Soojuselektrijaamad
Käty Kuusemets 10 H
Soojuselektrijaam
Soojuselektrijaam (lühend SEJ) on elektrijaam, mis
muundab soojusenergiat elektrienergiaks.
Soojusenergiat saadakse loodusest, toodetakse
elektrijaamas endas või on mõne muu protsessi
kõrvalsaadus.
Kogu maailma elektrienergiast toodetakse
soojuselektrijaamades ligi 2/3.
Soojuselektrijaamade paiknemine
Soojuselektrijaama ehitamine on suhteliselt odav ja kiire. Nende paiknemine oleneb
nii energiaallikate kui ka suuremate tarbijate asukohast.
Soojuselektrijaamad, mis kasutavad tahket kütust, ehitatakse tavaliselt kütuse
kaevandamispiirkonda, sest selle veokulud on kõrged.
Kõige suurem on soojuselektrijaamade toodangu maht USAs, Hiinas, Venemaal,
Jaapanis ja Saksamaal. Peaaegu kogu elektrienergia toodetakse
soojuselektrijaamades söe- või naftavarudega riikides.
Eestis saadakse põlevkivist 92% kogu toodetud elektrienergiast ning selle
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
59 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Käty Kuusemets
Õppematerjali autor
Kui seda arvestame, on meie elektrihind üks kõrgemaid Euroopa Liidus. Põlevkivielektri tootmise kõige suurem häda seisneb selles, et tarbijate vähesuse tõttu juhitakse igal aastal umbes 10 miljardi Eesti krooni eest soojust Narva jõkke. See on energiaühikutes rohkem, kui me elektrina kasutada saame. Eestis toodetakse enamus elektrienergiast soojuselektrijaamades, kus kütusena kasutatakse põlevkivi. Kuidas toodetakse energiat soojuselektrijaamades Soojuselektrijaam (lühend SEJ) on elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks. Soojusenergia kas saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas endas või on mõne muu tehnoloogilise protsessi kõrvalsaadus.Tavaliselt saadetakse soojuseneergia kütuse põletamisel ja selletõttu rajatatakse SEJ nendele kohtadele, kus kütus on suhteliselt odav. Praegu töötavad jaamad poole võimsusega, sest nii kodumaine energiatarbimine, kui ka eksport Venemaale ja Lätti on oluliselt vähenenud
kujul uraan ka kaubastatakse. Põhiosa maagi radioaktiivsusest ja ka raskemetallid jäävad kaevandus- ja eraldusjääkidesse, mis tuleb ohutult ladustada, et takistada nende pääsu keskkonda. Suurimad uraanitootjad on Kanada, Austraalia ja Kasahstan, Venemaa, Kütuste kütteväärtused suuremast väiksemani: Nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, turvas, puit, põlevkivi. Elektroenergeetika a) Soojuselektrijaamad - Elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks. Soojusenergia kas saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas endas või on mõne muu protsessi kõrvalsaadus. Tavaliselt saadetakse soojuseneergia kütuse põletamisel ja selletõttu rajatatakse SEJ-d nendele kohtadele, kus kütus on suhteliselt odav. Kivi- või pruunsütt kasutavad SEJ-d ehitatakse söe kaevandamispiirkonda, sest elektrit on märksa odavam transportida kui kütust.
elektrienergia, põlevkiviõli tootmisel ja põlevkivikoksi töötlemisel tekkinud jääkenergiaga. Kõige enam tarbiti põlevkivist saadud soojusenergiat 1996 1999. aastatel, kuid peale seda on selle osatähtsus vähenenud. 2001. aastal toodeti 126 tuhandest tonnist põlevkiviõlist 92,1% soojusenergiat. Põlevkivist saadud soojusenergia kasutuse osatähtsus on suurem Kirde Eestis. [] Kütuses sisalduva energia kasutusefektiivsus suureneb, kui elektrijaam toodab samaaegsalt elektrile ka soojust, vastavalt auru või kuuma vee näol tööstuse vajaduseks, linnade ja asulate kütteks jne. Selliseid jaamasid nimetatakse koostootmis-jaamadeks. Lisaks elektrile toodavad soojusenergiat põlevkivist Eestis Balti, Kohtla-Järve ja Ahtme soojuselektrijaamad. Näiteks Balti elektrijaamast (riigi suurim soojusenergia tootja) saavad auru Narva linna tööstusettevõtted ning sealt omakorda väljastatavat kuuma vett kasutatakse linna kütteks. []
Kas Eestis on seda tüüpi elektrijaamu, kui jah siis nimeta mõni. Mille poolest erineb kondensatsioonielektrijaam koostootmisjaamast? ● Peamised agregaadid: aurukatel, auruturbiin, elektrigeneraator (ja muud seadmed) ● Tööpõhimõte: kütus suunatakse katlasse, mille auru energia paneb tööle auruturbiini, mis paneb liikuma generaatori ja tekib elektrienergia. Väljub soojusenergia. ● Eestis: Iru elektrijaam, Balti elektrijaam, Eesti elektrijaam ● Kondensatsioonielektrijaam: Toodetakse ainult elektrienergiat, Ehitatakse kütuse leiukoha lähedale, Madala kasuteguriga (30-45%), Kasutusel baaskoormus jaamadena. ● Koostootmisjaam: Toodavad elektrit ja soojust, Ehitatakse soojustarbijate lähedale, Sõltuvad soojuse koormusgraafikust, Kõrgem kasutegur (kogukasutegur 70-80%). 14. Millised on gaasiturbiiniga soojuselektrijaama peamised agregaadid ning
