Hoonete konstruktsioonid exami abimees 3 (3)

From http://www.eaei-ttu.extra.hu/
1.Kuidas seondub ehitustegevus mõistega “säästlik areng”?
Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Keskkonna kaitsmine peab kajastuma meie inseneritöös, sotsiaalsetes ja majanduslikes eesmärkides, tasakaalustatult looduslike protsessidega. Praegune areng peaks olema suunatud jätkusuutliku arengu poole.Me peame arvestama, et mida me täna ehitame jääb homme meie lapsi ümbritsevaks keskkonnaks.
2. Kuidas seonduvad ehitustegevusega teadmised maakera arengust?
Maakera tekkis umbes 4500 miljonit aastat tagasi. Erinevatele ajastutele on iseloomulikud erinevad kivimikihid (ordoviitsium- lubjakivi ; kambrium- liivakivi , sinisavi).
Väga aktiivne ehitustegevus algas 100 aastat tagasi ja alates 50ndatest aastatest on muutunud massiliseks. Sõltuvalt meie suhtumisest meid ümbritsevasse keskkonda, on edaspidi Maal toimuvad muutused meie endi teha.
Ühe või teise liigi(eluvormi) väljasuremist läbi ajaloo seostatakse keskkonnamuutustega erinevate geoloogiliste ajastute jooksul. Paralleele võib tõmmata praeguse elukeskkonna muutuse kiiruse ja minevikus aset leidnud väljasuremise vahel.
Enamikes elamiskohtades on tehtud vigu intensiivse keskkonna muutmisega, seda aga ei saa muuta vastupidiseks ilma globaalsete püüdlustega.
3. Kuidas on seotud looduslikud ehitusmaterjalid ehitustegevusega?
Ükskõik millise ehitisega meil ka tegu pole kasutatakse ikka suurt hulka erinevaid looduslikke materjale. Materjali õige kasutamine ja nende omaduste hea tundmine on hädavajalik ükskõik millise ehituse juures.
LUBJAKIVI - pae murdmine ja purustamine paekarjääris; killustik , ehituskivi;
nt. lubja tootmine- sideaine ; betooni tootmine- täitematerjal; ehituskivina kasutamine- silikaattelliskivi sisaldab kustutamata lupja
LIIV JA KRUUS- kaevandamine liiva- ja kruusakarjääris; nt betooni tootmine- liiv peentäitematerjal
SAVI- kaevandamine savikarjääris; nt telliste tootmine, katusekivide tootmine
PUIDUTOOTED - nt lauad, prussid, uksed, aknad
Konstruktsiooni või ehitusmaterjalide valik peab olema nii tehtud, et oleks saavutatud parim tasakaal keskkonna ja maksumuse vahel. (ju igaüks mäletab midagi ka ehitusmaterjalide loengutest)
4. Kuidas seondub ainete ringlus looduses ehitustegevusega?
Et käsitleda adekvaatselt keskkonna probleeme on tarvis mõista ainete ringlust looduses
Süsiniku ringlus looduses: läheb õhku autodest, lõketest, tehastest , majadest; taimede fotosüntees; CO2 ringlus ookeanite ja atmosfääri vahel; karbonaatide settimine ookeanide põhja; lubjakivi kihtide tekkimine põhjakihtides.
Seotus ehitusega- nt. materjalide tootmisel tehastes eraldub õhku CO2, samas ookeanide ja atmosfääri vahelise ringluse tulemusena tekib ka lubjakivi, mida omakorda kasutatakse ehituses.
(võib vaadata ka 1.loengu slaidi nr 36- pilt süsiniku ringlusest)
Ehitustegevuses kasutatav energia saadakse otseselt naftast või selle produktidest või kaudselt elektrist, mis on saadud naftast, põlevkivist, kivisöest ja radioaktiivsetest mineraalidest . Nafta ja kivisüsi tekkisid sadu miljoneid aastaid, meie ammendame need varud mõne saja aastaga.
5. Kuidas mõjutab vee ringkäik elukeskkonda ja ehitustegevust?
Puhta joogiveevarud vähenevad drastiliselt üle kogu maakera. Joogivee kvaliteedi ja kvantiteedi languse põhilised põhjused on keskkonna saastumine ja vee liigkasutamine.
Enamus saasteaineid liiguvad keskkonnas vee kaudu, ning kuhjuvad lõpuks ookeanidesse. Ookeanide saastumist on täheldatud igal pool üle kogu planeedi. Praegune kliima soojenemine kiirendab polaaraladel jääsulamist, mille tulemusena tõuseb ookeanide veetase. Tõsiseid probleeme on oodata madalamatel aladel- peab olema valmis ehitama suures mahus kallaste ja jõgede kaitsetamme.
(võib vaadata ka 1.loengu slaidi nr 39- pilt vee ringlusest…)
6. Millised on looduslikud ohud ja riskid ehitistele? Kuidas neid vältida?
Looduslike riske seostatakse tavaliselt: vulkaanidega, maavärinatega, maalihetega, üleujutustega, tormidega. Kõik neil loodusnähtustel on omad põhjused. Kontrollimatu ja planeerimata piirkondade asustamine toob kaasa inimkaotusi ja kahjustusi.
Maalihked leiavad enamasti aset sademete või veerohkel perioodil ja ilmnevad enamasti geoloogiliselt ebastabiilsete tingimuste korral.
Üleujutused leiavad aset Kui inimasustus on rajatud alale , kus ei ole arvestatud võimaliku üleujutusega looduse poolt. Kui uued kuivendus kanalid või kraavid juhitakse näiteks jõkke, suurendades sealset veetaset. Arusaamine pinnareljeefist ja jõevee dünaamikast aitavad meil mõista protsesse, mis on seotud üleujutustega ja määrata alad, kuhu ei tohiks elama asuda vähendades niimoodi inimelusid ja kahjustusi. Kõiksugu ehitiste rajamisel tuleb osata näha ka seda, mida tulevik võib tuua. Tuleks arvestada ka homse päevaga.
13. Mis on iseloomulik Gooti arhitektuurile?
12.-16.saj. Goorti arhitektuurile on omane terav kaar. Hakati rakendama roietele toetuvat ristvõlvi, mis võimaldas võlvlae raskuse ning külgsurve koondada teatud tugipunktidesse; viimased kindlustati tugipiilarite ja tugikaartega, mis lubasid ehitada sõrestikutaolisi kõrgeid konstruktsioone ja õhemat seina. Gooti stiilis taodeldi maksimaalset ruumiühtsust.
Tuntumad ehitised on Milaani toomkirik , Kölni toomkirik ja Notre Dame Pariisis.
14. Mis on iseloomulik Renesanssi ajastu ehitistele?
14.-16. saj. Arhitektuuris hakati rõhku panema olmelikele ehitistela. Tüüpiline oli sümmetrilise kavatisega ja sammasterohke siseõuega paleed. Kirikuarhitektuuris eelistati kupliga tsentraalehitisi (palju elemente võeti antiikkultuurst, nt sambad). Kui gooti stiilis oli oluline vertikaalsuunas ehitamine siis renesanssis oli horisontaalstiilis. Teravkaare asemele tuli ümarkaar. Seinapinda hakati liigendama avarate akendega. Hooned muutusid suurejoonelisemateks.
15. Milline on baroki, rokokoo suuna ehitis?
1680 – 1770 a. Barokajastule oli iseloomulik suurte andsamblite, eriti paleeandsamlite loomine, kus arhitektuur , skulptuur ja aiakunst (aiad sümmetrilised) moodustasid ühtse terviku. Kõige rohkem väljendus barokk arhitektuuris. Oma üldilmelt on see massiivne ja monumentaalne. Rikkalikult fassaadid on dekoratiivsed , tugevasti eenduvate ja taganevate liigendatud, mis loob võimalused valguse-varju mänguks. Kasutusele võeti mitmevärvilised ehituskivid ja kullatud pronks. Nt. Versailles loss Prantsusmaal ja Kadrioru loss.
1730 -1780 a. Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku oli pandud poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid
Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega nn. Inglise park
16. Kuidas väljendab ennast ehitistes industrialism ja postmodernism?
Industrialismiga tuli ehituses kasutusele malm , teras ja raudbetoon , mis võimaldasid ehitada senisest hoopis mitmekesisemaid ja suuremaid hooneid . Nt. Eiffeli torn
Postmodernism on ajajärk alates 1970. aastast ehk siis tänapäev. Arhitektuuri iseloomustab “uue ja vana” segu mis tähendab, et kasutatakse nii vanu detaile (sambad), kui ka uusi meetode (klaas). Näitena võib tuua Tartu kaubamaja.
18. Mis teeb ehitise huvitavaks? vastuvõetavaks? otstarbekaks?
Igaüks peab sellele ise vastama, sest see on omaarvamuse küsimus.
17. Nimetage tänapäeva suurimaid ehitisi
19. Mis iseloomustab hoonet ja mis iseloomustab rajatist?
Hoone on katsuse, sisesruumi ja välispiiridega ehitis.
Kõik maapealseid, maa-aluseid ja veeauseid ehihitsi , v.a hooneid nimetatakse rajatiseks e. tehnoehitiseks.
20. Mille järgi iseloomustatakse hooneid ja rajatisi?
Iseloomustatakse:
ostarve ( eluhoone, avalikhoone, tööstuslik, põllumajanduslik)
korruselisus ( vähe-, mitmekorruselisus, kõrghooned)
unikaalsus ( unikaalne , masshooned )
kasutatud materjal ( puit, kivi, betoon , metall )
konstruktiivne lahendus ( kandvad seinad, karkass )
21. Mille poolest erineb unikaalne hoone massihoonest?
Unikaalne hoone on eriprojektiga, masshoonel tüüpprojekt
22. Mille poolest erinevad hooneosad konstruktsioonielementidest ja ehitustoodetest?
Konstruktsioonelemendid on vundament , seinad, katused.
Ehitustooted on elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonid ( tellised , kivivd, paneelid , trepiastmed).
23. Mis on ehitusprojekteerimine ja mis on selle aluseks?
Ehitusprojekteerimine kujutab endast hoone ehitamist, mille aluseks on idee ning mis on viidud kooskõlla kinnitatud reeglitega ja eeskirjadega nagu EVS (eelnevalt oli see ENID kuni 90ndate keskele )
24. Mida taotleme ehitusprojekteerimisel?
Ehitusprojelkteerimisel taodeldakse otstarbekust, tugevust(püsivust), kestvust(tööiga), tulekindlust, tervise ja keskonnakaitse , majanuslikus, nägusus.
25. Millest sõltub hoone kestvus ja millal loetakse tööiga lõppenuks?
Igale hoonele nähakse ette teatud kestvus, mis sõltub suurel määral ehitusmaterjalide omadustest ja tööde
kvaliteedist, samuti võib vaadelda ka hoone moraalset kulumist. Tähtsamad ehitusmaterjalide omadused,
milledest sõltub hoone kestvus on:
- tugevus
- külmakindlus
- korrosioonikindlus
- keemiline püsivus
- tulekindlus .
Ehitised, tarindid ja ehituses kasutatavad tooted jagatakse kavabdatava tööea järgi klassideks järgmiselt
(EVS 15.1 “Ehitiste tööiga”):
C –vähemalt 100 a
D –vähemalt 50 a
E –vähemalt 20 a
F –vähemalt 10 a
G –vähemalt 1 a
Märkus: klassid A ja B on reserveeritud üle 100 a kavandatava tööea tarvis.
Ehitise, tarindi või toote tööiga loetakse lõppenuks, kui objekt tuleb:
remontida
tugevdada
asendada
26. Milliseid tulepüsivusnõudeid tuleb tagada projekteerimisega?
Kõige põhilisem nõue tulepüsivuse projekteerimisel on, et vastupanu tulele peab olema suurem, kui tule toime selles keskkonnas, • näit kandevõime piirseisundi seisukohalt • St, et konstruktsioon või selle elemendid ei tohi variseda ega saada kahjustatud antud tulekeskkonnas, antud tule ägeduse mõjul etteantud aja jooksul. Hooned jagatakse tulepüsivuse järgi kolme klassi.
_ TP-1 –tulepüsiv
TP1- hoone püstitatakse mittepõlevatest ehitusmaterjalidest.
_ TP-2 – tuld takistav
TP2- klassi kuuluva ehitise kandetarinditele esitatavad nõuded on madalamad TP1-klassi nõuetest ning ehitise kandetarindid võivad olla ka põlevatest ehitusmaterjalidest Kelder rajatakse mittepõlevatest materjalidest .
_ TP-3 –tuld kartev
TP3- klassi kuuluva ehitise maapealse osa kandetarinditele tulepüsivusaja nõudeid ei esitata . Tulepüsivusnõuded esitatakse keldritarinditele.
27. Mis on aluseks hoone tüpiseerimisel ja unifitseerimisel?
Tüpiseerimise all mõistetakse hoonete ja nende konstruktsioonide tüüplahenduste väljatöötamist ja valikut korduvaks kasutamiseks massehituses. Tüpiseerimisel on väga oluline erimõõtmeliste hooneosade arvu piiramine ehk hoonete parameetrite unifitseerimine, millega kaasneb eritüübiliste konstruktsioonielementide arvu vähenemine, mis omakorda viib alla hoone maksumuse. Hoonete mõõtmete unifitseerimise aluseks on ühtne moodulsüsteem. See ühtlustab ehitus-konstruktsioonide ja - detailide mõõtmed, lähtudes põhimoodulist M, milleks on valitud 100mm.
28. Milline tähtsus on hoone teljestikul?
Projekteerimisel kantakse plaanile kõigepealt moodulsüsteemis teljestik ja alles siis joonestatakse välja
kandeseinad, sambad jne, ning seotakse mõõtmete abil telgedega. Sama tehakse ka hoone lõike konstrueerimisel.
29. Mille poolest erineb sidumismõõde põhi ja naturaalmõõtmest?
Moodulsüsteem näeb ette järgmised mõõtmete kategooriad:
1) Sidumismõõde (ka nimi- ehk nominaalmõõde) on telgede vahekaugus projekti järgi - see on konstruktsioonielemendi tinglik mõõde, millesse on arvatud ka elementidevahelise vuugi laius.
2) Põhimõõde (ka konstruktiivmõõde) on konstruktsioonielemendi, toote või seadme projektmõõde, mis erineb sidumismõõtmest selle poolest, et sellest on maha arvatud elementidevahelise vuugi laius.
3) Naturaal- ehk tegelik mõõde on konstruktsioonielemendi, toote või seadme tegelik mõõde. Naturaalmõõtme erinevus põhimõõtmest ei tohi ületada lubatavate hälvete piire ehk tolerantse.
30. Iseloomustage vundamendi osi ja nende funtsioone
Vundamendiks nimetatakse hoone maa-aluseid tarindeid, millele toetuvad seinad või postid , ja mis annavad koormused edasi ehitise alusele. Vundamendi toetuspinda nimetatakse tallaks, seda moodustavat konstruktsiooni aga taldmikuks. Maapinnast väljaulatuvat vundamendiosa nimetatakse sokliks.
31. Millised etapid eelnevad enne kui antakse ehitusluba? (iseloomustage etappe )
Enne hoone ehitamist tuleb taodelda kohalikust omavalitsusest projekteerimistingimused, kui need ei ole juba määratud detailplaneeringuga. Seejärel tuleb teha kavandatava hoone projekt, mis tuleb kooskõlastada vastavate ametitega (päästeteenindus, tervisekaitse, maanteeamet jm.) Seejärel viia kooskõlastustega projekt omavalitsusse, kust väljastatakse ehitusluba.
32. Millised on ehitusprojekti osad?
- asendiplaan
-arhitektuur
-sisearhitektuur
-tarindid (konstruktsioonid)
- soojusvarustus , küte, ventilatsioon
- veevarustus ja kanalisatsioon
-elektri- ja nõrkvoolupaigaldus
Kõik ehitusprojekti osad võib jaotada järgmistesse staadiumitesse:
1) eskiisprojekt 2) eelprojekt 3)põhiprojekt 4)tööprojekt 5)teostusjoonised
33. Mis on eskiisprojekt?
Tellija esitab arhitektile planeeritava maja lähteülesande, mille järgi projekteerija koostab oma nägemuse ja kontseptsiooni. Pärast kahe-kolme nädalast (aeg sõltub hoone keerukusest, mahust, projekteerimisraskusest jne.) projekteerimist peaks valmima eskiisprojekt, mis on tellija ja arhitekti omavahelise töö tulemus, ning millest võib välja lugeda järgnevat:

• esialgseid plaani-, vaadete- ja lõikejooniseid ning üldiseid andmeid (ruumi  nimetusi, pindalasid ning gabariitmõõte);
  
• hoone väliskuju ning konfiguratsioon (mis edasise projekteerimise käigus täpsustub ning detailiseerub);
  
• seletuskirjas antakse üldine krundi ja hoone arhitektuurne lahendus, üldised konstruktsiooni materjalid ning tehnilised näitajad;
  
• maksumus ca 1/3 põhiprojekti maksumusest.
  

Üldjuhul on vaja tellijale ja arhitektile hoone konfiguratsiooni  kinnitamiseks ja edasiseks aluseks projekteerimisel eriosade inseneridele ja konstruktoritele. Ekskiisprojekti võib vaja olla olenevalt  objektist kooskõlastamiseks omavalitsuse ametnike ja arhitektidega.
34. Mis kantakse põhiprojekti joonistele?
Asendiplaanil näidatakse ehitise püstitamiseks ettenähtud krundi piirid ja nn. punased ehitusjooned, milledeni ehitis võib ulatuda . Mõõtsuhe plaanidel, lõigetel ning vaadetel 1:100. Hoone plaanid koostatakse horisontaalsete lõikepindadena 1, 5 m kõrguses põrandapinnast ja sellele vastavalt kujundatakse allpool seda lõikepinda asetsevad aknad uksed jne. Sellest lõikepinnast pealpool olevaid ehitisosi ei joonestata või märgitakse kerge punktiiriga. Plaanidel täheldatakse ehitise seesmised ja välimised peamõõdud, suitsu ja ventilatsioonilõõrid. Lõigetele märgitakse korruste kõrgused, samuti katusematerjal.
35. Mis kantakse tööprojekti joonistele?
Projektijoonistele lisatakse täiendavalt puhta vee ja kanalisatsiooni torud, keskkütte ja ventilatsiooni torud, elektriseadmed ja kilbid.
Hooneplaanid 1:50 suhtes. Aknad ja uksed ning nende avanemissuunad, trepiastmed, ahjud , seinalõõrid, vaod , torustikkude kanalid, avad, nišid, sanitaarseaded. Punktiiriga antakse talade asetus . Mööbli paigutus . Piisavalt mõõtmeid, et ei oleks vaja arvutada. Plaanidele kirjutatakse
36. Kuidas antakse projektis kõrgused?
Kõrgused antakse esimese korruse viimistletud põranda pinnast(nt parketi pealt).See on siis 0.00 m.
37. Mida iseloomustatakse hoone vaadetel ja kuidas?
Vaated tehakse tavaliselt mõõtsuhtes 1:50. Vaated on fassaadijoonised. Vaadetel on ära märgitud kõrgused ühest kindlast ehituslikust tasapinnast lähtudes.
38. Mis on hoone mahamärkimine ja kuidas seda tehakse?
Jooniste ülekandmiseks maastikule ja hiljem ehitisele on kõigepealt vajalik kindlaks määrata ehituskohal vähemalt kaks kindelpunkti või üks kindelpunkt ja mingi määrav suund. Asulais on sellisteks määrajateks harilikult kas krundi piirid või nn. Punased ehitusjooned. Nende tegeliku asukoha looduses peab aga igal juhul andma või vähemalt kontrollima vastava omavalitsuse maamõõtja või muu esindaja; kontrollitud piirjooned tikutakse nüüd ehituskohal ning ehitise rajamine sünnib kas täpselt nendele joontele või nendest määratud kaugusele.
Ehitise aluskuju märkimine maastikule toimub väljavalitud kohal tikutatud väljumispunktide või määravate sundae järgi ja geomeetriliste reeglite kohaselt. Töötmisvahendina kasutatakse sealjuures teodoliiti, ekkerit või laudadest kokkulöödud kolmnurka vahekorraga 3:4:5, mille suurim nurk on seega 90 kraadi. Väljatikutud ehitise piirjoonte järgi ehitatakse nn. nööristik. Nööristik peab tavaliselt jääma pusima kuni ehitisevälisseinte alustamiseni, s.o. mulla-, alusmüüri- ja soklitööde ajal.
