jääda päikese kätte. Bakterväetiste säilivus on 1 aasta. Tähtsamad bakterväetised on: Mügarbakteriin moodustab taime juurtele mügaraid, milles seotakse õhulämmastik. Igale liblikõielisele perekonnale on oma spetsiifiline mügarbakteri tüvi. Rhizobium sp. (species) mügarbakterid liblikõielistel Azotobacter sp. Mügarbaktereid saab mulda juurde anda bakterväetistega. Nitragiin bakterväetis Risotorfiin kanduraineks madalsooturvas Perliin kanduraineks mineraal perliit (nt. Trifoperliin väetis ristikule) Asotobakteriin on mullas vabalt elav asotobakter, kes on võimeline siduma õhulämmastikku. Eritab mulda taime kasvu stimuleerivaid aineidja antibiootikume. Kasutatakse taimede lämmastiktoitumise parandamiseks. Fosforbakteriin lagundab mullas olevaid orgaanilisi fosforiühendeid. MINERAALVÄETISED, NENDE TOOTMINE JA KASUTAMINE 26. märts 2008
N, P, K esmajärgulised makroelemendid, peab väetistega lisama. Ca, Mg, S teisejärgulised. Ca üldiselt puudust ei ole, kui neutr. reaktsioon. Poolmikroelemendid Fe, Mn, (Si, Al). Mikroelemendid B, Cu, Mo, Zn, Co, (Na, Cl). Ultramikroelemendid Sr, Cs, Rb jne. Loodusfoonis. 2. Füsioloogiliste funktsioonide alusel: Mittemetallid taim kasutab org. aine valmistamiseks. C, O, H, N, S, P, B, Si. Leelismetallid esinevad taimed ioonilise kujuna, ei ole tugevalt seotud org. ühenditega, seega kergesti välja tõrjutavad. K, Na, Ca, Mg. Raskmetallid erikaalu ja tiheduse järgi. Kasulikud Fe, Mn, Cu, Zn, koobalt, molübteen. Kahjulikud plii, tina, elavhõbe. 3. Põletamise eraldumise alusel:
keskmiste pooride osatähtsus. Suureneb aga väga peente pooride osatähtsus. Nendes on aga väheliikuv vesi ja seega tihenenud muldadel ei ole taimedel mitte ainult õhupuudus, vaid kuumematel perioodidel ka niiskusepuudus. Tihenenud mullas väheneb õhusisaldus mullas, häiritud on vee- ja õhureziim, väheneb infiltratsioonivõime, liigniiskuse oht, väheneb oluliselt mittekapillaarsete pooride maht. Suureneb soojusmahtuvus (aeglasem soojenemine ja jahtumine). Häiritud on taimede toitumine st katioonide neeldumine on piiratud. Suureneb vastupanu taimejuurte ja vihmausside tungimisele mulda. Mulla tihenemine sõltub: - koormusest rehvile tuleks kasutada laiemaid rehve - rehvi survest mullale 5 Kui kallid on topeltrattad? Sõltuvad rehvi mõõtmetest Topeltrattad on mulla erisurve vähendamise ja traktori veojõu suurendamise kallis võimalus. Enam
See tähendab, et optimaalset töötlemisaega ei tohi mööda lasta. Edukas on äestamine sellisel juhul, kui umbrohi on idulehtede faasis (maksimaalselt kuni nelja leheni). Idulehtede faasis äestamisel hävib kuni 6070% umbrohtudest, kui umbrohul on 24 pärislehte hävitatakse 30 50% umbrohtudest, kui on lehti 68, jääb enamik umbrohtudest edasi kasvama. Kultuurtaimede seisukohalt tuleks äestada kas enne tärkamist või siis, kui taim on juba korralikult juurdunud (teraviljadel 3 lehe staadiumis) (tabel 1). Kui umbrohtudega on kaetud alla 10% põllu pinnast, siis mehaanilist umbrohutõrjet vaja teha ei ole. - ilmastikutingimused võivad harimistingimusi raskendada või isegi võimatuks teha. Töötlemisel peaks päev olema päikesepaisteline. Äestada tuleks kuiva ilmaga keskpäevasel ajal, sest kultuurtaimed on siis lõdvad (nõrk turgor) ja vastupanuvõime mehaanilistele vigastustele suurem. Keskpäevane
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
mittepakatuvast seemnisest · Viljadel on 10 heledat pikiribi, milles eeterõli kanalikesed · 1000 s kaal 3,5 4 g · 2,5-3% aniisiõli, 25-30% rasvõli Köömen · Kaheaastane · Vars 30 -80 cm · Õisik liitsarikas · Viljad on lapergused h.pruunid koosnevad kahest viljakesest · Vilja pinnal on 10 õlgkollast pikiribi, milles on eeterõli kanalikesed · Viljad sisaldavad 4-6 % eeterõlisid ja 14 -16 % · 1000 vilja kaal2,3-2,5 g Piparmünt · Võsundiline taim, 50-80cm · Varred hargnevad, lõpevad kobarja õisikuga · Lehed on piklik-munajad, alumine külg on karvane, siin on ka näärmed, mis eritavad eeterõli · Õied on väikesed, lillakasroosad või punalillad · Seemneid ei moodustu · Paljundatakse varre- ja juurevõsundeist · Esineb kaks teisendit- must ja valge piparmünt · Õli sisaldab 45-92% mentooli 36. Heintaimede liigid, jaotamine kasvukiiruse ja kasutamise järgi, nende kasvatamise iseärasused ja
Millised väetistega antavad taimetoiteelemendid on taimede eluks kõige vajalikumad? Põhjenda. 2 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Toitainete omastamine taimede poolt Taimetoitainete omastamine ehk sisenemine taime toimub lahustunud olekus. Lahuseid, millest taim toitaineid omastab, nimetatakse toitelahusteks. Looduses on kõige tähtsamaks toitelahuseks mullalahus. Tuntakse kahesugust toitumise viisi: a) juurtoitumine (juure kaudu toitumine); b) juureväline toitumine. Juurtoitumine (juure kaudu toitumine) Juurtoitumine on taimede peamine toitumisviis, mille korral taimetoitained sisenevad taime mullalahusest juurte kaudu ning sealt suunatakse nad edasi taimede maapealsetesse osadesse (Joonis 1).
Antropoökoloogia kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhteist, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele, looduskeskkonna mõju inimesele, inimese kohanemist keskkonnamuutustega jm. Rekreatsiooniökoloogia puhkealade ökoloogia. Maastikuökoloogia, käitumise ökoloogia, etnoökoloogia (uurib etnose kujunemise ja ainelise kultuuri arengu looduslikke tingimusi) jne. Kui subjektiks on taim fütoökoloogia; loom zooökoloogia; muld pedoökoloogia jne. Ökoloogia on seotud eelkõige erinevate bioloogiaharudega, nagu füsioloogia, geneetika ja biofüüsikaga, aga ka teiste loodusteadustega, nagu füüsika, matemaatika, geoloogia ja geograafiaga. Ökoloogias ja keskkonnakaitses kasutatavad uurimismeetodid 1) Eksperiment ehk katse loodusteaduste põhilisi uurimismeetodeid. Eksperiment on nüüdisteaduses
Kõik kommentaarid