Ehitusmaterjalid KT 2 (0)

1.Põletamata tehiskivid

• Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel.
  
• Liigitused : Lubitooted , kipstooted , tsementtooted
  

Silikaatkivi
Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must).
Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu “hingab“.
Omadused:

• Hea mürapidavus
  
• Suur mehhaaniline tugevus
  
• Sirgjoonelised pinnad
  
• Sobiv veeimavus müüritöödeks
  
• Odav tööjõud ja mördi kulu
  

Tehnilised omadused:

• Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta
  
• Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde kivi.
  
• Tulekindlus - mittepõlev
  
• Helipidavus
  

Eripärad:

• Mitte kasutada pinnases ja soklites(pm maja vundament)
  
• Vuugid peavad olema korralikult täidetud mördiga
  
• Korrosioonikaitsega armatuurvõrk
  

Kipsised tooted
Kipsiained:

• Täiteained- liiv, saepuru, räbud, bimms
  
• Armeering- papp , puuvill , takk, alumiiniumvõrk, et vähendada toodete haprust.
  
• Kipstooted- kipsplaadid , kipskivid, dekoratiivsed elemendid.
  

Valmistamine- Kips jahvatatakse pulbriks, sinna lisatakse vett ja vaja läheb veel kartongi, et saaks valmsi plaat. Tooraine segatakse mördiks ja valatakse kahe kartongi vahele. Seejärel kivistub kips piisavalt kiiresti, et selle saaks lõigata plaatideks . Koostises on 93% kipsi, 6% kartongi ja 1% on muud ained.
Kasutus- siseseintel ja lagedes, välisseintel, ei soovitata kasutada niisketes ruumides ja külmakambrites. Osad kipsplaadid on tugevndatud klaasikiuddega, neid kasutatakse ruumised, kus on nõutud plaadi tugevus ja tulekindlus.
Omadused:

• Laius 1200 või 600, paksus 9 v 13 ja pikkus on varjeeruv.
  
• Tihedus 770-950kg/m3
  
• Põlev ehitusmaterjal, 13 mm paksuse kipsplaadi põlemineon 30 min
  

Omapärad:

• Ei soovitata kasutada kohtades, kus niiskus on pika aja jooksul suurek kui 90%
  
• Kus temp on üle 45%
  

Betoonist tooted

• Betoonist tänavakivid, katusekivid
  
• Müürikivid ja plokid
  
• Petoonist müürikivid ja plokid ning kergmüürikivid j aplokid
  
• Mullbetoonist müürikivid
  

Näited:

• Columbiakivid - tsementsegust või betoonist, sideaine portselaantsement, täiteaine kvartsliiv või graniitkillustik. Tehakse täis ja õõnesplokke. Veeimavus 8%, lahtised poorid. Tihedus 2000-2100.
  
• Fibo plokk - on valmistatud kergtäitematerjalist ( kergkruus ). Sillused ja korstnad . Külmatugevus 50 tsüklit. Mittepõlev materjal. Poorne materjal, suure õhu ja veeläbivusega. Suur tulekindlus, seega kasutatakse kohtades, kus tulekindlus on nõutud. Soovitatav viimistlus on krohvimine . Kui kivi asub maa all, siis see tuleb katta hüdrokattega.
  
• Betoonkatuskivid- koosneb tsemendist, liivast , veest ja värvainetest. Tooraine valmimisel kaetakse tooraine värivkattega.
  
• AEROC plokid- valmistatud autoklaavis mull v poorbetoonist. Saadakse liiva, tsemendi, lubja ja veetöötlemisel. Kivid on rõhu all paisunud ja pärast seda väga kerged. Omadused ongi tugevus, aga kerge kivim; ei põle ega mädane; hõlpsasti töödeldav ; soojapidavus . Võimalus saavutada hea soojapidavus ainult kasutades AEROCsit. Väikesed vuugid, 1-2mm
  
• SILBET plokid- keskkonnasõbralik materjal; koosneb looduslik liiv, vesi ja tuhk . Et poorid täituksid korralikutl, siis lisatakse selleks veel almiiniumpulbirt, mis paisutab poorid kinni.
  

2.Raudbetoon
Koosneb betoonist ja terasest ( betoon survejõud ja teras tõmbejõud)
Betoon on üsna odav materjal, mis töötab hästi survetugevusele kuid halvasti tõmbetugevusele. Tõmbetugevus on 10-15korda väiksem kui survetugevus . Teras seevastu tötab hästi nii tõmbe- kui ka survetugevusele. Kuid teras on kallis.
Terase ja betooni kasutamine on võimalik tänu joonpaisumisele, kuid on väga soodne asjaoludele, et betoon kaitseb terast tulekahjus selle eest, et see kiiresti ei kuumeneks üle ja lisaks vele korrosiooni eest. Lisaks veel on hea see, et teras nakkub hästi betooni külge.
Eelised ja puudused:

• Odav materjal ja tulekindel
  
• Pikaajaline konstruktsioon ja holduskulud väiksed
  
• Suur omakaal
  
• Võimalus, et tekivad praod
  

Raudbetoon jaguneb:

• Monoliitseks (valut tehakse kohapeal)( arhitektil mugavam, ei ole korrosiooni tekkismise kartust,kui asjad kokku ühendadatakse.
  
• Monteeritavaks( väiksem kivistumise aeg kui monoliitsel, tehase kval. Kõrgem kui tööplatsil, saab anda paremat kuju materjalile, ei ole segavaid talvetingimusi. Paremad sarruse liigid.
  

Sarrustamise tagajärjel jagunevad raudbetoonkonstruktsioonid:

• Tavaline raudbetoon
  
• Pingebetoon (eel- või järelpingestatud) Selleks ksasutatakse kõrgtugevat armatuuri
  

Et toode kiiremini tahkuks, siis aurusatakse seda aurustuskambris, aurustusvannis jne.
Erinevad mehhaaniliselt töödeldud pinnad kivistunud betoonile:

• Lihvitud pind
  
• Liivapritsi pind
  
• Klombitud pind
  
• Soojustusmaterjalid
  

Neli erinevat juhtumit:

• Soojuskiirgus
  
• Soojsujuhtivus,
  
• Konvensioon
  
• Veeauru transport
  

Soojustusmaterjalide põhinäitaja on soojuserijuhtivus alfa. Soojuserijuhtivus näitab soojushulka, mis voolab lbi 1m pikkusel 1h jooksul. Soojustusmaterjalid on kerged, poorsed ja juhivad halvasti sooja. Valmsitatud peenpoorilistena, milles on õhu liikumine peatatud.
Soojustusmaterjalide jaotamine:

• Orgaanilised
  
• Mineraalsed ( kiudjad mineraalsed soojsumaterjalid, mille tooraineks klaas, kivim või šlakk)
  

Lisaks veel kuju järgi:

• Plaadid , matid, lehed, tellised
  
• Puistevill, kiudmaterjalid
  

Kasutamine: majade soojustamine , soojuspidavus ja külmapidavus (saunad, külmkapid, termos). Tööstustes mineraalsed soojsutusmaterjalid (vill jne).
Omadused:

• Kerge mahukaal – 500kg /m3
  
• Mineraalsed materjalid mittepõlevad,
  
• Soojusisolatsioonimaterjale tuleb kaitsta vee eest
  
• Õhu läbilaskvus ja kuju püsivus
  

Mõned näited: vahtpolüester- soojusjuhtivus 0,033W ; mineraalvill - 0,04W
Mineraal villad
Klaasvill : peamised koostisained - sooda, liiv, klaasipuru ja lubjakivi . Seda tehakse 1400 kraadi juures.
Kivivill : peamsied koostisosad on – basaalkivim, koks, räbu, mida sulatatakse 1500 kraadi juures, eelsied kõrge tuelpüsivus ja head mehhaanilised omadused.
Mineraalvill: kaetakse erinevate materjalidega, võrk, klaaskiud , paber, foolium . Erinevad värvid, sinine, punane, roheline, priuunikashall. (nt ISOVER ja ROCKWOOL )
MIDA VÄIKSEM ON VILLA OMAKAAL, SEDA SUUREM ON TUULE LÄBILASKVUS
KLAASVILL ON PAREM MINERAALNE ISOLAATOR , KUI KIVIVILL
Omadused:

• Mineraalvilla omapära on see, et tal on väga hea kuumataluvus , sest kiud on tehtud mittesüttivast ainest, seejuures on soovistuslik kasutada klaas- ja kivivilla –200C juures ja tehnilisi vilalsid -700 juures.
  
• Keemilised omadused: ei väldi korrosiooni, neid ei kahjusta õlid, alkohol ega nõrgem hape.
  
• Väga püsivad ilmastiku suhtes, kuna ei tõmba külmaga kokku ja ei tee seejärel vahesid sisse ega pragusid.
  
• Survetugevus ja elastsus on on villadel erinev, kuid ei ole väga suur. Kõik sõltub sellest, kus kohas villa kasutatakse.
  
• Hea mürapidavus
  

Mittekujusad materjalid

• Kergkruus- ehitus ja täitematejal, mis onoodusliku kruusaga 4 korda kergem; põlematu ja külmakindel; hea heliisolaator, ei hallita ega mädane; seda ei taha närida närilised . Lisaks ei põle kergkruus ja oma kergus saab ta suurele poorsusele tuginedes. Veekindlus on tal 0,5% enda massist, maaga kokkupuutes 30%, kuna on poornne.
  
• Pitkiudplaadid- hoiavad hästi sooja, kuna on poorne ja ei lase õhul enda sees liikuda . Võimaldab ehitada hingavad konstruktsioone.
  
• Vahtplastid – valmistataks vormis või pihustamise meetodil, vajalik poorsus saavutatakse lisaainetega. Omadustelt on ta valge, 15-40kg/m3 kohta. Ei lõhna ega ole mürgine. Kõrgeim kasutustemp on 70-100C, siis hakkab sulama. Lisaks veel ei lahustu ega mädane. Survetugevus märgitakse vahtplastidele peale pärast EPS-i, ehk siis kas 80, 120 vms.
  
• pilliroog , saepuru, turbapuru
  

Bittuumsed materjalid
On kolloidsed segud , mis ei kivistu, vaid seovad tänu oma kleepuvusele.Koosne õlidest, vaikudest, karboiididest jne. ( tõrv jne)
Omadused:

• hea kleepuvus
  
• hea ilmastikupüsivus
  
• hea vastupidavus dünaamilistele koostisosadele
  
• müra ja vibra summutamise võime
  
• korrosiooni tõkestav toime
  

Negatiivsed omadused:

• paisumine
  
• suur roomavus
  
• väike temperatuuripüsivus
  
• aja jooksul habrastuvad
  

Erinevad nimetused kasutuse järgi:

• Teesideained, katusesideained, ehitussideained
  

Peamised kasutusalad:

• Värvide ja lakkide koostises
  
• Metallkonstruktsiooni kaitse
  
• Asfaltbetooni sideaine
  

Looduslik bituumen esineb enamasti segunenult mineraalsete ainetega nt asfalt.
Tõrv ja pigi saadakse põlevkivi ja kivisöe lagunemisel( katuse rullmaterjalid , kivisöelakk)
Bituumeni kõvadst määratakse nõelkatsega, kus kindla raskusega nõel tungib bituumeni sisse. Aja möödudes bituumen muutub kõvemaks ja hapramaks.
Bitumenite liigid:

• Hapendatud bituumen-saadakse naftabituumenite hapendamise teel.
  
• Kummi- ja polümeerbituumen
  

Bitumenlahused:

• Vuugiliim- rullmaterjalide ja üksikute lappide kleepimiseks
  
• Bituumenvärv- plekkkatuse katmiskes
  
• Bituumenmastiks- hydroisolatsiooni töödel
  

Asfaltbetoon : bituumen või emulsioon , killustik , looduslik v tehisliiv, mineraaltolm.
Asfaltbetooni liigitatakse: kuumad, soojad ja külmad.
Asgfaltbetooni omadused:

• Segu poorsus 11-22 %
  
• Veeimavus poorsel -8%
  
• Marchalli katse- katsekeha diameetriga 101 ja kõrgusega 63,5mm survestatakse pressipindade vahel kuni purunemiseni.
  

Bituumenpaberid ja papid - paber ja papp immutatkse bituumeniga, kasutatakse tuuletõkkematerjalina. Papiga kaetakse katuseid jne, katusekattematerjale ka .
Värvid ja lakid
1.Koosulsed, mida kantakse pinnale õhukese kihina ning mis nakkuvad tugevasti pinnaga.
2.Peavad olema sobivad pinnale, sobilikud temperatuurile jne.
3.Värv moodustab värvilise ja alust katva pinna, lakk aga läikiva, mati ja läbipaistva pinna
Värvid koosnevad: sideaine, pigment, lisaaine , lahusti Lakid koosnevad: lahusti, lisaaine, sideaine. (sideaine määrab ära nakke, värvi tugevuse ja keemilised omadused, lisaks veel värvi kuivamise jne). Pigmendid annavad värvitooni, katmisvõime ja ilmastikukindluse. Lahustite ülesandeks on lahjendada koostist, nendeks kasutatakse vett, lakibensiini, tärpentiini. Lisaained pikendavad värvi säilimisaega ja ja on vajalikud katmis või kuivamisomaduste parandamiseks. Neid on 0.1-1% värvi koostises.
Füüsikaline ja keemiline kuivamine : Füüsikalised värvid nt lateksvärvid ja kloorkautsukvärvid. Keemiline kuivamine on nt oküdatsioon, ehk hapnikuga ühinemin.
Värvide liigid:

• Muldvärvid - sideaineks tärklis, pigmenti annab looduslikud maagid , lahusti ja lahjendaja on vesi. Rootsi punane, pika aja peale koorub ühtlaselt maha, kerge töödeldavus. Tänapäeval lisatakse õlisid.
  
• Õlivärvid -Sideaineks kuivav õli, lahustiks on lakibensiin . Õlivärv kuivab oksüdeerudes ja seega väga aeglaselt. Õlivärvidel on omapärane vananemisviis, pind muutub matiks ja kriidistub, et seda ära hoida, lisatakse koostisesse sikatiive ( plii, tsink jne). Õlivärvid on väga elastsed ja head ilmastikutinimuste suhtes. Kuid need on üsna kallid ja ajapikku kaob läige ära.
  
• Alküüdvärvid - nende aluseks olid õlivärvid, millele lisati alküüdvaiku, see kuivab samuti oksüdeerides, kuid oluliselt kiirmeini kui õlivärv. Lahustiks on orgaaniline lahus(lakibensiin).Neile on omane suur kulumiskindus, ilmastikukindlus, elastsus, kõvadus jne. Kasutatakse roostetõrjevahendina, puitkaitsevahendina, majade seinte värvimiseks.
  
• Liimvärvid: Kriidi, pigmendi ja ca10% liimi segu. Nende eeliseks on odavus ja hingavus ja pärast läikiv pind. Kuid neg on see, et vee toimel kergesti lagunev.
  
• Lateksvärv: lateksvärvid kuivavadfüüsikaliselt, kuivades lahustub aiult vesi, seega ohutu. Sobiad nii sise kui välistöödeks, kuivavad väga kiiresti. Enamjaolt kaetakse sellega puupinnad.
  
• Epoksüvärvid: ühekomponentsed värvid on kõrge kemikalikindlus ja suur kulumiskindlus . Kuid muutuvad kiiresti kollakaks ja kriidistuvad. Kahekomponentsed värvid valmistatakse lahustatuna orgaanilises lahustis veega. Neid kasutatakse jalgrataste värvimisel nt. Lisaks veel iga pool sise ja välispindadel.
  
• Kloorkautšukvärvid- sideaineks pehmendatud kloorkautšukvaik. Hea ilmastikukindlus, kemikalikindlus. Sobilik aluspind betoon kui ka metall . Nt välisrõdude katteks.
  
• Katalüütvärvid ehk happakõvendajavärvid- moodustavad tugeva kileja pinna, mis peab hästi vastu kemikaalidele. Mööblivärvid ja puitpõrandavärvid.
  
• Vinüülvärvid- sideaineks pehmendatud PVC. Kasutatakse kergmetall, teras ja krunt ning kattevärvideks.
  
• Tselluloosvärvid- sideaineks nitrotselluloos , põhimõtteliselt kasutatav lakina, mis moodustab väga tugeva ja niiskuskindla pinna, liskas veel kiirkuivav toode.
  
• Silikoonvärvid: sideaineks on silikonvaik, parimad fassaadivärvid, kuna hülgavad vett. Kõrge hind, kuna lisatakse silikonvaiku.
  
• Mineraalsed värvid- hea veeaurujuhtuvis välistöödel. Mineraalsed värvid on suhteliselt poorsed, ei pehmene niiskuse toimel.
  
• Lubivärvid- lubi , lubjakindlad pigmendid ja vesi. Sobib värvimata fassaadipindade katmiseks. Laguneb kiiresti, soovitav on tihe ülevärvimine, kaasajal lisatakse sünteetilisi vaike , mis mudab koostis, võib sisaldada ainult 5% org aineid.
  
• Silikaatvärv- sideaineks kaaliumvesiklaas, väga hea nakkumine. Lubivärvist ilmastikukindlam. Sobilik hoonete katmiseks.
  
• Tsementvärvid- sideaineks portselantsement v lubja tsemeni segu. Peamiselt betoonipindade katteks. Pind tuleb enne ja prst niisutada, kokkuvõttesk on väga kulukas protsess.
  
• Eriotstarbelised värvid- korrosioonivastased värvid- sisaldavad roostetõrjepigmente. Tulekaitsevärvid –vahtu tekitavad värvid ja tuld aeglustavad. Puidukaitsevärvid
  

Värvide kestvus sõltub:

• Värvi aluspinnast
  
• Värvi elastsusest
  
• Poorsus, veaurujuhtuvis
  
• Ilmastikukindlus
  

Plastmassid
Valmistatud sünteetilisest materjalist. Plastmass ei ole üks aine, vaid mitme aine kogum.See koosneb erinevatest polümeeridest ja sideainetest. Praktikas on plastmassil sama nimetus, kui teda moodustaval põhipolümeeril.
Polümeerid saame jagada:

• Sünteetilised
  
• Modinfitseeritud looduslikud polümeerid.Saadakse keemiliselt töödeldes looduslikest ainetest. (tselluloos ja kautšuk )
  

Polümeerid jaotatakse struktuuri alusel:

• Termoplastsed- keemiline koostis ei muutu nende mitmekordsel töötlemisel.nt pvc-plastmassid
  
• Termoreaktiivsed- . NT polüesterplastmassid. Kui nad on ära kõvastunud, siis ei ole enma võimalik neidtöödelda, jäb järele liffimine v freesimine .
  
• Elastomeerideks- tähtsaim on sünteetiline kumm ,
  

Plastmassitööstuse tähtsaim tooraineon etüleen, mida saadakse toornaftast vüi maagaasist. Plastmassid on iekustuvad, lisaks veel stabilisaatorid pidurdavad vananemist .
Plastmasside omadused:

• Kergus
  
• Läbipaistvus
  
• Isolatsioon
  
• Vastupidavus
  
• Keemiliselt vastupidav
  
• Väike soojajuht
  
• Väike elektrijuht
  

Kasutamist mõjutavad:

• Vananemine
  
• Roomavus
  
• Tuleohtlikkus
  
• Madal temperatuuri ja ilmastikukindlus
  

Plassmassid on keskmise tihedusega 900-1500kg/m3 kohta. Plastmassil on tulekindlsu väga väike, mis põledes eraldab kahjulikke gaase . Laseb valgust lbi 80-94%. Väga halvad elektrijuhid, siit tuleneb ka see, et sobivad hsti isolaatoriks. Talub hästi keemilisi aineid, vesi ja niiskus ei mõjuta üldse. Vaatamata keskmisel tihedusele on nad head helisummutajad. Plastmassid lasevad gaase läbi, nt kasvuhoonekile. Kõige enam kasutatakse ehituses PVC plaste. PVC on väga keemiliselt püs materjal. Sellel on hea ilmstikutingimus ja ei sütti.

• PVC-st valmsitatakse põranda, seina ja laeplaate, fassaadimaterjale, torustike elemente, piirdeliiste.
  
• PVA- kasutusel liimina või lateksi sideainena.
  
• Polüpropüleeni ksautatakse torude, kilede , tugevate nööride, ja kangaste valmsitamiseks. Väga veniv aine.
  
• Stüreenplastid-peamien koostisosa polüstereen. Kõvaja habras materjal, kuid väga kergesti töödeldav. Seda kasutatakse klaasi asemel kupplitena, rõnupiirdena, akende ja reklaamitulpade valmistamisel
  
• Fenoolplastid- halvasti süttivad materjalid, ei talu happeid, kuid onhästi tugev. Tuhmuvad päikesevalguse käes, seega kasutusel tumedad toonid. Kasutatakse laminaattoodete ja santoodete valmistamisel.
  
• Aminoplastid- kõva materjal, mille pind on läikiv ja raskesti kahjustatv. Kasutatakse liimid, lakkide ja värvide valmistamiseks.
  
• Polüesterplastid- tekivad alkoholide ja süsihapete kondensatsioonil. Seda tugevnadatakse tavaliselt klaasikiududega ja kasutatakse torude ja plaatide almsitamiseks.
  
• Epoksüvaigud- kasutatakse põrandakatetena, seda kasutatakse liimide, lakkide ja värvide valmsitamiseks.
  

Fassaadimaterjalidena kasutatakse tavaliselt PVC-d ja tugevdatud polüestrit.
Hermeetikud
Tüübid:

• Õlibaasilised hermeetikud-madal hind; koosnevad täitematerjalidest(savi)+ õlikomponendid
  
• Butüülhermeetikud –lahustid+ savi või kriiditäidisega;
  
• Akrüülhermeetikud-
  
• Latekshermeetikud -lõhn puudub, kerge kasutada, säilib -15 a,
  
• Lahustibaasil hermeetikud- eraldub ebameeldiv lõhn, hea kleepumisvõime ilma krundita.
  
• Polüsulfiidhermeetikud- eeldab aluste kruntimist,
  
• Silikoonid- kasutamistemperatuur 140 kraadi, saab kasutada niisketes keskkondades , hea ilmastikukindlus, kasutusiga ca 20 aastat,
  
• Uretaanid- hea ilmastikukindlus, kuid ei soovitata klaasidega töötlemisel, alused vajavad kruntimist ja peavad olema kuivad.
  

Hermeetikute valikut määravad kriteeriumid:

• Täidetava vuugi liikumisvõime
  
• Ilmastikukindlus
  
• Käitumine ekstreemsetes tingimustes( veetorud, kuumad kohad jne)
  
• Kulumiskindlus
  
• Vastupidavus keemilistele ainetele
  

Klaas
Kuumutatud sulamistemperatuurini ja siis lastud jahtuda, amorfne aine. Klaasi moodustajad on oksiidid mis kristalliseerudes ei jahtu vaid moodustavad klaasi. Kvartsliiv+ kaltseeritud sooda ja lubjakivi. Et parandada koostist, siis lisatakse sageli ka metallioksiide.

• Lehtklaasi meetod- sulaklaas pannakse valtside vahele ja pärast jahtumist saab seda lõigata lehteeks, kuid siiski esineb pinnal lainetusi.
  
• Valuklaasi meetodil -valmistatakse toorklaasi, armeeritud klaasi ja dekoratiivklaasi.
  
• Float klaasi meetod- selle abil suunatakse sulaklaas läbi vee ja siis sseejärel põletatakse, mis omakorda kaotab ära kumerused klaasil .
  
• Puhutud klaasi meetod- puhutakse dekoratiivseid klaase.
  
• Surveklaasi meetod- surutakse surve all klaasisulam vette ja siis sellest saabkeerukamad klaastooted.
  

Klaaside omadused:

• Tihedus 2200-3000 kg/m3 kohta
  
• Keskmine erisoojuhtivus on 0,7-0,8W
  
• Klaasi tugevus on varjeeruv, sõltub sisepingest, paksusest jne.
  
• Karastatud klaasi tõmbetugevus võib olla 5-7 korda suurem kui tavalisel klaasil.
  
• Et klaas kestaks kauem on soovituslik lõigatud klaasi servad lihvida
  
• Optilised omadused sõltuvad klaasidest erinevalt
  
• Värvilised klaasid erinevad üksteisest valguse ja soojuse läbilasmisest.
  

VALGUSE läbilaskvuse poolest määratakse klaasid eri rühmadesse:

• Läbipaistvad
  
• Kirgas
  
• Tuunjas
  

Klaasi kemikalikindlus on teiste materjalidega võõrreldes hea, kuid teatud kemikaalid on sellele kahjulikud ( tsemendi ja ubja vesiI)
Lehtklaasi kasutus- akna-, fassaadi- ja sisustusklaasina,
Valuklaasi kasutus- kirgas klaas mida kasutatakse kohtades, kus lehtklaas ei sobi. Tulekindel, läbipaistmatus jne. Sellest valmistatakse ka peegelklaasi ja armeeritud klaasi
Float klaasi kasutus- kasutatakse peegelklaasina, valmistatakse värvituna ja värvlilisena.
Klaasprofiilelement- kasutatakse fassaadelementidena ja vaheseintena. Paigaldatakse phe või kahekordsete seintena.
Klaasplokid- klaasteliised tehakse suure surve all, võivad olla seest õõnsad või täisklaasist.
Mullklaas- mulliklaasi kasutatakse terrassidel, katustel jne. Töötlemismetoodikaga kasutatakse lihvimist, poleerimist jne
Karastatud klaas- sellega paranevad tugevusnäitajad , kasutatakse suurt tugevust nõudvates elementides,
Lamineeritud klaas- valmsitatakse kahest või enam klaaslehest, tugevam võrreldes tavalise klaasiga, kasutatakse kohtades, kus klaasi purunemis oht on suur.
Tulekindel klaas- klaas, mis on ett nähtud tule eest kaitseks ja püsivaks, valuklaas ja lihvitud ja armeeritud klaasi.
Klaaspaketid- kaks võienam klaasi, mille vahel olev õhk suletakse õhutihedalt. Selleks kasutatakse hermeetikuid.
Energiasäästuklaas- kasutatakse klaaspakettides, on soojushoidlikum kui tavaline klaas.
KUMM
Nende erilisus teiste seas on elastsus, kummi saab venitada ja igt moodi painutada, kuid see võtab pärast seda esialgse kuju. Esmalt olid kummid looduslikest ainetest, kuid nüüd ka sünteetilistest.

• Ei talu väga temperatuuri muutuseid.
  
• On vulkaniseeruvad, kui seda segada väävliga, seega omadused sõöltuvad vulkaniseerumisest ja lisaainetest.
  
• Looduslikku kummi valmsitatakse Hevea- puu piimavaigust. Kummipuu toorvaiku nimetatakse kautšukiks + 1-3% väävlit ja niiisaadaksegi kumm.
  
• Eboniit on aga suure väävlisisaldusega kumm ja väga tugev (-50% väävlit)
  
• Sünteetilist kummi toodetakse polümerisatsiooni teel, see on parema vastupanuga kemikalidele ja ilmastikule.
  
• Lisaks on 90% toodetud kummidest tugevndatud kiududega(mineraalsed, sünteetilised või mineraalsed). See parandab nende tugevust
  
• Kummid ei talu õlisid, kütuseid ega lahusteid, lisaks veel ei meeldi neile rohke happelisus ja uv kiirgus, kuna see lühendab nende eluiga.
  

Tavakummid on:

• Looduslik kumm
  
• Stüreenkumm
  
• Butadieenkumm- kasutatakse ainult kooos teiste kummiiikidega
  
• Isopreenkumm- looduskummi sünteetiline koopia
  

Kummi eriliigid on (kütusekindlad, kuumakindlad, osoonikindlad):

• Butüülkumm
  
• Eteenpropeenkumm
  
• fluorkumm
  

Kumide kasutus:

• vuugitäited
  
• tihedusmaterjal
  
• vibratsiooni summutavad materjalid
  
• elementide vahelised elemnedid
  

Omadused:

• kõige parem tõmbetugevus on looduslikul kummil ja katkemisvenivus samuti -6 korda enda pikkusest
  
• silikonkummi saab kasutada ka kuumenevates kohtades (kuni 200c) ja väga hea osoonikindlusega.
  

BETOON

• Betoon on põletamata tehiskivi , mis saadakse mingi sideaine, vee ja täiteainete segu kivistumisel
  
• Sideaine ja vesi on aktviised koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitematerjalide terad kokku.
  
• Täitematerjalid on harilikult inertsed – need ei reageeri vee ega sideainega
  
• Täitematerjalidena kasutatkase lihtsaid ja suht odavaid materjale(liiv, killustik, kruus jne) ja need mood. betooni mahust 70-90%
  

Betooni liigitus

• Sideaine järgi: tsement , silikaat, kips v polümeerbetoon
  
• Täitematerjali järgi: betoon tiheda v poorse eritäitematerkaliga (nt samott -täitematerjaliga)
  
• Struktuuri järgi: tihebetoon, poornebetoon, mullbetoon , korebetoon
  
• Terastikulise koostise järgi: jämeda ja peenteralise täitematerjaliga betoon ja peenteralise täitematerjaliga betoon
  
• Tiheduse järgi: tavaline (2100-2600 kg/m3); kerge (2600kg/m3)
  
• Kivistumistingimuste järgi: normaalkivinemisega, aurutatud betoon, autoklaavbetoon
  

Klassid ja margid

• Klass määratakse selle näitaja teatud tõenäosusega garanteeritud suuruse järgi
  
• Mark selle näitaja keskmise suuruse järgi
  

Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8..15 korda vöiksem. Seega kasutatakse betooni peamisekt survele töötavates konstruktsioonides
Betooni margid

• Külmakindluse mark F(F10/500) arv näitab külmumis-sulamistsüklite arvu
  
• Veetiheduse mark W(W2/12) arv näitab vee rõhku atm
  

Tugevuse kasvu soodustab niisek keskkond. Kuivas keskkonnas võib tugevuse kasv aeglustuda 1,5 korda
Termiline töötlemine

• Kivistumise kiirendamiseks kasutatakse betooni
  a) eelsoojendatud täitematerjali ja vett
  

b)termilist töötlemist atmosfääri rõhul
c) autoklaavimist
LIIV

• Kõige parem krobeliste teradega mäeliiv
  
• Liiva mahumass on 1500..1700 kg/m3 ja tühiklikkus 30..40%
  
• Teralist kooostist kontrollitakse sõelumisega
  

KILLUSTIK

• Peamine jämetäitematerjal
  
• Eestis lubjakivikillustik, harvem graniit ja dolomiit
  
• Max jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja mitte suurem kui sarrusraudade vahe
  
• Teralist koostist kontrollitakse sõelumisega
  
• Graniitkillustiku survetugevus peab oleam 80, paekillustikul 30 N/mm2
  

VESI

• Peab olema joogiveekõlbulik
  
• Merevett võib kasutada, kui soolade sisaldus ei ole suurem 2%
  

Plastus

• Betoonisegu plastsus oleneb: veesisaldusest, tsemendi hulgast, tsemendi liigist, täitematerjali terade kujust ja plastifikaatorite sisaldusest
  
• Katsetakase Abramsi koonusega
  
• Betooni tugevuse arvutamine: R28=A*Rt(T/V-0,5)
  

R28 – eeldatav betooni survetugevus 28 päeva vanuselt
Rt – tsemendi tugevusklass
T/V - vesitsement teguri pöördväärtus
A - tegur, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti
Betooni koostise määramise meetodid

• Tabelimeetod
  
• Järkjärgulise lähenemise meetod
  
• Absoluutsmahtude meetod
  
• Katseline meetod
  

Betooni tugevuse arvutamine : R=log n/log 28 * R28 (n/mm2)
__________________________
Mahukahanemine – betooni omadus kivistumisel oma mahus väheneda
Mahukahanemise arenemine on seotud betooni struktuuri ajaliste muutustega
Betooni mahukahanemist soodustab:

• Suur tsemenid hulk betoonis
  
• Suur vesitesmenttegur
  
• Peene täitematerjalik suur osakaal
  
• Kuiv kasutuskeskkond
  

Raudbetoonis võib mahukahanemine olla üle 2 korra väiksem kui betoonis
Mahukahanemine on üldiselt kahjulik,põhjustades pragusid ja pingeid. Mahukahanemispragusid tekitab ebaüthlane temperatuuri jaotus.Positiivsest küljest suurendab mahukahanemine betooni ja armatuurterase vahelist naket.
Mahukahanemise vältimine: seda saab vältida spets mahuspaisuvate tsementide kasutamisega.
BETOONI ROOME
Roome – on betooni omadus järelderformeeruda kestva koormuse toimel pika aja vältel
Roome sõltuvus betooni struktuurist, koostisest, ja keskkonnatingimustest on analoogiline mahukahanemisega
Roome vähendamiseks on mõistlik vältida konstruktsiooni liiga varajast koormamist

KIUDMATERJALID

Kiude kasutatakse erinevate komposiitmaterjalide koosseisus :
1) kiudpolümeermaterjalid
2)kiudbetoonmaterjalid
Kiudmaterjalide tüübid:
1) klaaskiud
2)süsinikkiud
3)sünteetilised polümeerkiud
4) teraskiud
Rakendades jõudu kiududega armeeritud materjalile, kantakse pinge materjalilt üle plastsetele kiududele, mille tulemuseks kõrge tugevusega ja suure elastusega kompleks materjal
Tähtis on antud näite puhul, et kiudude jaotumine oleks ühtlane ja nende nake põhimaterjaliga piisav jõu ülekandmiseks
KIUDBETOONID
tsementsideaine baasil betoonid v mördid , mis on armeeritud sünteetilste v teraskiududega. Kiudarmeering võib olla sekundaarne v põhi.
Eesmärgiks vastu võtta tekkivad sisepinged, mis tekivad kahanemisel
SÜNTEETILISED KIUD
sünteetilistekiudude lisamine betoonile v mördile annab neile suurema vastupanu plastilisest kahanemisest ja plastilisest vajumisest tingitud pragude tekkele
Ei paranda kandevõimet, küll aga tõstab betooni tihedust , vähendab poorsust ja vee läbilaskvust
BETOONILE LISATAVAD KIUDUDE KOGUSED

• Sünteteeilised kiud 0,6..3 kg/m3
  
• Teraskiud 20..60 kg/m3
  

TERASKIUDBETOONI EELISED

• betooni paindetõmbetugevuse suurenemine
  
• Parem vastupanu mahukahanemisele
  
• Pragunemiskindlus
  
• Betooni llöögikindluse suurenemine
  
• Konstruktsiooni servade ja nurkade efektiivne armeermine
  
• Armeermisvigade elimineeerimine
  
• Plastsete vajumispraegude tekke elimineerimine
  

Teraskiudude lisamisega betoonisegusse mõjutatakse positiivselt mahukahanemise tulemusena tekkivat mõõtmete muutumist
Mida kõrgem on lisatud teraskiudude kogus, seda väiksem on betoonplaadi mõõtmete vähenemine
Teraskiudude valmistamisel kolm tootmisprotsessi:
* stantsitud teraslehest ja seejärel vormitud
*välja lõigatud terastraaadist ja vormitud
*freesitud terasplaadist
_____________________________________________________

METALLMATERJALID

• Algas 18. Saj nende kasutamine
  
• Vanimad konstruktsioonid on sillad
  
• Coalbrookdale 1779 esimine terasest sild
  
• Massachussets 1796 esimine rippsild
  
• Louvre 1780 ja Theatre Francaise 1787 esimesed metallist katuse kandekonstruktsioonid
  

• Metallmaterjalie kasutatakse nede suure tugevuse, keevitatavuse ja elastsete-plastsete omaduste tõttu
  

• Puuduseks korrodeerumine
  

• Metalle iseloomustab kõvadus ja sooja- elektrijuhtivus
  

• Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks
  

MUSTADMETALLID

• Peamine tooraine rauamaak
  
• Kõrgahjudest saadav toormalm sisaldab 93-95% rauda, 2-4% süsiniku jms
  
• Malm – 2..4,3% C Teras -