Elamute küttesüsteemide ehitus
ja tööpõhimõte
Ander Troost
10e
Küttesüsteemide liigitus
· Elamute kütmiseks kasutatakse erinevaid
küttesüsteeme, neid liigitatakse koht e. lokaal ja
kaugkütteks.
· Kohtkütet võib liigitada ahi-, elektri-, õhk- ja
keskkütteks.
· Ahikütte põhimõte: puude
või briketti kütmisel
salvestub saadud soojus
massiivsesse kivist
korpusesse, kandudes
edasi ümbritsevasse
ruumi.
· Õhkkütte puhul soojendatakse õhk
mingi muu soojusallika toimel (kamin,
soojuspump), soojus kandub
ruumi õhu ringluse toimel.
Õhksoojuspump
· Keskkütte puhul ei paikne
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 30 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
60 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
TartuMees
Õppematerjali autor
......................................................................................................7 Mis on õhk-vesisoojuspump...................................................................................................7 Inverteriga õhk-vesisoojuspump on säästlik...........................................................................7 Millal valida õhk-vesi soojuspump?.......................................................................................7 Tööpõhimõte...........................................................................................................................8 Inverter ja ON/OFF õhk-vesi soojuspumbad..........................................................................8 Soovitused õhk-vesi soojuspumba paigaldamisel...................................................................9 SOOJUSTEGUR-COP..............................................................................................................11
............................................................27 Pilt 7 Põrandaküte............................................................................................................. 28 Pilt 9 Päikesekollektor...................................................................................................... 28 Pilt 8 Küttekile.................................................................................................................. 28 Pilt 10 Soojuspumba tööpõhimõte.................................................................................... 28 Pilt 12 Õhksoojuspump.....................................................................................................28 2 SISSEJUHATUS Uurimistöös antakse ülevaade Eesti populaarsematest küttesüsteemidest ning
Tekib küllastunud niiskuse kiht. See vähendab soojusülekannet. Õhu kerge liikumine puhub selle kihi ära sealt. Kui aga õhu temp on madalam kehast siis hakkab õhk jahutama keha. Optimaalseks kiiruseks loetakse 0,15-0,25m/sec. Joonisel 29 lk 5 on toodud graafikud. Lk 4 joonisel 26 on toodud ära kuidas õhu liikumis kiirus ja õhu temp koos mõjuvad inimesele. Saaste ained ja nende mõju inimesele. Allikad: - inimesed ise oma tegevusega. - Ehitus ja viimistlus materjalid(osa neist tootmisest maas tänu sellele ntx mistra, tekra jpm). - Süsihappegaas( CO2 ), kerget tööd tegeval keskmisel inimesel on ~ 20 l . Samuti tekib see tavalisel h 9 põlemisel(gaasipliit, küünlad jne). - Tolm, ruumis olev tolm koosneb väga mitmesuguse läbimõõduga osakestest
KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende 36 Soojussääst renoveerimisel 36 ... uuest soojussõlmest 36 ... küttesüsteemi tasakaalustamine 36 ... süsteemi renoveerimisest 36 ... termostaatreguleerventiilide paigaldamisest 36 ... jaotusvõrgu soojuskadude vähendamisest 37 ... ringluspumba aegrelee rakendamisest 37 ... soojaveesüsteemis 37 OTSTARBEKAS KÜTTESÜSTEEM JA ENERGIA 39 Kaugküte ja lokaalküte 39 Soojuse mõõtmine ja kulude jaotamisest 41
Tõnis Agasild, Eva Liho, Kristo Tuurmann, Priit Haug, Roode Liias, Priit Langeproon (OÜ Langeproon Inseneriehitus), Oliver Orro (Tallinna LV, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Muinsuskaitse osakond), Leele Välja (Eesti Kunstiakadeemia, Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond), Karl Õiger, Georg Kodi, Simo Ilomets, Lembit Kurik. Uurimisraporti sisulise poole on toimetanud Targo Kalamees ja keelelise poole Mari-Ann Tamme. Täname uurimistöö rahastajaid ning uuritud elamute elanikke ja korteriühistute esimehi- naisi oma panuse eest uurimistöö õnnestumisesse. Säästva Renoveerimise Infokeskus, Eesti Korteriühistute Liit, omavalitsuste Kultuuriväärtuste Ametid ja Muinsuskaitseamet, restauraator ja ehitaja Jüri Reemann on tänatud abi eest uurimisobjektide leidmisel. Tallinna LV, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti Muinsuskaitse osakond (Oliver Orro) ja Eesti Kunstiakadeemia Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond (Lilian Hansar, Leele Välja,
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika Instituut Soojuspumbad Õppeaine kood: MSJ0120 Õppejõud: Andrei Dedov Sissejuhatus ...Energia hinna tõus ja kliimamuutus panevad inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi... Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 2 Soojustransformaatorid Termodünaamika teise seaduse Clauciuse sõnastus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandmine külmemalt kehalt kuumemale. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 3 Soojustransformaatorid Soojustransformaatorid Soojuspumbad Külmutus- (jahutus) seadmed Soojuspump-külmutusseadmed 12/11/10
hoidmise riiklik programmi kaudu ka Eesti Vabaõhumuuseum. Tallinna Tehnikaülikoolist osalesid uurimistöös järgmised isikud: Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool: Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just. Kaasa töötasid: Kätlin Miilberg, Arli Toompuu, Tõnis Agasild, Georg Kodi, Karl Õiger; Materjaliuuringute teaduskeskus: Urve Kallavus. Täname uurimistöö rahastajaid ning uuritud elamute elanikke oma panuse eest uurimistöö õnnestumisesse. Täname Hannes Meisterit ja Kalle Pilti Eesti Maaülikoolist põrandaalustes ruumides mõõtmise tegemise ja mõõtmistel osalemise eest. Aruande sisulise poole on toimetanud Targo Kalamees ja keelelise poole Mari-Ann Tamme. Tallinn, jaanuar 2011 Tegijad Sisukord 1 Sissejuhatus 6 1.1 Uuringu eesmärk ja oodatavad tulemused 6 1
ekraanide projekteerimisel. 18. Mürapidavuse nõuded korruselamute projekteerimisel · kruntidel tuleb määrata müratase kas arvutuslikult või mõõtmise teel · akustikaga tuleb kooskõlastada saali gabariidid ja maht, samuti helisummutavat siseviimistlust vajavate ruumide lahendus · tuleb hoiduda elamute lahendusest, kus ühe korteri vannituba piirneb teise korteri tubadega 4 · prügitorustikke ei tohi kinnitada elutubade seinte külge, torude kinnitusel seintega tuleb kasutada elastseid vahetükke · elamutesse ei tohi paigaldada müratekitavaid seadmeid (pumbad,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid