50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
wezz
Õppematerjali autor
on tõukejõust suurem, osakesed eemalduvad üksteisest , tekib jõud, mis takistab aineosakeste eemaldumist). Tõuke- ja tõmbejõudu modelleerimiseks kasutatakse vedru abil ühendatud kerasid. Deformeerimata olekus ei mõju väljaspoolt jõudusid. Kui kerasid kokku suruda, siis tekib vedrus tõukejõud (püüab kerasid laiali lükata). Kui kerasid üksteisest eemaldada, siis tekib vedrus tõmbejõud. (püüab kerasid kokku suruda ). Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist ! Vette õli pannes, valgub õli laiali aga ei kata kogu veepinda, sest õli on ainete segu ja koosneb mitme aine molekulidest ning nende vaheline tõmbejõud hoiab õliosakesi koos. Õli ei jää ka kuhjana aineosakeste ja veemolekulide tõmbumisel ja veele mõjuva raskusjõu tulemusel valgub see laiali, moodustades ühe aineosakese paksuse kihi. Õliosakeste läbimõõdu määras Robert Reyleigh ( 20.saj )
10.Mida avastas inglise botaanik Robert Brown? R.Brown avastas et aineosakesed liiguvad korrapäratult. 11.Mis on Browni liikumine? Browni liikumiseks nim. Osakeste korrapäratut ehk kaootilist liikumist. 12.Milline on aineosakeste liikumine? Aineosakeste liikumine on korrapäratu ega lakka kunagi. 13.Mida nimetatakse soojusliikumiseks? Aineosakest korrapäratut ehk kaootilist liikumist nim. ka soojusliikumiseks. 14.Milline seos on aineosakeste liikumise kiiruse ja aine (keha) temperatuuri vahel? Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. 15.Millised on aine kolm olekut? Aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. 16.Iseloomusta tahket olekut? Säilitab keha kuju ja ruumala. 17. Iseloomusta vedelat olekut? Vedelik on hea voolavusega, säilitab ruumala, anumasse valades võtab anuma kuju. 18.Iseloomusta gaasilist olekut? Täidab kogu anuma,aineosakesed paiknevad hõredalt. 19.Mis on amorfne aine?
Keha venitamisel eemalduvad aineosakesed teineteisest ja tõmbejõud saab tõukejõust suuremaks- tekib jõud, mis takistab aineosakeste eemaldumist. (hoiab tahkest ainest keha koos) Keha kokkusurumisel lähenevad aineosakesed teineteisele nii, et tõukejõud saab tõmbejõust suuremaks- tekib jõud, mis takistab aineosakeste lähenemist. (Sellepärast ei saa tahkist kokkusuruda). Aineosakeste liikumine on korrapäratu nim soojusliikumiseks. Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. Vesi on erandlik alates 0 kraadi kuni 4 kraadi tõmbub kokku, kuid edaspidi paisub. Vesi on kõige tihedam temp. 4 kraadi. Molekul koosneb omavahel seotud kahest või enamast aatomist. Molekuli koostist väljendab molekulivalem. Soojusliikumine on aineosakeste korrapäratu ja lakkamatu liikumine, toimub, sest molekulid saavad teineteise käest tõukeid. Termomeeter koosneb vedeliku mahutist ja selle külge joodetud paisumistorust,paisuv aine elavhõbe, piiritus.
1.Aine ehituse 3 põhiseisukohta *Aine koosneb osakestest *osad mõjutavad ükstest tõmbe ja tõukejõududega *osad on lakkamatus korrapäratus e. kaootilises liikumises (osade vahel on palju vaba ruumi) 2. Soojusliikumine aine osade korrapäratu liikumine, mida kõrgem on temperatuur, seda kiirem on liikumine. 3. Browni liikumine on see, kui aineosakesed on korrapäratus lakkamatus korrapäratus e. kaootilises liikumises 4.Browni liikumine näitab, et aineosakeste liikumine on korrapäratu, ega lakka kunagi. 5.Tahkis kehal on kindle kuju ja ruumala, kuna aineosakesed paiknevad korrapäraselt kristallvõre tippudes. Soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises tasakaaluasendi ümber
mitmekesised: neid on krobelisi, siledaid, ümmargusi, kandilisi, mõned on konksukestega. "Aatomid" liiguvad tühjuses, põrkuvad omavahel kokku, haakuvad üksteisega, lähevad lahku. "Aatomite" kombinatsioonidest moodustub kogu looduse mitmekesisus. Ligikaudu samal ajal tekkis rida teisi õpetlaste koolkondi, kes eitas aineosakeste olemasolu. Alles 17.18. sajandil muutusid atomismi ideed valitsevaks. 1. AINE KOOSNEB OSAKESTEST Kehad koosnevad ainetest või ainete segudest. Ained koosnevad omakorda osakestest, kas aatomitest, molekulidest või ioonidest. Aatomeid, ioone ja lihtainete molekule pole nende väiksuse tõttu näha ei palja silmaga ega valgusmikroskoobiga. Hapniku, lämmastiku, süsihappegaasi ja paljude teiste gaasiliste ainete molekulide läbimõõt on Aineosakese ligikaudu 2 10 -10 m
tugevust. Läätse optiliseks tugevuseks loetakse läätse fookuskauguse pöördväärtust. Optilist tugevust tähistatakse suure tähega D. Optilise tugevuse seos fookuskaugusega on seega D=1/f Optilise tugevuse ühikul on eraldi nimetus - 1dioptria (1dpt) Läätse optiline tugevus on üks dioptria kui läätse fookuskaugus on 1 m. Läätse optilist keskpunkti läbivat läätsega sümmeetrilist sirgjoont nimetatakse läätse optiliseks peateljeks. 2. MEHAANIKA Keha mass ja aine tihedus Mass seostub sellega, kuidas maa tõmbab kehi enda poole. Mida suurem on keha mass, seda suurema jõuga maa keha enda poole tõmbab. Mass on keha üks põhiomadusi. Kõik kehad, alates tähtedest kosmoses kuni aine koosseisu kuuluvate mikroosakesteni, omavad kindlat massi. Keha massi saab mõõta kaalumisega. Massiühikuks on 1 kg. Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut Mõjutades ühel ja samal viisil erineva massiga kehi, on võimalik katseliselt veenuda, et
Soojusõpetus on f. osa milles uuritakse soojus nähtusi. Lähtuvalt aine ehitusest. Kõik ained koosnevad osakestest: Väikesed(Molekul,Aatom) Aine ehituse põhi seisukohad: -Kui tahkis on deformeerimata, on tõmbe/tõukejõud tasakaalus ja summa 0. -Molekulide vahel esineb tõmbe ja tõukejõud. Tahket keha on raske lõhkuda. (Tahke keha(katkised tükid) kokku ei jää, sest molekulid jäävad konaruste tõttu kaugele) -Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. .10m-10. Õlitilk veepinnal V=s*h=h=d=V/S
klass 1. Aineehituse mudeli põhiväited! Aine koosneb osakestest, mille vahel on vaba ruumi. Suurus 10-10m. Osakeste vahel on vastastikmõju (tõmbe- ja tõukejõud) Osakesed on pidevas korrapäratus liikumises (soojusliikumine). Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 2. Soojusliikumine, selle seos temperatuuriga! SOOJUSLIIKUMISEKS nimetatakse aineosakeste pidevat korrapäratut ehk kaootilist liikumist. Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 3. Aine agregaatolekud! Molekulaarteooria selgitab aineolekute erinevust aineosakeste erineva paiknemise, sellest tingitud vastastikmõju ja osakeste liikumise erineva iseloomuga. Ained võib liigitada kuju ja ruumala säilitamise põhjal järgnevalt: TAHKIS ehk tahke aine säilitab kuju ja ruumala.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid