Elamute küttesüsteemi ehitus ja tööpõhimõte (0)

Elamute küttesüsteemide ehitus
ja tööpõhimõte
Ander Troost
10e
Küttesüsteemide liigitus
· Elamute kütmiseks kasutatakse erinevaid
küttesüsteeme, neid liigitatakse koht e. lokaal ja
kaugkütteks.
· Kohtkütet võib liigitada ahi-, elektri-, õhk- ja
keskkütteks.
· Ahikütte põhimõte: puude
või briketti kütmisel
salvestub saadud soojus
massiivsesse kivist
korpusesse, kandudes
edasi ümbritsevasse
ruumi.
· Õhkkütte puhul soojendatakse õhk
mingi muu soojusallika toimel (kamin,
soojuspump), soojus kandub
ruumi õhu ringluse toimel.
Õhksoojuspump
· Keskkütte puhul ei paikne
soojusallikas samas
ruumis, vaid soojus
kandub edasi mööda
küttesüsteemi
· Keskkütte võib jaotada tööpõhimõtte järgi
kaheks: radiaator- ja põrandaküte
· Radiaatorkütte puhul on küttekehadeks
peamiselt metallist radiaatorid, mis paiknevad
akende all põranda ligidal, soojuskandjaks vesi.
· Põrandakütte puhul on küttekehaks kogu ruumi
põranda betoonikiht, mille sees paiknevad
küttetorud, soojuskandjaks on tavaliselt vesi.
· Elektrikütte võib samuti jagada kaheks:
elektriradiaatorid ja küttekaablid.
· Elektriradiaatorid paigaldatakse samuti akende
alla põranda ligi.
· Küttekaablid paigaldatakse analoogselt
põrandakütte torudega betoonikihi sisse.
Põrandakütte ehitus ja
tööpõhimõte
Vesipõrandakütte ehitus
· Betooni, pinnase või paneeli peal asetseb kiht
soojusisolatsiooni, mis on kaetud pealt
ehituskilega.
· Vastu seinu on samuti paigaldatud
soojusisolatsioon, et põrand seintega kokku ei
puutuks.
· Kile peal paikneb terasest armatuurvõrk,
mille külge kinnitatakse küttetorud, mis
paigaldatakse spiraalselt.
· Küttetorude otstes asub jaotuskollektor,
mis on ühendatud magistraaltorudega.
· Magistraaltorusid on tavaliselt kaks: pealevoolu-
ja tagasivoolutorud.
· Magistraaltorud algavad soojussõlmest
· Soojusallikaks võib olla sõltuvalt elamu tüübist
(eramu, korterelamu jne) katelsüsteem,
soojuspump või väline soojusvõrk (kaugkütte
katlamaja).
Vesipõrandakütte tööpõhimõte
· Soojusallikast juhitakse soojus soojuskandjaga
(vesi) jaotuskollektorisse, kus see jaguneb
erinevate küttekontuuride vahel.
· Ruumitemperatuuri reguleeritakse põrandast
u.1,1 m kõrgusele paigaldatud regulaatorist.
· Põrandaküttel on soojuskandja temperatuur
madal (kuni +40°C), põrandapinna temperatuur
+24 kuni +30°C, õhutemperatuur on põrandast
4-5°C väiksem.
· Põrandaküttel on suur inerts, see tähendab, et
temperatuuri muutus ruumis võtab kaua aega,
see on tingitud suurest betooni massist
põrandas.
· Põrandakütte puhul on võimalik kasutada
erinevaid soojusallikaid, kaugküttevõrgu
olemasolul kasutatakse magistraaltorust tulevat
vett.
· Kaugküttevõrgu magistraaltorud on ühendatud
hoone soojussõlmega.
· Tänapäeval kasutatakse valdavalt suletud
süsteemi, see tähendab, et hoone sise- ja
välisvõrk on eraldatud soojusvahetitega.
· Soojusvahetis kantakse välisvõrgust tulev soojus
üle sisevõrgule.
· Tavaliselt kasutatakse kahte või kolme
soojusvahetit: küttesüsteemi-, tarbevee- ja
ventilatsiooni jaoks.
· Kaugküttevõrgus on hoonesse siseneva
soojuskandja temperatuur sõltuvalt välisõhu
temperatuurist +80 kuni +100°C.
· Põrandaküttesüsteemi soojusvahetist väljuva
soojuskandja temperatuur on kuni +40°C.
· Tarbevee soojusvehetist on väljuva vee
temperatuur tavaliselt +55°C.
· Ventilatsiooni soojusvahetit kasutatakse siis, kui
ventilatsioonisüsteemil on soojustagasti (ventilatsiooni-
agregaat).
· Kaugküttevõrgu asemel kasutatakse ka lokaalset
katlamaja (gaasikatel, õlikatel).
· Sel juhul paikneb katel samas hoones, eraldi
katlaruumis ja soojus kantakse üle soojussõlme.
· Tänapäeva katelsedamed on täisautomatiseeritud.
· Seadmed toimivad iseseisvalt, ette antakse
parameetrid, mida automaatika täidab.
· Soojussõlme on võimalik programmeerida
ööpäeva ja nädala lõikes (erinev küttevõimsus
öösel-päeval, tööpäeval-puhkepäeval).
Soojussõlm
· Soojusallikana võib põrandakütte puhul
kasutada ka soojuspumpasid.
· Õhk-vesisoojuspump on ühendatud otse
küttesüsteemi jaotuskollektoriga.
Õhk-vesisoojuspump
· Õhust saadav soojus kantakse soojuspumbas
üle teda läbivale veele.
· Küttesüsteemis on ringluspump, mis paneb vee
küttekontuuris liikuma.
· Õhksoojuspump reguleerib vastavalt välisõhu
temperatuurile küttesüsteemi mineva vee
temperatuuri.
· Väljuva vee temperatuur on +40°C.
· Õhksoojuspump töötab sõltuvalt seadmest
efektiivselt välisõhutemperatuuridel kuni -25 °C.
· Maasoojuspumbal kasutatakse soojuse
saamiseks maa sisse paigaldatud torustikku,
milles voolab külmaine.
· Pinnases oleva temperatuuri toimel külmaine
aurustub ja soojuspumbas kondenseerumisel
annab soojuse üle küttesüsteemi veele, väljuv
temperatuur samuti kuni +40°C.
Vesipõrandakütte plussid ja
miinused
· Plussid: Töökindel; Lihtne reguleerida; Mugav
kasutada; Tagab ühtlase soojusjaotuse ruumis;
Pole nähtavaid küttekehi.
· Miinused: Süsteemi suur inerts; Süsteemi leket
keeruline leida ja likvideerida; Ehitamine on
kallis.
Elektripõrandakütte ehitus
· Sarnaselt vesipõrandaküttega on põrandakihid
samad.
· Küttetorustiku asemel on küttekaabel, mis
kinnitatakse armatuurvõrgule spiraalselt.
· Küttekaabel võib olla ka koos metallvõrguga
küttemattidena.
· Küttekaabli alguspunktis paikneb termoregulaator,
mille andur on põrandapinnast u.1,1m kõrgusel.
· Erinevatel ruumidel on omad küttekontuurid,
soojust saab reguleerida igal kontuuril eraldi.
Elektripõrandakütte kaablid
Elektripõrandakütte tööpõhimõte
· Tööpõhimõte sarnaneb vesipõrandaküttele.
· Küttekaabel on valmistatud suure takistusega
metalltraadist, mis soojeneb elektri toimel.
· Soojus kandub edasi ümbritsevasse betoonikihti
ja sealt ruumi õhku.
· Tagab ruumis samuti ühtlase soojusjaotuse.
Elektripõrandakütte pluusid ja
miinused
· Plussid: Mugav kasutada; Lihtne reguleerida;
Tagab ühtlase soojusjaotuse ruumis; Pole
nähtavaid küttekehi.
· Miinused: Hetkel kehtivate elektrihindadega
kütmine kallis; Kaabli läbipõlemise korral
vahetamine on keeruline; Süsteemil on suur
inerts.
Tänan tähelepanu eest!