39. Kuidas planeeritakse ehitise ümbrust?
Maapind ümber ehitise tuleb planeerida kallakuga väljapoole, et sademete veed eemalduksi paremini majast ning ehitus võidab välimuselt, olles oma ümbruskonnast veidi kõrgemal. Kui näiteks hoone asetseb teest 4-8 m eemal, ei tohiks hoone siesta teepinnalt madalamal. Vajalik kale on 1:20. Kaldpind tuleb planeerida nii, et vesi ei jookseks naaberkrundile.
40. Kuidas jaotuvad pinged vundamenditalla all?(joonis)
41. Millised on head pinnased aluseks?
Head pinnased aluseks on kaljupinnased (graniidid, liiva- ja lubjakivid),sest nad on suure survetugevusega ning praktiliselt deformeerumatud. Heaks ehitusaluseks on veel jämepurdpinnased, milles üle 2 mm läbimõõduga osakesi on üle 50% (pearähk, moreen , kruus). Samuti on heaks ehitusaluseks ka jämeliivad, mitte tolm- ega keskliivad.
42. Kuidas töötavad vaivundamendid?
Kasutatakse kehva kandevõimega pinnaste puhul. Vaivundamentide kasutus jaguneb: postvundamendid – kandevõime saavutatakse toetamisega tugevale pinnasekihile. Hõõrdevaiad – kandevõime saavutatakse hõõrdejõuga vaia ja pinnase vahel. Süvistamisviisi poolest jagunevad: ramm -, kruvi-, kohtvaiad .
43.Mis mõjutab aluse kandevõimet?Aluse kandevõimet mõjutavad aluse liik(kalju-,jämepurd-, savi-, liiv-,taimpinnased),omadused, tugevus, pinnaveetase(mõõdetuna kõrgvee ajal), hoonelt vundamendile tulev koormus ja keldri olemasolu.Pinnasvesi mõjutab tunduvalt pinnase meh.- lisi omadusi ja struktuuri ja tav vähendab aluse kandevõimet.
44.Kuidas tõsta aluse kandevõimet?
Pinnasevesi mõjutab tunduvalt pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning tavaliselt vähendab aluse kandevõimet. Enne hoone projekteerimist tuleb kindlaks määrata aluse kandevõime. Selleks tehakse ehitusgeoloogilised uurimistööd, mille käigus määratakse kindlaks aluse mehaanilised omadused, pinnasevee tase, kihtide asetus ja paksus. Kui pinnasevee tase on väga kõrge, siis tuleb kaaluda järg. võimalusi : drenaaz ,kuivenduskraavid(peab olema madalam koht, kuhu vett juhtida) pinnase tõstmine(väga kulukas) vundamendi hüdroisoleerimine(korralik teostus).
Tehisalused ja nende iseloomustus.
1) PINNASE TIHENDAMINE (eelnev koormamine pommidega, vibrorullidega);
2) NÕRGA PINNASE ASENDAMINE (vundamendi all olev nõrk pinnas asendatakse näiteks liivaga );
3) TSEMENTEERIMINE ( poorid täidetakse tsemendipiima või –mördiga);
4) SILIKAATIMINE (poorid täidetakse vesiklaasi lahusega);
5) TERMILINE TÖÖTLEMINE (kuum õhk muudab näiteks savipinnased tugevamaks).
45.Mis selgitatakse ehituse aluse geoloogiliste uurimistöödega ja kuidas tulemused vormistatakse?
Ehitusgeoloogiliste tööde käigus määratakse kindlaks aluse mehaanilised omadused, pinnasevee tase ja kihtide asetus ning paksus.(tulemuse vormistamise joonis georgi konspekt 4.loeng lk63,64)
46. Milline on ilma keldrita hoone vundamendi ehitus?(joonis)
47. Milline on keldriga hoone vundamendi ehitus(joonis)
48. Milline on vaivundamendi ehitus?(joonis)
55.Kuidas ehitatakse puit- ja puitplaatkattega põrandad pinnasel ?
Laudpõrandad ehitatakse 29-37 [mm] paksustest ja 94-144[mm] laiustest punnitud põrandalaudadest, kas vahetult puittaladele või 4-7[mm] pakustele laagidele. Pinnasele ehitatud põrandate alla tuleb ette näha tuulutusavad. Pinnasele ehitatud puitplaatkattega põrandaid ehitatakse samamoodi nagu puitpõrandaid.
Põrandalauad asetatakse laagidele, mis omakorda toetuvad betoonplaadile, vahele pannakse soenduseks mineraalvill või mõni muu soojusisolatsioonmaterjal, betoon toetub pinnasesse tambitud killustikule, millele on asetatud pinnasevee isolatsioon.
56.Mis on iseloomulik müüriseotsistele telliskiviseinas ja looduskiviseinas?
Kivide paigutust või telliste ladumise skeemi nimetatakse seotiseks. Enamlevinud on plokkseotis ja mitmekihiline seotis normaaltingimustes. Plokkseotises vahelduvad põiki ja pikkiread ning jälgitakse et naaberridade püstvuugid ei langeks kokku. Mitmekihilises seotises langevad 3 või 5 järgneva kivirea pikkipüstvuugudkokku, mis seejärel seotakse põikikiviridadega.
3 reane 5 reane
57. Kuidas ehitatakse sillused ?
Sillus on konstruktsioonelement, mis ülalt katab seinas olevat ava ja võtab vastu kõrgemal asetseva konstruktsiooniosa koormuse.
Müüritööde käigus tuleb akna ja ukseavad katta sillusega, peamiselt kasutatakse raudbetoonist silluseid kuid ka kiilsillust, lamedat kaarvõlvi ja poolringikujulist kaarvõlvi.
58.Mis on iseloomulik täidisseinale ja mis monoliitseinale?
Täidissein on selline sein, mis on laotud väiksemtest kividest ja on keskelt soojustatud . Monnoliitsein on aga suurblokkidest valmistatud seinad (on ühes tükis). Näiteks paneelmajad on monoliitsete seintega.
59. Milliseid väikeplokke kasutatakse ja mis on iseloomulik väikeplokkidele?
Väikeplokkideks on tavalised plokid , soliidplokid ja murtud kivid
60. Seina ehitus vahelaepaneelide toetamisel väikeplokkseinale?(joonis)
61. Kuidas toetuvad seintele paneelmaja vahelaed ?(joonis)
Ruumiline vahelaeplaat kinnitatakse seinapaneeli külge metallankrutega: hendataksepaneelide servad omavahel- sellega tagatakse ruumiline jäikus.
62. Deformatsiooni ja temperatuuri vuukide otstarve ehitus seintes?
63. Kuidas toetuvad kiviseintele puitvahelaed?
Puittalade toetumisel kivi või betoonseinale isoleeritakse puitpinnad kiviosast tõrvapakpiga ja ankurdatakse metalankrutega seina. Välisseina õõnsus soojustatakse, et vältida külmasilda
64. Palkseinte iseloomustus ja kuidas seotakse palgid seinas?(joonis)
Palkseinad jagunevad:
Püstpalkseinad - harvakasutatav
Rõhtpalkseinad * enamkasutatav
65. Kuidas ehitatakse puitseina karkassid?
66. Millised on seinte soojustamise põhimõtted ja kuidas seda tehakse?(joonis)
73) Milline on plekkkatuse konstruktsioon .
1. Plekk -kate (valtsplekk või profiilplekk)
2. Roovitis (valtspleki puhul hõre laudis , profiilpleki puhul roovlauad või –latid)
3. Tuulutuspilu; sarika kohal vaheliist.
4. Aluskate .
5. Sarikad .
74. Milline on soojustatud profiilplekist katuse ehitus?
a)
Kihid :
1. Katusekate .
2. Soojustus – fooliumkattega pool- või täissulundiga vahtpolüuretaanplat 100 mm.
3.Aurutõke – polüetüleenkile 0,1 mm.
4.Kandetarind – profiilplekk.
b)
Kihid:

Katusekate

Jäik mineraalvillplaat (139 kg/m3) 20 mm

Soojustus – jäik mineraalvillplaat (50 kg/m3) 140, tuulutuspiludega

Aurutõke – polüetüleenkile 0,1 mm

Kandetarind – profiilplekk.
75. Kuidas ja miks paigaldatakse katuse tarvikud ?
- Rennid riputatakse kohale haakide abil, mis on kinnitatud sarikate otstele. ( vihmavee äravoolu jaoks)
- katuse redel
- lumetõke
- katuseluuk
- katusesillad
76. Mille poolest erineb karkasshoone karkassita hoonest?
Karkasshoone kandvateks osadeks on postid/sambad, talad / fermid , laepaneelid, trepid, katused. Aga karkassita hoonete kandvateks osadeks on seinad, mis on valatud või laotud.
77. Kuidas tagatakse hoonete ruumiline jäikus karkasshoonete?
- Jäigastatakse karkassi sõlmed.
- nähakse ette üksikud tasapinnalised diafragmad.
- nähakse ette ruumilised sidemed – diafragmad.
- karkasipostide vahele paigaldatakse tõmbitsad.
- katuse kandeelementide vahele nähakse ette sidevarraste süsteem, mille juures võib arvestada ka katusekatte töötamist.
- Hoonete jäigastavateks elementideks võivad olla ka monoliitsete seintega trepikojad, ja liftišahtid.
78. Kuidas ühendatakse raudbetoonhoone karkassi elemente omavahel?
- Riivis kinnitatakse konsoolidele seibi ja mutriga ankrupoldi abil. Tala otsa all on neopreenist padi.
- Korruspostide jätkamisel kasutatakse lisavardaid ning keevitusühendusi, mis betoneeritakse.
- Riivi ja posti ühendus võib olla tehtud ka astmelise riivi otsa abil ning kasutades kinnituslappi.
79. Kuidas ühendatakse teraskarkassiga hoone elemente omavahel?
Teraspostide juures kasutatakse tänapäeval kas toru, kanttoru või H-kujulisi ristlõikeid. Torukujulised postid betoneeritakse täis, millega on võimalik tõsta konstruktsioonide tulepüsivust. Laed tehakse sageli komposiitkonstruktsioonis.
Teraskarkassiga hoonetel on põhiprobleemiks karkasspostide jätkamine ja sõlmed. Sõlmed võivad olla jäiga ühendusega, pooljäigad või liigendühendusega. (Joonis vasakul)
Kerged fermid valmistatakse tavaliselt toruprofiilidest ja fermidel puuduvad sõlmlehed. Joonisel (vasakull)on toesõlmed.
Teraskarkassidel ühendus vundamendiga tehakse lehtkonstruktsioonis ja ankrudatakse ankrupoltidega.
80. Millised on vahelae üldised põhimõtted?
Vahelaed on hooneosad, mis jaotavad hoone korrusteks. Vahelaed jaotatkse materjali järgi: raudbetoonist, terasest , puidust, komposiitkonstruktsioonis
Vahelaed peavad olema : tugevad, jäigad, vastama tulepüsivusnõuetele, helipidava, soojustpidavad ja veetihedad.
Vahelagesid liigitatakse asukoha järgi : keldrivahelagi, korrusevahelagi ja pööninguvahelagi. Valmistamise viisi järgi liigitatakse vahelaed: monteeritavad , monoliitsed ja monteeritavad- monoliitsed vahelaed.
81. Kuidas ehitatakse pööninguvahelaed?
Pööning puitvahelaed soojustatakse ja vahelagedesse aurutõke, mis jääb viimistluse ja vahelaetalade alla.
valitakse vastavalt soojustusplaatide laiusele. Toodud monoliitne lihttaladega ribilagi koosneb alumistest ribidest (kandeavaga 8,5 m) ja plaadist (paksusega 120 mm), millele on tehtud pööninguvahelae soojustus (Estonia teatrihoones)

Mineraalvilliplatidest soojustusega

Puistevillsoojustusega

Puistevillsoojustuse ja põrandaga
82. Mille poolest konstruktiivselt erinevad korruste vahelaed pööningu ja keldri vahelaest?
Vahelagede ülesandeks on vastu võtta koormused inimestest ,mööblist,seadmest jne.Kuid aga pööningu ja keldri koormused on erinevad siit järeldub ,et nende vahelaed on konsturktiivselt ka erinevad. pööninguvahelae aurutõke pannakse soojustuskihi alla, keldrivahelagedel soojustuse peale; Erineva temperatuuriga ruumide vahelised laed peavad olema vajaliku soojapidavusega;kelrdilagede ja pööningu lagede soojapidavus peab vastma normidele
83. Kuidas ehitatakse puitvahelaed?
Puitvahelagesid kasutatakse vähekorruseliste puit- ja kivihoonete ehitamisel - eramutes ja ridaelamutes. Konstruktsioonimaterjaliks on okaspuit (mänd), milled külgekinnitatakse kandeliistud;
• talade samm on 600…1200 mm, talade pikkus 3…6 m; ristlõige valitakse lähtudes tugevustingimusest ja läbipaindest;
• pööninguvahelae aurutõke pannakse soojustuskihi alla, keldrivahelagedel soojustuse peale; • puitvahelagede projekteerimisel on tarvis arvestada tulekaitse nõudeid
Hoonete puitvahelaed valmistatakse talade vahele kilpidest monteeritud muldlaega, millele tehakse soojustus puistetäidisest, puistevillast või mattidest
84. Millised on monteeritavad raudbetoonvahelae elemendid?
Monteeritavad raudbetoonvahelaed valmistatakse kas tavaliselt raske betoonist või kergbetoonist.
Monteeritavad raudbetoonvahelaed võivad olla:
1) kombineeritud mitmesugustest plokkidest, plaatidest ja
taladest: keraamilised , kergbetoonist jne detailid
2) eelpingestatud ja eelpingestamata õõnespaneelidest;
3) ribipaneelidest;
4) ruumilistest raudbetoonplaatidest;
86. Millised on sisetreppide konstrueerimise üldpõhimõtted?
Trepielementide tüübid:
1. T - sirged kesktalaga trepid
2. U - sirged umbtrepid
3. KT - kesktalaga keerdtrepid
4. KU - umb-keerdtrepid
5. K - keskpostiga keerdtrepid
Käigupind - viimistlusvariandid
1. Mosaiikbetoonist plaadid
2. Pesubetoonpind
3. Liivapritsiga töödeldud pind
4. Vormipind
Alumine pind - viimistlusvariandid
1. Terashõõrutud pind
2. Rullpind
3. Harjapind
Koormused
Kasuskoormus 4kN/m2, punktkoormus 2 kN, peavad võimaldama kiiret pääsu korruselt korrusele, vajadusel evakuatsiooni, peavad paiknema tulekindlate piiretega ruumides, trepikodades. Trepikodade tulepüsivus peab vastama normidele. Trepikojas peab olema loomulik valgus.
87. Kivi(raudbetoon)astmetega trepi ehitamine taladel?
Trepi kandekonstruktsioon moodustatakse trepikoja külgseintele toetuvatest rõhttaladest ja neile  toetuvatest kaldtaladest. Raudbetoonastmed paigaldatatakse kaldtaladele. Konstruktsiooni koha pealt on tähtis friisastme paigutus.
88. Milline on puittrepi konstruktsioon?
Puittrepp koosneb põsk-, astme- ja varvaslaudadest ning trepivõrest. Astmelaud on tavaliselt 40-50mm paks. Trepi põsklaud on vähemalt 180-220mm lai ja 70-80mm paks. Trepi valmistamiseks kasutatakse hööveldatud laudu ning ühendused tehakse tappidega, naeltega, poltidega.
89. Kaasaegsete raudbetoontreppide ehitus?
1. Kogu trepp monteeritakse kokku kahesugustest elementidest;marsi- ja podestipaneelidest.
2. Kogu trepp monteeritakse ainult üht tüüpi suurelementidest. Suhteliselt odav, kuid elementide valmistamine tülikas.
90. Milline on välistreppite ehitus ja konstrueerimise nõuded?
Hoone välistrepp on soovitatav varustada varikatusega või varustada soojendusega (külmumise vältimiseks) , soovitatav astme kõrgus 120-130mm ja laius  420-400mm, trepiastme laius vähemalt 300mm. Optimaalne astmete seos valemist : 2xh + b = 660mm
97. Mida iseloomustab soojusliku mugavuse indeks?
• Soojuslikku mugavuse määrab: operatiivne temperatuur (siseõhu ja piirete kiirgustemperatuuri kaalutud keskmine temp oC); õhu suhteline niiskus;
• õhuliikumiskiirus; inimeste aktiivsus; riietuse soojapidavus;
• operatiivne temperatuur toper =(ts +Ts)/2 [oC]
• ts - ruumiõhu temperatuur (oC); Ts – kiirgavate pindade keskmine temper (oC)
• soojusliku mugavust mõõdetakse iseloomustatakse soojusliku mugavuse indeksiga (PMV);
PMV iseloomustamiseks 7-astmeline skaala: Soojuslik tunnetus PMV
Kuum +3
Soe +2
Kergelt soe +1
Mugav 0
Kergelt jahe - 1
Jahe - 2
Külm – 3
98. Millest sõltub materjali soojaerijuhtivus ?
• Materjali soojajuhtivus: materjali soojajuhtivust iseloomustab tema soojaerijuhtivus (λ), s.o sooja hulk vattides, mis kandub läbi d=1 m paksuse materjali kihi A= 1 m2 pinna z = 1 tunni jooksul kui tasapindade temperatuuride vahe (∆t) on 1 kraad.
• Ühik λ[W/mK] või [W/moC].
Valem Q = (ts -tv)*A*z* λ/d [W]
• Sooja erijuhtivus seega λ = Q* d /(∆t * A * z) (W/moC); Sooja erijuhtivus sõltub materjali poorsusest ning pooride suurusest . Seega on sooja erijuhtivus materjali ja õhu soojajuhtivuse summa λ = λ1 +λ2 (W/moC). Samuti mõjutab soojaerijuhtivust materjalide poorsusest sisalduv vesi, st materjali niiskusesisaldusest – niiskumisel sooja erijuhtivus suureneb. Kui see on 1000 kg/m3, siis λ =0,41 (W/moC), 600 kg/m3, siis λ =0,21 (W/moC) 400 kg/m3, siis λ =0,14 (W/moC)
Materjali soojaerijuhtivus sõltub ka keskmisest temperatuurist, milles toimub soojavool. Temperatuuri tõusiga suureneb soojaerijuhtivus 0…100oC vahemikus:
• λ t = λ 0(1+ β * t) (milles λ t ja λ 0 – materjali soojaerijuhtivus temp. t ja 0oC; β= 0,0025; t- materjali temperatuur;
• soojaerijuhtivus sõltub keemilisest ja mineraalsetest osadest.
Soojaerijuhtivuse sõltuvus materjali niiskusest:
Materjali niiskus suurendab sooja-erijuhtivust. Materjali niiskumisel surutakse kas osaliselt või täielikult materjalist õhk välja. Vee soojaerijuhtivus on ligikaudu 20 korda suurem kui õhul.Vee külmumisel täituvad poorid jääga, mille sooja-erijuhtivus ületab 4 korda vee ja kuni 100 korda õhu soojaerijuhtivust: Õhu soojaerijuhtivus +10oC on 0,025 (W/moC); vee soojaerijuhtivus +10oC on 0,058(W/moC); jää soojaerijuhtivus 0oC on 2,2(W/moC); Jää soojaerijuhtivus -10oC on 2,5 (W/moC);
Soojaerijuhtivus sõltub ka materjalide keemilisest ja mineraalsest koostisest:
Kristallse struktuuriga materjalide sooja-erijuhtivus on mitu korda suurem kui keemilise koostisega
amorfse struktuuriga materjalidel.
99. Millised parameetid iseloomustavad materjali soojaneeldumist ja kiirgumist?
Soojakiirgus ja neeldumine :
Kõikide kehade pinnad kiirgavad ümbritsevasse keskkonda energiat, kuid samal ajal neelavad teistelt kehadelt neile langenud kiirgusenergiat. Materjali sooja-erikiirgus - soojushulk , mida kiirgab 1m2 suurune pind õhuta ruumis (vaakuumis) 1 tunni vältel, kui kiirgava pinna absoluutne temperatuur on 100K. Materjali omadust neelata soojuskiirguse energiat iseloomustab soojusenergianeelduvus (ε). Absoluutselt musta keha soojaneelduvus on ε =1, kõikidel teistel kehadel ε