Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine (1)

4 HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Agrokeemia
on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega.
Agros
– (kreeka.k) põld – põllukeemia – jaguneb taimekaitseks ja
väetusõpetuseks.
Agrokeemia
on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetise vahelisi vastastikuseid seoseid . (Akadeemik D.N. Prjansnikov).
TAIM Prjanisnikovi kolmnurk .
Vaatles
agrokeemiat kui keemilist
mikro - teadus, jättes välja mulla mikro- org organismid.
MULD VÄETIS
Agrokeemia
on rakendusteadus ,
mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada
põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta
mullaviljelust, nii et sellega ei
kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist .
Agrokeemia
on jätkuks keemiale, taimefüsioloogiale ja mullateadusele.
Inimene
Loom Masin
TAIM
Agro-
keemia
MULD VÄETIS
Kogu
maailmas, kaasa arvatud Euroopas on teravalt üles kerkinud mullatalitlusvõime hoidmise vajadus.
Põllumuldade
degradeerumine:
  • taime toiteelementide sisalduse langus.
  • mulla huumusseisundi halvenemine (huumuse sisalduse langus).
  • umbrohtuvus.
  • huumuskatte lahjenemine (sügavkünd).
  • muldade liigtihenemine (rasked masinad ).
  • muldade taashapestumine.
  • liigniiskus (kuivendussüsteemide amortiseerumine).
  • vajalike toiteelementide tasakaalustamatus.
  • mikroelementide puudus.

    AJALUGU


    • kuni 13saj. väetamise eelajalooline periood – kogemuslik lähenemine (väljaheided põllule, alepõllundus – põletati võsa).
    • 1471a. esimene teadaolev raamat agrokeemiast.
    • 1563a. ilmus Palissy töö, kus märgitakse, et taimed toituvad sooladest.
    • 1665a. esimesed teated mineraalväetiste kasutamisest.
    • 17saj. esimesed väetuskatsed.
    • 1766a. Valleriuse poolt avaldatakse taimede huumustoitumise teooria, mida ka 19saj keskel propageeris A.Thaer.
    • 1840a. J. von Liebegi ( 1803 -1873)kolm teooriat (on ka kaasaegse agrokeemia rajaja):

  • taimede mineraalse toitumise teooria
  • miinimumteooria – “tünnilaua seadus” – saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement .
  • toitainete täieliku tagastamise teooria – väetistega tuleb mulda anda sama palju toitaineid kui sealt saagiga eemaldame.
    • Prjanisnikov (1865-1948) kolmnurk.
    • Gedroits (1872-1932) – neeldumisnähtused mullas.
    • 1913a. rajas R.Steiner (1861-1925) Šveitsis Antroposoofia Seltsi ( alternatiivne väetamine, mahe, biodünaamilisd preparaadid , kuu seisu arvestamine ).
    • 1924-1928a. biodünaamilised preparaadid.


    EESTIS
    • C.R. Jakobson ( 1841 -1882), 1869a. “teadus ja seadus põllul” (soovitusi kasutatakse ka tänapäeval).
    • Dr. A. Eisenschmidt (1876-1914), mineraalkatsed.
    • Prof . A. Nõmmik (1882-1957) katsed mineraalväetistega.
    • Prof. O. Hallik (1906-1964) põldude lupjamine .
    • A. Piho (1924-1978) väetiste efektiivsus.
    • E. Raudväli (1926-1996) agrokeemia teenistuse rajaja (muldade väetistarbe määraja).


    Põllumajanduslik
    kõrgharidus.
    *
    Esimene põllumajanduslik kõrgkool Euroopas 1797a. Keszthely
    Agraarülikool.
    *
    Esimene Venemaal – 1834-1839a. Vana-Kuuste (mõis).
    *
    Esimene kõrgkool venemaal, kus õpetati agrokeemiat oli Tartu
    Ülikool (esimene agrokeemia loend 1803a.). Alates
    1836a.
    eraldi
    agrokeemia aine. Alates 1919a . hakati agrokeemiat õpetama eesti
  • Vasakule Paremale
    Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine #1 Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine #2 Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine #3 Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine #4 Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine #5 Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine #6 Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine #7 Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine #8 Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine #9 Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine #10 Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine #11 Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine #12 Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine #13 Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine #14 Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine #15 Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine #16 Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine #17
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 103 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor suslu Õppematerjali autor
    Agrokeemia mõiste, ajalugu
    Väetiskoguste väljendamisviisid,
    Taimede toitumine
    Toitainete osa taimede elutegevuses
    Mulla happelisus, lupjamine
    Lubjatarbeks määratavad elemendid
    Mulla pH mõju taimedele
    Toitainete neeldumine mullas
    Lämmastik & temaga seotud protsessid mullas

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    37
    pdf

    Agrokeemia konspekt

    Eesti Maaülikool Mullateaduse ja agrokeemia osakond AGROKEEMIA LÜHIKONSPEKT Koostanud AVO TOOMSOO Tartu, 2010, Täiendatud 2020 Sissejuhatus Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Akadeemik D. N. Prjanišnikov defineeris agrokeemiat kui teadust, mis uurib kolme põhiobjekti (taim, muld ja väetis) vahelisi vastastikuseid seoseid. Kaasaegses tähenduses on agrokeemia taimefüsioloogia, mullateaduse ja keemia piirteadus, mis käsitleb nende teaduste rakendamise võimalusi põllumajanduses taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllumajanduskultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia ajalugu • Kuni XIII saj. Eelajalooline periood – kogemuslik lähenemine.

    Biokeemia
    thumbnail
    50
    pdf

    Väetamine ja keemilised elemendid taimes

    Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 TAIMEDE TOITUMISE TEOORIAD 1840. aastal pani Saksa keemik Justus von Liebig aluse mineraalse toitumise teooriale, millele järgnes mineraalväetiste kasutamine põllumajanduses. Peale taimede mineraalse toitumise teooria andis J. von Liebig agrokeemiateadusele veel kaks olulist teooriat, millised veel praegugi peetakse taimede toitumise teooria nurgakivideks. Need on: 1. miinimumseadus („tünnilauateooria“) — ütleb, et saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement või mõni ebasoodne kasvutegur (nt niiskus, temperatuur, umbrohtumus, taimekahjurite ja –haiguste olemasolu jne). 2. toitainete täieliku tagastamise teooria — mille põhjal tuleb toitaineid väetistega mulda tagasi anda nii palju, kui palju me neid saagiga eemaldame.

    Aiandus
    thumbnail
    11
    doc

    Agrokeemia eksami küsimuste vastused

    1. Muld kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale ­ väga olulise tähtsusega on taimede toitumise siseukohalt mullalahus,sest lisaks veele saavad taimed siit ka toitaineid. Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taime seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2

    Agrokeemia
    thumbnail
    5
    rtf

    Kordamiskiisimused agrokeemias

    Kordamiskiisimused agrokeemias 1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale ­ Omad iseregulatsioonivõimet. Ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas · Kaod ­ NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad ­ 3. Kaalium ja tema vormid mullas ­ Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades

    Keemia
    thumbnail
    6
    rtf

    Agrokeemia kordamisküsimuste vastused

    Kordamiskiisimused agrokeemias 1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale Omad iseregulatsioonivõimet. Ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas · Kaod ­ NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad ­ 3. Kaalium ja tema vormid mullas ­ Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades

    Taimekasvatus
    thumbnail
    6
    odt

    Agro kontrolltöö

    1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale. Taimetoitained on molekulid (CO2, O2, H2O) või ioonid, milledena elemendid taimedesse sisenevad. Taimed omastavad toitaineid lahustunud kujul. Lahuseid, millest taim toitaineid omastab, nimetatakse toitelahusteks, milleks looduses on mullalahus. Taimed omastavad toitaineid nii mullalahusest, kui ka tahke faasi poolt neelatud elemente (peamiselt ühevalentseid katioone). Taimedel eristatakse juurtoitumist ja juurevälist toitumist. Toitainete omastamisel eristatakse pasiivset (transpiratsioon ja diffusioon) ning aktiivset (asendusadsorbtsioon) toitainete omastamist. Lämmastik .Tähtsaim element kogu orgaanilise maailma elutegevuses. Puudusel pidurdub taime

    Agraarpoliitika
    thumbnail
    4
    doc

    Agrokeemia

    1. Muld kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale – väga olulise tähtsusega on taimede toitumise seisukohalt mullalahus, sest lisaks veele saavad taimed siit ka toitaineid. Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taim seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas – lämmastik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda. mullas oleva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: *Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas

    Agraarpoliitika
    thumbnail
    14
    docx

    VÄETAMISÕPETUS

    · Mitmeaastased söödakultuurid 26,42% · Kaunvili 2,1% · Kartul 1,11 % · Söödajuurvili 0% · Avamaaköögivili 0,49% Teraviljade kasvupind 1. Oder 2. Nisu 3. Raps 4. Kaer 5. Rukis 6. Hernes 7. Segavili 8. Tritikale 9. Tatar Saak 2012 1. Taliteravili 2. Suviteravili 3. Taliraps 4. Suviraps 5. Kaunvili 6. Õlilinaseeme Agrokeemia = põllukeemia · Väetamisõpetus Taim- muld- väetis · Huumustoitumuse teooria -kuni 19. saj alguseni -Aristoteles - Vallerius, Thaer · Justus Von Liebig- mineraalse toitumise teooria · ,, Tünnilauateooria " · Toitainete täieliku tagastamise teooria Väetiskoguste väljendamine · Väetis -kg/ha ;t/ha (200kg/ha ammoomiumsalpeetrit) · Toiteelement (N, P, K, Mg, B jne) -kg/ha (80kg/ha N; 15kg/ha P jne)

    Maastikuhooldus




    Kommentaarid (1)

    Pauvau123 profiilipilt
    Pauvau123: Hea ja sisukas materjal
    15:46 31-10-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun