Ökoloogia ja keskkonnakaitse I (5)

Q: Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia ja keskkonnakaitse I

Q: Millised ökoloogilised tegurid on biootilised?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia ja keskkonnakaitse I

Q: Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia ja keskkonnakaitse I

Q: Mille poolest erinevad antropogeensed tegurid teistest biootilistest teguritest?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia ja keskkonnakaitse I

Q: Mille poolest erineb kommensalism sümbioosist?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia ja keskkonnakaitse I

Q: Milliseid organisme nimetatakse kommensaalideks?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia ja keskkonnakaitse I

Q: Millist kahju tekitavad parasiidid?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia ja keskkonnakaitse I

Q: Millist isendite rühma nimetatakse populatsiooniks?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia ja keskkonnakaitse I

Q: Kuidas on ökotroop seotud biotsönoosiga?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia ja keskkonnakaitse I

Q: Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon?

Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia ja keskkonnakaitse I

Keskkool - Bioloogia - Bioloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks?
Millised ökoloogilised tegurid on biootilised?
Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida?
Mille poolest erinevad antropogeensed tegurid teistest biootilistest teguritest?
Mille poolest erineb kommensalism sümbioosist?
Milliseid organisme nimetatakse kommensaalideks?
Millist kahju tekitavad parasiidid?
Millist isendite rühma nimetatakse populatsiooniks?
Kuidas on ökotroop seotud biotsönoosiga?
Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon?
Kuidas kujuneb ökoloogiline tasakaal?
Millist populatsiooni nimetatakse stabiilseks?
Mille poolest erineb kasvav populatsioon kahanevast?
Millistel juhtudel võib üks ökosüsteem asenduda teisega?
Miks ei suuda organismid kogu toidus olevat energiat täielikult ära kasutada?
Mis tähtsus on biosfääri läbival energiavool?
Milles seisneb soojuskiirguse mõju püsi- ja kõigusoojastele loomadele?
Miks on sama ökoloogilise teguri amplituud eri liikide puhul erinev?
Mis tingimustel võib stabiilne populatsioon muutuda kasvavaks?
Miks moodustab iga troofilise taseme energia vaid 10 eelmise omast?

Ökoloogia ja keskkonnakaitse I

Ökoloogilised tegurid
1. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet.
Ökoloogilised tegurid on organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest.
2. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks?
Abiootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid eluta looduse tegureid. Eristatakse nii elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) kui ka kliimaga seotud tegureid.
3. Millised ökoloogilised tegurid on biootilised?
Biootilisteks teguriteks nimetatakse organismide elutegevust mõjutavaid elusa looduse tegureid, mis tulenevad organismide kooselust ( kisklus , herbivooria , sümbioos, parasitism , kommensalism ).
4. Milliste biootiliste tegurite toimet inimesele on kõige raskem vältida?
Inimestele on kõige raskem vältida antropogeensete tegurite toimet, sest see on tingitud inimtegevusest ning seda on raske vältida. Näiteks 1986. aasta Tšernobõi tuumakatastroofi mõju kestab tänini. Paljud on seetõttu surnud ning kuna kiirgus hävitab rakke, võib see viia impotentsuseni, hävitada loote, kahjustada erinevaid elundkondi jne.
5. Kirjeldage nähtava valguse mõju taimedele.
Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Eri taimeliikidel on erinev nõudlus. Näiteks valguslembesed taimed vajavad täisvalgust( niidutaimed ), varju taluvad taimed kasvavad tavaliselt täisvalguses kuid võivad elada ka varjus ( mustikad ) ning varjulembesed taimed tahavad elada varjus(sinilill, jänesekapsas)
6. Selgitage temperatuuri osa loomade elus.
Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va imetajad ja linnud ), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel jäävad kõigusoojased taimed varjunult soojemaisse kohtadesse talveunne, sest magavatena on nende energiavajadus minimaalne, sest ainevahetus on aeglustunud.
7. Tooge näiteid abiootiliste ökoloogiliste tegurite toimest eri taimeliikidele.
Valguskiirgust vajavad taimed erinevalt, sõltuvalt kas nad on valguslembesed(niidutaimed), varju taluvad(mustikad) või varjulembesed(sinilill, jänesekapsas). Samuti jagunevad taimed pikapäevataimedeks, kes vajavad õitsemiseks üle 12h valgust päevas( rukis , kaer , kartul ), lühipäevataimed, kes vajavad alla 12h( sojauba , hirss, riis ) või fotoperiodtismita taimed, kelle õitsemine ei sõltu päeva pikkusest(võilill, nelk , tomat, kurk ).
Temperatuurile peavad taimed vastu erinevalt. Näiteks lehtpuud langetavad lehed külmade saabudes, sest nad ei saaks mullast piisavalt vett, et lehti ära toita. Okaspuudel aga seda muret pole, nendel jäävad okkad külge. Samuti ei talu lilled madalat temperatuuri ja neid võtabkülm ära.
8. Kirjeldage ökoloogilise teguri toime graafikut.
1.2 Organismidevahelised suhted
1. Mille poolest erinevad antropogeensed tegurid teistest biootilistest teguritest?
Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju loodusele, mille tegurite mõjul muutub sageli ökosüsteemi süsteem ja funktsioon(tuumakatastroof, lageraie , reostus). Teised biootilised tegurid on aga organismidevahelised kooseluvormid.
2. Selgitage sümbioosi mõistet ning tooge näiteid.
Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm . Näiteks liblikõielised(aedhernes, harilik lutsern ) vajavad elutegevuseks lämmastikühendeid, aga õhu koostisest nad seda omandada ei saa. Liblikõieliste taimede juurtel elavad aga mügarbakterid, kes seovad õhulämmastikku ja muudavad selle taimedele omastatavateks lämmastikuühenditeks. Bakterid omakorda saavad taimede juurtest mitmesuguseid orgaanilisi aineid. Ka mitmed taimeliigid elavad sümbioosis seentega – nii moodustub taime juure ja seene hüüfide läbipõimumisel mükoriisa.
3. Mille poolest erineb kommensalism sümbioosist?
Sümbioosis on kooselu mõlemale osapoolele kasulik, ent kommensalismi korral saab kasu ainult üks osapool, teisele on see kahjutu .
4. Milliseid organisme nimetatakse kommensaalideks?
Kommensaalideks nimetatakse organisme, kes kommensalismis elamisest saavad kasu.
5. Millist kahju tekitavad parasiidid ?
Parasiidid tekitavad peremehele kahju, aga ei hävita teda. Näiteks inimese soolestikus elav solge kasutab seal leiduvat toitu ning tekitab sellega inimesele tervisehäireid.Parasiidid on a sääsed, kirbud , lutikad ja täid, kes imevad inimese verd.
6. Koostage kolmelüliline kiskahel kodumaistest liikidest.
(Fütoplankton)- koger - ahven - haug
7. Võrrelge kisklust ja herbivooriat.
Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe, herbivooria aga taimtoidulise looma- ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. St kiskjad söövad teisi loomi, aga herbivoorid taimi.
8. Tooge näiteid looduses esinevatest konkurentsivormidest, mis inimese puhul on minetanud oma tähtsuse.
Inimese puhul on minetanud oma tähtsuse näiteks konkurents toidu pärast, sest enamik toiduaineid on suurtes kogustes poest saada ning enam ei ole sellel suurt konkurentsi.
1.3 Ökosüsteemid
1. Millist isendite rühma nimetatakse populatsiooniks?
Populatsiooniks nimetatakse ühisel territooriumil samal ajal elavaid ühe liigi isendeid.
2. Selgitage populatsiooni arvukuse ja tiheduse mõistet.
Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv ja populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta.
3. Iseloomustage ökosüsteemi struktuuri.
Ökosüsteem koosneb biotsönoosist, kuhu kuuluvad taimekoolsused, seenekooslused, loomakooslused ja mikroorganismid ning ökotoobist, kuhu kuuluvad õhkkeskkond, vesikeskkond ja muldkeskkond.
4. Kuidas on ökotroop seotud biotsönoosiga?
Ökotoobi all mõistetakse nii territooriumi, millel biotsönoos paikneb kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad.
5. Koostage konkreetsetest liikidest toiduahel , mis koosneb tootjast ja kolmest tarbijast.
Fütoplankton – zooplankton – konn - haug
6. Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon?
Iga troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. Seetõttu ei saa ühegi taseme organismide arv piiramatult kasvada. Nt. Zooplankton piirab fütoplanktoni arvukust ja kui suur osa taimestikust hävib, tekib ka neil toidupuudus ja ka nende arvukus hakkab vähenema. See võimaldab fütoplanktonil taas senisest edukamalt areneda.
7. Kuidas kujuneb ökoloogiline tasakaal?
Iseregulatsioon toimub kõigi järjestikuste troofiliste tasemete vahel ja seetõttu püsib populatsiooni arvukus kindlates piirides ja kujuneb välja ökoloogiline tasakaal.
8. Kuna hundid murravad tihti ka koduloomi, siis püüavad inimesed nende arvukust jahipidamisega piirata. Põhjendage, miks on hundid looduses siiski vajalikud.
Hundid murravad maha haigeid või vigaseid loomu ning piiravad näriliste ja sõraliste arvukust.
1.4 Ökosüsteemides toimuvad muutused
1. Millist populatsiooni nimetatakse stabiilseks?
Stabiilseks nimetatakse populatsiooni, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus.
2. Mille poolest erineb kasvav populatsioon kahanevast?
Kasvavas populatsioonis ületab sündimus suremuse, kahanevas aga suremus sündimuse.
3. Millistel juhtudel võib üks ökosüsteem asenduda teisega ?
Üks ökosüsteem võib asenduda teisega kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast ja muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus.
4. Miks ei suuda organismid kogu toidus olevat energiat täielikult ära kasutada?
Sest palju läheb energiat sooja hoidmiseks, hingamiseks, toidu hankimiseks jne. Põhiline energia eraldub soojusena.
5. Selgitage ökoloogilise püramiidi reeglit.
Iga järgmisetroofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist.
6. Kui suur saab olla teise astme tarbija biomassi juurdekasv, mis tugineb tootja ühetonnisele biomassi juurdekasvule?
1 tonn = 1000kg
1. astme tarbija 1000kg x 10% = 100kg
2. astme tarbija 100kg x 10% = 10kg
Vastus. Teise astme tarbija juurdekasv saab olla 10kg.
7. Mis tähtsus on biosfääri läbival energiavool?
Kogu biosfäär püsib elus vaid seetõttu, et teda läbib pidev energiavoog. Päikeselt lähtuva valgusenergia salvestavad tootjad biomassi keemiliste sidemete energiaks. Koos biomassi liikumisega ühelt troofiliselt tasemelt teisele toimub ka energia ülekanne. Kõik organismid oksüdeerivad orgaanilisi aineid elutevevuseks vajaliku energia saamiseks. Selle käigus muundub keemiline energia soojusenergiaks. Surnud organismide orgaanilised ained oksüdeeritakse lagundajate poolt. Ka selle tulemusel muundub keemiline energia soojusenergiaks.
8. Kirjeldage ökoloogilise tasakaalu muutumist mõne oma kodukoha ökosüsteemi näitel.
Näiteks raiutakse maha kuusik. Esmalt hakkavad raiesmikul kasvama valguslembesed rohttaimed ja seejärel lehtpuud ( hall lepp , arukask). Need kasvavad kiiremini kui seemnetest arenevad kuused ning seega asendub üks metsatüüp teisega. Aga kui sirguvad taas noored kuused, varjutavad need valguslembesed lehtpuud ning kuusik taastub .
Kokkuvõte
Mõisted
Abiootilised tegurid – organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid
Biootiline tegur – organismide elutegevust mõjutav elusa looduse tegur, mis tuleneb organismide kooselust
Antropogeenne tegur – inimtegevuse mõju organismide elutegevusele
Areaal – (levila) ühe süstemaatikaüksuse (nt. Populatsioon, liik, perekond) asuala
Biomassi püramiid – ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku.
Biosfäär – Maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid
Biotsönoos – elukooslus. Ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid
Herbivooria – taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega
Kahanev populatsioon – populatsioon, milles suremus ületab sündimuse
Kasvav populatsioon – populatsioon, milles sündimus ületab suremuse
Karnivoor – kiskja . Loomtoiduline loom
Kiskahel – saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel
Kisklus – röövlooma toitumissuhe saakloomaga
Kommensalism – eri liikide organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu
Konkurents – sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm
Laguahel – toiduahel, mis algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõppeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protistidega)
Lagundaja – desturent. Surnud organismide koostisaineid lagundav heterotroofne organism (bakter, seen , selgrootu loom)
Omnivoor – segatoiduline. Loomaliik, kes toitub nii taimedest kui loomadest
Parasitism – eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik
Populatsioon – ühist territooriumi(levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum
Populatsiooni arvukus – ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv
Populatsiooni tihedus – ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta
Populatsioonilained – populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused
Stabiilne populatsioon – populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus püsib põlvest põlve
Sümbioos – eri liikide vastastikku kasulik kooseluvorm
Tarbija – konsument. Toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme; vastavalt asukohale toiduahelas eristatakse esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid
Toiduahel – toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid , konsumendid ja desturendid
Toiduvõrk – omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis
Tootja – produtsent . Toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism( taim, osa protistidest ja baktereist)
Troofiline tase – toiduahela lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid
Ökoloogiline amplituud – ökolloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda
Ökoloogiline tasakaal – ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus
Ökoloogiline tegur – keskkonnategur . Organismide elutegevust mõjutav keskkonnategur, mis tuleneb ümbritsevast elusast ja eluta loodusest; jaotatakse abiootilisteks ja biootilisteks
Ökoloogilise püramiidi reegel – iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist
Ökosüsteem – isereguleeruv tervik, milles biotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe kaudu; ökosüsteemi iseloomustab sellesse kuuluvate populatsioonide koosseisu ja arvukuse pikaajaline stabiilsus
Ökotoop – ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ükosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised ökoloogilised tegurid
Tõene või väär?
1. Ökoloogilised tegurid piiravad mõjutavad organismi arengut.
2. Õhuhapniku kontsentratsioon on abiootiline tegur.
3. Organism areneb kõige kiiremini paremini siis, kui kõigi ökoloogiliste tegurite toime on optimumis.
4. Taimtoidulised loomad Orgaanilise aine tootjad on iga toiduahela esimeseks lüliks.
5. Ökotoop on ökosüsteemi elupaik.
6. Kommensalism on eri liiki organismide kooseluvorm, millel on vastastikku arengut piirav toime mis on ühele osapoolele kasulik, teisele kahjutu.
7. Ökoloogilise tasakaalu korral enamiku populatsioonide arvukus suureneb ei muutu.
8. Tippkiskjad paiknevad alati ökoloogilise püramiidi tipus .
Õige vastusevariant
9. Lindude ränded on eelkõige tingitud : a) madalast temperatuurist, b) lumisest pinnasest ,
c) jäätnud veekogudest , d) toidupuudusest.
10. Kui ökoloogilise teguri intensiivsuse aste ületab ülemise taluvusläve, siis liigi isendid hakkavad: a) kiiremini paljunema, b) kiiremini arenema, c) konkureerima teiste liikidega, d)hukkuma
11. Samal territooriumil elavad kõigi lookide populatsioonid moodustavad: a) ökosüsteemi, b) ökotoobi, c) bioomi , d) biotsönoosi
12. Herbivoorid on alati toiduahela : a) tootjateks, b) esimese astme tarbijateks, c) teise astme tarbijateks, d) lagundajateks
13. Puuhalul kasvav seen on toiduahela: a) tootja, b) esimese astme tarbija, c) teise astme tarbija, d) lagundaja
14. Populatsiooni arvukus näitab: a) ühe liigi isendite arvu, b) ühe liigi populatsioonide arvu, c) ühe populatsiooni isendite arvu, d) ühe ökosüsteemi populatsioonide arvu
15. Ökosüsteemi iseregulatsioon tuleb peamiselt a) abiootilistest teguritest, b) kliimateguritest, c) ökoloogilisest amplituudist, d) toitumissuhetest
16. Kahanevas populatsioonis on: a) sündimus suurem kui suremus, b) suremus suurem kui sündimus, c) sündimus ja suremus võrdsed, d) sündimus ja suremus puuduvad
Sobiv sõna lünka
17. Ökoloogilise teguri intensiivsust, mis avaldab organismi arengule kõige soodsamat toimet, nimetatakse optimumiks.
18. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus säilivad pikema aja jooksul stabiilsena.
19. Organismide vaastastikku kasulikku kooselu nimetatakse sümbioosiks.
20.Ökosüsteemi elusosa nimetatakse biotsöoos ja eluta osa ökotoobiks.
21. Nii taimedest kui ka loomadest toituvaid organisme nimetatakse omnivoorideks.
22. Parasitism on organismide kooseluvorm, mille üht osapoolt nimetatakse parasiidiks ja teist peremeheks.
23. Ühe ökosüsteemi toiduahelatest moodustub toiduvõrk.
24. Kui suremus on väiksem kui sündimus, siis nimetatakse seda populatsiooni kasvavaks.
Selgita pikemalt ja too näiteid
25. Milles seisneb soojuskiirguse mõju püsi- ja kõigusoojastele loomadele?
Soojuskiirgus ehk infravalgus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada – st tõsta kehatemperatuuri. Kui valguse intensiivsus muutub organismi jaoks liiga suureks ja tekib ülekuumenemise oht, siis püüab ta selle eest varjuda. Kõigusoojased loomad on näiteks kõik selgrootud , selgroogsetest kalad , roomajad ja kahepaiksed . Püsisoojased loomad ei vaja kehatemperatuuri hoidmiseks soojuskiirgust, sest neil on enamasti paks talvekarv , nahaalune rasvakiht , lühikesed kõrvad ja ninaosa ning tuule eest kaitstud pesapaik. Kui temperatuur langeb, hakkab neil ainevahetus kiiremini tööle.
26. Miks on sama ökoloogilise teguri amplituud eri liikide puhul erinev?
Enamikul liikidel on iga ökoloogilise teguri suhtes evolutsiooni käigus välja kujunenud üks soodsa toime vahemik. Seejuures võib see vahemik paikneda teguri intensiivsusskaala eri piirkondades – näiteks osa liike eelistab madalamat, osa kõrgemat temperatuuri.
27. Tooge näiteid oma kodukoha ökosüsteemidest, kus antropogeensed tegurid on mõjutanud populatsioonide arvukust.
Näiteks reostub mõni järv, mis toob kaasa sealse taimestiku ja loomastiku hävimise.
Näiteks raiutakse maha mõni mets, millega kaasneb ka loomade elupaikade hävitamine ning kuna neil pole enam kusagile varjuda ei röövlooma ega ka külma eest, võivad nad hukkuda. Samuti hävivad selles metsas taimed ning valguslembesed taimed hakkavad peale kasvama.
28. Kuidas mõjutavad parasiidi ja peremehe toitumissuhteid teineteise suhtes kujunenud kaitsekohastumused ?
Tänu teineteise suhtes kujunenud kaitsekohastumustele ei suuda parasiit peremeest hävitada, vaid ainult kahjustab teda ja tekitab talle tervisehäireid. Näiteks inimese organismis pesitsev paeluss ei suuda inimest tappa, ent on talle siiski kahjulik.
29. Mis tingimustel võib stabiilne populatsioon muutuda kasvavaks?
Stabiilne populatsioon võib muutuda kasvavaks kui sündimus ületab suremuse. Näiteks kui teise astme tarbijate seas levib mingi haigus, mis neid tapab , siis esimese astme tarbijatel on soodsam võimalus areneda ja paljuneda.
30. Miks moodustab iga troofilise taseme energia vaid 10% eelmise omast?
Iga troofiline tase saab omandada vaid 10% eelmisest, sest palju läheb energiat ka sooja hoidmiseks, hingamiseks, toidu hankimiseks jne. Põhiline energia eraldub soojusena.
31. Kui suur saab olla kolmanda astme tarbijate biomassi juurdekasv, mis põhineb tootjate 100t biomassi juurdekasvul.
1. astme tarbija 100t x 10% = 10t
2. astme tarbija 10t x 10% = 1t
3. astme tarbija 1t=1000 kg 1000kg x 10% = 100kg.
Vastus. Kolmanda astme tarbijate biomassi juurdekasv saab olla 100kg.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 189 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

189 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Omatydruk Õppematerjali autor

12 klassi bioloogia ökoloogia ja keskkonnakaitse I osa ( 1.1-1.4) kõikide peatükkide küsimuste vastused ja lõpust kordamise küsimuste vastused ja mõisted.

ökoloogilised tegurid organismidevahelised suhted ökosüsteemid ökosüsteemides toimuvad muutused biootilised tegurid abiootilised tegurid kisklus parasitism kommensalism sümbioos

Sarnased õppematerjalid

doc

12. klass (Bioloogia küsimused ja vastused)

püstitatud majanduslikud ülesanded 3. külvikord peab looma eeldused ja tingimused mulla füüsikaliste, bioloogiliste ja keemiliste omaduste paranemiseks ja tervikuna mullaviljakuse tõusuks Õpik lk. 39 1. Tooge näiteid liike ohustavast inimtegevusest Eestis. Lageraie, karjäärid, tööstushooned ja nende rajamine 2. Nimetage looduskaitse tegevusvaldkondi. 1. klassikaline looduskaitse 2. maastikuhooldus, 3. loodusvarade kasutus ja kaitse 4. keskkonnakaitse 5. ökosüsteemide kaitse 6. koosluste 7. mitmekesisuse kaitse 8. liigikaitse 9. loodusobjektide kaitse 3. Mis on kekkonnakaitse peamised tegevusvaldkonnad? Heitmed ja nende klassifikatsioon; jäätmehooldus Keskkonnatervis(õhu- ja veekaitse, keskkonnamürgid, toidulisandid; virgestus) Loodusvarade säästlik kasutamine (taastumisvõimega loodusvarad, väga aeglase taastumisvõimega loodusvarad, taastumatud loodusvarad) . 4

Bioloogia

doc

Ökoloogia mõisted

Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, vesi ja muld) ning kliimaga seotud tegureid. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Areaal (levila) ühe süstemaatikaüksuse(nt populatsioon, liik, perekond) asuala. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku. Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Biosfäär Maa pinnakihtide (litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid. Biotsönoos (elukooslus) ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. Herbivooria taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündimuse. Karnivoor (kiskja) loomtoiduline loom

Bioloogia

doc

Ökoloogia spikker

Organismide elutegevust mõjutavaid keskkonnategureid nim. Ökoloogilisteks teguriteks. abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Abiootilised ja biootilised kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Organisme vastastikku mõjutavaid tegureid nim. Biootilisteks ökoloogilisteks teguriteks. antropogeenne tegur - inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. sümbioos - eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. kommensalism - eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. konkurents - sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. parasitism - eri liiki organism

Bioloogia

doc

Ökoloogia ja keskkond

Ökoloogia ja keskkond Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid, eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld, vesi) ning kliimaga seotud tegureid Astropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele Areaal levila, ühe süstemaatikaüksuse (nt populatsioon, liik, perekond) asula Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfäär - Maa pinnakihtide(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsönoos elukooslus, ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioon Herbivooria taimetoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündimuse Karniv

Bioloogia

odt

Ökoloogia

Ökoloogia 1. Ökoloogilise teguri mõiste. Abiootilised, biootilised ja antropogeensed tegurid. Fotoperiodism. Valguse ja temperatuuri mõju organismidele. Tolerantsuskõver. VASTUS: Ökoloogiline tegur – organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Fotoperiodism- organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele Temperatuuri mõju organismile- enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased, seega sõltub nende keha temp. otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel on meie piirkonna taimedel puhkeperiood, enamik kõigusoojaseid lo

Bioloogia

odt

Bioloogia kordamisküsimused.

Ökoloogiline tegur- Organismi elutegevust mõjutav keskkonnategur. Abiootiline tegur Eluta looduse keskkonnategur. ( nt : Päikesekiirgus , tuul ...) Biootiline tegur-Eluslooduse keskkonnategur . ( kaks lindu, sümbioos, herbivooria.... ) Fotoperiodism- Organismi reaktsioon valguse ja pimeduse muutustele. ( Lilleõied avanevad päeval ja öösiti kinni.) Ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intentsiivsusevahemik , milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Alumine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub. Ülemine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase , mille tõustes organismi areng seiskub. Antropoloogne tegur - Inimmõju keskkonnale ( Keskkonna reostus , liigne küttimine ... ) Sümbioos- Eri liiki organismide vasastikku kasulik kooselu vorm. Kommensalism - Eri liiki organismide kooselu vorm mis on ühele kasulik teisele kahjutu. Konkurents - Sama või eri liiki organismide vastastikku piirav k

Bioloogia

docx

Ökoloogia

Looduskaitse üldiseks eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Selle tulemuslikkus sõltub iga riigi seadustest, elanikkonna teadlikkusest ning kohalikest kultuurilistest ja religioossetest iseärasustest. Et tagada haruldaste ja hävimisohus liikidele soodsad elutingimused, võetakse arvele ja kaitstakse nende pesapaiku ja kasvukohti, vajadusel luuakse aga kaitsealad, kus inimtegevus on seadustega reguleeritud. Piiratakse taimede ja loomade sisse- ja väljavedu. Keskkonnakaitse on rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, muis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. Inimest loodusega siduvaid õigusi ja kohustusi nim igaüheõiguseks. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon eesmärgiks bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja loodusvarade säästlik kasutamine. Kuidas on korraldatud looduskaitse Eestis? ,,Looduskaitseseadus"

Bioloogia

doc

Bioloogia mõisted/spikker

Geen- DNA lõik mis määrab ära mRNA molekuli sünteesi. Sellele lõigule vastav mRNA määrab sünteesitava valgu aminohappelise järjestuse. Populatsiooni või liigi genofondi e.geenifond: populatsiooni liigi kõigi geenide ja nende erivormide ehk aleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogum. Aleel- ühe geeni erivorm.Üks kahest või mitmest geenivarjandist, mis paiknevad homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises.Nt. Herneseemne kollast värvust määrav geen a on sama geeni erivormid ehk aleelid Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist, 22 autosoomist ning sugukromosoomidest x ja y Genotüüp- isendi kõigi geenide ja geeni erivormide ehk aleelide kogum. Autosoom- kromosoom mis esineb võrdsel arvul liigi kõigi normaalsetel isenditel ega sõltu soost. Sugukromosoom- isendi sugu määrav kromosoom. Inimese sugukromosoomid on x ja y Suguli

Bioloogia

Rohkem sarnaseid