Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I (0)

 
 
 
 
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT 
 
 
 
 
 
 
Maaelamute sisekliima , ehitusfüüsika ja energiasääst I 
 
Uuringu I etapi lõpparuanne 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 2011  
 
 
 
 
 
 
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT 
 
 
 
 
 
 
Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 
 
Uuringu I etapi lõpparuanne 
 
 
 
 
 
 
Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, 
Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tallinn 2011  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees 
 
 
 
Kaane kujundanud Ann Gornischeff  
 
 
 
Autoriõigused: autorid, 2011 
 
 
 
ISBN 978-9949-23-056-3 
 
 
2
Eessõna  
Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis 
ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, 
ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaajamaja tellimusel ja MTÜ 
Vanaajamaja, Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx ja Tallinna Tehnikaülikooli 
finantseerimisel. Lisaks eelnimetatutele osales uuringus maa-arhitektuuri ja -maastike uurimise ja 
hoidmise riiklik programmi kaudu ka Eesti Vabaõhumuuseum . 
Tallinna Tehnikaülikoolist osalesid  uurimistöös järgmised isikud: 
Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool: Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, 
Simo 
Ilomets, Alar Just. Kaasa töötasid:  Kätlin Miilberg, Arli Toompuu, 
Tõnis Agasild, Georg Kodi, Karl Õiger; 
Materjaliuuringute teaduskeskus: Urve Kallavus. 
Täname uurimistöö rahastajaid ning uuritud  elamute elanikke oma panuse eest uurimistöö 
õnnestumisesse. Täname Hannes Meisterit ja Kalle Pilti Eesti Maaülikoolist põrandaalustes ruumides 
mõõtmise tegemise ja mõõtmistel osalemise eest. 
Aruande sisulise poole on toimetanud Targo Kalamees ja keelelise poole Mari-Ann Tamme. 
 
 
Tallinn, jaanuar 2011 
 
 
Tegijad  
 
 
Sisukord 
 
1 
Sissejuhatus 6 
1.1 
Uuringu eesmärk ja oodatavad  tulemused 
6 
1.2 
Ülevaade uuritud elamutest  
8 
2 
Uuritud elamute piirdetarindite ja kandekonstruktsioonide 
tehniline seisund ja defektid  
15 
2.1 
Meetodid 15 
2.2 
Vundamendid ja esimese korruse põrandad 
15 
2.2.1   Vundamentide ja esimese korruse põranda tarindus 
15 
2.2.2  Vundamentide tehniline seisund ja kahjustused 
16 
2.2.3  Põrandate tehniline seisund ja kahjustused 
17 
2.3 
Välisseinad 20 
2.3.1  Välisseinte tarindus 
20 
2.3.2  Välisseinte tehniline seisund ja kahjustused 
21 
2.3.3  Niiskuse tõus palkseinas 
25 
2.4 
Siseseinte lahendused, tehniline seisund ja kahjustused 
27 
2.4.1  Märjad ja niisked ruumid 
27 
2.5 
Katused 28 
2.5.1  Katuste konstruktsioonid ja tarindus 
28 
2.5.2  Katuste tehniline seisund ja kahjustused 
29 
2.6 
Pööningu vahelaed  
30 
2.6.1  Lagede konstruktsioon ja tarindus 
30 
2.6.2  Pööningu vahelagede tehniline seisund ja kahjustused 
31 
2.7 
Avatäidete lahendused ning tehniline seisund ja kahjustused 
32 
2.8 
Tuleohutus 33 
2.8.1  Üldised tuleohutusnõuded maaelamutele  Error! Bookmark not defined. 
2.8.2  Uuritud elamute tuleohutusealane olukord  Error! Bookmark not defined. 
3 
Sisetemperatuur ja suhteline niiskus elamutes  
37 
3.1 
Meetodid 37 
3.1.1  Sisekliimaparameetrite mõõtmine 
37 
3.1.2  Sisekliima hindamiskriteeriumid 
38 
3.2 
Tulemused 40 
3.2.1  Väliskliima 40 
3.2.2  Sisekliima sõltuvus  välistemperatuurist 41 
3.2.3  Siseõhu suhtelise niiskuse sõltuvus välistemperatuurist 
43 
3.2.4  Sisetemperatuur ja suhteline niiskus talvel 
45 
3.2.5  Sisetemperatuur ja suhteline niiskus suvel 
46 
3.3 
Sisekliima vastavus standardi sihtarvudele 
47 
3.4 
Kütteallika mõju sisekliima stabiilsusele 
48 
3.5 
Temperatuuri ja suhtelise niiskuse muutus perioodiliselt 
köetavates elamutes 
51 
3.6 
Elanike hinnangud sisekliimale 
53 
4 
Biokahjustuse tekke risk 
55 
4.1 
Meetodid 55 
4.1.1  Hallituse kasvuks kriitilised tingimused 
55 
4.1.2  Mõõtmised 56 
4.2 
Tulemused 57 
4.2.1  Hallituse tekkeks kriitilised tingimused eluruumides 
57 
4.2.2  Hallituse tekkeks kriitilised tingimused põrandaalustes ruumides 
58 
4.3 
Puidukahjustuste analüüsi tulemused 
59 
 
4
 
5 
Niiskuskoormus elamutes 
61 
5.1 
Meetodid 61 
5.2 
Tulemused 62 
6 
Külmasillad 66 
6.1 
Meetodid 66 
6.1.1  Mõõtmine 66 
6.1.2  Külmasildade hindamine temperatuurivälja arvutusmeetodiga 
67 
6.1.3  Külmasilla kriitilisuse hindamine 
68 
6.2 
Tulemused 69 
6.2.1  Mõõtmistulemused 69 
6.2.2   Arvutustulemused 72 
7 
Hoonepiirete õhupidavus  
73 
7.1 
Meetodid 73 
7.2 
Tulemused 76 
7.3 
Õhulekkekohad 78 
8 
Energiatõhusus  82 
8.1 
Energiatõhususe mõjurid  
82 
8.2 
Meetodid 84 
8.2.1  Analüüsitud tüüpelamu kirjeldus 
84 
8.2.2  Arvutusmudeli kirjeldus ja valideerimine  
85 
8.2.3  Ahju arvutusmudel 
88 
8.2.4  Energiatõhususarvutuste lähteandmed 
90 
8.2.5  Analüüsitud energiatõhususmeetmed 92 
8.3 
Energiaarvutuste tulemused 
92 
9 
Põhimõttelisi renoveerimislahendusi 
97 
9.1.1   Välissein  99 
9.1.2  Põrand 102 
9.1.3  Pööningu vahelagi  
105 
9.1.4  Katused 106 
9.1.5   Ventilatsioon ja küte 
107 
10  Järeldused 111 
10.1 
Edasiste uuringute vajadus 
113 
Viited      . 
114 
 
 
5
Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 
 
 
1 Sissejuhatus 
Eesti traditsioonilist taluhoonestust koos kauni  maastikuga  võib pidada maapiirkonna miljööd 
väärtustavaks teguriks . Eesti maapiirkondade elamud on üle elanud mitmeid muutusi:. 
19. sajandi keskpaiku pärast mõisa sõltuvusest vabanemist hakati oluliselt täiendama ja 
parandama sajandeid  muutumatuna püsinud rehielamut. Olemuslikuks uuenduseks oli 
küttesüsteemi ja sellega kaasnenud ruumikasutuse muutus. Korstnaga varustatud pliitide 
ehitamine, eraldi köögiruumi tekkimine ning soemüüri ja lõõridega ahju ehitamine kambrite 
soojendamiseks muutsid kambrid püsivalt elamiskõlblikuks. Pärast Teist maailmasõda lõppes 
klassikaline  talumajandus ja toimunud nõukogulike ümberkorralduste käigus muutus oluliselt 
põllumajanduse osatähtsus Eestimaa majanduses,, mille tulemusena vähenes ka maarahvastik. 
1990. aastate alguses Eesti maaelus toimunud muutuste tulemusena on umbes 100 000 
säilinud talukoha seos traditsioonilise põllumajandusliku elulaadiga tunduvalt vähenenud. 
Praegu on paljud endised  talumajapidamised muutumas suve- või talvekodudeks, mida talvel ei 
köeta või köetakse ja kasutatakse talvel vaid perioodiliselt. Samas võimaldavad tänapäeva 
infotehnoloogia lahendused üha rohkem kaugtöö kasutamist ja maa-elamuid võetakse 
kasutusse ka püsiva elukohana. Vanade ehitiste energiatõhususe parandamise lahenduste 
valikuvõimalused on väiksemad ja kitsendavaid tegureid on rohkem. See teeb 
renoveerimislahenduste  väljatöötamise keerukamaks. 
Traditsioonilisi maaehitisi ehitatakse ümber, sageli üpris põhjalikult, kahjuks tihtipeale ka 
oskamatult, kasutades vanadele ehitistele sobimatuid materjale. Tihti on ümberehitused ja 
renoveerimistööd aga rikkunud puithoonete ehitusfüüsikalist toimimist ja sisekliimat. 
Ehitusfüüsika ja sisekliima osas võib välja tuua neli olulist muutust: 
  oluliselt suurem veekasutus siseruumides; 
  vanade ahjude ja pliitide asendamine uutega või uute keskküttesüsteemide kasutuselevõtt; 
  seni aastaringi köetavate hoonete muutumine perioodiliselt köetavateks või talvel kütmata 
hooneteks; 
  hoonete renoveerimine ja lisasoojustamine võib muuta (nii parandada kui ka halvendada ) 
aastakümnetega väljakujunenud tarindite soojus - ja niiskusrežiimi. 
Need aspektid muudavad hoonepiirete niiskustehnilist toimivust. Ilma kasutuseta ruumide 
kütmist võib käsitleda põhjendamatu energiakuluna. Lisaks muutunud ehitustraditsioon 
(muutunud ehitusmaterjalid , uued ehituskonstruktsioonid ja piirdetarindid ), energiatõhusus 
(lisasoojustamise vajadus), kasutusotstarve (vee kasutus, niiskuskoormused) ja arusaam 
kvaliteetsest sisekliimast seavad traditsioonilistele maaehitistele endisest erinevad nõuded. 
1.1 
Uuringu eesmärk ja oodatavad tulemused 
See uuring keskendub maapiirkonnas asuvate üksikelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja 
energiasäästu uurimisele. Uuring on maaelamute uuringu I etapp ja keskendub peamiselt 
perioodiliselt köetavatele ja kütmata palkeramutele, moodustades samas tervikliku uuringu, 
mida saab hiljem siduda ka teiste uuringutega. 
Uurimistöö eesmärgid olid järgmised: 
  uurida aastaringselt kasutatavate, perioodiliselt kasutatavate/köetavate ja kütmata 
maaelamute sisekliimat ning temperatuuri- ja niiskuskoormusi; 
  hinnata perioodilise niiskuskoormuse ja kütmise mõju siseõhu temperatuurile, hoonepiirete 
sisepinna  temperatuurile ja suhtelisele niiskusele; 
  analüüsida veeauru kondenseerumise ja hallituse tekke riski; 
  analüüsida erinevaid strateegiaid perioodiliselt kasutatavate hoonete energiasäästlikuks 
kütmiseks; 
  uurimistulemuste alusel pakkuda välja põhimõttelisi renoveerimislahendusi, mis oleksid 
energiasäästlikud, pikendaksid hoone kasutusiga , tagaksid parema sisekliima, kuid 
arvestaksid ka vana maamaja iseärasustega ja ei rikuks miljööd. 
 
6
Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 
 
 
Uurimistöö käivitamisel olid oodatavad tulemused: 
  erinevate kütteviiside ja kasutusaktiivsuse mõju energiasäästule ja sisekliimale 
(sisetemperatuurile ja suhtelisele niiskusele); 
  kütmata hoonete sisetemperatuuri ja suhtelise niiskuse tasakaalutase  ja stabiilsus erinevatel 
välistemperatuuridel; 
  siseõhu niiskuskoormus eri aastaaegadel ja erinevate kütte-ventilatsiooni lahenduste ja 
kasutusaktiivsuse korral; 
  vanemate palkhoonete välispiirete õhupidavuse tase ja peamised külmasildade ja 
õhulekkekohtade asukohad; 
  võimalikud ehitusfüüsikalised riskid , mis on seotud maaelamute perioodilise kütmise või 
kütmata jätmisega; 
  võimalik hallituse või mädaniku kasv hoonepiirete  sisepinnal või sees; 
 soovitused 
perioodiliselt 
köetavate 
hoonete kütmiseks lähtuvalt energiasäästu, 
kasutusmugavuse, parema sisekliima ning hoonete kestvuse ja säilimise seisukohalt; 
  uurimistöö tulemusena saadud süstematiseeritud andmed on kasutatavad analüüsideks ning 
probleemide lahenduste väljatöötamiseks. 
Uurimistööd alustades selgus, et uuringu all oleva elamutüübi ehitustehnilise seisukorra kohta ei 
ole uurimislikku tulemust. Kuna renoveerimistööd tuleb teha tervikuna kogu hoonele, on tema 
ehitustehnilise seisukorra ülevaade möödapääsmatu alusmaterjal. See sundis tegema 
uurimisprogrammi mõningaid korrektiive ja eraldama esialgsest rohkem ressursse elamute 
ehitustehnilise seisukorra väljaselgitamiseks. Seda tehti osaliselt renoveerimisettepanekute 
väljatöötamise arvelt.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
7
Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 
 
 
1.2 
Ülevaade uuritud elamutest 
Uuringuobjektideks olid maapiirkondades asuvad enne Teist maailmasõda ehitatud palk-
taluelamud. Uurimisobjektid valiti MTÜ Vanaajamaja, Eesti  Vabaõhumuuseumi , MTÜ Piiriveere 
Liider ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt pakutud kandidaatide seast. Elamud valiti lähtuvalt nende 
kasutusotstarbest, kütteviisist ja asukohast. 
Peamised elamutüübid olid: 
  lahuselamu (13 tk.); 
   rehielamu (kambrid + rehetuba + rehealune ) ja koosehitis (elamu koos kuuriga, laudaga 
vms. ühe katuse all) (11 tk.); 
   Setu talu elamu (5 tk.). 
 
 
Lahuselamu 
Koosehitis 
 
 
Rehielamu 
Setu talu elamu (vaade teelt) 
Joonis 1.1 
Uuringus esinenud peamised elamutüübid. 
Rehielamuna on uuringus käsitletud  elamut, kus ühe katuse all on rehetuba, sellest ühele poole 
jääb rehealune ja teisele poole jäävad eluruumid (Joonis 1.2 vasakul). Pooltel rehielamutel oli 
rehetuba ümber ehitatud köögiks ja/või toaks. Setu talu elamu jagunes algselt kolme ossa : ühes 
otsas külm tuba (ehk suvetuba), keskel magamistuba (köetav) ja teises otsas köök  ning koda 
(üldplaan toodud (Joonis 1.2 paremal). Oluliselt  renoveeritud elamutes oli kogu elamu muudetud 
köetavaks ja kahel juhul oli ka katusekorrus välja ehitatud. 
 
8
Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 
 
 
 
 
Joonis 1.2 
Rehielamu (6018) ja Setu talu elamu (6004) põhiplaanid. 
Piirkondlikult olid uuritud elamud jaotunud vastavalt  Joonis 1.3-le: 
   Harjumaa : 5 elamut; 
  Võrumaa ja Põlvamaa: 7 elamut; 
  Tartumaa: 3 elamut; 
 Saaremaa: 
9 
elamut 
  ja ülejäänud üksikud asukohad: 4 elamut. 
 
Joonis 1.3 
Uuritud elamute piirkondlik paiknemine. 
Põhiandmed uuringu all olnud elamute kohta vt. Tabel 1.1. Elamute köetava pindala keskmine 
suurus oli 78 m2. Elamute keskmine vanus oli 90 aastat. Uuritud elamutest 45 % olid 
aastaringse kasutusega, 17 % perioodilise kasutusega ja 38 % elamuid talvel ei kasutatud ega 
köetud (tüüpilise kasutuse korral). Uuritud elamutest 45 % oli oluliselt renoveerimata. Oluliselt 
renoveerimata elamutes on tehtud vaid hädapäraseid remonttöid või pole renoveerimisega 
jõutud kaugemale kui pool planeeritud töödest. Renoveerimisena on käsitletud viimase 10 aasta 
jooksul tehtud ehitustöid. Oluliselt renoveeritud elamute hulka on loetud elamud, kus on elamu 
näiteks lisasoojustatud, renoveeritud tehnosüsteeme, vahetatud põrandaid jne. 52 % uuritud 
elamutes oli pesemisvõimalus: dušš, vann või  saun (kas  elamus või eraldi hoonena). Köögi 
kraanikaussi ei liigitatud pesemisvõimaluse alla. 
 
 
 
 
9
Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 
 
 
Tabel 1.1 
Uuritud elamute põhiandmed. 
Kood  Ehitus- Korruse- Köetav  Elamu kasutus talvel 
Renoveerimine 
Elanike arv 
Pesemis -
 
aasta 
lisus  pind, m2 aasta- perioodi- ei kasu- oluliselt  oluliselt  talvel suvel  võimalus 
ringne  
line 
tata 
reno-
renoveeri -
talus 
veeritud
mata 
Dušš, saun 
6001 1920 
1 
103 
 
 
 
 
 
 
 
õues 
6002 1938 
1 
151 
 
 
 
 
 2 
2 Dušš 
6003 1920 
2 
53 
 
 
 
 
 
 2 
Saun 
õues 
6004 1932 
1 
52 
 
 
 
 
 4 
4   
6005 1920 
1 
34 
 
 
 
 
 
- 4 
 
6006 1900 
1 
34 
 
 
 
 
 1 
1   
Dušš, saun 
6007 1924 
2 
127 
 
 
 
 
 4 
4 õues 
6009 1920 
1 
94 
 
 
 
 
 
1 1 
 
6010 1920 
1 
 
 
 
 
 
 
0  
 
6012 1938 
1 
81 
 
 
 
 
 3 
3 
Saun 
õues 
6013 1930 
1 
84 
 
 
 
 
 
4 4 
 
6014  
1  79   
 
 
 
 0 
 Dušš 
6015 1950 
2 
107 
 
 
 
 
 5 
5 Dušš 
6017  
1 
   
 
 
 
 4 
4 
Saun 
õues 
6018 1892 
1 
50 
 
 
 
 
 
 
 
 
6019 1874 
1 
48 
 
 
 
 
 
0  
 
6020 1867 
1 
49 
 
 
 
 
 
1 3 
 
6021 1885 
1 
 
 
 
 
 
 
0  
 
6022 1871 
1 
123 
 
 
 
 
 
0 12 
 
6023  
1  81   
 
 
 
 0 
 Dušš 
6024 1856 
1 
168 
 
 
 
 
  
 Dušš 
6025  
2  73   
 
 
 
  
 
Dušš, 
saun
Dušš, saun 
6026 1938 
1 
61 
 
 
 
 
 3 
3 õues 
6027 1946 
1 
27 
 
 
 
 
 3 
3 
Dušš, 
saun
6028 1949 
1 
73 
 
 
 
 
 
2 5  Dušš 
6029 1940 
1 
73 
 
 
 
 
 
   Dušš 
6030 1938 
1 
56 
 
 
 
 
 
0  
 
6031 1925 
2 
93 
 
 
 
 
 0 
2   
6032 1930 
1 
45 
 
 
 
 
 0 
 
 
 
 
 
10
Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 
 
 
Ülevaade uuritud elamute tehnosüsteemidest vt. Tabel 1.2. Veevarustus elamutes oli tagatud 
pumbaga 52 % juhtudel. Ämbriga toodi kaevust  vett 34% juhtudel ja 10% puudus veevarustus 
üldse. Vett soojendati 52% juhtudel elektriga . Pliiti (mahtveesoojendi või pliidil potis) kasutati vee 
soojendamiseks 38% juhtudel. Vähemalt 59% elamutest puudus nõuetele vastav väljaehitatud 
kanalisatsioonisüsteem (hermeetilise septikuga immutusväljak või biopuhasti). 28% juhtudel oli 
ventilatsioon  lahendatud mehaanilise väljatõmbega köögist, vannitoast või/ja WC-st. 
Soojustagastiga ventilatsioonilahendus uuritud elamutes kasutust ei leidnud. 42% elamutest 
esines veel vana elektrikaabeldust. 
Tabel 1.2 
Uuritud elamute tehnosüsteemide põhiandmed. 
Kood  Külm vesi 
Soe vesi   Kanalisatsioon
Küte 
Ventilatsioon 
Elekter  
6001  Pumbaga 
Mahtvee-
Plastseptik 
Ahi ja pliit , 
Meh. väljatõmme   Uus kaabeldus  
toas 
soojendi : 
elektriradiaator , 
köögis ja 
elekter, pliit 
el. põrandaküte  
duširuumis 
6002  Pumbaga 
Mahtvee-
Puudub 
Keskküte 
Meh. väljatõmme  Uus kaabeldus 
toas 
soojendi: 
(kivisöega), 
köögis 
elekter 
duširuumis 
el.põrandaküte 
6003  Pumbaga  Pliidil potis 
Puudub 
Ahi, elektriradiaator,
 
Uus kaabeldus 
toas 
6004 
Ämbriga 
 
Puudub 
Massiivne Setu ahi
 
Uus kaabeldus 
kaevust 
6005 
Ämbriga 
Pliidil potis 
Puudub 
Massiivne Setu ahi
 
Vana kaabeldus
kaevust 
6006 
Ämbriga 
 
Puudub 
Suur tellisahi 
 
Uus kaabeldus 
kaevust 
6007  Pumbaga 
Mahtvee-
 
Keskküte 
Meh. väljatõmme  Uus kaabeldus 
toas 
soojendi: 
( maaküte ), tellisahi
köögis 
elekter 
6009 
Ämbriga 
Pliidil potis 
Puudub 
2 ahju ja pliit 
 
Vana kaabeldus
kaevust 
6010 Puudub  Puudub 
Puudub 
Puudub 
 
Vana 
kaabeldus
6012  Pumbaga 
Mahtvee-
Puudub 
2 ahju ja pliit, 
 Uus 
kaabeldus 
toas 
soojendi: 
vajadusel 
elekter 
elektriradiaator 
6013  Pumbaga 
Mahtvee-
Plastseptik 
Ahi ja vajadusel 
 
Osaliselt 
toas 
soojendi: 
elekterküte 
uuendatud 
elekter 
(radaatorid) 
kaabeldus 
6014  Pumbaga 
Mahtvee-
Plastseptik 
Ahi ja pliit 
Meh. väljatõmme  Uus kaabeldus 
toas 
soojendi: 
duširuumis 
elekter 
6015  Pumbaga 
Mahtvee-
Plastseptik 
Ahi, vajadusel 
Meh. väljatõmme  Uus kaabeldus 
toas 
soojendi: 
elekterküte 
köögis 
elekter 
6017  Pumbaga 
Mahtvee-
Puudub 
Ahi, vajadusel 
 Uus 
kaabeldus 
toas 
soojendi: 
elekterküte 
elekter, pliit 
6018 
Ämbriga 
Puudub Puudub 
Puudub 
 
Vana 
kaabeldus
kaevust 
6019 
Puudub 
Puudub 
Puudub 
Massiivne ahi 
 
Vana kaabeldus
6020 
Ämbriga 
Pliidil potis 
Puudub 
Ahi ja pliit 
 
Vana kaabeldus
kaevust 
6021 Puudub  Puudub 
Puudub 
Puudub 
 
Puudub 
 
 
11
Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 
 
 
Kood  Külm vesi 
Soe vesi  Kanalisatsioon
Küte 
Ventilatsioon 
Elekter 
6022 
Ämbriga 
Pliidil potis 
Puudub 
Ahi ja pliit 
 
Vana kaabeldus
kaevust 
6023  Pumbaga 
Mahtvee-
Plastseptik 
Pliit, kamin , 
 Uus 
kaabeldus 
toas 
soojendi: 
duširuumis 
elekter 
elektriradiaator 
6024  Pumbaga 
Mahtvee-
Plastseptik 
Pliit, 2 kaminat, 
Meh. väljatõmme  Uus kaabeldus 
toas 
soojendi: 
õhksoojuspump  
köögis 
elekter 
6025  Pumbaga 
Mahtvee-
Plastseptik Kamin Meh. väljatõmme  Uus kaabeldus 
toas 
soojendi: 
duširuumis 
elekter 
6026  Pumbaga 
Mahtvee-
Plastseptik 
Ahi ja pliit 
Meh. väljatõmme  Uus kaabeldus 
toas 
soojendi: 
duširuumis 
elekter 
6027  Pumbaga 
Mahtvee-
Plastseptik 
Pliit, kerisahi, toas 
 Uus 
kaabeldus 
toas 
soojendi: 
elektriradiaator 
elekter 
6028  Pumbaga 
Mahtvee-
Plastseptik 
Ahi ja pliit, 
 
Osaliselt 
toas 
soojendi: 
duširuumis 
uuendatud 
elekter 
elektriradiaator 
kaabeldus 
6029  Pumbaga 
Mahtvee-
Plastseptik 
Ahi ja pliit 
 
Vana kaabeldus
toas 
soojendi: 
elekter 
6030 
Ämbriga 
Pliidil potis 
Puudub 
Ahi ja pliit 
 
Vana kaabeldus
kaevust 
6031 
Ämbriga 
Pliidil potis 
Puudub 
Ahi ja pliit 
 
Vana kaabeldus
kaevust 
6032 
Ämbriga 
Pliidil potis 
Puudub 
Ahi ja pliit 
 
Uus kaabeldus 
kaevust 
 
 
 
 
12
Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 
 
 
Tabel 1.3 
Uuritud elamute tarindite põhiandmed. 
Kood Vundament
Sein 
Põrand 
Katus 
Pööningu 
vahelagi 
Aknad 
Renoveerimistööd 
6001   Maakivi , kõrgus 
Tahutud palk 
Lai laudis  
Eterniidiga kaetud 
Värvitud punnlaudis, liivtäide 
2 klaasiga omaette   Elamus vesi, kanalisatsioon, uus ahi, 
20 cm 
laastukatus  
raamides puitaknad
uus pliit, el.kaabeldus, duširuum 
6002  Lai ja madal 
Iga sein erinev, osaliselt 
Vineeri , parketi või 
Bituumenkärgkatusega 
Värvitud punnlaudis, liivtäide 
2 raami ja 3 klaasiga 
Aknad vahetatud 1990, 
maakividest, 
soojustatud , seest 
puitlaastplaadiga kaetud 
kaetud laastukatus 
puitaknad 
taga valatud 
kipsplaadiga kaetud 
laudis 
(klaas+ pakett ) 
6003 
Paekivi Ümarpalk  Laudpõrand 
Eterniidiga 
kaetud  Laudis 
2 klaasiga omaette 
Uus ahi. 
rookatus  
raamides puitaknad
6004  Maakivi, kõrgus  Seest tahutud palk, sees 
Lai laudis, soojustatud 
Eterniidiga kaetud 
Lai laudis, peal linavilt ja 
2 klaasiga omaette 
Soojustatud põrand ja lagi , 
40 cm 
alumine osa kaetud laudisega
kergkruusaga 
laastukatus 
kergkruus  
raamides puitaknad
renoveeritud uksed 
6005  Maakivi, kõrgus 
Seest tahutud palk 
Lai laudis 
Eterniit  
Värvitud punnlaudis, peal linaluu - 1 klaasiga puitaknad
 
20 cm 
savi segu 
6006  Maakivi, kõrgus 
Seest tahutud palk 
Lai laudis 
Eterniit 
Lai laudis, peal linaluu-savi segu 2 klaasiga omaette  Tellisahi 2009, vahetatud esimene 
20cm 
raamides puitaknad
palk 
6007  Maakivi, madal,  Tahutud palk, väljas 50mm 
Lai laudis, soojustatud 
Laastukatus 
Vahelael lai laudis, katuslael 
2 klaasiga omaette 
Soojustatud väljast, teine korrus 
kaetud 
min.villa, tuuletõke ja 
värvitud punnlaudis või kips, 
raamides puitaknad
ehitatud, tehtud laastukatus, uued 
veeplekiga 
laudvooder 
katuslae vahel 100 mm min.villa
aknad, uus ahi, palkseinad 
tugevdatud 
6009  Maakivi, kõrgus 
Tahutud palk, väljas 
Lai laudis, kaetud 
Eterniidiga kaetud 
Must laudis, kaetud 20 cm 
2 klaasiga omaette 
 
kuni 40 cm 
laudvooder, seest krohvitud ja vineeriga, all liiv, köögis 
laastukatus 
saepuru -savi soojustusega, all  raamides puitaknad
topeltpõrand 
vineer või krohv (köögis) 
6010 
Paekivi, 
Tahutud palk, väljas 
 Eterniidiga 
kaetud 
 
2 klaasiga omaette 
 
krohvitud 
laudvooder, sees tapeet  
laastukatus 
raamides puitaknad
6012  Maakivi, kõrgus 
Tahutud palk 
Lai laudis, all 10 cm 
Eterniidiga kaetud 
Lai laudis, peal suvaline  
2 klaasiga omaette 
Uus ahi, proteesitud seinapalke, 
20 cm 
saepuru soojustuseks 
laastukatus 
soojustus  
raamides puitaknad
põrand soojustatud, restaureeritud 
puidust sisepinnad , uus koja 
laastukatus 
6013  Maakivi, kõrgus 
Tahutud palk, väljas 
Lai laudis, köögi põrand  Bituumenlaineplaadiga 
Vineeriga kaetud laudis, peal 
2 klaasiga omaette 
Köögi soojustamine (põrand ja 
10-30 cm 
laudvooder, sees vineer või  soojustatud 10 cm villaga
kaetud laastukatus 
30 cm saepuru 
raamides puitaknad
seinad, WC tegemine, vesi tuppa  
vene kips ja tapeet 
toodud 
6014 
Maakivi, 
Tahutud palk, sees ja väljas 
Lai laudis, kaetud 
Eterniidiga kaetud 
Värvitud punnlaudis, peal 
2 klaasiga omaette 
WC ja duširuumi ehitamine, vesi 
krohvitud 
laudvooder 
parketiga 
laastukatus 
topeltlagi, saepuru-savi soojustus raamides puitaknad tuppa toodud, uus seina laudvooder 
sees ja põrandaparkett, uus 
elektrisüsteem , 
6015 
Paekivi, 
Tahutud palk, sees kipsplaat ,  Vana laudise peal uus 
Laineline tsementkiud-
Viimistluseks Isotex laeplaadid, 
Plastmassist 
Täielik kapitaalremont, teise korruse 
krohvitud, kõrgus 
väljas 100 mm kivivilla , 
laudis ja parkett  
plaat 
teisel korrusel kipsplaadiga 
pakettaknad 
väljaehitamine, katuse vahetus 
40 cm, kaetud  tuuletõke ja värvitud puitlaudis
viimistletud ja EPS-iga 
veeplekiga 
soojustatud katuslagi  
6017  Maakivi, madal
Tahutud palk 
 
Eterniit 
 
2 klaasiga omaette 
Lisasoojustus, seinad seestpoolt 
raamides puitaknad
viimistletud 
6018  Maakivi, madal
Ümarpalk, väljas värvitud 
Lai laudis 
Eterniit 
Kahes toas vineer, kolmandas 
2 klaasiga omaette 
 
laudvooder, sees tapeeditud 
värvitud punnlaudis 
raamides puitaknad
kipsplaat 
 
13 
Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 
 
 
Kood Vundament
Sein 
Põrand 
Katus 
Pööningu 
vahelagi 
Aknad 
Renoveerimistööd 
6019 
Maakivi 
Ümarpalk, kambrite osas 
Lai laudis 
Laastukatus 
Lai laudis, soojustuseta, rehetoas   1 raami ja klaasiga 
 
seest tahutud ja lubjatud 
palk 
puitaknad, väljas 
puidust aknaluugid 
6020 
Paekivi 
Tahutud palk, väljas 
Lai laudis, köögis betoon
Eterniit 
Vineeriga kaetud laudis, 
2 klaasiga omaette 
 
laudvooder, seest krohvitud ja 
soojustuseks liiv ja heinad 
raamides puitaknad
tapeeditud 
6021 
Paekivi 
Tahutud palk 
Lai laudis 
Eterniit 
Lai laudis 
 
 
6022 
Paekivi 
Ümarpalk 
Soome papp laudisel, 
Eterniidiga kaetud 
Värvitud punnlaudis, peal must  2 klaasiga omaette 
 
köögis betoon 
laastukatus 
laudis ja saepuru-savi soojustus raamides puitaknad
6023  Paekivi, väga  Tahutud palk, väljas 100 mm 
Laudis 
Roogkatus 
Punnlaudis, teisel korrusel 
2 klaasiga omaette  Uus elamu (ehitatud 2000) vanadest  
madal 
villa, tuuletõke ja voodrilaud ja 
katuslagi 
raamides puitaknad
seinapalkidest 
sees puitlaudis 
6024  Paekivi, osaliselt Ümarpalk, poolel elamul väljas Laudis, soojustuseks 
Roogkatus 
Ülekattega servamata laudis,  2 raami ja 3 klaasiga  Täielik kapitaalremont, teise korruse 
krohvitud 
vill , tuuletõke ja laudvooder, 
100 mm vill, köögis 
soojustuseks 200mm villa, teisel 
puitaknad 
toa väljaehitus, uus roogkatus 
teisel poolel sees 100 mm villa
keraamilise plaadiga 
korrusel kips 
(klaas+pakett) 
ja kipsplaat 
kaetud betoon 
6025 
Betoonist 
Tahutud palk 
Puitlaudis, alt soojustatud, 
Kivikatus 
Punnlaudis, 15cm villa, teise 
1 raamiga puitaknad 
Uus elamu (2008) 
lintvundament  
teisel korrusel parketiga 
korruse katuslaeks kipsplaat ja 
(pakettklaasiga) 
kaetud OSB-plaat 
200 mm villa 
6026 
Maakivi, 
Tahutud palk, sees tapeeditud  Vana laudpõranda peal 
Eterniidiga kaetud 
Värvitud punnlaudis, 
Pakettklaasiga 
Soojustamine väljast, uued aknad, 
krohvitud 
saepuruplaat , väljas 50 mm  parkett, köögis linoleum  
laastukatus 
soojustuseks saepuru 
plastaknad 
parkettpõrand, duširuumi 
villa, tuuletõke ja laudvooder
väljaehitamine 
6027 
Paekivi, 
Tahutud palk, väljas 
Lai laudis, köögis ja sauna 
Eterniidiga kaetud 
Kattega servamata laudis, köögi  2 klaasiga omaette  Uued laed ja laesoojustus, seinade  
krohvitud 
laudvooder, sees osaliselt  
osas betoon 
laastukatus 
ja toa peal 100 mm villa 
raamides puitaknad
puhastamine, vee sisse toomine 
puitlaudis 
6028 
Maakivi, 
Tahutud palk, väljas 
Laudis, kaetud vineeriga 
Eterniit 
Värvitud punnlaudis, peal savi, 
2 klaasiga omaette 
Duširuumi väljaehitamine (2000) 
parandatud, 
silikaatvooder, sees krohv ja 
ühel toal 100 mm villa 
raamides puitaknad
30 cm kõrge 
värv, kuni 1m kõrguseni 
laudvooder 
6029 
Paekivi, 
Ümarpalk, sees tapeeditud  Lai laudis, köögis betoon
Profiilplekk 
Vineeriga kaetud laudis, peal 
2 klaasiga omaette  Uus duširuum, uued puitaknad, uus 
krohvitud 
kips, väljas roomatt ja krohv 
lubja-liiva segu 20-50 mm 
raamides puitaknad
katus 
6030 
Paekivi, 
Tahutud palk, sees tapeeditud  Vineeriga kaetud laudis, 
Eterniit 
Värvitud punnlaudis, peal must  2 klaasiga omaette 
 
krohvitud, 30 cm 
vineer, väljas puitvooder  
elutoas kaetud parketiga 
laudis, soojustuseks heinad 
raamides puitaknad
kõrge 
6031  Paekivi, peale  Tahutud palk, sees laudis ja  Vineeriga kaetud laudis, 
Eterniidiga kaetud 
Värvitud