Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Põhilised globaalprobleemid (20)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Palju km2 aastas? ?
  • Miks happesademed eriti ohtlikud okaspuudele ?
  • Kuidas tekivad surnud järved ?
  • Milles võib seisneda happevihma esialgne positiivne efekt ?
  • Millal teadvustati happesademete probleemi ?
  • Mis see on , kus kõige teravam probleem ?
 
Säutsu twitteris

GLOBAALPROBLEEMID


  • Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus
    Malthus Thomas Robert- 1766-1834
    (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra – ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard.
  • ….0,5 miljardit
    1800……0,75 miljardit
    1900……1,25 miljardit
    2000……6,0 miljardit
    praegune kasvutempo 1,7% aasta – palju see teeb päevas
    Abinõud :
    1.preplaneerimine
  • sundsteriliseerimine (India – Indira Gandi)
    Toidupuuduse vastu:
    Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid :

    2. Erosioon ja kõrbestumine


    Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine
  • Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega - mulla vaesumine - põld jäetakse maha --------
    EROSIOON (paduvihmad, vooluveed, tuul+ inimtegevus (igal aastal ca 25 miljardit tonni mulda Erosioon kõige suurem suurte lagedate alade korral)
    Abinõud erosiooni vastu: Oskuslik maaharimine- terrass ja riba põllundus, õiged külvikorrad
    KÕRBETE levik----- Kliima muutused +inimtegevused (lisaks niisutatavate maade sooldumine), mis põhjustavad erosiooni (viimase 50 aastaga 1 miljard ha maad – kui palju km2 aastas??? Tegel kasvavas tempos )
    Sooldumise näide 1954 a Araali meri –Amu- darja ja Sõr-darja veed juhiti Karakaumi kanali abil niisutuskanalitesse- ( puuviljad , melonid, riis )-----Jõgede veetase langes-----mere tase langeb 1/3 –1/2 läind Paljandunud merpõhi kui soolakõrb- tuul kannab soola ümbruskonda---MELONITELE?????
    Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Selle tagajärjel laienevad kõrbealad pidevalt. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole.
    Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Keegi ei tea veel täpselt, millist mõju avaldab inimkonna saatusele kõrbete niisutamine. See võib tuua kaasa kliima jahenemise parasvöötmes ja troopikas , sest just kõrbest saavad need paigad oma soojuse.
    Kõrbestumine esineb aladel, kus on vähe sademeid või taimi. Viljakad alad hävinevad ning miljonid inimesed on selle tagajärjel sunnitud rändama. Igal aastal muutub Maal kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (23 000 ruutmiili) viljakat pinnast. Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja vee erosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ning hakkab liikuma.
    Erosioon Eestis
    Haritaval maal võib esineda pinnase erosiooni. Erosioon on pindmiste mullaosakeste ärakandumine maapinda mööda liikuva vee või tuulte mõjul. Erosiooni saab vähendada sobivate harimisvõtete ja viljavaheldusega, aga ka vastavate kultuuride kasvatamisega.
    Eesti tingimustes on looduslik (inimese kaasabita tekkiv) erosioon väga väike. Vee-erosiooni esineb vaid piiratud aladel Lõuna-Eesti küngastel. Tuuleerosioon on valdav.
    Lääne-Eesti  ja saartel. Nõlvadel põhjustab erosioon ka maaharimisest tingitud mullaosakeste mehaaniline ümberpaigutamine, millele võib järgneda vee-erosioon.
    Põllumajandusmaadelt erosiooni tõttu ärakantud materjal või taimetoitained võivad põhjustada veekogude mitmesugust reostumist.
    Erosiooni saab vähendada  kaitseribade rajamisega küngaste nõlvadele või veekogude kallastele. Tuulekaitseribad on soovitav rajada valitsevate tuultega risti 50…100 meetriste vahedega. Mehhaanilist erosiooni on võimalik vähendada mullaharimiskordade vähendamise, harimisagregaatide liikumiskiiruse piiramise ning töökäikude otstarbekama suunaga.
    Mullaharimistööd tuleks võimaluse korral teha risti nõlva kaldega ning tasastel aladel vältida kündmisel mulla nihkumist põllu keskosa suuna.
    Põhiosale Eesti territooriumist on iseloomulik nõrgalt lainjas või tasane reljeef. Vee-erosiooni esineb vaid piiratud aladel ja harilikult väga nõrgalt või nõrgalt.
    Tuule-erosioon on kivistel, keskmise ja raske lõimisega muldadel väheoluline. Kuna Lääne-Eestis ja saartel on Eesti keskmisest rohkem liiv- ja turvasmuldi ning ilmad tuulisemad, siis on seal ka tuule-erosiooni all kannatavate muldade osakaal Eesti keskmisest suurem.
    Tehnogeenne erosioon toimib kallaklikel aladel koos vee-erosiooniga või erandlikult ka tasastel maadel, kitsastel kraavidest piiratud põlluribadel, mida ülekaalukamalt on küntud keskele kokku.
    Põhja-Eesti lainjal moreenalal kohtab sageli põlde, kus üldilme järgi levivad rähkmullad. Tegelikult on taolistel põldudel kohati tegemist ulatusliku mullamassi ümberpaigutumisega. Kumeratel aladel esinevad tugevasti rähksed mullad kujutavad endast erodeeritud rähkmuldi, nõgusate alade mullad, aga deluviaalseid rähk-, leostunud… ja küllastunud muldi.

    3. Metsade hävitamine


    Maakeral 2 suurt metsavööndit 1. Parasvöötme metsad
    Lehtpuu(hävitatud-põllud) okaspuu Raie=taastum
    2. Troopilised vihmametsad
    Hävitamise tempo 50- 80????? ca ½ hävitatud
    Tagajärjed: 1. Ülemaailmne gaasiringe O2 produktsksiooni vähenemine ( Põletamine – CO2 emissioon viib samuti välja)
    Metsade hävitamine seotud Taime- ja loomaliikide vaesumisega. Metsades elutseb 50-90% Maa liikidest (kõige liigirikkamad on troopilised vihmametsad). Nende raiumine puidu saamiseks või metsamaa kasutamine muul eesmärgil (näiteks põllumaa, karjääri või veehoidla rajamiseks) kahandab paljude liikide jaoks sobivate elupaiku arvukust ja sellega ka bioloogilist mitmekesisust. Välja suremise põhjuseks on otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka keskkonna saastumine ) või võõrliikide pealetung jms. Ökoloogidele on ammu teada, et igal liigil on oma kujunemise, õitsengu ja hääbumise aeg, siiski on kindlaks tehtud, et inimtegevus on liikide hävimist tunduvalt kiirendanud. Arvatakse, et viimase kümnendi jooksul on välja surnud umbes 20% Maal elutsevatest liikidest.
    Erinevad teadlased hindavad Maal olevate liikide (nii taime- kui loomaliigid ) arvuks 5-100 miljonit (tõenäoliselt eksisteerib umbes 30 miljonit liiki). Kuigi see tundub veidrana, on enamus neist liikidest teadusele (inimesele) tundmata — nende elualaks on veel vähe uuritud vihmametsad. Vihmametsades arvatakse elavat 2/3 taimeliikidest ja näiteks koguni 80% kõigist putukaliikidest. Kuna järjest laieneva troopiliste vihmametsade raiumise ja põletamise läbi hävib väga palju piiratud levikuga liike, siis jääbki suur osa hävivatest liikidest teadusele tundmatuks. Aastas raiutakse maha umbes 170 000 km² troopilisi vihmametsi.
    Kui viimase 600 miljoni aasta jooksul on välja surnud keskmiselt 10 liiki aastas, siis 1970ndatel hävis inimtegevuse tulemusena keskmiselt üks liik päevas. On pakutud , et 1990ndatel hävib 12 minuti jooksul liik. Teadlased on hoiatanud, et kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid.
    Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (nn. kasvuhooneefekt ).
    Liigilise mitmekesisuse säilitamine on loomulikult oluline juba liikide endi seisukohalt, aga ka majanduslikult. Taimed on vajalikuks tooraineks mitmel alal; ainuüksi Hiina traditsiooniline meditsiin kasutab 5000 eri taimeliiki.
    Rio Konverentsil
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Põhilised globaalprobleemid #1 Põhilised globaalprobleemid #2 Põhilised globaalprobleemid #3 Põhilised globaalprobleemid #4 Põhilised globaalprobleemid #5 Põhilised globaalprobleemid #6 Põhilised globaalprobleemid #7 Põhilised globaalprobleemid #8 Põhilised globaalprobleemid #9 Põhilised globaalprobleemid #10 Põhilised globaalprobleemid #11 Põhilised globaalprobleemid #12 Põhilised globaalprobleemid #13 Põhilised globaalprobleemid #14 Põhilised globaalprobleemid #15 Põhilised globaalprobleemid #16 Põhilised globaalprobleemid #17 Põhilised globaalprobleemid #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-03-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 475 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 20 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sipelgass Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (20)

    nice9 profiilipilt
    nice9: Suhteliselt hea . Mõisted hästi seletatud , aitas mõistetest aru saada ja kt.ks õppida. Sisukas . Hästi tehtud töö !
    11:30 19-04-2010
    blayd3 profiilipilt
    blayd3: Sain siit mõningad asjad võetud enda töö jaoks. Oli abiks. Tänan!!
    19:04 28-02-2010
    mahalkita profiilipilt
    mahalkita: Oli abiks. Suheliselt head ja mõisted ilusti lahti seletatud
    11:56 09-12-2014


    Sarnased materjalid

    18
    doc
    GLOBAALPROBLEEMID
    97
    pdf
    Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
    16
    doc
    GLOBAALSED PROBLEEMID
    61
    doc
    Geograafia eksam
    30
    doc
    Üldgeograafia 10 kl
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    37
    doc
    Geograafia riigieksami materjal
    35
    doc
    Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun