10. klassi soojusõpetuse mõisted (0)

FÜÜSIKA
Molekulaarkineetilise teooria 3 põhieeldust a) Gaas koosneb molekulidest
b) Molekulid on pidevas kaootilises liikumises
c) Molekulide vahel on vastastikmõju
Makroparameetrid - Füüsikalised suurused, mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse.
( gaasikoguse m, p, V, T)
Olekuparameetrid- Makroparameetrid p, V ja T
Mikroparameetrid- Füüsikalised suurused, mida kasutatakse mikrokäsitluses. Iseloomustavad ainet molekulaarsena. Olulisemad: Molekuli mass, keskmine kiirus ja kontsentratssioon ( n)
Molekulide kontsentratsioon- Arv, mis näitab, mitu molekuli on ühes ruumalaühikus.
Ideaalse gaasi mudel: a) Molekulid on punktmassid
b) Molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed
c) Molekulide vahel pole vastastikmõju
Keskmine rõhk: 760 mmHg = 0.968 at = 101 325 Pa
Normaaltingimused- Katsetingimused, kus temp 0° C ja rõhk 101 325 Pa
Temperatuur- Suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit.
Soojushulk - Siseenergia , mille keha soojusvahetusel saab või ära annab. Ühik: J või cal
Siseenergia- Mikrokäsitluses keha molekulide Ek ja Ep summa.
Termodünaamika- Teadusharu , mis uurib soojusnähtusi, eeldamata seejuures aine molaarset ehitust.
Soojusvahetus - Protsess, kus üks keha annab soojust ära ja teine saab juurde.
Termodünaamiline süsteem- Kehade süsteem, mis vahetavad soojust.
Suletud süsteem- Kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega.
Isoprotsess - Protsess, kus üks olekuparameeter ei muutu.

Isobaarne : p = const /

Isokoorne: V= const /

Isotermne : T= const (
Browni liikumine- Nähtus, kus vees mittelahustuvad ainekübemed saavad vee molekulidelt pidevalt tõukeid ja on seetõttu korrapäratus liikumises.
Difusioon- Ühe aine molekulide tungimine soojusliikumisel teise aine molekulide vahele.
Termodünaamika I printsiip- Termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks.
Adiabaatiline protsess- Protsess, kus süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. Q=0
Soojusmasin - Perioodiliselt töötav masin, mis muudab siseenergiat mehaaniliseks energiaks. See on seda efektiivsem, mida kõrgem on T1 ja madalam T2.
Soojusmasina kasutegur- Tavaliselt protsentides väljendatud suhe, mis näitab, kui suure osa soojusest soojusmasin mehaaniliseks tööks muundab.
Termodünaamika II printsiip- Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale. Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab.
Entroopia- Suurus energia kvaliteedi hindamiseks. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. Tähis: S Ühik: J/K
Agregaatolekud - Aine tahke, vedel ja gaasiline olek.
Tahke aine- Molekulid asetsevad korrapäraselt ja lähestikku, molekulid ainult võnguvad.
Vedelik- Molekulidel on mingid korrapära alged olemas, kuid kord ei ole püsiv, molekul sooritab võnkliikumisi naabermolekulidega nendega pidevalt põrkudes.
Gaas- Molekulid asetsevad korrapäratult ja on kaootilises liikumises.
Reaalne gaas- Reaalselt eksisteeriv gaas. Gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist.
Ülekandenähtused- a) Difusioon- Erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel.
b) Soojusjuhtivus - Temperatuuri ( siseenergia) ühtlustumine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel.
c) Sisehõõre- Osakeste suunatud liikumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel.
Vedelkristall- Vedelik, milles esineb molekulide paiknemisel korrapära.
Pindpinevus - Vedeliku pinnakihi omadus omandada antud tingimustes võimalikult väiksem pind.
Pindpinevusjõud- Jõud, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele .
Märgamine- Tekib vedeliku ja tahke keha vastastikmõjul ning põhjustab vedelikupinna kõverdumist tahke keha lähedal.
Mittemärgamine- Vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole. Nt vesi ei märga rasvaseid pindu.
Kapillaarsus - Vedeliku tõusmine/ langemine peentes torudes või kapillaarides .
Tahkis- Aine, millel on kristallstruktuur ( molekulide paiknemisel esineb kindel kord)
Tahke aine- Aine, mille võimet voolata me pealiskaudsel vaatlemisel ei märka.
Amforne aine- Tahke aine, millel kristallstruktuur puudub ( võib voolata )
Monokristall - Terviklik keha, mille osakeste paigutuses eksisteerib üks ja seesama süsteem.
Polükristall- Keha, mis koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest.
Anisotroopia- Monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles, et tänu molekulide paiknemise kindlale korrale sõltuvad aine füüsikalised omadused suunast .
Isotroopia- Gaaside, vedelike ja polükristallide omadus, mis seisneb selles, et aine füüsikalised omadused ei sõltu suunast.
Faas- Aine erinevate omadustega olek. Mikrokäsitluses ühe aine olek, mis erineb sama aine teistest olekutest osakeste paigutuse, osakestevahelise vastastikmõju ja soojusliikumise iseloomu poolest.
Faasisiire - Protsess, kus aine läheb ühest faasist teise.
Siirdesoojus- Soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta.
Siirdetemperatuur- Temperatuur antud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, madalamal aga teises faasis.
Kolmikpunkt- Antud aine jaoks kindel rõhu ja temperatuuri väärtus (pk, Tk), mille puhul antud aine mingid kolm faasi on tasakaalus.
Sulamine- Üleminek tahkest faasist vedelasse. Molekulidevahelised „sidemed“ muutuvad nõrgemaks. Muidu nad ainult võnguvad, aga nüüd saavad juba rohkem liikuda .
Tahkumine - Üleminek vedelast faasist tahkesse. Molekulidevahelised „sidemed“ tekivad/lähevad tugevamaks, energia vabaneb.
Aurumine - Üleminek vedelast faasist gaasilisse. Molekulidevahelised „sidemed“ kaovad, aga sidemete lõhkumiseks kulub energiat. Molekulide liikumisekiirus suureneb.
Kondenseerumine ehk veeldumine- Üleminek gaasilisest faasist vedelasse. Molekulidevahelised sidemed tekivad, energia vabaneb.
Sublimatsioon - Faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist gaasilisse. Selleks on vaja energiat. Molekulidevahelised jõud praktiliselt kaovad, energia neeldub.
Härmatumine- Faasisiire, kus aine läheb gaasilisest faasist tahkesse. Molekulidevahelised tõmbejõud kasvavad palju, energia vabaneb.
Rekristallisatsioon- Faasisiire, kus aine muudab oma kristallstruktuuri tahke agregaatoleku piires. Molekulidevaheline vastastikmõju suureneb või väheneb, see sõltub, kas keha soojendatakse või jahutatakse. Kui soojendatakse, siis molekulidevahelised jõud nõrgenevad, kuid energia suureneb.
Milleks kulub aurustumissoojus? a)Molekulide omavahelise vastastikmõju ületamiseks (lahtirebimisel) b) Vedeliku pindpinevuse ületamiseks (pinnani jõudmisel) c) Paisumistööks, mis on määratud aine vedela ning gaasilise faasi tiheduste vahega ning osakestevaheliste tõmbejõudude sõltuvusega kaugusest gaasilises faasis.
Kriitiline temperatuur- Temperatuuri väärtus, millest kõrgemal ei ole võimalik antud gaasi veeldumine rõhu mõjul. Nt H2O puhul tkr= 373° C
Küllastunud aur- Aur antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus.
Keemine - Aurumise eriliik, mis leiab aset olukorras, kus antud aine auru rõhk on küllastunud.
Keemissoojus - Vedeliku aurumissoojus keemistemperatuuril.
Õhuniiskus- Õhus olev veeauru sisaldus.
Absoluutne niiskus- Suurus, mis väljendab veeauru massi ühes kuupmeetris õhus.
Relatiivne niiskus- Protsentides väljendatud suhe, kus veeauru osarõhk antud temperatuuril on jagatud küllastusele vastava veeauru osarõhuga samal temperatuuril.