Materjali õpetus (2)

Kutsekool - Varia - Kategoriseerimata

3 HALB

PLP- puitlaastplaat, füüsikalisi omadusi iseloomustatakse:

Vee neelavus - toimub tänu liimainele aeglasemalt kui naturaalpuidul.

Paisumine - pikkuses ja laiuses liigub küllaltki laiades piirides sõltuvalt laastude liigist.

Soojusjuhtivus- on väiksem kui naturaalpuidul.
Tsementpuitlaastplaat

BETONYP- madala süttivusega, aeglaselt põlev materjal
Kasutatakse- lennukiangaaride valmistamiseks, tulekindlaks siseviimistluseks

Puitkiudplaadid

Valmistatakse puu või muudest taimsetetest kiududest koos spetsiaalsete lisanditega ja liigitatakse:

Ülikõvad, ülitihedad(HDF)

Kõvad nn. Soome papp(tagaseinad ja sahtlipõhjad)

Poolkõvad e. Keskmise tihedusega(MDF)

Isoleerplaadid- pehmed puitkiudplaadid

Viimistlusplaadid- pehmed kuitkiudplaadid
Valmistamise tehnoloogia
Toormaterjal töödeldakse purustites kõigepealt laastudeks, keedetakse 2% sööbenaatriumi lahuses, edasi töödeldakse kiudmassiks, lisatakse vett parafiinemulsiooni, antiseptikuid ja antipüreene.
Ülikõvade plaatide valmistamiseks lisatakse veel tehisvaike, teistel plaatidel on sideaineks puidukiududes sisalduv vaik .
Saadaval on perforeeritud, vormitud, lakitud plaate . Soonilised plaadid .
Poorseid- ehk pehmeid puitkiudplaate kasutatakse soojusisolatsioonina, sisevoodri tegemisel, sammuheli isolatsioonina ja akustilistes voodrites.
Bituumenit või vaiku sisaldavaid puitkiudplaate kasutatakse tuuletõkkeplaatidena kuna nad on niiskuskindlad ja vett hülgavad. Painduv MDF kasutatakse painutatud, liimitud elementidena kaarpindade valmistamiseks.
Mineraalpuitplaadid

Tsement- ja kipsplaadid (tsement või kips on sideaine rollis, asendades liimi)
Eeliseks niiskuse kindlus , mõõtude stabiilsus, tule ja mädaniku kindlus
Puuduseks suur kaal ja raske töödeldavus

Kihtparketid
Laminaatparkett

Kulumiskiht

Koormuskiht- valmistatud LDF’ist

Stabiliseerimiskiht- valmistatud LDF’ist
Spooniparkett

Valmistatud väärispuidu spoonist, paksus -0,1-1mm: kulumiskindlus saavutatakse kas kuivavate õlidega(lina- või kanepiõliga) või lakiga

Ülitihe HDF

Kuuse- või männispoon
Kihtparkett

Väärispuit 4-8mm paksus

Okaspuu- kõik kihid risti
Liist parkett
On neljast küljest sonne ja punniga lehtparkett.
Mosaiik parkett
On väikestest lippidest, liistudest, eripuu liikidest mustrisse laotud või võrgule asetatud parkett
Liimpuit
Mõeldakse talasid, poste , kilpe, mis koosnevad üksteise peale liimitud pikki nüüga lamellidest erand on liistude, laudade , prusside liim jätk ühendus.

Liimkilp- kilp liimpuit serviti kokku liimitud.
Liimplokk
Liimjätk- kaldjätk, sõrmjätk

Plussiks miks kasutatakse liimpuitu

Sõrmjätk praagivaba
Tugevus
Parandab niiskuskindlust

Pressitud puit
Saadakse naturaalse puidu tihendamisel pressi 1250-1750 kg/m3
Tehakse laudu, prusse, pukse, silindreid ja lanelle. Mehaanikalised omadused ületavad tunduvalt naturaalpuidu omadused, pressitud puit on kulumiskindel, hästi töödeldav, hea õlide neeldumise võimega, kasutatakse pukkide, liugurite, lamellide valmistamiseks.
Belletid, saepuruvabriketid ja saepurusilindrid.
Puitplatikud
On toorikud spoonilehtedest kokkuliimitud plaadid, kus spoonilehed on eelnevalt immutatud termoplastselt tehisvaikudega. Plaadid liimitakse kokku 140-150kraadi ja survel 15-16mBa see annab tiheduse kuni 1330kg/m3
Kasutatakse masinaehitusel, liugelaagrite ja hammasrataste valmistamiseks.
Liimid
Liimid on vedelad või plastsed ained, mis moodustavad teatud tingimustel erinevate materjalide vahel tugeva sideme. Liim tungib puidu rakkude vahele, raku õõntesse ja moodustab liimitavate pindade vahele õhukese liimikihi, seob pinnad kõvastudes suure arvu ülipeente niitidena. Liim liite tugevus oleneb sellest, kui sügavale, kui ühtlaselt tungib liim pindadesse ja kui tihedalt pinnal ühtivad. Liimitavad pinnad karestatakse tainult spoonimisel teistel juhtudel on liimitavad pinnad siledad.
Liimid jagunevad

Looduslikud- kollageen , kaseiin ja albumiin liimid.

Sünteetilised- termoaktiivsed ja termoplastsed vaigud .
Kollageenliimid
Kollageen on valk mis vees paindub ja lõhustub temp. 80-90kraadi tekitades glutiin on vees lahustuv liim aine. Kollageeni sisaldavad loomkehade sidekoed . Toormahl, kalanahk , kondid, sõrad, sarved . Olenevalt toormaterjal jagati kollageen liimid kolmeks: kondi-, naha- ja kalaliimiks. Täanapäeval kasutatakse kalalimi aint toiduainete tööstuses (zelatiini)
Tisleriliim - teradena, plaatidena, helvestena, helekollasest tumepruunini. Osaliselt läbipaistvana.(mida läikivam, läbipaistvam, seda kvaliteetsem)
Albumiin-Pubriline aine, mida saadakse hüübinud loomavere töötlemisel, kasutatakse vineeri liimisel kuumpressides, kuni 120kraadi juures.. -.-’ Kasutusaeg: 6-9tundi.. Valmistatakse eritellimusel lasteasutuse mööblit, ei kahjusta tervist
Kaseiin- on pulbriline aine, mis sisaldab tehnilist kaseiini , kustutatud lupja, naatriumfloriidi ja petrooliumi. Toodetakse pulbrina, mis lahustatakse vees(külmas) Kasutamise aeg: ainult 4-7tundi.. -.- väga tugev liimliide ja kasutatakse tisleriplaatide ja massiivpuidu liimimiseks.
Taimse päritolu liimid põhinevad taimsetel valkudel(kartulitärklis ja nisujahu )(Munavalge kõige puhtam valk üldse).
Looduslikud liimid on keskkonna sõbralikud ja inimesele ohutud .
Sünteetilised liimid
Sünt. Liimide valmistamiseks kasutatakse sünteetilisi vaike, mis annavad bensiini-, kuuma- ja veekindla liite, mille tugevus ületab tunduvalt loomsete liimidega saavutatud tugevuse.Valmistamine lihtne, nakkumine kiire. Puuduseks: Liimilahuse lühike säilimise aeg ja tervistkahjustav toime. Kasutatakse nii külm kui kuumliimimiseks.
Sünteetilised liimid koosnevad :

Tehisvaik -

Lahusti e. Stabilisaator - atsetoon, piiritus ja vesi

Kõvasti e. Katalüsaator- oblikhape , piimhape , sidrunihape, ammooniumkloriid

Täiteaine- puidujahu, tärklis, kaoliin

Plastifikaator-
Tehisvaikudeks nim. Kõrgmolekulaarseid produkte, mida saadakse lihtsamatest ainetest keemiliste reaktsioonide teel.

