Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Karja tervis ja veterinaarprofülaktika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Karja tervis ja veterinaarprofülaktika


 
  • Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon
     
    Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus , eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus.
    Karja riskitegurid:
    1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) – sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus , liikumiskiirus , ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid.
    2. Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) – pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu , sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine.
    3. Inimene
    Kehatemperatuur.
    Tervete täiskasvanud imetajate kehatemperatuur: 36,5-39,5⁰C (lindudel 38-42⁰C). Ööpäevane kehatemperatuur kõigub 0,5-1,0⁰C võrra. Päevase eluviisiga loomade temperatuur tõuseb päeva vältel ja on kõrgeim õhtul; öösel ja varahommikul on see madalaim. Füüsilise töö ajal ja söömisjärgselt kehatemperatuur tõuseb, pikaajalise näljaga kaasneb tavaliselt kehatemperatuuri tõus.
    Termoregulatsioon.
    Termoregulatsiooni abil reguleerib organism soojuse teket ja äraandmist, et tagada kehatemperatuuri homöostaas.
    Keemiline termoregulatsioon: soojust tekib keemiliselt kõigis eluprotsessides (eriti a/v käigus), lihastes, maksas ja suuremais näärmeid intensiivse oksüdatsiooni tagajärjel. Füüsilise koormuse ja metaboolse aktiivsuse ajal soojustootlus isegi mitmekordistub. Optimaaltingimustes kulub füüsiliselt aktiivsel loomal ~20% energiast koormuse täitmiseks, ~80% muundub soojuseks. Esmase lisasoojuse tootmise tagab suurenenud lihasaktiivsus. Ka mõõduka lihasaktiivsuse juures toodavad lihased suurema osa kehas tekkivast soojusest. Puhkeseisundis toodavad skeletilihased oma toonuse tõttu ligi 2/3 vabanevast soojusest.  Külma keskkonna püsides loomade metaboolne aktiivsus tõuseb järk-järgult.
    Füüsikaline termoregulatsioon – organism annab soojust ära: veresoonte valendiku muutus, higistamine, hingamine . Soojusjuhtivus on soojusenergia ülekandumisviis peamiselt tahketes kehades . Kuiv ja väheliikuv õhk ning gaaside segud on halvad soojusjuhid, metallil on vere ja veega võrreldes väga kõrge soojusjuhtivus. Soojuse ülekandumine on seda intensiivsem, mida suuremad on temperatuurigradient ja kontaktpind. Soojuskadu konvektsiooni teel tähendab soojuse ülekannet gaasi või vedeliku liikuvate aineosakeste kaudu. Soe õhk on külmast õhust kergem ja tõuseb üles. Soojuskiirgus on elektromagnetiline kiirgus. Energiat kiirgavad kõik absoluutsest nullist kõrgema pinnatemp objektid kõikidel elektromagnetilistel lainepikkustel. Loomaruumis sõltub kiirguskeskkond piirete temperatuurist. Kui nahatemp on ümbritsevate pindade keskmisest temp kõrgem, kaotab loom kiirguse teel soojust. Vee aurumise arvel toimub soojuse eemaldamine organismist hingatavas õhus või higis oleva niiskuse aurumise kaudu. Kui välisõhk veeauruga küllastub, pole aurumine nahapinnalt võimalik. Loomad hingavad kiiresti ja pinnapealselt. Hingeldavad mäletsejalised, koerad , kassid ja linnud , kel on nõrk higistamisvõime. Hingeldamisvõime puudub hobusel ja seal, närilistel ja väikeimetajatel.
  • Loomaruumide sisekliima ja pidamiskeskkonna tegurite mõju tervisele: temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumise kiirus, kahjulikud gaasid (CO, NH3, H2S, CO2), müra, valgustus , tolm ja mikroobid
     
    Õhutemperatuur – Mõjutab olulisel määral organismi soojusregulatsiooni ja kehatemperatuuri säilimist normaalsel tasemel. Loomakasvatus on seda efektiivsem, mida paremini kasutavad loomad sööta toodanguks ja mida vähem kulub söödaenergiat kehatemperatuuri säilitamiseks. Keskkonna temperatuurivahemikku, milles organism hoiab termoregulatsiooni abil kehatemperatuuri suhteliselt stabiilsena, nim regulatsioonialaks. Regulatsiooniala madalamatel temp toimib keemiline termoregulatsioon, kus a/v intensiivistamisega toodetakse täiendavat soojust. Regulatsiooniala kõrgematel temperatuuridel käivituvad mehhanismid , mis aitavad juhtida üleliigset soojust kehalt ära aurumise teel. Termoneutraalsuse ehk komforditsoon on keskkonna temp vahemik, mille puhul soojustootlust ja soojusest vabanemist pole kehatemperatuuri säilitamiseks vaja reguleerida. Looma termoregulatsiooni mehhanismid töötavad minimaalse koormusega ja kehatemp reguleeritakse eelkõige käitumuslikult ja perifeerse verevoolu abil. Alumine kriitiline temperatuur: käitumuslikud muutused, mis pidurdavad liigset soojakadu komforditsooni alaosas (loomad tõmbuvad kerra, lamavad üksteise vastas jne). Ülemine kriitiline temperatuur: käitumuslikud muutused, mis pidurdavad looget soojakadu komforditsooni ülaosas (soojuse väljumine kiirguse, konduktsiooni ja aurumise teel, loomad paljastavad vähese karvaga alad jne).
    Õhuniiskus – on õhus esinev veeauru hulk. Loomaruumide õhus on veeauru alati rohkem kui atmosfääri õhus. Niiskuse tekke allikad: loomade poolt tekitatav veeaur, allapanu, söödad, sõnnik, märjad piirded , välisõhuga ruumi tulev niiskus. Välisõhu suhtelise niiskuse sisaldus on suurem talvel ja enne päikesetõusu. Ruumi temp tõustes õhu suhtelise niiskuse sisaldus väheneb (kui õhk seob veeauru paremini). Suhteline niiskusesisaldus mõjutab termoregulatsiooni eriti soojuse äraandmist organismist. Komforditemp on niiskuse aurumine organismist minimaalne ja ühtlane. Kuiv õhk on nii madala kui ka kõrge temperatuuri korral looma organismile talutavam kui niiske õhk. Temp tõustes aurumine suureneb. Kõrge temp + kõrge niiskus: liigse soojuse väljutamine häiritud – kuumastress; madal temp + kõrge niiskus: soojuse väljutamine organismist suureneb tuntavalt – külmetushaigused.
    Õhu liikumise kiirus: õhk on pidevas horisontaal-ja vertikaalsuunalises liikumises. Õhu liikumine loomaruumides: ventilatsioon, uksed ja aknad, kütmine, loomade soojaeritus . Madalatel temp on õhu liikumiskiiruse tõus 1m/s võrreldav temperatuuri langusega 2-5⁰C võrra (külmatunne). Soodustab soojusvahetust konvektsiooni teel, soojuse väljutamine suureneb (soodustab aurumist), organism jahtub.
    CO2 (süsihappegaas) – värvusetu ja nõrga hapuka lõhnaga gaas , õhust 1,5 korda raskem. Väljahingatavas õhus 4%. Sisaldus õhus kasvab aeglaselt – fossiilkütuste põletamise ja vihmametsa hävitamise tagajärjel – kliima soojenemine (kasvuhooneefekt). Ei ole mürgine, kuid ei toeta ka hingamist. Laudas: loomade hingamine, uurea kiire lagunemine ja läga kuivaine anaeroobne lagunemine, söödajääkide lagunemine. Alla 10 000ppm ei oma loomadele toksilist toimet. Püsivalt kõrge kontsentratsioon põhjustav: vere leeliselise fosfataasi tõus, immuunsüsteemi nõrgenemine, hingamise kiirenemine .
    NH3 ( ammoniaak ) – värvusetu, terava lõhnaga õhust tunduvalt kergem gaas . Lahustub väga hästi vees. Mida paremini kasutab loom lämmastikku, seda vähem eritub seda väljaheidetesse. NH3 teket soodustab kõrge temperatuur. Igast kusihappe molekulist tekib 1 molekul CO2 ja 2 molekuli NH3. Uriini kiire eraldamine sõnnikust vähendab tunduvalt NH3 teket Pinna saastumine sõnnikuga suurendab õhu ja sõnniku kokkupuutepinda ning ammoniaagi kontsentratsiooni õhus. Sõnniku pH alla 6 ja selle säilitamine alla 10 kraadi vähendab tunduvalt ammoniaagi emissiooni. 50 ppm – toodangu langus, 70ppm – langeb päevatoodang ja halveneb toitainete omastamine, 5000ppm – surmav mõne minuti jooksul
    H2S ( vesiniksulfiid ) – värvusetu, mädamunalõhnaga väga mürgine, õhust pisut raskem gaas. 10-20ppm – krooniline mürgistus loomal, 150ppm – surmav 8-48 tunniga. Tekib pikemat aega hoidlas seisnud vedela sõnniku anaeroobsel lagunemisel.
    CO (vingugaas) – seob vere Hb püsivaks ühendiks – karboksühemoglobiin. Anokseemia (hapniku puudus veres ja kudedes). Ei oksüdeeru organismis, vaid eritub aeglaselt.
    Müra – aperioodiline heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrguse ja tugevusega lihtsatest toonidest. Tugev stressor. Kahjulikum on kõrgsageduslik impulsiivne müra. Rahulikus keskkonnas rohtu söövate lehmade poolt tekitatav müra on 35dp-A.
    Tolm – loomapidamisruumides üle 50% tolmust orgaaniline. Tolm soodustab õhuniiskuse kondenseerumist, sadestub aknaklaasidele, mõjutab ventilatsioonisüsteemi tööd.
    Mikroobid – soodsad tegurid farmis: puudub otsene päikesekiirgus, niiskus kõrgem kui välisõhus, mis väldib kuivamist. Piiskinfektsioon: suu-ja sõrataud, malleus, tuberkuloos , nõlg. Tolminfektsioon: siberi katk, tuberkuloos, aspergilloos.
    Valgustus – valgus = päikesekiirguse nähtav valguskiirgus + kunstlik valgustus. Fotoperiodism – organismi reaktsioon valge ja pimeda perioodi pikkuste vahekorrale ööpäevas. 400-480nm – violetne ja sinine, 500-560nm – roheline, 560-640 – kollane, oranž, üle 640nm – punane. Valguse muutust tajuvad loomad silmadega , linnud ka läbi kolju . Valgus stimuleerib loomade aktiivsust, eriti sotsiaalset aktiivsust. Valgus mõjutab keskkonna tajumist ning seega käitumist. Pika päeva korral väheneb loomadel hirm, nõrgeneb stress ja paraneb heaolu.
     
  • Haigus (mõiste, põhjused, kulg jne)
     
    Haigus – on ajaliselt piiratud elu labiilne vorm, mida iseloomustavad elutalitluste disproportsioonid ja piirangud ning tervise taasutmisele suunatud protsessis. On mitmesuguste bioloogiliste , mehaaniliste, füüsikaliste jne tegurite toimel tekkinud normaalse elutalitluse ning loomorganismi ja väliskeskkonna vaheliste seoste häire, millega kaasneb looma produktiivsuse ja majandusliku väärtuse langus.
    Haiguse arengu staadiumid.
  • Peite- ehk latentne staadium. Algab haiguspõhjuse toimest organismile ja kestab esimeste haigustunnuste ilmnemiseni. Kestus varieeruv . Nakkushaiguste korral nimetatakse inkubatsiooniperioodiks.
  • Eel-ehk prodromaalsaadium. Ilmevad esimesed üldised haigustunnused , puuduvad konkreetset haigust iseloomustavad tüüpilised tunnused. Kestus mõnest tunnist mõne päevani.
  • Kulminatsiooni ehk haripunkti staadium. Haiguse kliinilise väljendumise staadium. Süvenevad talitlushäired, ehituslikud kahjustused, kujunevad haigusele iseloomulikud sümptoomid ja kliiniline pilt.
  • Tervistumise staadium. Taastumisprotsessid saavutavad ülekaalu vaibuvatest lammutusprotsessidest, taanduvad üldised ja spetsiifilised haigustunnused.
    Haiguse kulg.
    Retsidiiv ehk haiguse kordumine – taashaigestumine pärast haiguse eelnevat läbipõdemist.
    Reinfektsioon ehk taasnakkus – teistkordne haigestumine läbipõetud nakkushaigusesse.
    Komplikatsioon ehk tüsistus – teiste organsüsteemide talituslike häirete lisandumine
    Ägenemine eks eksatserbatsioon
    Mehhaanilised haiguspõhjused
  • Trauma – haav, rebend , murd, muljumine , põrutus, vapustus , kinetoos ( merehaigus )
  • Müra
    Keemilised haiguspõhjused
  • Mürgistus – anorgaanilise ja orgaanilise päritoluga mürkainete toimel tekkinud loomaaorganismi haiguslik seisund
  • Enesemürgistus e. autointoksikatsioon – organismis haiguse korral muutunud ainevahetuse saadustena või kudede laguproduktidena tekkinud toksiinid .
  • Keemilised haiguspõhjused
  • Endotoksiinid
  • Eksotoksiinid – kunstväetised, taimekahjurite ja umbrohu tõrjevahendid, ravimid , riknenud sööt.
    Bioloogilised haiguspõhjused
  • Tõvestavad mikroobid – organismi kahjutavad oma mürgiste ainevahetusproduktidega – toksiinidega.
  • Viirused
  • Prioonid
  • Parasiidid – noorvormid kahjustavad arengutsüklit läbides mitmeid organsüsteeme lisaks toksilistele ainevahetussaadustele.
  • Seened
  • Ektofüüdid – keha väliskatetel
  • Endofüüdid – siseorganites
     
     
  • Põletik (põletik kui kudede paikne reaktsioon kudede kahjustusele, põletiku üldine avaldumine)
     
    Põletik on organismi kohalik kaitsekohastusliku iseloomuga reaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks.
    Tunnused: punetus, temperatuuri tõus, turse , valulikkus, põletikuhaige elundi talitluse häire.
     
  • Palavik , selle olemus ja vaibumise viisid
     
     
  • Immuunsus (mõiste, kaasasündinud e mittespetsiifiline ja omandatud e spetsiifiline immuunsus)
     
    Immuunsus – ohustamatus tõvestavate mikroobide suhtes. Looma spetsiifiliste ja mittespetsiifiliste immuunreaktsioonide võime takistada patogeenide paljunemist organismis.
    Kaasasündinud immuunsus – mittespetsiifiline esimene kaitseliin. Käivitub kohe ja samalaadselt, tekitajast olenemata – mittespetsiifiline. Koosneb erinevatest mehhaanilisest (nahk) ja biokeemilistest (lüsosüüm limaskestadel) faktoritest, millest paljud avalduvad põletikureaktsiooni vahendusel. On võimelised ka iseseisvalt ära tundma kehavõõra aine spetsiaalsete rakkude vahendusel.
    Omandatud immuunsus – spetsiifiline reaktsioon kindla antigeeni suhtes. Kaitseb väljastpoolt sissetunginud haigustekitajate eest ning ründab ka kehaomaseid degenereerunud rakke samuti muutunud rakke (kasvajarakud). Immuunkompetentsed rakud tunnevad võõrkeha ära pinna struktuuri järgi ja moodustavad nende vastu spetsiifilisi antikehi. Süsteemil on nn immunoloogiline mälu – sama
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Karja tervis ja veterinaarprofülaktika #1 Karja tervis ja veterinaarprofülaktika #2 Karja tervis ja veterinaarprofülaktika #3 Karja tervis ja veterinaarprofülaktika #4 Karja tervis ja veterinaarprofülaktika #5 Karja tervis ja veterinaarprofülaktika #6 Karja tervis ja veterinaarprofülaktika #7 Karja tervis ja veterinaarprofülaktika #8 Karja tervis ja veterinaarprofülaktika #9 Karja tervis ja veterinaarprofülaktika #10 Karja tervis ja veterinaarprofülaktika #11 Karja tervis ja veterinaarprofülaktika #12 Karja tervis ja veterinaarprofülaktika #13 Karja tervis ja veterinaarprofülaktika #14 Karja tervis ja veterinaarprofülaktika #15 Karja tervis ja veterinaarprofülaktika #16 Karja tervis ja veterinaarprofülaktika #17 Karja tervis ja veterinaarprofülaktika #18
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sigrid sild Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    füüsikaline termoregulatsioon, soojusjuhtivus, soojuse ülekandumine, soe õhk, soojuskiirgus, loomakasvatus, termoneutraalsuse, õhuniiskus, loomaruumide õhus, komforditemp, kuiv õhk, madalatel temp, 50 ppm, müra, kahjulikum, mikroobid, valgustus, fotoperiodism, peite, eel, kulminatsiooni, retsidiiv, eksotoksiinid, tõvestavad mikroobid, parasiidid, ektofüüdid, põletik, immuunsus, kaasasündinud immuunsus, tekitajast olenemata, omandatud immuunsus, süsteemil, paikne kõhetus, rõhkkõhetus, funktsionaalne kõhetus, toksiline kõhetus, hüaliintilgaline väärastus, rasvvääratus, ladestumine kudedesse, süsivesikväärastused, patoloogilised lubjastumised, konkremendid, gangreen, kuiv gangreen, niiske gangreen, hüpertroofia, füsioloogiline hüpertroofia, asendav hüpertroofia, repraratiivne regeneratsioon, väheveresus, arteriaalne, staas, hematoom, sülje ph, lehm, seedimatus, resistentsus, superinfektsioon, roe, lehm, roe, kerge kõhulahtisus, raske kõhulahtisus, lamav vasikas, veiste seedimatus, atsidoos, vatsa puhverdusvõime, ribatestiga, söötmise korraldus, vesine roe, tihke roe, tõkestamine, kaasnevad haigused, väljaheide, põrsastel, emise piim, haigestumise eelduseks, nakkusallikas, kontaktnakkus, alimentaarne ülekanne, suguline ülekanne, aerogeenne ülekanne, transmissiivne ülekanne, intrauteriinne ülekanne, noorloomade müokardiit, veis, haigusele, tõusead, nakkusallikas, haigestumus 95, virulentsus, mev, el maades, lindudelt, haigusele, haigusele, nakkusallikaks, viiruse ülekandefaktoriteks, salmonelloos, kandvus, kliinilised tunnused, kliinilised tunnused, parasitism, metafülaktika, profülaktiline, parasiithaiguste profülaktika, veiste babesioos, kanade eimerioos, moniesioos, peamised levitajad, vasikate diktüokauloos

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    38
    doc
    Karjatervis-eksami küsimuste vastused
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    39
    docx
    Mikrobioloogia
    54
    docx
    DNA viirused
    36
    docx
    BIOMEDITSIIN
    150
    docx
    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
    86
    pdf
    Bakterid





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun