Mart ja Peeter on raske leida. Lauselühendid. 6 KOMA (lause keskel mõlemal pool) Järeltäiendiks olevad v-, tav-, nud-, tud- ja mata-lühendid: Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata, jäi põllule vedelema. Määruslikud nud- ja tud-lühendid: Teinud päevast päeva ühetoonilist tööd, kavatses ta puhkuse ajaks Kreekasse sõita. Kiri kirjutatud, jäi ema tükiks ajaks mõtlema. Verbita lühendid: Lektor astus kuulajate ette, paberileht käes. Ta lahkus kodust, sada krooni taskus, ning sõitis maale. Lühemad verbita lauselühendid (eriti püsiühendid) võivad jääda ka komata: Suu täis (= täis suuga) ei räägita. Määruslikud des- ja mata-lühendid, mille peasõna on lühendi algul: Seistes kõrgel paekaldal, ei julgenud tütarlaps alla vaadata vrd Kõrgel paekaldal seistes ei julgenud tütarlaps alla vaadata. Tuna- ja maks-lauselühendi komakasutus on tavaliselt vaba
Nimest tuletatud nimetus: tammsaarelik stiil, darvinism Ameti-ja aunimetus: president, professor, generalissimus Tähtkujud: Kalad, Ambur NB!!! Roheline manner, Must manner, Taani Kuninga aed, eesti raamatu aasta, Reinupi Reisid, Metsik Lääs, ploom „Hiiu sinine“, ansambel Meie Poisid, mineviku Eesti, Kolme Koopa kohvik, Tema Pühadus dalai-laama, Alzheimeri tõbi, Tema Majesteet Roosti kuningas, euro, Aasia keeled, Euroopa keeled, eesti keel Kirjavahemärgid ÜTE Üte on lausesse kiilutatud sõna/fraas/nimi, mis näitab, kelle või mille poole pöördutakse. Teie, poisid, jätke see auto juba rahule! Vaata, isa, nii see käibki! Kas te soovite kohvi, härra? Üte eraldatakse muust lausest alati koma(de)ga. Tulge siia, poisid ja tüdrukud, ning viige praht jalamaid välja. Lõpetame, härrad, selle jutuajamise. LISAND Lisand on nimisõnaline täiend (lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama
· Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat 1918 esimene ÕS; tähtteos! Johannes Aavik (lõi vastupidise printsiibi): · keeleuuenduse kõrgaeg 1912-1924 · Keeleuuenduse äärmised võimalused (1924) mida KU tähendab ja kuidas sõnu luua! · Keel on masin, inimtoimingu abinõu, riist, millele tuleb vaadata inseneri pilguga, kes nähtusi oma otstarvete kohaselt püüab painutada keel on kunstlik ja inimene saab seda oma tahtmist mööda muuta · eesti keel vaene, puudub hulk vajalikke oskussõnu, puuduvad võimalused täita XX sajandi haritlaskeele rolli · Vajalik hulga sõnade keelde toomine, eriti soome keelest laenamine (kasutuses ca 300 sõna) · keelekorralduspõhimõtted: otstarbekohasus (vormivõimaluste paljus, rikkus, selgus, täpsus jm), ilu, omapärasus (võõrapärasused välja) näiteks võitlus saksakeelse sõnajärje vastu
· Lugeda iseseisvalt ptk. 1-5 ja 9-10. Kontrolltöös on kindlasti vähemalt üks küsimus iseseisvalt läbitöötatud materjali kohta. Nt: 1) Hea tarbeteksti tunnused. Mis on selgus/konkreetsus/tihedus, kuidas seda saavutada? Näiteid. 2) Teaduskeele iseloomulikud jooned. Näiteid. 3) Viitamine teistele ja endale; vormiline ja sisuline külg. 4) Mille poolest erineb oskuskeel üldkeelest ja erialaslängist? Näiteid. 5) ÕSis kasutatavad märgid ja lühendid (nt {....}) + essee analüüs! Kokku-lahku: mitm. om. · teaduste akadeemia, uudiste agentuur · 2-silbiline - lastekodu, lasteorganisatsioon, meeltesegadus, keeltekool, nõudepesija · trad.- hingedepäev, saadikutekoda, teadetebüroo, teenetemärk, vanematekogu ! soovitav loengute sari loengusari, pisikukandja, veosekäive, autohooldus · elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad, impordi ja ekspordi maht
moodustatakse tavad peamiselt esemeid, olendeid, nähtusi, tegevusi ning oma- Piirangutest hoolimata on tüve- Milline on kõige pikem sõna eesti keeles? tüvede ja liidete dusi. Nende tähendus on tavaliselt kergesti kirjeldatav. Tüved de ja liidete kombineerimis- Sellele küsimusele on raske vastata, sest abil saavad lauses esineda täiesti iseseisvalt, ilma et neile liituks teisi võimalused eesti keeles siiski eesti keel sõnamoodustus võimaldab luua tüvesid või liiteid. nii suured, et nende abil saab üsna pikki sõnu. 2. Tuletusliited väljendavad üldist (abstraktsemat) tähendust, sõnavara pidevalt uute sõnade- Igapäevastest sõnadest on suhteliselt pikad
Eesti keel, 9. klass Kordamine Reeglid 1. Häälikud Täishäälikud e vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Kaashäälikud e konsonandid: k, p, t, g, b, d, s, h, f, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Sulghäälikud e klusiilid: k, p, t, g, b, d. Helilised häälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v. Helitud häälikud: k, p, t, g, b, d, s, h, f, s, z, z. 2. Liide gi ja ki -gi liitub pärast helilisi häälikuid. -ki liitub pärast helituid häälikuid. 3. Kaashäälikuühend Põhireegel: kaks või enam kõrvuti olevat erinevat kaashäälikut kirjutatakse ühekordselt. Erand nr 1: liide gi/-ki (nt: kasski, pallgi). Erand nr 2: liitsõna (nt: lillkapsas). Erand nr 3: liide algab sama tähega, millega tüvi lõpeb (nt: modernne). Erand nr 4: pi
Eesti keele eksami kordamine Ilukirjandus Jaguneb eepikaks (proosa), lüürikaks (luule) ja dramaatikaks (näitekirjandus). Lisaks on ka lüroeepika. Eepika- Jutustava sisuga, objektiivselt tõepärased või tinglikult tõepärased sündmused, olukorrad ja tegelased. Lüürika- Kirjaniku elamuste subjektiivne kujutus, seotud kõne, värsivorm, luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused ja mõtted. Dramaatika- Dialoogi vormis, vastuolud ja konfliktid, sündmuste rida, mõeldud etendamiseks. Lüroeepika- Lüürika ja eepika segu, jutustava sisuga, tundeküllane. Eepika jaguneb: Suurvormid: eepos, romaan Väikevormid: jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot Eepos- ulatuslik luulevormiline jutustav teos. Romaan- probleemiderohkus, palju tegelasi, sündmuste pikaaja
...................................................................................... 13 Võõrnimede käänamine.............................................................................................................13 Võõrnimedest tuletamine ja võõrnimede käänamine.................................................................13 Lühendid ja nende reeglid..............................................................................................................14 Tuntumad lühendid........................................................................................................................ 15 Tuntumad võõrsõnad..................................................................................................................... 17 ORTOGAAFIA Täheortograafia Eesti keeles kirjutatakse suhteliselt häälduspäraselt, rakendatakse häälduspärase põhiprintsiibi kõrval traditsiooni- ja vormiprintsiipi.
Kõik kommentaarid