Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Katla projekt (3)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

TALLINNA
TEHNIKAÜLIKOOL
MEHHAANIKATEADUSKOND
SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT

KATLAPROJEKT



Tallinn


2007


Sisukord:

Seletuskiri :


Katla
kirjeldus. Omapoolsete valikute põhjendus
Kokkuvõte (A Brief summary of the project )
Arvutused:
Algandmed
Põlemisproduktide
arvutus
Katla
soojusbilansi arvutus
Kolde soojus - ja konstruktorarvutus
Festooni
soojusarvutus
Ülekuumendi
ja järelküttepindade soojusbilansi arvutus
Ülekuumendi
“kuume astme” soojus- ja konstruktorarvutus
Ülekuumendi
“külme astme” soojus- ja konstruktorarvutus
Ökonomaiseri
soojus- ja konstruktorarvutus
Õhu
eelsoojend soojus- ja konstruktorarvutus
Graafiline osa:
Katla
pikkilõige lisa 1
Katla
ristlõige lisa 2
Seletuskiri

Katla
kirjeldus.
Omapoolsete
valikute põhjendus.
Katla
aurutoodanguks on 200 t/h, auru rõhk 15 MPa,
ülekuumendustemperatuur 540 oC,
toitevee temperatuur 210 oC,
kütuse kulu on 4.45 kg/s. Katel on projekteeritud töötada
maagaasil ning arvesse on võetud, et katel peab olema trummelkatel . Kolle on aurukatla osa, milles toimub kütuse põlemine ning selle
Vasakule Paremale
Katla projekt #1 Katla projekt #2 Katla projekt #3 Katla projekt #4 Katla projekt #5 Katla projekt #6 Katla projekt #7 Katla projekt #8 Katla projekt #9 Katla projekt #10 Katla projekt #11 Katla projekt #12 Katla projekt #13 Katla projekt #14 Katla projekt #15 Katla projekt #16 Katla projekt #17 Katla projekt #18 Katla projekt #19 Katla projekt #20 Katla projekt #21 Katla projekt #22 Katla projekt #23 Katla projekt #24 Katla projekt #25 Katla projekt #26 Katla projekt #27
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 153 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Janka Õppematerjali autor
Klevtsov
Seletuskiri:
Katla kirjeldus. Omapoolsete valikute põhjendus
Kokkuvõte (A Brief summary of the project)

Arvutused:
Algandmed
Põlemisproduktide arvutus
Katla soojusbilansi arvutus
Kolde soojus- ja konstruktorarvutus
Festooni soojusarvutus
Ülekuumendi ja järelküttepindade soojusbilansi arvutus
Ülekuumendi “kuume astme” soojus- ja konstruktorarvutus
Ülekuumendi “külme astme” soojus- ja konstruktorarvutus
Ökonomaiseri soojus- ja konstruktorarvutus
Õhu eelsoojend soojus- ja konstruktorarvutus

Graafiline osa:
Katla pikkilõige lisa 1
Katla ristlõige lisa 2


Sarnased õppematerjalid

thumbnail
52
doc

Katlatehnika eksami vastused

Selliseks soojusjõuseadme näiteks on integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel. 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad Praegu on põlevkivielektrijaamades kasutusel tolmpõletustehnoloogia. Esimesteks tolmpõlevkivi põletavateks elektrijaamadeks olid Kohtla-Järve (1949) ja Ahtme (1951) auru keskparameetritega koostootmisjaamad. Nendes elektrijaamades kasutati kivi- ja pruunsöe põletamise kogemustele tuginevaid katla konstruktsioone. Katlad olid suutelised töötama ainult osalisel koormusel. Katelde ekspluatatsioon kujunes tsükliliseks küttepindade sagedase tuhasadestustest puhastamise vajaduse tõttu. Sai selgeks, et kivi- ja pruunsöe põletamiseks ettenähtud seadmed ei ole suutelised rahuldavalt töötama põlevkivil. Käivitusid intensiivsed teadus- ja rakendusuuringud, mille tulemusel töötati välja uue põlvkonna tolmpõletustehnoloogiat kasutavad põlevkivikatlad järgnevatele elektrijaamadele.

Katlatehnika
thumbnail
25
doc

Katlatehnika kordamisküsimused

KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad 3. Katla mõi ste ja põhitüübid 4. Kollete tööd iseloo m u st av a d näitajad 5. Katla sooju s bilan s s 6. Sooju sk a d u katlast väljuvate gaa sid e g a 7. Sooju sk a d u ke e milis elt mittetäielikust põle mi s e st 8. Sooju sk a d u m e h a a nilis elt mittetäielikust põle mi s e st 9. Sooju sk a d u katla välisjahtumi s e st ja slaki füüsikalis e sooju s e g a . 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus 11. Kihtkolde d 12. Ke evkihtkold e d 13. Kamb e rk old e d Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks

Katlatehnika
thumbnail
125
pdf

Rakendusenergeetika

Liigitatakse: ·Aurukatlad ·Veekatlad Kolde järgi ·Kamberkoldega kateldeks ·Kiht- ehk restkoldega kateldeks Aga ka ·Leeksuitsutoru kateldeks ·Veetoru kateldeks Aurukatla saab omakorda liigitada veel: ·Kuiva küllastunud auru tootvateks kateldeks ·Ülekuumendatud auru tootvateks kateldeks Katla põhilised abiseadmed ·Põleti ·Kütuse etteande süsteem ·Põlemisõhu ventilaator ·Suitsugaaside ventilaator ehk suitsuimeja ·Vee-ettevalmistussüsteem ·Katlaautomaatika Auru tootva katla ehk aurukatla küttepinnad ja nende otstarve on järgmised: ·toitevee eelsoojendis ehk ökonomaiseris tõstetakse katlasse antud vee temperatuuri ning samaaegselt alandatakse lahkuvate gaaside temperatuuri; ·aurustusküttepinnas tõstetakse vee temperatuuri keemistemperatuurini ja vesi aurustatakse ; ·auruülekuumendis kuumutatakse auru keemistemperatuurist (kuiva küllastunud auru temperatuurist) kõrgema temperatuurini;

Füüsika
thumbnail
84
docx

Laeva katlad

päritolu järgi looduslikke ja tehiskütuseid. Looduslikud kütused on maasüsi (antratsiit, kivi- ja pruunsüsi), nafta, maagaas, põlevkivi, turvas, puit ja taimsed jäätmed. Tehiskütuste hulka kuuluvad kõrgahjukoks, mootorikütused, koksi- ja generaatorgaas jt. Kaasaegsetes laevades töötavad peamasinad ja abikatlad reeglina samadel vedelkütustel, milleks põhirežiimil on tavaliselt raskekütus ning erirežiimidel diislikütus. Küttesüsteem on seega lihtsam, sest katla tööks vajalik kütus võetakse peamasinate kulupaakidest ning katelseadmele omaette kütuse põhivaru- ja kulutanke ning ümberpumpamissüsteeme ei vajata. Kui katel on ette nähtud tööks põhiliselt eelsoojendamist vajaval masuudil või raskekütusel, peab laeval olema võimalus kütta katelt ka eelsoojendamist mittevajava diislikütusega, milleks nähakse ette lisasüsteem oma pumpade, torustike ja filtritega diislikütuse kulupaagist

Laevandus
thumbnail
28
docx

Hoone- ja soojusautomaatika

Vteg- tegelik õhukogus m3/kg Teoreetilisest õhukogust ei piisa tavaliselt. Et kütus põleks täielikult ära antakse alati rohkem õhku Vteg- V0=V V-liigõhk Liigõhutegur koldes- sõltub kütuse liigist, kõige väiksem gaasil u =1,04...1,5; tolmu kujul =1,2...1,3; vedel =1,1...1,15; kiht põletamisel =1,3...1,5 Katlast väljudes on suurem. l=1,3. Kuna enamus katlad töötavad alarõhu all. Summaarne gaaside maht Vg=Vco2+VSO2+VO2+VN2+VH2O On vaja, et arvutada katla ventilaatori(suitsuimeja) võimsuse Katelseadmed Üldiseloomustus: Nim seadmete komplekti v seadmestiku, mis on ettenähtud kuuma vee ja veeauru tootmiseks ja tarbijale väljastamiseks. täseadme moodustavad: katelagrekaat/katel, abisüsteemid ja seadmed. Katlas toimub mingi energialiigi (orgaanilise kütuse) põletamine soojuse saamise eesmärgil. Katel koosn: kolle ja koldeküttepinnad. Ja need on tavaliselt aurutus küttepinnad ja veeküttepinnad. Aurukatla põhilised küttepinnad on:

Soojustehnika
thumbnail
54
pdf

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED 1. Termodünaamiline keha e. töötav keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul juhtudel tdk veeaur. Töötava keha olekuparameetrid. Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku. Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. Aditiivseteks e. ekstensiivseteks termodün parameetriteks on parameetrid, mis on propor

Soojustehnika
thumbnail
75
doc

Soojusautomaatika eksami vastused

avariidest 3. tsentraalsed SS on ette nähtud signalisatsioonisüsteemi korrasoleku ja töövalmiduse kontrolliks 4. Komando SS sidemete loomiseks üksikute tööpunktide vahel. Katlaautomaatika eesmärgid 1. reguleerimisautomaatika 2. ohutusautomaatika Reguleerimisautomaatika peab tagama parameetrite hoidmise soovitava väärtuse juures. Ohutusautomaatika peab tagama katla ja tema abiseadmete ohutu töö, plahvatuste ja lõhkemiste vältimise. 2. Põhimõisted automaatreguleerimissüsteemide (ARS) alalt Reguleerimise all mõistetakse toimingut, mille eesmärgiks on teatava parameetri soovitava väärtuse tagamine. 1. käsitsi, 2. automaatreguleerimine Reguleerimise objekt on tehniline seade, millel viiakse läbi automaatreguleerimist (aurukatel, auruturbiin, soojusvaheti, soojussõlm) Automaatreguleerimissüsteem (ARS) koosneb: 1. reguleerimisobjektist:

Soojusautomaatika
thumbnail
90
pdf

Soojustehnika eksami küsimused

Sellelt lingilt saab tõmmata Arvo otsa soojustehnika raamatu. http://digi.lib.ttu.ee/i/?967 Faili lõpus on eksami näide, mida tunnis vaadati. 1. Termodünaamika põhimõisted, termodünaamiline süsteem, termodünaamiline keha jatermodünaamilised olekuparameetrid. Termodünaamiline süsteem. Nimetus „termodünaamika” hõlmab see mõiste kõik nähtused mis kaasnevad energiaga ja energia muundusega. Jaguneb füüsikaline, keemiline ja tehniline termodünaamika. Tehniline termodünaamika käsitleb ainult mehaanilise töö ja soojuse vastastikuseid seoseid. Termodünaamiline süsteem on kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastasmõjus. Väliskeskkond on termodünaamilist süsteemi ümbritsev suure energia mahtuvusega keskkond, mille teatud olekuparameetrid (T, p jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab teda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Termodünaamilise süsteemi üks lihtne näide on gaas balloonis. Süsteemi j

tehnomaterjalid




Kommentaarid (3)

kaspera profiilipilt
kaspera: Iseenesest täitsa hea, aga neid graafilisilisasid ma küll leida ei suutnud :/
00:14 18-09-2009
jaani8 profiilipilt
jaani8: Aitüma, kulub marjaks ära :P
17:53 12-11-2009
megaldon profiilipilt
megaldon: oli abi:)
07:48 08-03-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun