtust või 
protsessi seletavat printsiipide kogumit. Kuid seda seletust peab toetama   empiiriline  
tõestusmaterjal. Need seletused on enamasti eksperimentaalselt kontrollitud. Teaduslikke 
teooriaid ei „tõestata“. Teooria kehtib seni kaua, mil mingi uus tõestatud teooria seda ümber ei 
lükka või kui ei leita mingi parem seletav teooria. Teadus on faktide kogum ja teadlased 
koguvad fakte ja  vaatlusandmeid . Seletused seovad omavahel faktid ja vaatlusandmed. 
Esialgseid ja tõestamata  seletusi  nimetatakse hüpoteesideks. Sageli võimaldavad faktid luua 
erinevaid seletavaid hüpoteese. Kui aga hüpoteesi õigsust kontrollitakse eksperimentaalselt, 
siis muutub see juba teaduslikuks teooriaks. Kuid „seadus“ ainult kirjeldab  mingite  
parameetrite vahelisi seoseid , mis on enamasti väljendatavad matemaatiliste võrranditega. 
Teaduslik teooria annab aga  seletuse . Seetõttu on „seadus“ madalama staatusega kui 
„teooria“. Teaduslik teooria põhineb faktidel, mida on eksperimentaalselt kontrollitud ja 
kontrollitav. Näiteks valguse kiirus vaakumis on alati  konstantne ja see on eksperimentaalselt 
tõestatud fakt. Erirelatiivsusteooria annab sellele seletuse, et miks see nii on või et kuidas see 
saab nii olla. See seletus on eksperimentaalselt kontrollitud.           
     Välja on toodud ka lühikene esitus teaduse ajaloo põhilistest etappidest. Teaduse ajalugu 
on küll tunduvalt palju lühem, kui religiooni ajalugu, kuid teaduse algmed ulatusid ikkagi juba 
Kristuse eelsesse aega. Teadus on ju inimtegevuse üks valdkond, millega tegelevad miljonid 
inimesed üle kogu maailma. Tegemist on samuti inimkonna ühe põhiliseima teadmiste osaga 
religiooni kõrval.              
     Ülitsivilisatsiooniteooria – valdkond käsitleb selliseid nähtusi, mida kogetakse ajusurmas. 
Uuritakse surmalähedaste kogemuste tõelist olemust ja selle võimalikku mõju inimeste 
elutegevusele. Tegemist on sellise mõistusliku tsivilisatsiooni arengu taseme uurimise ja 
kirjeldamisega, mida peetakse ( siin ) mõistusliku elu kõrgeimaks elutegevuseks kogu 
Universumis, sest selles efektiivsemaid või arenenumaid elutegevusi ei ole suudetud avastada  
ega luua. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et inimene on võimeline  eksisteerima  ka 
9 
 
