Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks (4)

Tallinna Tehnikaülikool - Keemia - Füüsikaline keemia

4 HEA

Esitatud küsimused

Mida mdetakse turbidimeetrias ?
Millega on määratud elektrilise kaksikkihi tiheda ja difuusse osa paksus ?
Kuidas muutub potentsiaal kaugusega pinnast ?
Mis on suhteline viskoossus, eriviskoossus ja iseloomulik viskoossus ?
Millel phineb vedeliku viskoossuse mtmine kapillaarviskosimeetriga ?
Mis on kogulatsioon ?
Mis on difusiooni-sedimentatsiooni tasakaal ?

Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks
Vaja on vastata

1. Soola integraalse lahustumissoojuse määramine
1. Esimene termodünaamika põhiseadus.
Termodünaamika esimene seadus sätestab, et keha siseenergia (U) saab muutuda tänu soojushulgale (Q), mis saadakse väliskeskkonnast ning tööle (A), mida süsteem teeb välisjõudude vastu:ΔU = Q − A, kus Q on soojushulk , mille keha saab väliskeskkonnalt ning A on töö, mida keha teeb välisjõudude vastu (juhul kui keha annab soojust ära, siis on Q negatiivne; kui välisjõud teevad tööd, siis on Apositiivne).
Termodünaamika I seadus on üldise energia jäävuse seaduse konkreetne väljendus termiliste protsesside korral. Jäävuse seaduse järgi on süsteemi energia tema oleku üheseks funktsiooniks. Väliskeskkonnast isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv. Mitmesuguste protsesside korral sellises süsteemis võib energia muunduda ühest liigist teise rangelt ekvivalentsetes vahekordades.
2. Soojusefektid. Tekkesoojused. Põlemissoojus.
Keemilistel protsessidel toimub ühe või mitme aine (lähteaine) muundumine uue keemilise koostise või ehitusega reaktsioonisaaduseks. Sellega kaasneb keemiliste sidemete ümberkujunemisprotsess, seejuures eraldub või neeldub energiat soojus -, kiirgus- või elektrienergia kujul.
Keemiliste reaktsioonide soojusefekte märgitakse sümboliga ∆ H. Eksotermilise reaktsiooni korral on ∆ H negatiivne (miinusmärgiga), s.t. ∆ H 0 Keemilise reaktsiooni soojusefekt võrdub reaktsioonisaaduste tekkesoojuste algebralise summaga , millest on lahutatud lähteainete tekkesoojuste algebraline summa.
Tekkesoojus - ühendit iseloomustav suurus, mis ei sõltu ühendi saamisviisist. Tekkesoojuseks nimetatakse soojusehulka,

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks #1

Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks #2

Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks #3

Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks #4

Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks #5

Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks #6

Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks #7

Kordamine füüsikalise ja kolloidkeemia protokollide vastamiseks #8

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

203 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

karull Õppematerjali autor

Lae alla .docx

Lisainfo

1) 1. Soola integraalse lahustumissoojuse määramine
1. Esimene termodünaamika põhiseadus.
Termodünaamika esimene seadus sätestab, et keha siseenergia (U) saab muutuda tänu soojushulgale (Q), mis saadakse väliskeskkonnast ning tööle (A), mida süsteem teeb välisjõudude vastu:ΔU = Q − A, kus Q on soojushulk, mille keha saab väliskeskkonnalt ning A on töö, mida keha teeb välisjõudude vastu (juhul kui keha annab soojust ära, siis on Q negatiivne; kui välisjõud teevad tööd, siis on Apositiivne).
Termodünaamika I seadus on üldise energia jäävuse seaduse konkreetne väljendus termiliste protsesside korral. Jäävuse seaduse järgi on süsteemi energia tema oleku üheseks funktsiooniks. Väliskeskkonnast isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv. Mitmesuguste protsesside korral sellises süsteemis võib energia muunduda ühest liigist teise rangelt ekvivalentsetes vahekordades.
2. Soojusefektid. Tekkesoojused. Põlemissoojus.
Keemilistel protsessidel toimub ühe või mitme aine (lähteaine) muundumine uue keemilise koostise või ehitusega reaktsioonisaaduseks. Sellega kaasneb keemiliste sidemete ümberkujunemisprotsess, seejuures eraldub või neeldub energiat soojus-, kiirgus- või elektrienergia kujul.
Keemiliste reaktsioonide soojusefekte märgitakse sümboliga ∆ H. Eksotermilise reaktsiooni korral on ∆ H negatiivne (miinusmärgiga), s.t. ∆ H < 0, endotermilistel reaktsioonidel aga positiivne (plussmärgiga), s.t. ∆ H > 0 Keemilise reaktsiooni soojusefekt võrdub reaktsioonisaaduste tekkesoojuste algebralise summaga, millest on lahutatud lähteainete tekkesoojuste algebraline summa.
Tekkesoojus - ühendit iseloomustav suurus, mis ei sõltu ühendi saamisviisist. Tekkesoojuseks nimetatakse soojusehulka, mis vabaneb (või neeldub) ühe mooli aine tekkimisel püsivas olekus olevatest lihtainetest nn. standardtingimustel (normaalrõhul ja temperatuuril 298 K). Lihtaine tekkesoojused on võrdsed 0-ga
Põlemissoojus- ühe mooli aine täielikul põlemisel vabanev soojusehulk.
3. Hessi seadus - Reaktsiooni soojusefekt sõltub ainult süsteemi alg- ja lõppolekust. Seda väidet nimetatakse Hessi seaduseks ehk termokeemia põhiseaduseks. See on termodünaamika I seaduse rakendus keemilistele protsessidele.
Hessi seadusest tehakse järgmised järeldused:
a) pärisuunalise keemilise reaktsiooni soojusefekt on võrdnevastasmärgiga võetud vastassuunalise reaktsiooni soojusefektiga.
b) Astmelistes reaktsioonides on soojusefekt võrdne üksikute reaktsioonistaadiumite soojusefektide summaga. – Entalpia muut ringprotsessis on 0.
4. Keemiliste reaktsioonide soojusefektide arvutamine. Vt õpikust lk 121
5. Reaktsiooni soojusefekti olenevus temperatuurist (Kirchhoffi seadus)
Keemilise reaktsiooni soojusefekti temperatuurikoefitsent on arvuliselt võrdne reaktsioonist osa võtvate ainete molaarsete soojusmahtuvuste algebralise summaga, milles produktide soojusmahtuvused loetakse positiivseks, lähteainete omad negatiivseks ja arvestatakse reaktsioonivõrrandi stöhhiomeetrilisi koefitsente.
Soojusmahtuvus- soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra, kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut ega keemilist koostist.
6. Lahustumissoojused – entalpia muutus 1 mooli aine lahustumisel n moolis lahustis. On tingitud lahusti ja lahustuva aine omavahelisest keemilisest toimest. Tahke aine lahustumissoojuse määrab kristallvõre lõhkumise energia ja solvatatsioonienergia vahekord.
7. Lahjendussoojused – soojusefekt, mis esineb lahuste lahjendamisel.
8. Kalorimeetriliste määramiste metoodika –
füüsikaline keemia , kolloidkeemia , protokollid , kaitsmine