Hoonete ehitustehniline uuring (0)

Fassaadibetooni olukord on üldiselt alates 1979 ehitatud majades üsna normaalne, nõuetele ei vastanud ainult üks proov, lubatud piiri ületati vähe.paneelmajade paneelide tsemendisisaldus olin suurem kui normaalne , sellest võivad tekkida praod , külmakindlust vähendada.
Armatuuurraudadel esines mõneti korrosiooni kuid enamasti oli kõik normaalne. Õhulekkearv oli väiksem kui peaks olema, tuleks arvestada kuttesüsteemi ja ventilatsiooniga, need teevadühtse terviku mis parandavad korteri sisekliimat. Kõige suurem probleem oli välispaneelidesse projekteeritud külmasillad . Puudused esinesid paneelide vuukide juures, neid tuli täita. Probleemsed olid ka suurte paneelmajade katused, kalded olid valed, korstnad lagunenud ja vähene õhuliikumatus. Rõduplaatidel esinesid suuremat sorti kahjustused, mis tulenesid veetõkke puudumisest või selle kahjustusest. Märgades ja niisketes korterites esines hallitust ja veetõkke läbijooksu vähe, Pinnaniiskused olid suured segistite ja pesumasinate lähedal. Probleeme oli ka tuleohutusega, uksed ei olnud piisavalt tulekindlad ja puudused akende osas, aknad olid vahetatud ja ventilatsiooni polnud renoveeritud. Üksiku korteri ühtsest keskküttesüsteemist väljalülitamisel kasvab naaberkorterite soojustarbimine. Kütteta korteri mõju naaberkorteritele avaldub ligi 28% kütteenergia tarbe tõusus, võrreldes köetud olukorraga. Naaberkorterite kütteenergia tarbe tõus on veelgi suurem olukordades , kus kütteta korter paikneb otsaseinas või ülanurgas. Korteri kütte väljalülitamine ja kütte eest maksmisest keeldumine ei ole põhjendatud. Kuna korteritevahelised vaheseinad ei ole soojustatud , võib ka seinte pinnatemperatuur langeda liialt madalale. Soojus oli enamastinormaalne, niiskus oli kõrgem enamasti kui peaks olema. Hoonete algolukorras, enne igasuguseid renoveerimistöid, on nende keskmine soojustarbimine on 191 kWh/(m2·a), see suurus on esitatud hoone köetava pinna kohta. Erinevate hoonete puhul on kõrvalekalded -25 kuni +36 kWh/(m2·a). Tegeliku olukorra madalamad soojuse eritarbimised on tingitud eelkõige puudulikust ventilatsioonist. Elamute energiatõhususe parandamine on möödapääsmatu. Energiatõhususe parandamisele tuleb läheneda komplekselt: vaja on lisasoojustada välispiirded, renoveerida kütte- ja ventilatsioonisüsteemid ja soojavarustus .