Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Hoone- ja soojusautomaatika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Hoone- ja saoojusautomaatika
Soojusmootorid
Üldandmed ja mootorite liigitus
Kütuse põlemisel silindril paisub gaas paneb enamjuhtudel kolvi liikuma kusjuures ja kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga.
Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik
1. Gaasi jaotusmehhanism( klapid ), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris . 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4. Jahutussüsteem
Ehituse järgli liigitatakse mootorid 1,2 ja enam silindrilised mootorid.
Kasutusala järgi liigitatakse: on mobiilsed mootorid ja statsionaalsed mootorid kusjuures mobiilsed mootorid on laevamootorid, nii bensiini kui diiselmootorid. Statsionaalsed otto ja diisel mootorid üle 1000kW mida kasutatakse elektri ja soojuse tootmiseks koostootmise jaamades. Tarvitatava kütuse järgi liigitatakse gaasi mootorid, kergevedelkütuse mootorid(ottomootorid) ja destilleeritud raskevedelkütuse(diiselkütuse mootorid) ja siis mitte destileeritud raksekütuse mootrid(laevadel kasutatavad diisel mootorid). Edasi põlemiseks vajaliku küttesegu moodustamise seisukohalt mootorid jagunevad silindri sisese küttesegu moodustumisega mootorid- diiselmootorid ja silindrivälise küttesegu moodustumisega- bensiinimootor. Uutel mootoritel sissepiritse kollektoris.
Käigukiiruse järgi klassifitseeritakse mootorid omakorda madalapöörete arvuga mootorid (300-600pm)-diiselmootorid. Suurepöörlemis kiirusega mootorid (1000-3000pm)-diisel, traktorid, autod. Ottomootorid need on kõik kiirekäigulised ulatuvad 3000 ja rohkem.
Mootori silindris üksteisele järgnevaid protsesse alates küttesegu sisenemisest, või ohu sisenemisest lõpetades gaaside väljalaskega nim mootori töötsükliks.
Kogu töötsükli osa, millevältel kolb liigub alumisest surnudseisust ülemisse või ülemisest alla nim töötaktiks. Kusjuures 4taktilistes mootorites liigub kolb terve töötsükli vältel ühest piirasendist teise 4korda.
Vahe alumise ja ülemise surnud seisu vahe (S) on kolvi käik.
Ruumi, mis moodustub silindri kaane ja kolvi põhjavahel, kui kolb asetseb ülemises surnud seisus nim põlemiskambriks. Mootri üheks oluliseks konstruktiivseks parameetriks on kolvikäidu ja silindri läbimõõdu suhe, mis kõigub 0,7-2,2 kusjuures kiirekäigulised mootorid on see suhte väiksem võrne kui 1.
Silindritöömaht
Mootoritöömaht silindritöömahtude summa I*Vh
I-silindrite arv
Vh- silindrite maht
Silindrikogu maht Vs=Vh+Vc
Ɛ=Vs/Vc – surveaste ehk kompressiooniaste
Sisepõlemismootori juurde kuuluvad järgnevad mehanismid ja seadmed
1. Gaasijaotus mehanism- korraldab kütusesisselaset ja heitegaaside eemaldamist ja väljalaset, tema ülesandeks on avada klappe, tema juurde kuulub nukkvõll.
2. Süütemehanism- see on mootoritel kus ei ole ettenähtud süütamine(ottomootorid)
3.Toiteseadmed- karburaator mootoritel
4. Õlitusseadmed – hõõrdepindade määrimiseks
5. Jahutusseadmed- mootoriploki jahutamine
4Taktilise mootori tööprotsess(töötsükkel) toimub mootori kolbi 2he edasi-tagasi käigu jooksul, millele vastab väntvõlli 2pööret, iga käigu vältel leiab aset üks töötakt ja need 4 takti on sisselasketakt , survetakt, töötakt, väljalasketakt.
Taktid :
Sisselase- kujutab edast lõiku, mis algab punktis a
Silindri täitumist põhjustab alarõhk, mis tekib alumise surnud seisu kohal.
Sisselase algab varem, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu a’ ja lõpeb peale seda kui kolb on läbinud ülemise surnud seisu punktis b
Komprimeerimise takt b-c, küllalt keeruline termodünaamiline protsess ja komprimeerimine toimub mööra polütroopset protsessi. Rõhk tõuseb, temp tõuseb.
Töötakt c-z-d, kusjuures komprimeerimis protsessi lõpus punktis c süüdatakse kütus ja algab põlemine, sellelejärgneb paisumine , süüdatakse kütus, kolb liigub alumise surnud seisupoole
Väljalaske takt, selle takti vältel toimub väljasurumine, algab d-e
Sisepõlemis mootori ökonoomsuse näitajad
1. mootori efektiivvõimsus Pe= Pi-Pt=ηm*Pi kW, kusjuures Pt on võimsus, mis kulutatakse mootori erinevates sõlmedes hõõrdumisele, kusjuures see vahe
Pi on mootori indikaator võimsus, sõltub Pi=piVh*n*i/z kW
Pi-indikaator rõhk
Diagrammil joonis 4 on ühe töötsükli tegelik töö silindris, tähistatud A.
Ühetöötsükli jooksul sooritatud töö on sooritatud +A -A’ algebraline summa, kusjuures pind A kujutab paisumis protsessis sooritatud tööd. A’ kulutatud töö. Kulutatakse abitaktide (sisse ja väljalase ) läbiviimiseks, sest klapid omavad minisugust hüdraulilist takistust, sellejaoks kulutatakse tööd. Ja selle pidala A järgi. Selle järgi saab arvutada keskmise indikaator rõhu
pi= A/a*m A-indikaator töö pindala, mis määratakse vahetult indikaator diagrammilt planimeeteerimise teel. Igal planimeetril on olemas oma mastaap , mille ühikuks on (mm/MPa)-m p0 on paromeetriline rõhk. Pa sisseimemise alarõhk. Vh-kolvikäigu maht.
See indikaator rõhk on käsitletav teatud ristküliku 1.2.3.4.- selle ristküliku pindala = A.
n(p/s)- indikaator võimsus. Ühe töötsükli indikaatori töö võib arvutada Li= piVh(KJ)
Mootori võimsuse tõstmiseks on vaja suurendada kolvide arvu või suurendada silindri läbimõõtu, mida suuremad silindrid seda suuremad on inertsjõud. On võimalik suurendada ka pöörete arvu aga pöörete arvu suurendamine on võimalik ainult väikse võimsusega mootorites. Kasutatakse Ülelaadimist (diisel ja ottomootorites)- tõstetakse mootori silindrisse sisse antava õhurõhku, sellega suureneb täitetegur ja see täitetegur tähistatakse ηv suhet silindrisse antava õhu või gaasi massi suhet mootoritöömahtu. M1/ρ*Vh- mootori töömahtu täitev töömass. ηv=M1/ρ*Vh selle tagajärjel suureneb võimsus. Selliseid mootoreid nim ülelaadimisega mootoriteks. Turbomootorid või kompressormootorid, olenevalt millist ajamit kasutatakse rõhutõstmiseks.
Trubiin jõumasinad
1.Auru trubiinid- soojusjõu masina, kus veeauru siseenergia ja potensiaalne energia muundatakse esmalt kineetiliseks energiaks(düüsides) ja düüsides antakse auruosakestele suur kiirus ja suur kineetiline energia ja see järel see aurujuga suunatakse trubiini töölabade vahelistesse kanalitesse ja seal toimub auru paisumine ja voolava aurujoa poolt tekitatakse jõud mis mõjub töölabadele, labade nõgusapoole poolt ja trubiini ketas ja rootor hakkavad pöörlema ja labade vahel kineetiline energia muutub mehaaniliseks (kasulikuks)tööks.
Ehituselt nii auru kui gaasi turbiinid on rotatsioon masinad, mis koosnevad staatorist(korpus) ja rootorist( turbiini võimendi koos ketaste ja labadega ).
Võrreldes sisepõlemismootoritega on turbiin lihtsama ehitusega. Võrreldes kolb masinatega on tal järgmised eelised: täielik tasakaalustatus, st et inertsjõud puuduvad, ühtlane pöördemoment, suhteliselt väikesed massid ja kabariidid. Auru, gaasi turbiinidega on võimalik saada suuri võimusi, suuremaid kui kolb mootorid, seejuures suhteliselt väikeste kabariitidega. Nad töötavad veel väiksema müraga kui kolbmootorid ja puudub igasugune vibratsioon . Puudused auruturbiinidel: madalam kasutegur seda seetõttu, et auruturbiinide puhul suur osa protsessi juhitud soojusest läheb kaduma turbiinist väljuva auruga. Auru ja gaasi turbiini puhul kasutegur sõltub koormusest.
Eelised: täielik tasakaalustatus, ühtlane pöörde momenrt mistahes asendis, suhteliselt väikesed massid ja kabariidid võrreldes sama võimsusega kolbmootoritel; on võimalik saada suuri võimsusi see juures suhteliselt väikeste kabariitideka. Nende eeliste tõttu on nende tööresurss on palju pikem. Töötavad väiksema müraga.
Peamised puudused: madalam kasutegur, seda seetõttu, et protsessi juhitavast soojusest läheb kaduma auru juhitavast soojusest läheb kaduma. Aurutrubiinide puhul kasutegur sõltub koormusest. trubiineides on kõrged temperatuurid.
Turbiin mootori tööprotsess
Rõhu astme mõiste
Soojus energia muundumine kasulikuks tööks nii auru kui gaasi trubiinides on analoogne . Kõrge potsiaaliga soojuse muundumine kasulikuks tööks vahepealse kineetilise energia suurendamises düüsides moodustab üldise trubiini tööprotsess. Muundamise esimene etap toimub düüsides. Teine osa toimub töölabadel mis paiknevad kettal kus aur paisub ja teeb tööd. Paisumise protsess toimub ligilähedaselt adekvaatse protsessis. St. Et tööks muundamise protsess on võrdeleine gaasi v auru etalpia muutumisega. Tänapäeva aurutrubiinedes kasut kõrgeid parameetreid: rõhk 25MPa ja temperatuur 225t. Et töötaks suurema kasuteguriga ss töötatakse suure vaakumiga. Mida suurem on rõhkude vahe seda suurem kasutegur. Võimsate aurutruybiinede astmete arv 500+ MPa võib olla 20 või rohkemgi kuni u 35. Düüsid on kinnitatud korpusesse jäigalt.
Joonis1 lk 1 üheastmelise aktiivturbiini põhimõtteskeem.
Düüsvõre- kõik tüüsid kokku
Töövõre- labad kokku
Kui gaasi v auru paisumine rõhuastmes toimub ainult düüsides (joon1.) ja töölabade vahel mingit paisumist ei toimu, ss nim astet aktiivastmek. Üheastmeline trubinni- aktiivturbiin. Selleks et tai paisuks, selleks peab töövahelistekanal konstantse ristlõikega(ristlõige ei muutu), seljuhul toimub vooluse suuna muutus ja voolus tekitab jõud. Kui aga lababadevahelised kanalid kitsenevad, ss toimub töölabadel täiendav paisumine ja osa selle
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Hoone- ja soojusautomaatika #1 Hoone- ja soojusautomaatika #2 Hoone- ja soojusautomaatika #3 Hoone- ja soojusautomaatika #4 Hoone- ja soojusautomaatika #5 Hoone- ja soojusautomaatika #6 Hoone- ja soojusautomaatika #7 Hoone- ja soojusautomaatika #8 Hoone- ja soojusautomaatika #9 Hoone- ja soojusautomaatika #10 Hoone- ja soojusautomaatika #11 Hoone- ja soojusautomaatika #12 Hoone- ja soojusautomaatika #13 Hoone- ja soojusautomaatika #14 Hoone- ja soojusautomaatika #15 Hoone- ja soojusautomaatika #16 Hoone- ja soojusautomaatika #17 Hoone- ja soojusautomaatika #18 Hoone- ja soojusautomaatika #19 Hoone- ja soojusautomaatika #20 Hoone- ja soojusautomaatika #21 Hoone- ja soojusautomaatika #22 Hoone- ja soojusautomaatika #23 Hoone- ja soojusautomaatika #24 Hoone- ja soojusautomaatika #25 Hoone- ja soojusautomaatika #26 Hoone- ja soojusautomaatika #27 Hoone- ja soojusautomaatika #28
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Taic Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

37
doc
Hoonete soojussüsteemid
52
doc
Katlatehnika eksami vastused
113
doc
Energia ja keskkond konspekt
19
doc
Soojustehnika eksami küsimuste vastused
19
doc
Soojustehnika eksamiküsimused-vastused
75
doc
Soojusautomaatika eksami vastused
54
pdf
SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED
12
doc
Soojustehnika - küsimused vastustused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun