Hoonete konstruktsioonid exami abimees 3 (3)

From http://www.eaei-ttu.extra.hu/
1.Kuidas seondub ehitustegevus mõistega “säästlik areng”?
Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Keskkonna kaitsmine peab kajastuma meie inseneritöös, sotsiaalsetes ja majanduslikes eesmärkides, tasakaalustatult looduslike protsessidega. Praegune areng peaks olema suunatud jätkusuutliku arengu poole.Me peame arvestama, et mida me täna ehitame jääb homme meie lapsi ümbritsevaks keskkonnaks.
2. Kuidas seonduvad ehitustegevusega teadmised maakera arengust?
Maakera tekkis umbes 4500 miljonit aastat tagasi. Erinevatele ajastutele on iseloomulikud erinevad kivimikihid (ordoviitsium- lubjakivi ; kambrium- liivakivi , sinisavi).
Väga aktiivne ehitustegevus algas 100 aastat tagasi ja alates 50ndatest aastatest on muutunud massiliseks. Sõltuvalt meie suhtumisest meid ümbritsevasse keskkonda, on edaspidi Maal toimuvad muutused meie endi teha.
Ühe või teise liigi(eluvormi) väljasuremist läbi ajaloo seostatakse keskkonnamuutustega erinevate geoloogiliste ajastute jooksul. Paralleele võib tõmmata praeguse elukeskkonna muutuse kiiruse ja minevikus aset leidnud väljasuremise vahel.
Enamikes elamiskohtades on tehtud vigu intensiivse keskkonna muutmisega, seda aga ei saa muuta vastupidiseks ilma globaalsete püüdlustega.
3. Kuidas on seotud looduslikud ehitusmaterjalid ehitustegevusega?
Ükskõik millise ehitisega meil ka tegu pole kasutatakse ikka suurt hulka erinevaid looduslikke materjale. Materjali õige kasutamine ja nende omaduste hea tundmine on hädavajalik ükskõik millise ehituse juures.
LUBJAKIVI - pae murdmine ja purustamine paekarjääris; killustik , ehituskivi;
nt. lubja tootmine- sideaine ; betooni tootmine- täitematerjal; ehituskivina kasutamine- silikaattelliskivi sisaldab kustutamata lupja
LIIV JA KRUUS- kaevandamine liiva- ja kruusakarjääris; nt betooni tootmine- liiv peentäitematerjal
SAVI- kaevandamine savikarjääris; nt telliste tootmine, katusekivide tootmine
PUIDUTOOTED - nt lauad, prussid, uksed, aknad
Konstruktsiooni või ehitusmaterjalide valik peab olema nii tehtud, et oleks saavutatud parim tasakaal keskkonna ja maksumuse vahel. (ju igaüks mäletab midagi ka ehitusmaterjalide loengutest)
4. Kuidas seondub ainete ringlus looduses ehitustegevusega?
Et käsitleda adekvaatselt keskkonna probleeme on tarvis mõista ainete ringlust looduses
Süsiniku ringlus looduses: läheb õhku autodest, lõketest, tehastest , majadest; taimede fotosüntees; CO2 ringlus ookeanite ja atmosfääri vahel; karbonaatide settimine ookeanide põhja; lubjakivi kihtide tekkimine põhjakihtides.
Seotus ehitusega- nt. materjalide tootmisel tehastes eraldub õhku CO2, samas ookeanide ja atmosfääri vahelise ringluse tulemusena tekib ka lubjakivi, mida omakorda kasutatakse ehituses.
(võib vaadata ka 1.loengu slaidi nr 36- pilt süsiniku ringlusest)
Ehitustegevuses kasutatav energia saadakse otseselt naftast või selle produktidest või kaudselt elektrist, mis on saadud naftast, põlevkivist, kivisöest ja radioaktiivsetest mineraalidest . Nafta ja kivisüsi tekkisid sadu miljoneid aastaid, meie ammendame need varud mõne saja aastaga.
5. Kuidas mõjutab vee ringkäik elukeskkonda ja ehitustegevust?
Puhta joogiveevarud vähenevad drastiliselt üle kogu maakera. Joogivee kvaliteedi ja kvantiteedi languse põhilised põhjused on keskkonna saastumine ja vee liigkasutamine.
Enamus saasteaineid liiguvad keskkonnas vee kaudu, ning kuhjuvad lõpuks ookeanidesse. Ookeanide saastumist on täheldatud igal pool üle kogu planeedi. Praegune kliima soojenemine kiirendab polaaraladel jääsulamist, mille tulemusena tõuseb ookeanide veetase. Tõsiseid probleeme on oodata madalamatel aladel- peab olema valmis ehitama suures mahus kallaste ja jõgede kaitsetamme.
(võib vaadata ka 1.loengu slaidi nr 39- pilt vee ringlusest…)
6. Millised on looduslikud ohud ja riskid ehitistele? Kuidas neid vältida?
Looduslike riske seostatakse tavaliselt: vulkaanidega, maavärinatega, maalihetega, üleujutustega, tormidega. Kõik neil loodusnähtustel on omad põhjused. Kontrollimatu ja planeerimata piirkondade asustamine toob kaasa inimkaotusi ja kahjustusi.
Maalihked leiavad enamasti aset sademete või veerohkel perioodil ja ilmnevad enamasti geoloogiliselt ebastabiilsete tingimuste korral.
Üleujutused leiavad aset Kui inimasustus on rajatud alale , kus ei ole arvestatud võimaliku üleujutusega looduse poolt. Kui uued kuivendus kanalid või kraavid juhitakse näiteks jõkke, suurendades sealset veetaset. Arusaamine pinnareljeefist ja jõevee dünaamikast aitavad meil mõista protsesse, mis on seotud üleujutustega ja määrata alad, kuhu ei tohiks elama asuda vähendades niimoodi inimelusid ja kahjustusi. Kõiksugu ehitiste rajamisel tuleb osata näha ka seda, mida tulevik võib tuua. Tuleks arvestada ka homse päevaga.
13. Mis on iseloomulik Gooti arhitektuurile?
12.-16.saj. Goorti arhitektuurile on omane terav kaar. Hakati rakendama roietele toetuvat ristvõlvi, mis võimaldas võlvlae raskuse ning külgsurve koondada teatud tugipunktidesse; viimased kindlustati tugipiilarite ja tugikaartega, mis lubasid ehitada sõrestikutaolisi kõrgeid konstruktsioone ja õhemat seina. Gooti stiilis taodeldi maksimaalset ruumiühtsust.
Tuntumad ehitised on Milaani toomkirik , Kölni toomkirik ja Notre Dame Pariisis.
14. Mis on iseloomulik Renesanssi ajastu ehitistele?
14.-16. saj. Arhitektuuris hakati rõhku panema olmelikele ehitistela. Tüüpiline oli sümmetrilise kavatisega ja sammasterohke siseõuega paleed. Kirikuarhitektuuris eelistati kupliga tsentraalehitisi (palju elemente võeti antiikkultuurst, nt sambad). Kui gooti stiilis oli oluline vertikaalsuunas ehitamine siis renesanssis oli horisontaalstiilis. Teravkaare asemele tuli ümarkaar. Seinapinda hakati liigendama avarate akendega. Hooned muutusid suurejoonelisemateks.
15. Milline on baroki, rokokoo suuna ehitis?
1680 – 1770 a. Barokajastule oli iseloomulik suurte andsamblite, eriti paleeandsamlite loomine, kus arhitektuur , skulptuur ja aiakunst (aiad sümmetrilised) moodustasid ühtse terviku. Kõige rohkem väljendus barokk arhitektuuris. Oma üldilmelt on see massiivne ja monumentaalne. Rikkalikult fassaadid on dekoratiivsed , tugevasti eenduvate ja taganevate liigendatud, mis loob võimalused valguse-varju mänguks. Kasutusele võeti mitmevärvilised ehituskivid ja kullatud pronks. Nt. Versailles loss Prantsusmaal ja Kadrioru loss.
1730 -1780 a. Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku oli pandud poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid
Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega nn.