ilma füüsilise kehata. Ajus olevad neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised muutuvad 
inimese ajusurma korral elektromagnetlaineteks, mis eralduvad aju ruumist. Elektromagnet- 
väljal baseeruvad teadvus ja psüühika ei sõltu enam närvitegevuse arengust. Teadvuse 
eraldumine närvikoest põhineb kahel põhiprintsiibil. Esiteks on ajus muutuvad väljad, mis 
füüsika seaduste järgi on võimelised eksisteerima elektromagnetlainetena. Teine printsiip 
tulenebki sellest esimesest printsiibist: teadvus eksisteerib elektromagnetlainena ( väljana ), 
mille võnkumise füüsikalised parameetrid vastavad ajus olevate neuronipopulatsioonide 
võnke parameetritele. See tähendab seda, et kui aju töö põhines suuremas osas rütmidele, siis 
sellest lähtuvalt põhineb teadvuse  funktsioneerimine  elektromagnetväljas ka 
elektromagnetlaine võnke rütmidele.           
     Uus füüsiline vorm annab inimesele palju võimalusi, mis bioloogiline keha suuteline ei 
ole. Näiteks keha välises olekus on inimesel võimalik lennata ja vabalt läbida füüsilisi 
kehasid. Samuti on võimalik telepaatia  ja psühhokinees, olla nähtamatu ja näha läbi füüsiliste 
kehade.            
     Selline uus inimese füüsiline keha muudab ainelisest maailmast sõltumatuks. Näiteks 
inimese põhivajadused nagu toit, jook , magamine,  eluase  jne ilmnevad ainult siis, kui inimene 
omab bioloogilist keha. Kuid vajadus nende järele kaob, kui inimene eksisteerib 
energiaväljana. Seni aga võimaldab just  majandustegevus tagada inimeste põhivajadusi 
teenuste ja kaupade vormis. See tähendab seda, et majandusliku tegevusega  võimaldatakse 
inimestele teenuste ja kaupade jaotust, tootmist, vahetust ja tarbimist. See on tänapäeva 
maailma üks üldisemaid ja levinumaid inimtegevuse liike. Igasuguse riigi rahva elatamise ja 
arengu võimalusi võimaldab just riigi majandus. Riigi majandus hõlmab väga paljude 
inimeste tegevusalasid. Nendeks võib olla näiteks inimeste hariduse tagamine, elamute 
ülesehitamine ja nende kütmine, arstiabi võimaldamine, kultuuri toetamine , inimeste toitmise 
ja rõivaste tagamine jne. Inimühiskonnas toodavad kaupasid ja võimaldavad teenuseid 
enamasti ettevõtted ja erinevad asutused. Need ongi majandusega otseselt seotud. Majandusel 
on olemas ka erinevaid nö. majandusharusid. See tuleneb sellest, et paljude ettevõtete 
toodetavad kaubad on omavahel sarnased ja teenused, mida need ettevõtted võimaldavad, on 
samuti sarnased. Näiteks võib olla taimekasvatus, loomakasvatus , masinatööstus, 
tekstiilitööstus, energeetika , haridus , turism jne.  Majandusharud jaotatakse primaarseteks-, 
sekundaarseteks- ja tertsiaarseteks sektoriteks. Primaarne sektor hõlmab selliseid ettevõtteid 
ja asutusi , mis tegelevad tooraine kätte  saamisega  loodusest. Sekundaarne  sektor töötleb 
loodusest saadud toorainet ja tertsiaarne  sektor osutab inimestele erinevaid teenuseid.    
     Antud teooria on ühtlasi ka aluseks kogu religiooni käsitlusele. Näiteks Piibli Uues 
Testamendis on Jeesus Kristus kõnelnud nõnda: „Ärge  olge mures oma elu pärast, mida süüa 
ja mida juua, ega oma ihu pärast, millega riietuda. Eks elu ole enam kui toidus ja ihu enam 
kui riided? Pange  tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega pane kokku aitadesse ja teie 
taevane  Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam kui nemad? Aga kes teie seast võib 
muretsemisega oma pikkusele ühegi küünra jätkata? Ja miks te muretsete riietuse pärast? 
Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad; nad ei tee tööd ega ketra. Ometi ma ütlen teile, 
et Saalomongi kõiges oma hiilguses ei ole olnud nõnda ehitud kui üks nendest ! Kui nüüd 
Jumal rohtu väljal, mis täna on ja homme  ahju visatakse , nõnda ehib, kas siis mitte palju 
enam teid, teie nõdrausulised. Ärge siis olge mures, küsides: „Mida me sööme? Mida me 
joome ? Millega me riietume?“ Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et 
te seda kõike vajate. Ent  otsige  esiti Jumala riiki ja Tema õigust, siis seda kõike antakse teile 
pealegi! Ärge siis olge mures homse pärast, sest küll homne päev muretseb enese eest. Igale 
päevale saab küllalt omast vaevast!“ Toidu, vee ja oma elu pärast ei pea inimene muretsema 
siis, kui inimene eksisteerib ilma füüsilise kehata. Elu ilma füüsilise kehata sarnanebki kui elu 
Jumala riigis. Ülitsivilisatsiooniteooria õpetus on kahtlemata mingisugusel varjatud kujul 
Piiblis olemas.  
10 
 
 
Multiversumi teooria            
 
 
     Multiversumi valdkond käsitleb sellist Universumi osa, mille päritolu ei ole looduslik, vaid 
on mõistuse ( aju ) poolt loodud. Universum jaguneb suures mastaabis kaheks: maailm, mille 
taga on loodusjõud ise, ja maailm, mille loojaks on aga mõistus ( teadvus ). Nii et on olemas 
looduslik maailm ja mõistuslik maailm. Mõistuslik maailm on mõistuse poolt loodud ja 
looduslik maailm on aga loodusseaduste poolt loodud. Kõik, mis üldse olemas on, moodustab 
Universumi. Multiversumi moodustab aga kogu mõistuse  loome  – mõistuse poolt loodud 
maailm. Tegemist on siis nagu multiversumi teooriaga. Multiversum on ( reeglina ) ajas 
pidevas muutumises ja arenemises. Kuid Universum ise on aga väga pika aja jooksul kogu 
aeg üsna ühetaoline. See on üldiselt nii. Multiversumil ei ole looduslikku päritolu ja ei saagi 
olla. Selle põhjustajaks on ju mõistus – intelligents.            
     Kunst on samuti inimtegevuse üks osasid, millega tegelevad miljonid inimesed üle kogu 
maailma. Uuritakse seda, et kuidas toimuvad loomeprotsessid inimajus ja uuritakse 
inimkultuuri ajalugu ning selle erinevaid vorme. Teadvuse olemasolu võimaldab selles ka 
loomeprotsesside eksisteerimist. Inimkultuur on suhteliselt üsna keerukas. Selle tegevus 
toimub enamasti läbi keele ehk märgisüsteemi abil. J. Lotman määratles kultuuri kui kõike 
seda, mis ei ole geneetiliselt päritav. See tähendab ka seda, et ka loomadel esineb kultuur, kuid 
inimkultuur on kahtlemata kõige rohkem diferentseerunud. Kultuur on tehisliku päritoluga. 
See tähendab seda, et selle loojaks on aju. Väga kõrge teadvuse diferentseerumisega kaasneb 
enamasti kultuuri olemasolu. Nii on seda näiteks inimolenditega. Kui aga inimkond peaks 
kunagi kontakti  astuma  maaväliste tsivilisatsioonidega, siis kultuur ei piirdu enam ainult 
inimestega.           
    
 
 
Ajamasina tehnoloogia 
 
 
     Nagu nimigi juba näitab, on tegemist tehnoloogiaga, mis võimaldab teleportreeruda ajas ja 
ruumis. Vastav tehnoloogia võimaldab liikuda ajas ja teleportreeruda ruumis. Ajas on 
võimalik liikuda ( minevikku, olevikus  või tulevikku ) ainult siis, kui ollakse ise ajast väljas. 
Füüsika seisukohalt tähendab see seda, et ajarändur peab olema sellises aegruumi piirkonnas, 
kus aeg on aeglenenud lõpmatuseni ja kahe ruumipunkti vaheline kaugus on lõpmatult 
vähenenud. See avaldub näiteks siis, kui ületatakse valguse kiirus vaakumis, sest mida 
lähemale keha kiirus jõuab valguse kiirusele vaakumis, seda enam aeg aegleneb ja keha 
pikkus lüheneb. Kuid selline aegruumi piirkond on näiteks ka  mustade  aukude tsentrites. 
Taolises aegruumi piirkonnas olles ei allu inimene enam Universumi kosmoloogilisele 
paisumisele, sest Universumi  paisumine avaldub kahe ruumipunkti vahelise kauguse 
suurenemisega ( see tähendab seda, et  galaktikad  eemalduvad üksteisest seda kiiremini, mida 
enam kaugemal nad üksteisest on ). Võimalikuks osutub ajas liikumine, mis on oma olemuselt 
ruumis liikumine, sest aeg ja ruum ei saa eksisteerida teineteisest lahus. Tegemist on valdavalt 
kõrgemat füüsikat sisalduva valdkonnaga. Kuid üldisemalt etendab ajamasina tehnoloogia 
Maailmataju jaoks just teadusliku uurimismeetodi  ja andmete ( teooriate ) tõestuse rolli. See 
tähendab seda, et paljud nähtused looduses või inimajaloos on võimalik tõestada ja ümber 
lükata ainult ajas liikumise teel. Võiks isegi nii öelda, et mitte ükski ajaloo kroonika ei suuda 
asendada  ajamasina tehnoloogiat.                
 
11 
 
 
 
 
Joonis 9 Ajas rändamine on võimalik ainult siis, kui ollakse ajast väljas. 
http://i.livescience.com/images/i/000/020/311/iFF/speed-tunnel-110923.jpg?1316807778 
 
 
     Ajamasina  loomisega  kaasneb suur läbimurre ka teistes valdkondades. Näiteks kui 
võimalikuks osutub ajas rändamine, siis ilma  prognoosimine  muutub ülitäpseks. Reaalse ajas 
rändamisega kaasneb ka ajaloo teaduse uus vorm. See tähendab seda, et tekib täiesti uus 
uurimismeetod . Ajalugu õpime tundma nüüd hoopis uutmoodi. Näiteks ajas rändamine 
võimaldab uurida ka tuleviku ajalugu. Ajas rändamist on võimalik kasutada ka 
kriminalistikas.              
 
 
 
Joonis 10 Ajamasina tehnoloogiaga on otseselt seotud järgmised regioonid : Universumi 
füüsika, holograafia, religioon ja ülitsivilisatsiooniteooria. Ülejäänud regioonid on 
ajamasinaga kaudsemalt  seotud, kuid need regioonid on seotud eelnevate valdkondadega. 
 
 
     All järgnevalt ongi välja toodud ajamasina tehnoloogia otstarve Maailmataju erinevate 
osade jaoks.               
 
     Universumi füüsika – Universumi füüsikaline olemus järeldub otseselt ajas rändamise 
füüsikateooriast. See tähendab seda, et kui me ajas liikuda ei oska või seda me ei mõista, siis 
Universumi täielikku füüsikalist mõistmist ei saa olla. Füüsika areng jäi pikka aega kinni 
12 
 
kvantmehaanika ja relatiivsusteooria näilisesse müstikasse. Ajas rändamise teooria on nende 
kahe teooria edasiarendus ja ka nende „ühendteooria“. Ajamasina loomine on füüsika 
edasiseks arenemiseks sama oluline nagu seda oli 19. sajandi lõpus avastatud valguse kiiruse 
konstantsus vaakumis. Maailmataju projekti jaoks on oluline mõista seda, et mis on 
Universumi füüsikaline olemus ja see tuleb välja just ajas rändamise teooriast.                 
     Holograafia – kuna ajas liikumine on võimalik, siis osutub võimalikuks ka läbida ülisuuri 
vahemaid Universumis väga väikese aja jooksul. See võimaldab näha kosmilisi objekte oma 
silmaga. Näiteks on võimalik galaktikate vahelisi rände teostada. Ajamasinast on võimalik 
tulevikus välja aretada kosmosetehnoloogiaid. Kosmoses liikumine näitab inimesele 
Universumit vahetult, mitte vahendatult.  
     Unisoofia – Unisoofias käsitletav eriline teadvuse vorm esineb ka surmalähedastes 
kogemustes. Seda kinnitavad inimeste ütlused. Kuid nende psüühiliste nähtuste olemasolu 
kinnitaksid sellised paranormaalsed nähtused, mille korral näevad inimesed vaime või 
kummitusi. See tähendab seda, et kui surmalähedased kogemused ei ole aju illusioonid ja 
inimene on võimeline oma kehast väljuma, siis peaksid eksisteerima ka poltergeisti ja 
kummituste nähtused. Nende olemasolus on omakorda võimalik ajas rändamise teel 
tuvastada. Nii on võimalik ka Unisoofias käsitletavaid psüühika  aspekte  tõestada, sest 
unisoofilises psühholoogias käsitletav teadvuse seisund sarnaneb surmalähedaste kogemuste 
korral kogetava teadvuse vormiga. Kuid näiteks Unisoofias käsitletavad aja ja ruumi taju 
ilmnevad inimesel just ajas rändamise korral. Näiteks kui inimene liigub reaalselt ajas tagasi 
oma lapsepõlve või teleportreerub ruumis. See tähendab seda, et ajas liikumisega on võimalik 
tõestada ja lähemalt uurida selliseid taju ilminguid .                     
     Teadvus – surmalähedaste kogemuste ja vaimude olemasolu tõestamine „põrmustaks“ 
peaaegu kõik tänapäeval tuntud teadvuse teooriad. See tõestaks, et teadvus ei ole 
neurobioloogiline nähtus, vaid pigem füüsikaline nähtus. See tähendab seda, et teadvuse 
aluseks ei ole neuronaalsed struktuurid ajus, vaid neuronipopulatsioonide aktiivsuste 
võnkumised, mille korral võivad need muutuda elektromagnetlaineteks, mis on võimelised 
inimese surma korral eralduma ajust .              
     Religiooniteooria – ajas rändamise teel on võimalik tuvastada paranormaalsete nähtuste 
olemasolu. Samuti on võimalik kinnitada ka tulnukate tegevusi planeet Maal. See tähendab ka 
seda, et kõik nimetatud ja kirjeldatud sündmused, mida on antud valdkonnas esitatud, on 
võimalik ajas liikumise teel kinnitada.  Niisamuti ka tulnukate poolt teostatud inimröövid, 
mida inimesed ( tunnistajad ) on aegade jooksul väitnud. Nende sündmuste kirjeldused ei ole 
pandud siia lihtsalt niisama. Kui on teada sündmuse toimumise aeg ja koht, siis on võimalik 
sündmuse eksisteerimine  tõestada. Tegemist on „ajaloolise kroonikaga“, milles teadlased on 
seni „põhjendamatult“ kahelnud. Need nähtused on jäänud seni inimteadusele kättesaamatuks. 
Maaväline mõistus ise on soovinud enda olemasolu inimteaduse eest varjata. See aga 
omakorda tõestaks Maailmatajus käsitletavat religiooni. Sellepärast ei ole religiooni 
valdkonnas esitatud informatsioon  tuletatud argumenteerimise teel, mis on muidu  teoreetilise  
teadusliku informatsiooni aluseks. Info on kirja pandud postulaadi vormis. Vastava valdkonna 
teabe allikaid siin ei avalikustata. Näiteks üheks põhjuseks võib tuua allika kaitse ( 
ebaadekvaatse ja liigse  kriitilise  teadusliku analüüsi eest ). Selles mõttes ei ole usaldatud 
traditsioonilist teaduslikku käsitlust, sest seda ei luba faktid. Fakte siin aga peamiselt ei 
esitata, sest selle tühimiku täidab ära just ajas liikumise võimalus. See tähendab seda, et siin 
esitatud informatsiooni on võimalik tõestada ( leida kinnitust ) ainult ajas rändamise teel või 
siis, kui tulnukad ise oma teod inimestele paljastaksid.  
     Teadus – ajas liikudes on võimalik näha tulevikus aset leidvaid teaduse saavutusi.  Ajama - 
sinaga on võimalik näha seda, et kuhu teadus areneb. Teaduse ( ja ka tehnoloogia ) 
evolutsiooni kontekstist lähtudes on teada seda, et mida aeg edasi, seda enam areneb teadus ja 
tehnoloogia. See tähendab ka seda, et näiteks tulevikus loodavad tehnoloogiad ja arenev 
13 
 
teadus tunduvad ( ja ainult tunduvad ) praeguse aja teadusele selgelt ulmelised ja ehk isegi 
vastuvõtmatud. Näiteks 16 sajandi mõtlevale inimesele tundub praegu kasutatav 
kosmosetehnoloogia ilmselgelt ( ja ehk isegi naeruväärselt ) liiga ulmeliselt. Kuid selles 
peitubki teaduse erakordne evolutsiooni iseloomujoon  – tuleviku tehnoloogiad tunduvad 
praegu meile maagilised ( kuigi need tegelikult seda ei ole ). Teaduse ja tehnoloogia 
arengufaaside vahetumine ajas on pöördumatud – areng toimub ikka „täiuslikuma“ maailma 
suunas. Kuid teaduse ja tehnoloogia arenemisega käib tihedalt kaasas ka inimühiskonna 
moraalne ning eetiline areng. Näiteks transpordi ülikiire areng tõi kaasa ülemaailmse 
globaliseerumise, mis mõjutab maailma majandust ja poliitikat veel tänase päevani. Kuid kõik 
see tähendab ka seda, et tulevikus loodavad tehnoloogiad ja nendest tulenevaid mõjusid 
inimühiskonna eetilisele, moraalsele ning ideoloogilisele ruumile võib osutuda 
vastuvõtmatuks praeguse aja maailmale.                      
     Ülitsivilisatsiooniteooria – ajas rändamise teel on võimalik tuvastada selliste 
paranormaalsete nähtuste olemasolu, mille korral näevad inimesed vaime või kummitusi. 
Need aga kinnitaksid seda, et teadvus on võimeline eksisteerima ka ilma füüsilise ajuta. 
Inimesed on juba tuhandeid aastaid näinud vaime. Kuid sellisel juhul oleks „vaime“ või 
„kummitusi“ võimalik ka eksperimentaalselt uurida. Seni on paranormaalsete nähtuste vallas 
läbi viidud uurimused näidanud, et „vaimud“ emiteerivad endast nõrka elektromagnetvälja. 
Need kinnitaksid teesi, et teadvus eksisteerib pärast ajusurma just elektromagnetkiirgusena. 
Surmalähedaste kogemuste reaalne olemasolu oleksid tõestatud. Ja järelikult kehtiksid ka 
antud teooria arusaamad. Kuid antud teooria kehtivuse tõestusi on võimalik saada ka 
teistmoodi. Näiteks siis kui ajamasinaga liikuda inimkonna kaugesse tulevikku ja näha seda, 
et kas tsivilisatsiooni arengu lõppfaas on ikka tõepoolest selline nagu on kirjeldatud antud 
teoorias . Sellisel juhul saaks vääramatult teada antud teooria õigsuse kohta.