1. Päike energiaallikana. Päikese optiline kiirgus on Maal toimuvate füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste ja paljude teiste protsesside peamine energiaallikas. Isegi õli on miljonite aastatega taimestikku ja loomastikku salvestunud päikeseenergia. Ka hüdroelektrijaama turbiine ringi ajav vesi teeb oma ringkäiku tänu Päikesele. Ainukeseks Päikesest sõltumatuks energiavormiks võib pidada aatomienergiat. Otsese päikeseenergia ehk päikesesoojuse ja -elektrienergia panus maailma energiavajadusse on praegu veel väga väike - vaid promille murdosa. Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara. Arvatakse, et õli jätkub 40-150 aastaks, aga Päike särab veel 5 miljardit aastat. Päikeseenergia konkurentsivõime tõuseb pidevalt. Uued tehnoloogiad on alandanud selle energialiigi tootmiskulusid võrreldes 80-ndate aastate algusega 25%. Lisaks sellele väärtustatakse üha enam saastevaba energiatootmist; päikeseenergia ei saasta õhku CO2-ga, seega ei soodusta kasv
...............34 4 PÕLEVKIVI.......................................................................................................................................................35 4.1 PÕLEVKIVI KAEVANDAMINE.........................................................................................................................35 4.2 PÕLEVKIVIÕLI TOOTMINE..............................................................................................................................35 5 SOOJUSELEKTRIJAAMAD...........................................................................................................................36 5.1 SOOJUSJÕUSEADMETE RINGPROTSESSID.......................................................................................................36 5.1.1 Carnot` ringprotsess........................................................................................................................36 5.1.2 Rankine'i ringprotsess ..............................
Tööstuses hakati põlevkivi kasutama 1918. aastal: esialgu kütusena tsemenditootmises ning vedurite ja majapidamiste kütteks. Üsna kohe hakati katsetama, kuidas toota põlevkivist õli. 1924. aastal ehitati Kohtla-Järvele Eesti esimene õlitehas. Samal aastal hakati põlevkivist tootma ka elektrit, ent esialgu vähesel määral. Massiliselt hakati põlevkivi kaevandama ja elektrijaamades põletama pärast teist maailmasõda (Mõtlep 2012), kui avati 1959 aastal Balti ja 1973 aastal Eesti Elektrijaam (Eesti Energia). Peale seda hakkas Eestis (üldiselt Kirde-Eestis) ka õhusaaste suurenema ning ilmnema sellega seotud probleemid. Eestis on selle aja jooksul kaevandatud umbes miljard tonni põlevkivi ja kaevandatud ala pindalaks on ligikaudu 430 . Ligi pool maapõuest väljatud põlevkivist on kaevandatud allmaakaevandustest, teine pool karjääridest (Luud, Ani 2005: 162). Peale massilise põlevkivi kaevandamise ja elektrijaamades põletamise algust (Mõtlep
MSJ0230 - Rakendusenergeetika Applied Energy Engineering Allan Vrager Õpingukorraldusest: 8 loengut 4 harjutustundi ehk 6x1,5h Eksami eelduseks koduülesannete lahendamine, mis annavad 30% kogu hindest Aine lõppeb kirjaliku eksamiga Kirjandus: A. Ots. Soojustehnika aluskursus. TTÜ Kirjastus, 2011 A. Kull, I. Mikk, A. Ots. Soojustehnika. Valgus, 1966, 1976. A. Ots. Termodünaamika. Valgus, 1972. I. Mikk (koostaja). Soojustehnika kasiraamat. Valgus, 1977. A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, K. Plamus. Lokaalkatlamajad. TTÜ Kirjastus, 2013 V. Vares. Energiatehnika. TTÜ Kirjastus, 2011 E. Risthein. Sissejuhatus energiatehnikasse. Kirjastus Elektriajam, 2007. CRC handbook of energy efficiency. CRC Press, 1997. CRC handbook of thermal engineering. CRC Press, Springer, c 2000. Ja palju muud. Lisan tulevastes loengutes teemade juurde lisakirjandust. Õppeaine s
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid