Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hoonete ehitustehniline uuring (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Fassaadibetooni olukord on üldiselt alates 1979 ehitatud majades üsna normaalne, nõuetele ei vastanud ainult üks proov, lubatud piiri ületati vähe.paneelmajade paneelide tsemendisisaldus olin suurem kui normaalne , sellest võivad tekkida praod , külmakindlust vähendada.
Armatuuurraudadel esines mõneti korrosiooni kuid enamasti oli kõik normaalne. Õhulekkearv oli väiksem kui peaks olema, tuleks arvestada kuttesüsteemi ja ventilatsiooniga, need teevadühtse terviku mis parandavad korteri sisekliimat. Kõige suurem probleem oli välispaneelidesse projekteeritud külmasillad . Puudused esinesid paneelide vuukide juures, neid tuli täita. Probleemsed olid ka suurte paneelmajade katused, kalded olid valed, korstnad lagunenud ja vähene õhuliikumatus. Rõduplaatidel esinesid suuremat sorti kahjustused, mis tulenesid veetõkke puudumisest või selle kahjustusest. Märgades ja niisketes korterites esines hallitust ja veetõkke läbijooksu vähe, Pinnaniiskused olid suured segistite ja pesumasinate lähedal. Probleeme oli ka tuleohutusega, uksed ei olnud piisavalt tulekindlad ja puudused akende osas, aknad olid vahetatud ja ventilatsiooni polnud renoveeritud. Üksiku korteri ühtsest
Vasakule Paremale
Hoonete ehitustehniline uuring #1 Hoonete ehitustehniline uuring #2 Hoonete ehitustehniline uuring #3 Hoonete ehitustehniline uuring #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kkristjank Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik 2011

Ehitusfüüsika
thumbnail
52
pdf

Energiasääst kortermajas

aastat. Peale taasiseseisvumist 90ndate alguses langesid Eesti ehitusmahud terveks kümnendiks rohkem kui viisteist korda. Põhjuseid ehitusmahtude vähenemiseks oli mitmeid, alustades üleminekuperioodiga seotud ebakindlustest ja ehituse finantseerimisraskustest ning lõpetades erastamis- ja kinnistamisprotsesside aegluse ning erastamisega seotud omandivaidlustega. Madalseisak jätkus ka 2000ndate alguses. Praegustel omanikel tuleb üha suuremat tähelepanu pöörata olemasolevate hoonete säilitamisele: renoveerimisele, eluea pikendamisele ja väärtuse tõstmisele. Nende ettevõtmiste juures tuleb samal ajal tingimata tähelepanu pöörata ka energiaressursside säästlikumale kasutamisele. Eelkõige puudutab see soojusenergia säästlikku kasutamist, mis kulub hoonete kütmiseks ja sooja vee saamiseks, aga samuti elektrienergia ja külma ning sooja vee mõistlikku tarbimist. Mõistlik on elamus juurutada energia, sooja ja külma vee tarbe jälgimiseks kindel süsteem.

Füüsika
thumbnail
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

oskamatult, kasutades vanadele ehitistele sobimatuid materjale. Tihti on ümberehitused ja renoveerimistööd aga rikkunud puithoonete ehitusfüüsikalist toimimist ja sisekliimat. Ehitusfüüsika ja sisekliima osas võib välja tuua neli olulist muutust:  oluliselt suurem veekasutus siseruumides;  vanade ahjude ja pliitide asendamine uutega või uute keskküttesüsteemide kasutuselevõtt;  seni aastaringi köetavate hoonete muutumine perioodiliselt köetavateks või talvel kütmata hooneteks;  hoonete renoveerimine ja lisasoojustamine võib muuta (nii parandada kui ka halvendada) aastakümnetega väljakujunenud tarindite soojus- ja niiskusrežiimi. Need aspektid muudavad hoonepiirete niiskustehnilist toimivust. Ilma kasutuseta ruumide kütmist võib käsitleda põhjendamatu energiakuluna. Lisaks muutunud ehitustraditsioon

Ehitiste renoveerimine



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun