Hoone- ja soojusautomaatika (0)

Hoone- ja saoojusautomaatika
Soojusmootorid
Üldandmed ja mootorite liigitus
Kütuse põlemisel silindril paisub gaas paneb enamjuhtudel kolvi liikuma kusjuures ja kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga.
Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik
1. Gaasi jaotusmehhanism( klapid ), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris . 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4. Jahutussüsteem
Ehituse järgli liigitatakse mootorid 1,2 ja enam silindrilised mootorid.
Kasutusala järgi liigitatakse: on mobiilsed mootorid ja statsionaalsed mootorid kusjuures mobiilsed mootorid on laevamootorid, nii bensiini kui diiselmootorid. Statsionaalsed otto ja diisel mootorid üle 1000kW mida kasutatakse elektri ja soojuse tootmiseks koostootmise jaamades. Tarvitatava kütuse järgi liigitatakse gaasi mootorid, kergevedelkütuse mootorid(ottomootorid) ja destilleeritud raskevedelkütuse(diiselkütuse mootorid) ja siis mitte destileeritud raksekütuse mootrid(laevadel kasutatavad diisel mootorid). Edasi põlemiseks vajaliku küttesegu moodustamise seisukohalt mootorid jagunevad silindri sisese küttesegu moodustumisega mootorid- diiselmootorid ja silindrivälise küttesegu moodustumisega- bensiinimootor. Uutel mootoritel sissepiritse kollektoris.
Käigukiiruse järgi klassifitseeritakse mootorid omakorda madalapöörete arvuga mootorid (300-600pm)-diiselmootorid. Suurepöörlemis kiirusega mootorid (1000-3000pm)-diisel, traktorid, autod. Ottomootorid need on kõik kiirekäigulised ulatuvad 3000 ja rohkem.
Mootori silindris üksteisele järgnevaid protsesse alates küttesegu sisenemisest, või ohu sisenemisest lõpetades gaaside väljalaskega nim mootori töötsükliks.
Kogu töötsükli osa, millevältel kolb liigub alumisest surnudseisust ülemisse või ülemisest alla nim töötaktiks. Kusjuures 4taktilistes mootorites liigub kolb terve töötsükli vältel ühest piirasendist teise 4korda.
Vahe alumise ja ülemise surnud seisu vahe (S) on kolvi käik.
Ruumi, mis moodustub silindri kaane ja kolvi põhjavahel, kui kolb asetseb ülemises surnud seisus nim põlemiskambriks. Mootri üheks oluliseks konstruktiivseks parameetriks on kolvikäidu ja silindri läbimõõdu suhe, mis kõigub 0,7-2,2 kusjuures kiirekäigulised mootorid on see suhte väiksem võrne kui 1.
Silindritöömaht
Mootoritöömaht silindritöömahtude summa I*Vh
I-silindrite arv
Vh- silindrite maht
Silindrikogu maht Vs=Vh+Vc
Ɛ=Vs/Vc – surveaste ehk kompressiooniaste
Sisepõlemismootori juurde kuuluvad järgnevad mehanismid ja seadmed
1. Gaasijaotus mehanism- korraldab kütusesisselaset ja heitegaaside eemaldamist ja väljalaset, tema ülesandeks on avada klappe, tema juurde kuulub nukkvõll.
2. Süütemehanism- see on mootoritel kus ei ole ettenähtud süütamine(ottomootorid)
3.Toiteseadmed- karburaator mootoritel
4. Õlitusseadmed – hõõrdepindade määrimiseks
5. Jahutusseadmed- mootoriploki jahutamine
4Taktilise mootori tööprotsess(töötsükkel) toimub mootori kolbi 2he edasi-tagasi käigu jooksul, millele vastab väntvõlli 2pööret, iga käigu vältel leiab aset üks töötakt ja need 4 takti on sisselasketakt , survetakt, töötakt, väljalasketakt.
Taktid :
Sisselase- kujutab edast lõiku, mis algab punktis a
Silindri täitumist põhjustab alarõhk, mis tekib alumise surnud seisu kohal.
Sisselase algab varem, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu a’ ja lõpeb peale seda kui kolb on läbinud ülemise surnud seisu punktis b
Komprimeerimise takt b-c, küllalt keeruline termodünaamiline protsess ja komprimeerimine toimub mööra polütroopset protsessi. Rõhk tõuseb, temp tõuseb.
Töötakt c-z-d, kusjuures komprimeerimis protsessi lõpus punktis c süüdatakse kütus ja algab põlemine, sellelejärgneb paisumine , süüdatakse kütus, kolb liigub alumise surnud seisupoole
Väljalaske takt, selle takti vältel toimub väljasurumine, algab d-e
Sisepõlemis mootori ökonoomsuse näitajad
1. mootori efektiivvõimsus Pe= Pi-Pt=ηm*Pi kW, kusjuures Pt on võimsus, mis kulutatakse mootori erinevates sõlmedes hõõrdumisele, kusjuures see vahe
Pi on mootori indikaator võimsus, sõltub Pi=piVh*n*i/z kW
Pi-indikaator rõhk
Diagrammil joonis 4 on ühe töötsükli tegelik töö silindris, tähistatud A.
Ühetöötsükli jooksul sooritatud töö on sooritatud +A -A’ algebraline summa, kusjuures pind A kujutab paisumis protsessis sooritatud tööd. A’ kulutatud töö. Kulutatakse abitaktide (sisse ja väljalase ) läbiviimiseks, sest klapid omavad minisugust hüdraulilist takistust, sellejaoks kulutatakse tööd. Ja selle pidala A järgi. Selle järgi saab arvutada keskmise indikaator rõhu
pi= A/a*m A-indikaator töö pindala, mis määratakse vahetult indikaator diagrammilt planimeeteerimise teel. Igal planimeetril on olemas oma mastaap , mille ühikuks on (mm/MPa)-m p0 on paromeetriline rõhk. Pa sisseimemise alarõhk. Vh-kolvikäigu maht.
See indikaator rõhk on käsitletav teatud ristküliku 1.2.3.4.- selle ristküliku pindala = A.
n(p/s)- indikaator võimsus. Ühe töötsükli indikaatori töö võib arvutada Li= piVh(KJ)
Mootori võimsuse tõstmiseks on vaja suurendada kolvide arvu või suurendada silindri läbimõõtu, mida suuremad silindrid seda suuremad on inertsjõud. On võimalik suurendada ka pöörete arvu aga pöörete arvu suurendamine on võimalik ainult väikse võimsusega mootorites. Kasutatakse Ülelaadimist (diisel ja ottomootorites)- tõstetakse mootori silindrisse sisse antava õhurõhku, sellega suureneb täitetegur ja see täitetegur tähistatakse ηv suhet silindrisse antava õhu või gaasi massi suhet mootoritöömahtu. M1/ρ*Vh- mootori töömahtu täitev töömass. ηv=M1/ρ*Vh selle tagajärjel suureneb võimsus. Selliseid mootoreid nim ülelaadimisega mootoriteks. Turbomootorid või kompressormootorid, olenevalt millist ajamit kasutatakse rõhutõstmiseks.
Trubiin jõumasinad
1.Auru trubiinid- soojusjõu masina, kus veeauru siseenergia ja potensiaalne energia muundatakse esmalt kineetiliseks energiaks(düüsides) ja düüsides antakse auruosakestele suur kiirus ja suur kineetiline energia ja see järel see aurujuga suunatakse trubiini töölabade vahelistesse kanalitesse ja seal toimub auru paisumine ja voolava aurujoa poolt tekitatakse jõud mis mõjub töölabadele, labade nõgusapoole poolt ja trubiini ketas ja rootor hakkavad pöörlema ja labade vahel kineetiline energia muutub mehaaniliseks (kasulikuks)tööks.
Ehituselt nii auru kui gaasi turbiinid on rotatsioon masinad, mis koosnevad staatorist(korpus) ja rootorist( turbiini võimendi koos ketaste ja labadega ).
Võrreldes sisepõlemismootoritega on turbiin lihtsama ehitusega. Võrreldes kolb masinatega on tal järgmised eelised: täielik tasakaalustatus, st et inertsjõud puuduvad, ühtlane pöördemoment, suhteliselt väikesed massid ja kabariidid. Auru, gaasi turbiinidega on võimalik saada suuri võimusi, suuremaid kui kolb mootorid, seejuures suhteliselt väikeste kabariitidega. Nad töötavad veel väiksema müraga kui kolbmootorid ja puudub igasugune vibratsioon . Puudused auruturbiinidel: madalam kasutegur seda seetõttu, et auruturbiinide puhul suur osa protsessi juhitud soojusest läheb kaduma turbiinist väljuva auruga. Auru ja gaasi turbiini puhul kasutegur sõltub koormusest.
Eelised: täielik tasakaalustatus, ühtlane pöörde momenrt mistahes asendis, suhteliselt väikesed massid ja kabariidid võrreldes sama võimsusega kolbmootoritel; on võimalik saada suuri võimsusi see juures suhteliselt väikeste kabariitideka. Nende eeliste tõttu on nende tööresurss on palju pikem. Töötavad väiksema müraga.
Peamised puudused: madalam kasutegur, seda seetõttu, et protsessi juhitavast soojusest läheb kaduma auru juhitavast soojusest läheb kaduma. Aurutrubiinide puhul kasutegur sõltub koormusest. trubiineides on kõrged temperatuurid.
Turbiin mootori tööprotsess
Rõhu astme mõiste
Soojus energia muundumine kasulikuks tööks nii auru kui gaasi trubiinides on analoogne . Kõrge potsiaaliga soojuse muundumine kasulikuks tööks vahepealse kineetilise energia suurendamises düüsides moodustab üldise trubiini tööprotsess. Muundamise esimene etap toimub düüsides. Teine osa toimub töölabadel mis paiknevad kettal kus aur paisub ja teeb tööd. Paisumise protsess toimub ligilähedaselt adekvaatse protsessis. St. Et tööks muundamise protsess on võrdeleine gaasi v auru etalpia muutumisega. Tänapäeva aurutrubiinedes kasut kõrgeid parameetreid: rõhk 25MPa ja temperatuur 225t. Et töötaks suurema kasuteguriga ss töötatakse suure vaakumiga. Mida suurem on rõhkude vahe seda suurem kasutegur. Võimsate aurutruybiinede astmete arv 500+ MPa võib olla 20 või rohkemgi kuni u 35. Düüsid on kinnitatud korpusesse jäigalt.
Joonis1 lk 1 üheastmelise aktiivturbiini põhimõtteskeem.
Düüsvõre- kõik tüüsid kokku
Töövõre- labad kokku
Kui gaasi v auru paisumine rõhuastmes toimub ainult düüsides (joon1.) ja töölabade vahel mingit paisumist ei toimu, ss nim astet aktiivastmek. Üheastmeline trubinni- aktiivturbiin. Selleks et tai paisuks, selleks peab töövahelistekanal konstantse ristlõikega(ristlõige ei muutu), seljuhul toimub vooluse suuna muutus ja voolus tekitab jõud. Kui aga lababadevahelised kanalid kitsenevad, ss toimub töölabadel täiendav paisumine ja osa selle astme hetalpia langust muundub kineetiliseks energiaks töölabade vahel ja ss rõhk langeb ja lisaks sellele tekib reaktiivjõud mis on suunaatud põhivoolusele vastassuunas ehk põhijõule vastassuunas. Sellist astet nim reaktiivsusega astmeks. Reaktiivsuse kvantiivseks hindamiseks kasut reaktiivsuse astme mõistet(e. Reaktiivsus ). Tähistatakse ρ=h1-h2/h0-h2
H1 on entalpia töölabade ees
H2 on entalpia on väljumisel töölabadest
Seega reaktiivsus näitab milline osa astme kogu entalpialangust paisub töölabadel. Trubiini ehituses pakuvad huvi trubiini ehituse praktikas kus ρ jääb 0 i ja 0,6e vahel. Kui ρ(roo) oleks 0 ss oleks tegemist puhtal kujul aktiivse astmega. Selliseid astmeid ei kasutata eriti(puhtaktiiv astmeid). Tavaliselt aktiiv asteρ=0...0,15, see on ökonoomsem. Reaktiiv tüüpi astmeid nim kus roo on 0,4...0,6 e. u.0,5.
Joon2. Mitmeastmelise aktiivturbiini põhimõtteskeem.Kiirus tõuseb,Tüüsis rõhk lange, kiiru langeb ja läheb II-e. Jne. Töölabadel rõhk kuskil ei lange.
Reaktiiv trubiini põhimõtte skeem joon3
Tavaliselt kasut trummerrootorit mis on seest õõnes mille külge on kinnitatud töölabad kus toimub paisumine ja nende vahel juhtlabad ehk düüsid(kinnitakud korpuse kylge).roo ρ=0,4...0,6 e u 50%. Reaktiiv trubiinidele on iseloomulik rootorile suurte teljesuunaliste jõudude mõjumine turbiini töö ajal.mille peamiseks põhjuseks on aururõhkude erinevus iga töölabade ringi ees ja järel.
Tasakaalustus ketta ...poole mõjub reaktiivjõud F1 ja nüüd ruum mis on tasagaalustus ketta taga on ühenduses toruabil.
Aktiiv ja reaktiiv trubiinide võrdlus:
*Võrreldes erinevaid trubiini tüüpe tuleb silmas pidada, et kui aktiiv trubiinides auru rõhk töölabade ees ja järel on võrdne v erineb vähe, ss reaktiiv trubiinides toimub aurupaisumine ka töölabadel. Ja selle vältimatu eelduseks on suur rõhulang, mis põhjustab reaktiivjõu.
*auru entalpia lang trubiini rõhuastmes rootori samal ringkiirusel, mis reaktiivtrubiinide korral on 2 korda väiksem kui aktiivtrubiinides ja tänu sellele reaktiivtrubiini õhuasmete arv on 2korda suurem võrreldes aktiivtrubiinides. Seega trubiini kabariidid , mass ja maksuvus
* Kui akt trubiinid võivad olla sõltuvalt otstarbest ja võimsusest olaa 1 või mitmeasmelised, ss rekt trubiinid on ain mitmeastmelised.
Trubiinide klassikatsioon:

• Rõhu astmete alusel
  

*mimeastmelise(aktiivsed ja reaktiivsed)
*üheastmelised

• Auru vooluse suuna alusel-tellik trubiinid(voolus on pikki telge), radiaal trubiinid(auru voolus siseneb telje suunas aga ss teeb 90 kraadise pöörde ja liigub teljepöörlemise risti suunas)
  
• Tööpõhimõtte järgi(Aktiiv ja reaktiiv trubiinid)
  
• Soojusprotsessi iseloomu järgi
  
• Kondensatsioon trubiinid reguleerimata vahelt võtmat- aur paisub sügava vaakumine (0,004MPa sügalvaakum)
  
• Kondensatsioon turbiini reguleeritavate vaheltvõttudega termofikatsiooniks(soojusvarustuseks). Kütte vaheltvõtt tarbijatele, tööstustele
  
• Vastu rõhuga turbiinid(termofikatsioon trubiinid)- rõhk trubiine järel on kõrgem kui atmosfääri rõhk ja kondensaator puudub,
  
• Halvendatud vaakumiga trubiinid- kondensaator on olemas aga vaakum ei ole nii sügav, vaakum on 0,07...0,08.
  
• Rõhu järgi- 15-25 kõrgrõhu
  
• Statsionaalsuse järgi- statsionaalsed aurutrubiinid ja mitte statsionaalsed(yks on paigal teine liigub(statsionaalne ei liigu))
  

Gaasi trubiinid
Sarnaneb aurutrubiiniga.
Erinevus: auru asemel paneb rootori tööle gaas. Gaasi algrõhk ei ole suur. Temperatuur 900-1000 kraadi. Materjal gaasitrubiinis peavad olema kõrgeltlegeeritud terased. Trubiinist väljuv gaasi temp on 400-500 kraadini. Kasut komplimeeritud õhu eel soendamiseks; saab juhtida utilatsiooni kateldesse
Elektri jaamades kasut trubiine võimsusega 400,600 MW.
Võrreldes aurutrubiindega on eelised:
*aurukatelt pole vaja
*puudub vajadus elektri järgi
*kiiire käivitus
Puudused:
*kallimate kuumuskindlate eriteraste kasutamine trubiini põhi detailide valmistamiseks.
*suurem maksumus
*labade ja läbivooluosade kiirem kulumine
*sagadaste regulaarsete hoolsuste vajadus
*väiksem eluiga
Trubiini võllilt saadav mehaaniline võimsus ulatub max kuni 40%-ni ja see on mõnevõrra madalam kui aurutrubiinide korral.
Gaasitrubiine kasut sellistes piirkondades kus on väga vähe vett.
Kasutatav soojuslang Δh=h1-h2 ei ole eriti suur. Mõõdukas. Seda see tõttu et gaasi algrõhk ei ole eriti suur p1=0,6...1,3MPa ja asmete arv ei ole ka eriti suur. Nt 1500KW võimsusega gaasitrubiini puhul on aint 5 astet. Järelikult see mõjutab soodsalt kasutegurit. Mõõduka soojuslangu tõttu tuleb gaasi kulu küllaltki suur võrreldes autrubiiniga. G=(kg/KWh) on seitse kuni 10 korda suurem. Seetõttu gaasitrubiin, tüüsid ja töölabad tulevad sobiva kõrgusega. Kuid suur gaasi kulu komplitseerib(raskendab) suure võimsusega gaasitrubiinide ehitamist. Kuna astmete arv on suhteliselt väike, ss saab kasutada reaktiivastmeid. Kuna gaasitrubiinidel sissetulev rõhk on suhteliselt väike, seetõttu kujuneb konstruktsioon kergemaks, väiksem metalli kulu ja odavam.
Gaasitrubiin seade koosneb:
Gaasitrubiin, kompressor, põlemiskamber, regeneratiivne õhu eelsoendi.
Joon 5 põlemiskamber
On tavaliselt silindrilise kujuga. Mistahes tüüpi põlemiskamber omab kahte tsooni.1) aktiivne põlimistsoon mis asub põleti lähedases tsoonis. 2) segamise tsoon.
Orgaanilised kütused, kasutakse soojuselektrijaamades
Orgaaniliseks kütuseks nim kütust mida saadakse maapõuest, koosnevad süsivesinikühendidest.
Kütused jagunevad: looduslikud(kaevandatavad, on tekkinud taimsetest jäänustest) ja tehiskütused(loodusliku kütuse ümbertöötlemised saadavad)
Agregaatoleku järgi võivad olla vedelkütused, gaaskütused, tahkedkütused.
Looduslikuks tahketeks kütusteks on puit, turvas , pruunsüsi, kivisüsi, antratsiit, põlevkivi.
Võrreldes aurutrubiindega on eelised:
*aurukatelt pole vaja
*puudub vajadus elektri järgi
*kiiire käivitus
Puudused:
*kallimate kuumuskindlate eriteraste kasutamine trubiini põhi detailide valmistamiseks.
*suurem maksumus
*labade ja läbivooluosade kiirem kulumine
*sagadaste regulaarsete hoolsuste vajadus
*väiksem eluiga
Trubiini võllilt saadav mehaaniline võimsus ulatub max kuni 40%-ni ja see on mõnevõrra madalam kui aurutrubiinide korral.
Gaasitrubiine kasut sellistes piirkondades kus on väga vähe vett.
Kasutatav soojuslang Δh=h1-h2 ei ole eriti suur. Mõõdukas. Seda see tõttu et gaasi algrõhk ei ole eriti suur p1=0,6...1,3MPa ja asmete arv ei ole ka eriti suur. Nt 1500KW võimsusega gaasitrubiini puhul on aint 5 astet. Järelikult see mõjutab soodsalt kasutegurit. Mõõduka soojuslangu tõttu tuleb gaasi kulu küllaltki suur võrreldes autrubiiniga. G=(kg/KWh) on seitse kuni 10 korda suurem. Seetõttu gaasitrubiin, tüüsid ja töölabad tulevad sobiva kõrgusega. Kuid suur gaasi kulu komplitseerib(raskendab) suure võimsusega gaasitrubiinide ehitamist. Kuna astmete arv on suhteliselt väike, ss saab kasutada reaktiivastmeid. Kuna gaasitrubiinidel sissetulev rõhk on suhteliselt väike, seetõttu kujuneb konstruktsioon kergemaks, väiksem metalli kulu ja odavam.
Kutslikud tahked kütused- saadakse looduslikest kütustest. Koks- toodetakse spets ahjudes kivisöe kuumendamisel ilma õhujuurdepääsuta, eraldub gaas ja jääb koks-90%süsinikku.
Turbabrikett, töödeldud puit- hakkpuit, metsahake, piutbrikett, puitgraanulid.
Looduslikud vedelütused- nafta masuut, põlevkivi masuur
Gaas- maagaas
Loodusliku gaasi alla käib- naftagaas "rasvanegaas"- sisaldab küllalt palju raskeid süsivesinikke
Kütustekoostis:
Tahked ja vedelkütused koosnevad 3põhi osast. 1. Orgaaniline osa või tema orgaaniline mass
2. Mineraalaine 3. Niiskus
Esitakse yksikute kytuse elemendi massi protsentidena c0+H0+N0+S0=100%
Peale selle on veel kuivmassi koosis- on mass mis niiskust ei sisalda.
CK+HK+NK+OK+SK+AK=100%
Väävel koosneb orgaaniline väävel, poliitne väävel, sulfaatneväävel
S=s0+Sp+Ss
Kütuste põhilised karakteristikud
Tahked kütused
*Kütuse niiskus:
a)väline niiskus paikneb kütuse välispinnal, poorides.
b)sisemine niiskus – hüdruskoopne niiskus, see eraldub kütuse kuumutamisel üle 100 kraadi
põlevkivi 0,5...5%
Mida suurem on niiskus seda kulukam on transport. Niiske kütus külmub vaguni seinte külge.
* mineraalosa ja tuha sisaldus:
Liiv, kaltsium ,mineraal osad, ja mitmed mittelahustuvad osad ja neist tekib tuhk .
Põlevkivil on 50..60 % tuha sisaldus.
*kütuse lendosad ja koks:
V%. Määratakse katselisel teel laborites.
*Kytuste kütteväärtus: on soojushulk mis eraldub 1 kg tahke v vedal kütuse v 1 m3 kohta Q(Kj/kg, MJ/kg, KJ/m3) . määratakse katselisel teel.
Alumiseks kütteväärtuseks nim kütuse proovi põletamisel eralduvat soojushulka, mis vabaneb kui põlemisel tekib veeaur ei kondenseeru. Juhul kui veeaur kondenseerub, katlas eraldub soojust, ülemine kütteväärtus on suurem. Alumise kütteväärtuse saab arvutada ülemise kütteväärtusega
Qat=Qüt-QH2Okond
Vedelkütuste täiendavad kateristikud:
Tuleb arvestada põletamisel:

• Viskoosus (vt hüdraulikast)
  
• Leektäpi t0
  
• Süttimis t0
  
• Hangumis t0
  
• Isesüttimis temp(500-600kraadi)
  

2)Leekpuntt temp nim vedel kütuse min temp mille aurud lahtise leegi juurde viimisel , ss aurud süttivad koheselt ja ka kustuvad . Kütused põlema ei lähe.
3)Süttimis temp on kui lahtiseleegi juurdeviimisel koheselt aurud süttivad ja sellele järgnevalt süttib ka kütus. See on u 60/70 kraadi kõrgem.
4) hangumis temp on temp millest alates katseklaasiga 45 kraadise nurga all kallutatud marsruudi pindjääb 1 min jooksul muutumatuks.
Gaaskütuse täiendavad karakteristikud:

• Gaasi absoluutne tihedus ja suhteline tihedus
  

ρgaas
C3H8 -ρ=1,97kg/m2
C4H10 - ρ= 2,6kg/m2

• Gaaside plahvatuspiirid: igal gaasil on 2 plahvatuspiiri-
  

1.alumine-on gaasi minimaalne konsetratsiooni gaasõhusegus, mille juures toimub veel plahvatus lahtise leegi juurdeviimisel.
2. ülemine plahvatuspiir on maximaalne konsetratsiooni gaasõhusegus, mille juures toimub veel plahvatus lahtise leegi juurdeviimisel.
Kütuste põlemine
On füüsikalis keemiline protsess, mille käigus kütus viiakse kokku õhuga ja seejärel süüdatakse, ss toimub õhus oleva hapniku ühinemine kütuse põlev elementidega ja selles protsessis eraldub suur hulk soojust. Ja see soojus kulutatakse kuuma vee ja veeauru tootmiseks.
Põlemine võib olla:
Kineetiline –kütus ja õhk on hästi segatud ja põlemisel tekkiv leek on suhteliselt lühike ja leek on vähe helenduv.
Difusiooniline- kui kütus ja õhk ei ole eelnevalt korralikult segatud õhuga ja sel juhul tekib pikk leek ja helendav .
Põhilised põlemis reaksioonid-
Keemiliselt täielik põlemine 1-3
1)C+O2=CO2 +Q=33,6 MJ/Kg
2)2H2+O2=2H2O+Q=139,6 MJ/Kg
3)S0+O2=SO2+Q=9,0 MJ/Kg
Keemiliselt mitte täielik põlemine 4
4)C+O2=2CO+Q=9,9 MJ/Kg
Keemiline mittetäilik põlemine tähendab, et suitsugaasides on põlevad keemilisedelemendid sees.
Mehaaniline mittetäielik põlemine: (tahkete kütuste puhul)perioodiliselt võetakse tuhaproov ja tehakse kindlaks et tuhas on veel süsinik. Mehaaniline põlemiskadu. Põhjuseks võib olla, et gaaside põlemiskiirus on liiga suur.
Üheks põlemisega seotud karakteristikuks on liigõhutegur koldes:
V0- teoreetiline täilikuks põlemiseks vajalik õhukogus
Vteg - tegelik õhukogus m3/kg
Teoreetilisest õhukogust ei piisa tavaliselt. Et kütus põleks täielikult ära antakse alati rohkem õhku
Vteg- V0=V
V-liigõhk
Liigõhutegur koldes- sõltub kütuse liigist, kõige väiksem gaasil u α=1,04...1,5; tolmu kujul α=1,2...1,3; vedel α=1,1...1,15; kiht põletamisel α=1,3...1,5
Katlast väljudes on suurem. αl=1,3. Kuna enamus katlad töötavad alarõhu all.
Summaarne gaaside maht
Vg=Vco2+VSO2+VO2+VN2+VH2O
On vaja, et arvutada katla ventilaatori(suitsuimeja) võimsuse
Katelseadmed
Üldiseloomustus:
Nim seadmete komplekti v seadmestiku, mis on ettenähtud kuuma vee ja veeauru tootmiseks ja tarbijale väljastamiseks. täseadme moodustavad: katelagrekaat/ katel , abisüsteemid ja seadmed. Katlas toimub mingi energialiigi (orgaanilise kütuse) põletamine soojuse saamise eesmärgil. Katel koosn: kolle ja koldeküttepinnad. Ja need on tavaliselt aurutus küttepinnad ja veeküttepinnad. Aurukatla põhilised küttepinnad on:

• toitevee eel soendi (ökonomaiser)
  
• aurustusküttepinnad- kus toimub vee aurustamine ja tekib niiske küllastunud aur
  
• auru ülekuumendi- katlas tekkiva küllastunud auru muutmine ülekuumendatud auruks
  
• õhueelsoendi- katla eelsoenditesse ette soendamine 200...400
  

Kraadinikuuma vett tootval katlal/vee soendus katlal ülekuumendi puudub, õhusoendi puudub.
Gaasid liiguvad-Aurustusküttepinnad ss ülekuumende ss ökonomaiseri ss õhueelsoendi ss gaasid läevad korstnapoole.
Katla abisüsteemid ja abi seadmed

• Kütuse vastuvõtu töötlemise, ettevalmistuse ja katlasse transportimise süsteemid ja seadmed.
  
• Tuha ja slaki edastus seadmed
  
• Toitevee etteandmise ja valmistamise seadmed
  
• Õhu etteandmise ja valmistamise seadmed
  
• Suitsugaasidse eemaldus süsteem(gaasikäigud , ventikad, korsten )
  

Katelseadmete klassifikatsioon :
Toodetava lõpp produktialusel jagunevad katlad:
Aurukatlad
Veesoendus katla
Veetoru ja gaasitoru katlad- valdavalt levinud on elektrijaamades ja tööstusettevõtetes on levinud veetorukatlad- veetorukateldes toodetav lõppprodukt vesi v aur liigub torud sees.
Gaasitorukatlal torude sees liiguvad kuumad gaasid ja vesi paikneb väljaspool torusi.
Katlad liigitakse töörõhujärgi:
*madalrõhukatlad
*keskrõhukatlad
*kõrgrõhukatlad
Soojuskandja(vesi/aur) liikumise skeemi alusel katla küttepindades:

• Vaba tsirkulatsiooniga katlad- ringleb veeaurusegu ja vesi erinevate tihduste tõttu
  
• Sundtsirkulatsiooniga katlad-vaba tsirkulatsiooni tugevndatakse pumba abil. Neid katlad kasut, kui katel on madal
  
• Otsevoolu katlad- puudub ringlus , st ühest otsast tuleb toitevesi, mis läbib kõik küttepinnad ja väljub. Neid katlaid kasut tavaliselt, ss kui katel töötab ülekriitilistel parameetritel. Ülekriitilisel rõhub kaob ära vee ja veeaur tiheduse erinevus.
  

Mida kõrgem on rõhk seda suurem on termiline kasutegur.
Kasutus otstarbejärgi:

• Energeetilised katlad
  
• Tööstuskatlad-toodavad üldjuhul küülastanud auru.
  
• Küttekatlad(suitsutorukatlad v veetorukatlad)
  

Erinevat tüüpi katlad ja katelseadmete skeemid
Katelde tüüpide arengu ajalugu skeemide järgi
Katlad klassifikatseeritakse kus liiguvad gaasid ja kus liiguvad vesi aur. Veetoru katlad ja gaasitoru katlad
Katlad liigitakse:
Kamberkolded- nendes põletatakse põlevgaasi,vedelkütust, tahkaid kütuseid tolmustatud kujul
Mitte täielikult põleti. Antakse lisa õhku.
Peale selle põletid liigitatakse selle järgi miliise energia arvel toimub põlemis õhu põletisse ja koldesse suunamine.

• Injektsioon põletid- suunatakse põlemis rõhk põletisse gaasi joa kineetilise energia arvel ja gaas õhk segunevad juba põletisse sisenemisel. Vt joon.1,2,3,4 lk 2.
  
• Sundsegunemiśega –nendes põletites suunatakse põlemisõhk põletisse ja segatakse gaaskütusega spetsiaalse õhu ventilaatori abil. Põleti peab tagama stabiilse põlemise. St leek ei tohi pulseeruda, st et leek ei tohi põletisse sumbuda ja ka põletist välja kiskuda. Leek oleks stabiilne kasut leegi stabilisaatorit. Leegi põletist lahti rebimise vältimiseks, leegi algosas loodakse tingimused et toimuks automaatselt sundsüütamine. Selleks põleb paleti suundme juures väike leek. Või ss organiseerida kuumade gaaside retsirkulatsioon põleti juurde. V Paigaldatakse keraamiline tunnel, kui gaas puutub seda ss gaas süttib.
  

Selleks et lahti ei rebiks kasutatatakse metallvõrkku stabilisaatorit mis paigaldatakse põleti suudme juurde. Kasutatakse tõieliku eelsegunemisega põletite puhul. Kusjuures invensioon põleti skeem kus selgub tema olevus on joon 2 lk 2. Nad tagavad küllalt suure soojus koormuse muutuse tingimustes automaatselt gaasi ja õhu kulu vastavuse. Õhukulu esialgseks lisa reageerimiseks on ettenähtud reg sein. Vt joon 4 positsioon 1. Joonisel 4 on näidatud kollektrita madalrõhu indeksioon põleti.
Maagaasi põletamisel kulub 1kuupm põletamisel 10 kuupm õhku. Nii erinevate koguste ühtlaseks segamiseks sobib mootod mille puhul gaas jagatakse peenikestekse jugadeks ja suunatakse need joad suurema läbimõõduga õhujoa sobivatesse piirkondadesse. Kui on tegimist suure võimsusega gaasi kateldega ss kasut sund segunemisega põleteid kus ss õhk antakse põletisse ventilaatori survega ja seguneb põleti sees gaasiga. Lk 2 joon8.
KT küsimused:

• Sisepõlemis mootorite liigitus ja ehitus
  
• Mootori abisüsteemid ja seadmed ja mis on nende yl
  
• Mootorite põhilised karakteristikad. Naq nt mida kujutab endast kogumootori töömaht/ silindrimaht. Surveaste. Mida kujutab endast surnund maht/kahjulik maht.
  
• Mida nim mootori töötaktiks
  
• Mille poolest 4taktiline mootor erineb 2 taktilised mootorist. Millised on need taktid
  
• Kuidas saab tõsta mootori võimsust
  
• Mida kujutab endast trubiini rõhuaste(näidata skeemi peal)
  
• Aurutrubiinide liigitus ja lühike seletus
  
• Mis asi on reaktiivsuse aste
  
• Seletada ette antud skeemi järgi ühe astmelise ja mitme astmelise aktiiv trubiini ja reaktiiv trubiini ehitust ja tööpõhimõtet
  
• Seletada gaasi trubiini ehitust skeemi abil(koos regenatiivse õhusoendiga)
  
• Mida kujutab endast orgaaniline kütus
  
• Kütuste liigitus
  
• Mida kujutab endast fosiil kütus
  
• Mida nim katel seadmeks
  
• Mida kujutab endast katelo ja millest ta koosneb
  
• Loetleda aurukatla põhilised kyttepinnad ja seletada milleks nad ettenähtud on
  
• Seletada katelde tsirkulatsiooniskeemid.
  
• Seletada katelde skeemid
  
• Mida kujutab endast täielik ja mittetäielik põlemine(keemiliselt ja mehaaniliselt mittetäielikpõlemine ja põhjused)
  
• Kirj põhilised põlemis reaksioonid
  
• Mida kuj endast liigõhu tegur ja kuidas leitakse ja kui suurtes poiirides võib ta muutuda ja millest ta oleneb.
  
• Loetleda ja ära seletada tahkete kütuste karakteristikud
  
• Mida nim kütuse kütteväärtus ja mis on ülemine ja alumine kütteväärtus.
  
• Vedelkütuste spetsiifilised karakteristikud.
  
• Gaas kütuste spetsiifilised karakteristikud
  
• Miks on vaja välja arvutada ja teada põlemisgaaside summaarne maht ja millest ta koosneb
  

Vedelkütuse kolded ja põletid
Vedelkütuse põletamisest ja pihustamisest
Kuna vedelkütuse keemis temp on süttimistemp madalam, ss vedelkütus põleb aurufaasis ja seetõttu vedelkütuse( masuudi ) põletamisel tuleb rakendada abinõusi selle vedelkütuse auramise intensiivistamiseks. Ainuvalitsevaks võtteks on pihustamine hästi peentek tilkadeks. Mida peenemad on tilgad seda suurem ton aurustamispind. See tähendab, et hästi peene pihustus, hea ja täielik vedelkütuse segamine õhuga, põlemise stabiilsus on vedelkütuse kiire ja täieliku põlemisremiisi kindlustamiseks. Kütuse pihustamiseks kasut 3 liiki pihusteid:
a)mehhaanilised lk3 joon 1a)
b) pneumaatilised lk3 joon 1 b)
c)rotatsioonpihustid lk3 joon 2
millal milliseid kasut:
kui kasut mehhaanilist pihustit, ss peab massuut olema hästi puhas. Kui kasutada saastatud kütust kasutada ss tuleb kasutada pneumaatilist pihustit. Nad ei ole nii tundlikud. Rotatsioon pihustid on kõige täiuslikumad puhastid. Nende korral saab kasutada saastatud kütuseid.
Katla soojusbilansi võrrand ja katla kasutegur
Suuremosa kütuse põlevainest põleb ära ja see vabanev soojus kasutatakse auru v kuuma vee tootmiseks, aga osa põlevainest jääb kasutamat ja osa soojusest läheb lihtsalt kaduma( soojuskaod ). Katla soojusbilanss näitab kuidas jaguneb kütusega katlasse sisenev soojushulk(ehk kasutatav soojus). Kasutatav soojus jaguneb:
Kasulikuks soojuseks jamitmesugusteks soojuskadudeks.
Qk=Q1+Q2+Q3+Q4+Q5+Q6 [KJ/Kg; KJ/m3]
Qsisenev=Qkasut
Qkasut=Qa
Qa-alumine kütteväärtus
Qk=Qa+Qõhk+Qmasuut
Q1-katlas kasulikult kasutatud soojus mis läheb kuumavee soendamiseks v millegi muujaoks
Q2.......Q6-soojuskaod
Q2- soojuskadu katlast lahkuvate kuumade gaasidega
Q3- keemiline põlemiskadu.
Q4- mehaaniline põlemiskadu. See esineb tahkete kütuste põlemisel kus tekib tuhk/räbu ja kui tuhaproovis esineb süsinik.
Q5- katlavälis jahtumiskadu .
Q6-see kadu esineb ainult tahkete kütuste põletamisel. Soojuskadu slaki ja tuha füüsikalise soojusega .
Q1+q2+q3+q4+q5+q6=100%
Q1=
ηbrutto=q1=100-(q2+q3+q4+q5+q6)% bruttokasutegur
netokasuteguri saame kui brutost lahutame q omatarbe
ηneto=ηbrutto- ηot
Hoonete sisekliima ja selle kujundamise alused

• Niiske õhu omaduse ja parameetrid
  

Niiske õhk kujutab endast kuiva õhu ja veeauru e niiskuse mehhaanilist segu. Järelikult niiske õhk on gaaside segu, mis koosneb kuivast õhust ja veeaurust. Kuivõhk koosneb: lämmastik(N2) 75,54%massiprotsenti ja mahuprotsessidest 78,08%; O2 =20,95%; Ar=0,93% ; CO2=0,04%. Peale nende on õhus veel väga vähe neooni, klüptooni ja muid gaase . Praktiliste arvutuste arvutuste korral vaadeldakse õhku koosnevana lämmastikuna ja hakpnikuga(N2=79% ja O2=21%). Niiske õhk on gaasidesegu erijuhtumit, üks komponent kuivõhk on olenemata temp gaasilises olekus ja teine komponent niiskus muudab agrekaatolekut. Niisket õhku võib lugeda ideaal gaasiks, kuna ta rõhk on suhteliselt madal B=760mmHg=101325Pa=0,1MPa.
Niiskeõhu põhiparameetrid:

• Veeaurude partsiaalrõhk (osarõhk) pa[Pa]
  
• Niiske õhu absoluutne niiskus D[kg/m3]
  
• Õhus olevate veeaurude tihedus ρa[kg/m3]
  
• Suhteline niiskus φ [%]
  
• Niiske õhu tehline niiskus vd või x[kg/kg*kuivõhk või g/kg*kõ]
  
• Niiske õhu küllastusaste ψ [%]
  
• Niiske õhu entalpia H [KJ/kg]
  
• Niiskeõhu erimaht v või tihedus ρ [kg/m3]
  
• Niiskeõhu erisoojus Cnõ[KJ/kgKraad]
  
• Niiske õhu kastepunkti temp tkp[0c]
  
• Niiske õhu märja termomeetri temp tm[0c]
  

Niiske õhu kolm erinevat olkekut:

• Mitte küllastunud õhk-on õhk, milles sisalduv veeaur on ülekuumendatud olekus. Ülekuumendatud auruks nim. Mille temp on kõrgem sammale rõhule vastavast küllastus temperatuurist. Mitteküllastunud õhus olevate veeaurude partsiaalrõhk paρa v=1/ρa
  võ=1/ρõ põvõ=RõT>ρõ
  *ψ=d/dmax
  Mõõdukate rõhu temp
  *niiske õhu entalpia H=Hõ+Ha[KJ/kg]
  Hõ=Cpõt
  r0=2501KJ/kg,oc ha=(2501+1,93t)d*10-3KJ/kg
  Cpa=1,93KJ/kgK
  H=t+(2501+1,93)d*10-3[KJ/kg]
  Niiske õhu oleku diagramm (h-d)
  Niiske õhu diagrammi kasutatakse niiske õhu parameetrite graafiliseks määramiseks ja kasutatakse niiske õhuga oleku muutuse protsesside graafiliseks kujutamiseks. Olekuprotsessid võivad olla:
  
  • Õhu jahutamine
    
  • Niiskeõhu kuumutamine
    
  • Niiske õhu kuivatamine
    
  • Niiske õhu niisutamine
    
  • Erinevate paranpeertritega õhuvooluste segunemis protsessi ja määrata selle segu parameetrid
    
  Diagramm koostakse kindlale paromeetrilisele rõhule. Tavaliselt B=760mmHg=101325Pa=0,1Mpa. meil baltikumis keskmine rõhk B=745mmHg
  Diagramm koostatakse eelpoolt toodud valemite põhjal joon3 lk 2
  Niiske õhu Kastepunkti temperatuur tp nim temp, mille juures mitteküllastunud õhk muutub küllastunud õhuks, kui seda õhku jahutada küllastunud olekuni( kuni φ=100%) konstantse niiskuse sisalduse d= const juures.
  Märja termomeetri temp tm on temp, mille juures mitteküllastunud õhk saavutab küllastus oleku e küllastus temp, tema jahutamisel mööda H=const joont .
  Tm>tp
  Mida suurem on niiskuse sisaldus seda kõrgemal temp tekib kaste.
  Õhu niiskuse määramise meetodid ja niiskus mõõturid
  Tavaliselt niiskeõhu olek määratataksi õhu temp ja suhtelise niiskuse järgi. Suhtelise niiskuse määramiseks:
  *psühromeetriline meetod- selle töö põhineb 2 ühesuguse termomeetri kasutamisel . Üks on märg ja teine kuiv v 2 takistus termomeetrit. Joon 6lk 1
  pa märg riie >>pa õhk . aurustamiseks on vaja soojuskaod. Märja temp hakkab vaikselt langema
  kui riide temp on kõrgem ss toimub konvejktiivne ülekanne vee ja õhu vahel
  *hügromeetriline meetod-
  *kaste punkti meetod
  Ilmne soojus on konvetsiooni antakse kehalt mingisugusesse keskonda .
  Seda mis antakse õhule auruga nim varjatud soojushulk qv
  Kui tabelit ei ole, ss leitakse diagrammi pealt
  hügromeetriline meetod ja hüdromeetri tööpõhimõte
  hüdromeetrite kasut suhtelise niiskuse saamisek. Joon 8 lk 1. Põhielemendiks juushüdromeetrite puhul on hüdromeetri tundlik element millena kasut hüdroskoopsetest materjalidest niite, millel on omadus õhu niiskuse muutumisel muuta on pikkust.
  Hoonete ja ruumide sisekliima ja selle kujundamine
  Sisekliima on hoones v ruumis valitsevate keemilist, füüsikaliste ja muud tegurite kogum. Mis kujundavad ruumi sisekliima. 90% inimeste elust viibivad inimesed siseruumides. Sise kliima on olulisem kui väliskliima. Sisekliimale avaldab ühtemoodi mõju hoone ise ja teiseks hoone ja ruumide santehniline varustus , mis peab kujundama ruumis sisekliima kujundama. Sanitaartehnika on rakendusteadus mis tegeleb hoone sisekliima seadmete projekteerimisega, paigaldamisega ja ekplateerimisega ehk käitamisega. Ssantehnika on: kütteseadmed, ventilatsiooniseaded,konditssoneerimine, vesivarustus, hoonete soojustamine jne. Konditsomeerimine on et õhule antakse vajalikud parameetrid. Esiteks soojustamine teiseks küte, kolmas ventilatsioon (õhupuhtus ja kvaliteet), õhukonditsioneer(paneb kõik parameetrid paika). Põhilised tegurid mis mõjutavad ruumi sisekliimat ja inimese hinnangut :
  
  • Õhu temp.
    
  • Õhu liikuvus
    
  • Ümbritsevate piirete keskmine temp(ruumi kiirgu temp)
    
  • Õhu suhteline niiskus
    
  • Õhu piuhtus ja kvaliteet
    
  • Positiivsete ja negetiivsete aeroioonide sisaldus õhus.
    
  • Magnetväljad
    
  • Müra tase
    
  • Valgustus
    
  • Vibratsioon
    
  • Konfortsus- taustmuusika, lõhnastus
    
  Vajalikud parameetrid tuleb tagada mitte kogu ruumi ulatuses vaid ruumi kontrolltsoonis e viibimise tsoonis. St seal kus inimene tegutseb. Sisekllima normides on ära määratud ruumi parameetrite klassid.
  A –suurepärane B-hea C-rahuldav
  Siseõhu saastatuse mõju on küllalt keeruliine on ilming, kuna sõltub paljudest asjaoludest. Halva kliima mõju võib olla otsene(külmub ära või kuumeneb üle) või kaudne(mis võib lõppeda ka haigusega). WHO on välja töötatude mõiste „haige hoone“.
  Soojuslik sisekliima, õhu kvaliteet ja õhu puhtus
  Mugavus tunde hindamine ainult ruumiõhu temp-ga ei ole täpne. Seetõttu hinnatakse soojuslik mugavust ruumis 6 parameetri alusel:
  
  • Siseõhu temp
    
  • Õhu liikumise kiirus
    
  • Ümbritsevate pindade keskmine temp
    
  • Õhu suhteline niiskus
    
  • Liikuvuse aktiivsus
    
  • Riietus
    
  Õhu kvaliteet sõltub saasteainete määrast, mis võivad olla inimesele ohtlikud ja ärritavad. Võivad olla tahked ja gaasilised osakesed. See eristumine on oluline kuna nende moodustumine ja käitumine on erinev. Tahkeid osakesi on lihtsam filtreerida .
  Inimese soojusvahetus ümbritseva keskkonnnaga ja soojuslik tasakaal. Joon 12lk3. Kui inimese keha temp on kõrgem ümbritseva keskkonna temp-st ssinimene loovutab temperatuuri ja vastupidi. Soojus kantakse üle konvektsiooni teel õhule. Kiirguse teel. Aurustumise teel.mida kuivem on õhk seda rohkem aurustub niiskust.
  Ilmne soojus(tajutav seadus)
  Soojustasakaal - inimese kehatemp norm tasandil hoidmiseks, selleks peab organismis valitsema soojuslik tasakaal
  qtoodetud=qära antud
  termoleguratoorne mehaniśm mis reguleerib et kõik oleks võrdsed. Kui nt ümbritsev temp hakkab langema. Siis veresooned ahenevad ja verevarustus väheneb, kleha temp langeb.
  Oma eksistentsiks ja sellest toidust valdav osa muutub soojuseks.
  Ainevahetuse intensiivsuse ühik [met]
  1met =58,2W/m2
  Magamise ajal on 0,8met
  Kodustel majapidamis töödel 2 meti ,aktiivsele korvpallimängule on 6-7 met-i.
  Clo- riietuse soojustakistuse ühik 1clo=0,155m2/W.K( kraad )
  Konvektiivne ja kiirgusli soojuslikülekanne on enamvähem võrdsed.
  Ruumi soojusmugavust iseloomustavad temperatuurid.
  Enam levinud soojusleviku temp.
  
  • kuiva termomeetri temp (siseõhu temp) tk-on ruumi õhus paikneva ja soojuskiirguse eest kaitstud temp. Kontori soovitatav temp 21 -23, raske tööpuhul 13-17kraadi. Füsioloogid pakuvad ruumides talvel +20,suvel +22. Alasti inimesele +28. Tegevuseta inimene tunnetab 2 kraadise täpsusega. Tegevusega inimene tajub 8 kraadise vahega. Niiskeõhk on parem soojusjuht kui kuiv õhk. Õhu niiskuse juures 65% on sobiv temp 22 kraadi. 30% +26.
    
  • Märja termomeetri temp tm- kasut suhtelise niiskuse määramiseks psühromeetri abil. Selle abil saab määrata ülejäänud parameetrid.
    
  • Radiatsioon temperatuur e kiirgustemp tr= t1A1 +t2+A2+....+An/A1+A2+An [0c]
    
  • Oparatiiv temp top- operatiiv temp arvestab inimese soojuslevi nii kiirguse kui ka konveksiooni teel. Kuna soojus eraldub konveksiooni ja kiirguse teel. Tuloeb arvestada kiirgus temp kui ka konveksioon temperatuuri. Top=tõ+tr/2.
    
  • Põranda kütte temp
    
  
  Põranda soojust mõjutab ka põranda materjali.
  
  • Õhuliikumine
    
  
  Talvel on norm 0,15..0,2, suvel 0,25...0,3m/sek
  Õhu niiskus- Eestis on õhu niiskus śuhteliselt suur. Suvel on niiskus kõrge ka ruumides. Talvel madalam ja eriti kui on hea ventilisatsioon. Normiks on 40..60%. eestis on 70% keskmine. Madal suhteline niiskus soodustab limaskestade kuivamist. Liiga niiske õhk soodustab viiruste, hallituse, mikroobide kasvu ja levimist. Mida kõrgem on ruumi suhteline niiskus. Seda kõrgemal temp hakkab niiskus välja kondenseeruma ja vastupidi mid madalam temp .Õhu niiskus joon.6 lk 33.
  
  • Võimalikud saasteained ruumidesw ja ruumi puhtus. Saaste ainete pääsemine ruumi muutub ajaliselt, kuna sellele avaldab mõju inimese enda tegevus ja paljud ruumi olukooras sõltuvad tegurid. Ruumis kasutatud ehitus ja viimistlus materjalid võivad põhjustada saastatust. Osad imevad endasse saasteaineid ja temp muutudes võivad välja ajada. Teatud materjalid nt pehmed võipkatted võivad samuti olla saaste tekitajad. Koguvad tolmu. Üheks saaste ainete allikaks on inimesed. Ja välisõhk. Hõljuv tolm. Ruumis võib olla väga eriveva franksiooniga tolme. Tolm mille osakesed on alla 5 mikromeetri. See ei sadestu ja hõljub kogueg ruumis. Lemmikloomad , inimese nahk, riietus, paber, sisetekstiilid, pinnakatted on toas. Välisõhus- liiklus
    
  
  Süsihappegaas Co2. Co2 ise ei ole toksiline /mürgine . co2-te eraldavad nt gaasipliidid, sigaretid , põlemine. Selle likvideerib korrsalik ventilisatsioon. Tubaka suits sisaldab tohutul saasteaineid. 1g tubakat tekitab 1l suitsugaasi. Vingugaas on väga mürgine. Lämmastik oksiidid (NOx) tekivad kõrge temperatuuril põlemisel. Osoon O3-tekib elektrilaenguga. Välguajal. Tekidab pahaoleku. Radoon -raadiumi lagunemisel tekkiv gaas. Seda on maapõues, soomegraniidis. Radoonitõrje ´abinõud ja meetmed radooni vältimiseks lk 6 joon35 ja 36.
  Legionella bakterid - võivad tekitada ravimatut kopsupõletikku. Sisaldub tavalises pinnases, vees. Õhu kondinsioneeris toimub õhuniisutamine. Legionella bakter hävineb 55 kraadi juures.
  Õhu aeroioon- atmosfääriõhus on alati mingisugune elestaatiline välist. See sõltuvb õhutemp, ilmastikust, aastajast, õhuelektri juhtivusest. Elektri juhtimine sõltub aeroioonide sisaldusest õhust. Õhu aeroiooni konsertatsioonist. Aeroioonid on gaasiosakesed, aatomite molekulid. Osad + osaqad -. Lämmastiku, hapniku , CO2 laetud osakesed. Tekivad välisärritajate mõjul. Looduslikeks tekkitajad:
  Radioktiivsed ained, kosmilised kiirgused, päikese ultraviolet kiirgus, atmosfääri elektrilaengutes, balloelektrilised efektid , triboelektrilised efektid.
  Balloelektrilise efekt- veepihustamine peenteks tilkadeks. Purskaevude piirkonnas tekib palju. Kerged aeroioonid. Negatiivsed tekivad hapniku ja osooni paaasil. Pluss tekib lämmastiku ja CO2 paasil. Õhu keskkonna iotsooni põhinäitajaks on aeroioonide konserdatsioon õhus. St kindlamärgiga aeroioonide arv ühes cm3 õhus. Maalähedases õhukihis on pluss ioonide konserdatsioon suurem. Negatiivsed sadestuvad. Üheks aeroioonide neelajaks on inimesed. Inimesele mõjuvad hästi kerged + aeroioonid. 1000-1500 konsertatsioon 1 cm3 õhus. Ruumides aeroioonide suurendamiseks kasut aeroionisaatoreid/õhuionisaatoreid. See kiirendab aju tegevust, parandab õppimis võimet.
  Hoone piirete soojus omastatavus ja soojuspüsivus
  Piirde pinna omadust suurel v väiksemal määral omastada soojust perioodiliselt muutuva temp puhul nim piirdesoojus omastatavuseks. Piire soojus juhtivus oleneb λ, c, ρ, õhu temp ja ppirdetemp kõikumise perioodidest tundides .
  s-soojusomastatavus [w/m2k]
  s=2,5
  Piirde soojus püsivus- piirde om säilitada suhteliselt ühtlast temp ümbritseva keskkonna temp muutumisel nim piirdesoojus püsivuseks. Soojuspüsivusest oleneb välistemp muutuste leviku ulatus, ja temp muutumine ruumis. Seda iseloomustab dimetsioonita suurust mida nim piirde soojus enertsiks D
  D=R*s
  R=δ/λ[m2K/w]
  R- seina termiline takistus
  Mida väiksem soojusvoolu kõikumise periood, seda suurem on ruumi inerts. Kivi hooned salvestavad soojust paremini, kui puit hooned. Seinte üles küttmine võtab palju aega, aga sesavad kauem soojad . Soojuspüsivuse järgi hooned ja piirded jagatakse:
  
  • D