Liimsulatise teisend. Kujutab endast termoplastse poliamiidvaiguga kaetud klaaskiudu. Spoonlehtede servsel ühendamisel vaik sulatatakse ja surutakse külma valtsiga tahkeks. Liimide sulatised: Termoplastid, mis kuumutamisel muutuvad vedelaks ja liimivaks massiks. Jahtumisel toimub tahkumine. Ei sisalda lahustit, kasutatakse kilpide servade kantimisel ja spoonilehtede servsel liimimisel. Müügil silindriliste liimipulkadena ja kasutatakse liimipüstolites. Ostes tuleb jälgida, millise materjali jaoks on antud liimipulk mõeldud- nende erisorte on kümneid ja enamasti tuleb vajaminev tellida. Kummiliim: Aluseks on kummisegude või kautsuki lahused orgaanilistes lahustites (bensiin, atsetoon, etüülatsetaat- on kergesti lenduvad). Kasutatakse: a)pehme mööbli valmistamisel vahtkummi ja porolooni koostamiseks b)kummeeritud riide liimimisel metall ja puitalusele c)vahtplasti ja kanga liimimisel metallile, puidule, plastmassile, klaasile. Universaalliimid:
Pikisuunas Kuivamiskahanemise proportsioonid erinevates suundades. Puidu soojuslikud omadused. Puidu erisoojus ehk soojusmahtuvus. Soojusjuhtuvus Puidu soojuslik paisumine. Puidu kütteväärtus Puidu soojusmahtuvus e. Erisoojus. Soojusmahtuvuseks nim, soojushulka, mis on vajalik aine massiühiku soojendamiseks 1’C võrra Ühikuks on kJ/kg ’ C Erisoojus iseloomustab soojushulka mida on vaja materjali soojuse tõstmiseks näit, kuumutamiseks. Mõnede ainete soojusmahtuvused kJ/kg ’ C Absoluutkuiva puidu erisoojus 1,36 Õhk 1.0 Vesi 4,19 Teras 0,4 Soojusmahtuvuse näitaja omab tähtsust Puidu kuivatamisel Spoonipakkude termilisel töötlemisel enne spooni lõikamist Külmunud puidu ülessulatamisel enne töötlemist Soojusjuhtuvus on üks kolmest soojuse edasikandumine vormist
orgaaniline aine; puit sisaldab 90% orgaanilist ainet. Viimistlusmaterjale on pigmendita (värvaineta õlid, lakid, šellakid), läbipaistvaid (vähese värvainega õlid, lakid, šellakid), läbipaistmatuid (suure värvaine sisaldusega kattevärvid). Viimistlusmaterjalide keemilised põhi- ja abimaterjalid: värvained, pigmendid, kilemoodustajad, lahustid, vedeldid, plastifikaatorid, täiteained. Värvained lahustuvad ja kinnituvad materjali pinnale pealekandmisel. On valguskindlad, ei varja tekstuuri ning lahustites hästi lahustuvad ained. Värvained jagatakse looduslikeks ja tehislikeks. Looduslikud värvained on valguskindlad ja neid valmistatakse puukoorte keetmisel (nt tamm, kuusk, lepp, paju, õunapuu). Tehislikud värvained on orgaanilised ained, mida saadakse kivisöe tõrvast. Nad jagunevad happelisteks, aluselisteks, otsesteks. Happelised värvained on naatrium- ja kaltsiumsool. Selle grupi värvained ise heleda ja puhta
skeemide abil (võreelemendid jne.). Materjale saab liigitada lihtmaterjalideks ja liitmaterjalideks (komposiitideks). Lihtmaterjalid võivad olla keerulise koostisega, kuid erinevad koostisosad ei eristu materjalis selgesti, samuti need koostisosad ei erine üksteisest mehaaniliste ja tehnoloogiliste omaduste poolest.. Liitmaterjalid koosnevad mitmest teineteisest hoopis erinevate omadustega ainest. Liitmaterjali valmistamisel saab kompenseerida ühe materjali puudujääke teise materjali abil. Betoon? Betoon on ehitusmaterjal, mis koosneb sideainest (tsement/lubi) ja täitematerjalist (liiv/kruus/killustik), veest ja mõnest muust lisandist, milles sideaine kõvastub. Betooni saadakse betoonisegu vormimise ja kivistumise teel. Betooni parim omadus on tema tugevus. Sidemete liigid tahketes ainetes. Kuidas mõjutavad aine omadusi? Sideme liigid tahkistes: Iooniliste sidemetega tahkised - koosnevad katioonidest ja anioonidest, kõige kõrgem
HAABSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR14 Carola Liiv Viimistlemine ÕPIMAPP Juhendaja Õpetaja Ülle Kübarsepp Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Tööde järjekord, materjali valik ja eeltööd viimistlusele.....................................................................4 Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutus...................................................................................5 VIIMISTLUSMATERJALID...............................................................................................................6 LAKKIMISTINGIMUSED.................................................................................................................
(suurim võimalik laius). Kas kahepoolsete saagidega või freesidega. 16. Selgita milles seisneb saematerjali otsamine ehk kappimine (joonis) Saematerjali otsamine ehk kappimine :osaliselt poomkandiga laua otsa mahalõikamine selliselt, et saadakse servatud laud. Materjal otsatakse pikkusele, mis vastab saematerjalide standardpikkusele. 17. Millised on saematerjali nimimõõdud? Nimimõõt on materjali, detaili vms. iseloomustav suurus. Saematerjali nimimõõtmed on : Paksus; Laius; Pikkus. 18. Selgita saematerjali nimimõõdu ja tegeliku mõõdu erinevust (joonis). Saematerjali tegelikud mõõdud võivad erineda nimimõõdust :Kuivamiskahanemise võrra tekib saematerjali kuivamisel. Mõõtude lubatud kõikumise võrra on tingitud sellest, et saetööstuse seadmed on võimelised tagama teatud mõõtude täpsust. Jäetakse kahanemisvaru ja deformeerimise varu. 19
(suurim võimalik laius). Kas kahepoolsete saagidega või freesidega. 16. Selgita milles seisneb saematerjali otsamine ehk kappimine (joonis) Saematerjali otsamine ehk kappimine :osaliselt poomkandiga laua otsa mahalõikamine selliselt, et saadakse servatud laud. Materjal otsatakse pikkusele, mis vastab saematerjalide standardpikkusele. 17. Millised on saematerjali nimimõõdud? Nimimõõt on materjali, detaili vms. iseloomustav suurus. Saematerjali nimimõõtmed on : Paksus; Laius; Pikkus. 18. Selgita saematerjali nimimõõdu ja tegeliku mõõdu erinevust (joonis). Saematerjali tegelikud mõõdud võivad erineda nimimõõdust :Kuivamiskahanemise võrra – tekib saematerjali kuivamisel. Mõõtude lubatud kõikumise võrra – on tingitud sellest, et saetööstuse seadmed on võimelised tagama teatud mõõtude täpsust. Jäetakse kahanemisvaru ja deformeerimise varu. 19
Puit Viimistlus … Puit . Et puit on taastuv loodusvara, siis on selle kasutamine toorainena loodusressursside säästmise seisukohast üsna tähtis. Puit on ka ehismaterjal – erinevate puiduliikide, viimistlusmaterjalide ja tehnoloogiate kombineerismiel on võimalik saada väga laias valikus dekoratiivseid lahendusi. Lisaks sellele on puidul ka teisi tähendusi . Kõikidel puiduliikidel on teatud ühistunnused : aastarõngad, malts- ja lülipuit, sooned jne.. Üks tähtsamaid puidu välistunnuseid on selle jagunemine lõli- ja maltspuiduks. Maltspuiduks nim. välimist heledamat osa ja lülipuiduks sisemist tumenenud osa. Kui malts- ja lülipuitu on võimalik eristada, on tegemist lüliga puiduliigiga. Lüliga puiduliikideks on mänd, lehis, jugapuu, kadakas, tamm, saar, künnapuu, jalakas, kreeka pähklipuu, paju, pappel, pihlakas jt… OKASPUIT Okaspuidule on iseloomulik pleekimine p?
Kõik kommentaarid