Polümerisatsiooni vaigud- paljude ühesuguste molekulide liitumine makromolekuliks

Kondensatsiooni vaigud- kahe molekuli ühinemine, kusjuures eraldub mingi lihtsam aine, nt. Vesi
Neid reaktsioone saab vahepealses staadiumis veel peatada. Ja seda liimivate tehisvaikude valmistamisel tehaksegi. Sünteetilised liimid erinevad, sest nad sisaldavad kõvasteid.
Kondensiooni vaigud liigituvad:

Lähteaine järgi- fenoolvormaldehüüd, karbamiidvormaldehüüd, melamiin .

Lahustite järgi- piirituses lahustuvad, vees lahustuvad ja emulsioonivaigud.

Kuumakindluse järgi- termoplastsed(jahtumisel tahkestub, kuumutamisel sulab uuesti üles), termoaktiivsed(kuumutamisel või kõvastite mõjul tahkuvad ja hilisemal kuumutamisel enam üles ei sula)

Oleku järgi- vedelad, pulbrilised või kiletaolised

Liimimisomaduste järgi- kuumliimimise vaigud(termoaktiivsed) ja külmliimimise vaigud(termoplastsed ja –aktiivsed)

Polümerisatsiooni vaigud- paljude ühesuguste molekulide liitumine makromolekuliks.
Kondensatsiooni vaigud- kahe molekuli ühinemine kuhu lisandub nt vesi

Neid reaktsioone saa vahepealses staadiumis peatada.
Kondensatsiooni vaigud liigituvad lahustite järgi vees lahustuvad piirituses lah.
Oleku järgi vedelad pulbrilised või kile taolised.
Polümerisatsiooni vaigud on karpinool ja polivinüül.
+ tugev ühendus
+ sama liimi saab kasutada nii kuumalt kui külmalt
- paindumatu ja habras
Valmistamiseks lisatakse tehisvaigule 10% oblikhape vesi lahust või pulbrilise ammooniumkloriidi 50% vesilahust. sitkemaks muutmisel lisatakse puidu jahu ja ökonoomsemaks kulutamiseks karbomiidliimide vahustamist.
Liimkiled saadakse sulfaat paberi immutamisel. Liimimis temperatuur on 150kraadi
Polivinüül atsetaat liim (pva)- valmistatakse termoplastsest vaigust polivinüül atsetaadist nakkub hästi paljude materjalidega tervisele kahjutu, keemiliselt neutraalsed.valgus kindlad liimimine lihtne ja kiire liimliide värvitu. PVA on emulsioon liim paber teip on valmistatud paberist ja kaetud üheltpoolt liimiga . Enne kasutamist tuleb niisutada tänapäeval kasutatakse ka nakkuvaid paber teipe. Liimlint on liimsulatise teisendi kujutab endast klaaskiudu mis on kaetud termoplastse polüamiid vaiguga. Kasutatakse spooni lehtede servsel liimimisel või ühendamisel kus vaik sulatatakse.
LIIMSULATISED
On termoplastik mis kuumutamisel muutuvad vedelaks liimivaks massiks. Tahkestumine toimub jahtumisel. Liimipüstol.
Kummiliim
kummiliimi aluseks on kummisegude või kauški .
Universaalliimid
Saab liimida plastikut puitu klaasi nahka riiet jms. jagunevad super attac
Eriliimid
Kestokol Tl- kui nõutakse kõvapuu liimimiseks löögikestvus.
Avalike kohtade mööbli valmistamiseks. Kiilto66polar säilib -45kraadi
Liimimise tehnoloogia
Liimilahuse valmistamine

Tehisvaigule lisatakse külmliimimisel kõvendina oblikhapet, sidrunhapet või piimhapet ning kuumliimimisel amooniumkloriidi.
Lisamine toimub kas katselisel teel või liimipassi olemasolul kindlas vahekorras.
Liimi viskoossus (püdelus) on sõltuvuses liimitava puidu tihedusest- kõva puidu puhul vedelamat liimi, pehme puidu puhul paksemat liimi.

Liimi peale kandmine

Pealekandmine toimub ühtlase õhukese kihina reeglina ühele liimitavatest pindadest( erandiks kontaktliim kus liimitatakse mõlemad pinnad, tappseotised ja tüübliavad)
Pealistamisel aluskihile mitte pealiskihile
Vahendid millega peal kantakse: pintsel , hari, rull, liimivalts, pihusti, tuub , liist
Hoidmine enne kokkupressimist on aeg, mis kulub pinnale määritud liimi puitu imbumiseks, reeglina on selleks liimi peale kandmise aeg(erandiks tisleriliimi kasutamine) Detailide eelsoendamine, pressi ehk kontaktpinna eelsoendamine, detailide kokkupressimine, liimivuugi paksuse vähendamiseks, liimi surumiseks puidu pooridesse ja jäägi väljasurumiseks pindade vahelt. Surve sõltub liimi liigist, küdelusest, puu liigist jne. Keskmiselt 2-10kg/cm2
Pressimisvahend: kiilud, klambrid , pitskruvid, rihm , tööstuslikus kruvipress, hüdrauliline press, pneumaatiline press, vertikaal - ja horisontaalpressid
Detailide ja toorikute hoidmine surve all- toimub seni, kuni liim on tardunud ja liimühenduse lagunemist pole karta , seejärel vabastatakse toorikud surve alt ja suunatakse tehnoloogilisele ooteajale, kuni liimi lõpliku kõvastumiseni(PVA)
Liimilahuse niiskuse ühtlustamiseni ja sisepingete vaibumiseni
Surve all hoidmise aeg sõltub liimi liigist, temp. Ja liimühenduse iseloomust.(0,5-6h külmliimimisel, kuumliimimisel mõnikümend sekundit kuni mõni minut) Surve all hoitakse kogu liimi tahkestumise aja tahkustamist soodustava temperatuuri mõju all
Liimi vahustatakse, et kiirendada protsessi veelgi ning hoida ka liimi kokku
Kontakt kuumutamisel saavutatakse liimliite vajalik temperatuur pressi kuumade kontaktpindade abil, selleks on auru või elektriküttega surveplaadid
Madalpingevooluga soojendatavaid messingplaate
Kõrgsageduskuumutamisel hoitakse kokkupressituid toorikuid metallelektroodide vahel, millesse juhitakse elektrivool sagedusega 5-14106Hz, kuna siin tekib soojus kõrgsagedusvoolu elektrivälja toimel puidus eneses , saab niimoodi liimida ka väga pakse toorikuid
Liimimisreziimid- liimikihi paksus on 0.08-0.15mm, enne liimitavate pindade kokkusurumist hoitakse detaile liimi imbumiseks eraldi, lahtine hoidmine on aeg liimi pindadele kandmise ja pindade ühendamise vahe, kinnine hoidmine on aeg pärast pindade ühendamist kuni kokkusurumiseni. Lahtist hoidmist on soovitav kasutada vedela liimi korral

Toote ohutuskaart

Andmed kemikaali ja selle tootja kohta

Andmed koostisosade kohta

Toote ohtlikkuse kirjeldus

Esmaabi andmine

Tegutsemine tulekahju korral

Õnnetuse vältimise abinõud

Toote käitlemine ja hoiustamine

Mõju inimesele ja induviduaalsed kaitsevahendid

Toote füüsikalis keemilised omadused

Püsivus ja reaktsioonivõime

Terviserisk

Keskkonnarisk

Jäätmekäitluse viis

Veonõuded

Reguleeritavad õigusaktid

Täiendav informatsioon
Viimistlus materjalid
Ülesandeks on parandada puit toodete välimust ja kaitsta ümbritseva keskkonna mõju eest: paisumine, kahanemine, kõmmeldumine, lõhenemine, mädanemine, hallitamine, värvi muutmine, pleekimine jne.
Soojus+niiskus=seened
Tuul+päike+liiv=erosioon

Lagunemine - toimub lagundajate mõjul(seened, bakterid , putukad, ussid)
Puit kaetakse kile tekitavate materjalidega, mis peab olema hea nakkuvusega(adhesioon), elastne, kõva, soojus- ja valguskindel.
Viimistlus võib olla läbipaistev või läbipaistmatu.
Läbipaistev viimistlus säilitab puidu loomuliku tooni ja toob esile tekstuuri.
Läbipaistmatu viimistlus varjab tekstuuri, puidu vead ja liitekohad ning annab kindla värvi tooni tootele.

Viimistlusmaterjalideks on:

Värvained- imbuvad lahusena pinna sisse, jättes tekstuuri katmata , värvuvad puidukiud , raku seinad(peits)

Pigmendid - kasutatakse värvisegudele vajaliku värvuse andmiseks

Kile moodustajad- lahusti aurumisel moodustavad kõva kattekihi

Lahustid ja vedeldid- lahustavad kile moodustajaid ja vedeldavad vajaliku viskoossuseni

Plastifikaatorid- muudavad kattekihid elastsemaks

Täiteained- kruntide ja pahtlite põhi koostisosad
Värvaineteks

nimetatakse lahustuvaid aineid, mis on võimelised kinnistuma materjali pinnale, värvima puidu kiude .

Nendega tugevdatakse või ühtlustatakse puidu loomulikku värvitooni tekstuuri varjamata
Peavad olema valguskindlad ja hästi lahustuma vees, piirituses, atsetoonis või teistes orgaanilistes lahustites
Jagunevad :

Looduslikud saadakse lepa , paju, õunapuu, kuuse koore keetmisel (sibulakoored, lehed, õied, taruvaik , samblad, taimemahl, kübar- ja puuseened

Tehisvärvained on keerulised orgaanilised ained, mis saadakse kivisöe tõrvast(jagunevad vesi-, piiritus- ja õlilahustiks) võivad olla happelised , otsesed või aluselised.

Happelised värvained on orgaaniliste hapete Na, K, Ca soolad , nad värvivad puitaine koostisesse kuuluvadi ligmiini ja parkainet, on valguskindlad ning omavad eredaid ja puhtaid toone.
Otsesed värvained värvivad vahetult puidu kiudu( tselluloos ) Kasutatakse vesilahustena, kuid on vähese valguskindlusega ja toonid tuhmuvad ajapikku.
Aluselised värvained lahustuvad vees ja piirituses ning värvivad hästi parkaineid sisaldavaid puuliike .
Kokkuvõtlikult nimetatakse neid peitsideks kuna on kergesti lahustuvad, ühinevad keemiliselt puidus olevate parkainetega, muutes seejuures oma värvust ja värvides ühtlasi puidupinna.
Mustalt pinnalt saadakse nigrosiiniga( duss ) puuduseks on pindmiste puidukiudude üleskerkimine kuivamisel, seda välditakse pinna eelneval niisutamisel kuuma veega, kuivamisel lihvitakse üleskerkinud kiud maha ja alles siis peitsitakse

Läbipaistmatu viimistlus ehk kattev viimistlus

Saadakse pigmentide abil(pigmendid ehk värvimullad on peenjahvatatud pulbrid , mida kasutatakse värvisegudele vajaliku värvuse andmiseks)
Pigmendid segunevad hästi vee, värnitsa, lakkide , lahustite ja muude värvisegude koostisesse kuuluvate vedelikega kuid ei lahustu neis

Naturaalpigmendid(looduslikud)

Jahvatatud kriit ehk õhklubi(valge)

Mangaandioskiid(must)

Graniit (hall)

Rauamennik (pruunikas-punane)

Ooker(kollane)

Sieena(punakas-pruun)
Tehispigmendid

Tsink ja plii(valged)

Pliimennik(helepunane)

Kinaver (marsipunane)

Ultramariin(sinine)

Alumiiniumpulber(hõbedane)

Pronkspulber(pronksjas)
Pigmentide omadusteks on katvus , valgusekindlus, leelisekindlus ja mürgisus.
Suurimaks probleemiks mürgisuse kõrval on kestva nakkuvuse säilimine.Nakkuvust parandatakse naturaalse värnitsaga kruntimise teel.
Katvus oleneb pigmendi läbipaistvusest ja kaetava pinna värvusest.

Hea katvuvusega on rauamennik ja mangaandioksiid
Hea leelisekindlusega on kriit, lubi , grafiit , rauamennik, ooker, ultramariin
Väga mürgised on plii valge, pliimennik, tinaver ja põletatud sieena

Kilemoodustajad
Kilemoodustajatena kasutatakse looduslikke - ja tehisvaike, kuivavaid taimeõlisid ja nitrotselluloosi

Looduslikud vaigud on kampol, shellak, tohuvaik, tehisvaik, polüestermaleinaat, polüesterarülaat, polüretaan, karbomiidformaldehüüdvaigud
Kampolit saadakse okaspuu vaikude töötlemisel, on pruun, läbipaistev, sulamistemp. 35-70kraadi, happelisus on kuni 185, lahustub metüül- ja etüülpiirituses, osaliselt bensiinis ja petrooleumis
Tohuvaiku saadakse kasetohu töötlemisel lämmastikhappega ja kasutatakse piirituslakkide ja polituuride valmistamiseks
Kuivavateks taimeõlideks on lina- ja kanepiseemne õli millede omaduseks on neelata ümbritsevast keskkonnast hapnikku, mille tagajärjel õlikiht kõvastub, muutudes veekindlaks kileks, mis ei lahustu vees ega piirituses
Kiiremaks kuivamiseks töödeldakse õlid värnitsateks, mis saadakse õlide kuumutamisel metalli oksiididega(sikatiiv) vüi kuuma õhu läbi põlemisel 150kraadi juures, õlid muutuvad küdelamaks ja kiiremini kuivavateks
Värnitsa liigid:

naturaalvärnitsad- helekollased, kõvastuvad 24-30 tunni jooksul, kasutatakse välistöödel ja õlivärvide sideainena(lina- ja kanepiõlidest)

poolnaturaalsedvärnitsad- oksoon, segaoksoon ja polümeriseeritud värnitsad

tehisvärnitsad- glüthaan värvid
Lahustid ja vedeldid
Lahustiteks nimetatakse lenduvaid vedelikke, mis on võimelised lahustama kilemoodustajaid ja muutma need pealekantavateks ning laialivalguvateks. Vedeldid ei lahusta kilemoodustajaid, nad vedeldavad töösegusid. Ühed ja samad vedelikud võivad olla ühtedele lahustiteks, teistele vedeldikeks. Nad lenduvad kuivamisel ja ei kuulu kattekuivjäägi hulka, on abimaterjalideks lakkide ja värvkatete loomisel.
Lahusteid iseloomustab: aurustumine , tuleohtlikus, plahvatusohtlikus, tervistkahjustav toime*
lahustid võivad olla lihtsad, see tähendab koosnevad ühest keemilisest ühendist või kombineeritud . Komponentideks võivad olla atsetoon, etüülatsetaat, butüülatsetaat, etüülalkohol jne.
Vahatamine
Vahaga võib töödelda kõiki varemviimistlemata või õlitatud mööblipindasid sisetingimustes. Sobib pehmetele puuliikidele, tervislik, läbipaistev, sisaldab mesilasvaha ja tärpentiini (CARNAUBA VAHA). Vahapulk on mõeldud vahatatud või lakitud pinna taastamiseks, väikeste aukude ja lõhede täitmiseks
Õlitamine
Linaõli, kanepiõli, tunglaõli e. Kiinapuu õli, tiigipuu õli, roosipuu õli ja apelsinipuu õli.
Värvitud õlid, mis on mõeldud puidu toonimiseks sisetöödel nn. Õlipeits
Õlitamisel ujutatakse puidu pind üle, eemaldatakse lahtine õli. Vajadusel korratakse seda 4-5 korda..NB! lapid tuleb õues kuivatada, põletada või visata veeämbrisse- hapnikuga reageerides isesüttimise oht.
Šhellak
Koosneb looduslikust vaigust ja piiritusest, vaiku saadakse LACCIFER LACCA putukate abil Indiast ja kaug-Idast. Emased putukad eritavad oma vastsete kaitseks vaiku, millest moodustub paks koorik . Vastse lahkudes kleepub kest puu okstele. Käsitsi tootmine välja õppinud mees võtab pehme šhellaki, venitab selle käte, jalgade ja hammastega õhukeseks kileks, mis tule juures kohe hangub. Šhellaki kile purustatakse ja saadakse suhteliselt paksud helbed . Masinaga toodetud helbed on väga peened , šhellaki pulgad , šhellakinööbid, graanolšhellak. Läbipaistvaks viimistluseks kasutatakse heledat šhellakit ja pleegitatud šhellakit.
Polituur - lahustis sulatatud šhellak, töösegu
NC-tooted( nitro )
Koosnevad suure molekulmassiga nitrotselluloos sideainest. Kõvenemine toimub lahusti aurustumisel.
Plussid- kiire kuivamine , lihtne kasutamine.
Miinus- madal kemikali kindlus, väike mehaaniline vastupidavus, vähene kuivaine sisaldus ja tervistkahjustav toime.
NC-tooted sulatavad igal järgmisel katmisel eelmist
AC-tooted
Sideainena kasutatakse amiinvaiku ja alküüdvaiku. Need on happekõvenevad tooted. Võivad olla ühe- ja kohekomponentsed, katalüsaatori lisamisel tekib pelühandensatsiooni protsess ja toimub lahusti aurustumine.
Plussid- kiire kuivamine, kemikaali kindlus ja mehaaniline vastupidavus
Miinused- puuduvad.
WB-tooted
Orgaanilise lahusti asemel kasutatakse vett. Vesiemulsioonide puhul on tegemist suure molekulmassiga sideaine dispersiooniga vees.
Plussid- ohutus
Miinused- külmakartlikus ja puitu tursutav toime
PU-tooted
Polüeretaan polüester kõvenevad isotsüanaadi ja hüdroksüüdrühma vahelise reaktsiooni tulemusena. Valdavalt kahekomponentsed levinud veel ka akrülaadi ja nitrotselluloosi ka kõvendi lisamisel.
Plussid- hea kemikaali kindlus ja mehaaniline vastupidavus
Miinused- vamistamisprotsess on ohtlik
UV-tooted
Kõvenevad UV-kiirguse toimel, sideainena akrülaat, millele on lisatud fotoinitsiaatorid. Kasutatakse elavhõbe lampe ning siniseid galliumlampe.
Viimistletud pindade kvaliteet
Puitpinnale on võimalik anda soovitud läige alates täismatist kuni kõrg läikeni.
Gardneri järgi jagatakse:

Mattläige- alla 10 ühiku

poolmatt läige- 10-35 ühikut

Poolläikiv läige- 35-50 ühikut

Läikiv läige- 60-80 ühikut

Kõrgläikivläige- üle 80ühiku

Kõik pehmed puiduliigid on tundlikud mehaaniliste vigastuste suhtes

Suurte pooridega puiduliike tuleb kruntida hästi märgava krundiga

Tolm ja plekid paistavad hästi välja tumedatel ja läikivatel pindadel
Värvide järjekord

Krundid- ülesanne on suurendada alusmaterjali ja pindmise viimistluse nakkuvust, värv sõltub järgnevate kihtide värvist: esmane krundi kiht katab puidu poorid ning moodustab järgmise kihi jaoks hästi nakkuva aluse(lahutipõhine krunt , akrüülkrunt, alumiiniumkrunt-alumiiniumiosakesi sisaldav lahusti põhine krunt, loob ilmastiku kindla aluse).

Alusvärv- kahe või kolme kihiline alusvärv katab krundi ning moodustab kaitsva kihi.

Pinnavärv- annab sileda ja soovitud värvusega pinna
Pahtlid

Hädapahtel(PVA + puidutolm)- ainult katva viimistluse alla
Kiiresti kuivav universaalne pahtel on nitropahtel- on võimalik nitrolahustiga vedeldada ja kasutada lauspahteldamiseks
Puidukitt- ühekomponendiline pasta tuubis või purgis, eraldi sise- ja välistingimusteks. Kahekomponendiline katalüütkitt on suuremate paranduste tegemiseks ja kuivab kõvemaks
Šhellaki pulgad- Erinevates toonides tahkeid šhellaki pulki kasutatakse lõhede, aukude ja vigastatud profiilide parandamiseks
Vahapulgad- sobivad väikeste putukkahjustuste täitmiseks, eri värvi saab jootekolviga sulatades segada

Lihvmaterjalid

Lihvpaber, lihvriie, pimps ja liivakivi .
Eriti jäme- 50-60(kalibreerimiseks)
Jäme- 80-100(vestmis-, höövli- ja rasplijälgede lihv)
Keskmine- 120, 150, 180(tavalihv)
Peen- 220, 240, 280(viimistlemata puidu lõpplihvimine)
Eriti peen- 320, 360, 400, 500 ja 600(viimistluskihtide vahelihv)

Must või tumepruun- ränikarbiid

Kollane- purustatud klaas

Roheline- alumiiniumoksiid

Punakaspruun - granaat(iseterituv)

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 61 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

61 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

juss76 Õppematerjali autor

Väga põhjalik konspekt, sobib tisleritele.

tisler materjali õpetus

Sarnased õppematerjalid

doc

Tisleri eriala eksam

Liimsulatise teisend. Kujutab endast termoplastse poliamiidvaiguga kaetud klaaskiudu. Spoonlehtede servsel ühendamisel vaik sulatatakse ja surutakse külma valtsiga tahkeks. Liimide sulatised: Termoplastid, mis kuumutamisel muutuvad vedelaks ja liimivaks massiks. Jahtumisel toimub tahkumine. Ei sisalda lahustit, kasutatakse kilpide servade kantimisel ja spoonilehtede servsel liimimisel. Müügil silindriliste liimipulkadena ja kasutatakse liimipüstolites. Ostes tuleb jälgida, millise materjali jaoks on antud liimipulk mõeldud- nende erisorte on kümneid ja enamasti tuleb vajaminev tellida. Kummiliim: Aluseks on kummisegude või kautsuki lahused orgaanilistes lahustites (bensiin, atsetoon, etüülatsetaat- on kergesti lenduvad). Kasutatakse: a)pehme mööbli valmistamisel vahtkummi ja porolooni koostamiseks b)kummeeritud riide liimimisel metall ja puitalusele c)vahtplasti ja kanga liimimisel metallile, puidule, plastmassile, klaasile. Universaalliimid:

Tisleri eriala

docx

Materjaliõpetus - Puiduteadus, materjaliõpetus

 Pikisuunas Kuivamiskahanemise proportsioonid erinevates suundades. Puidu soojuslikud omadused.  Puidu erisoojus ehk soojusmahtuvus.  Soojusjuhtuvus  Puidu soojuslik paisumine.  Puidu kütteväärtus Puidu soojusmahtuvus e. Erisoojus.  Soojusmahtuvuseks nim, soojushulka, mis on vajalik aine massiühiku soojendamiseks 1’C võrra  Ühikuks on kJ/kg ’ C  Erisoojus iseloomustab soojushulka mida on vaja materjali soojuse tõstmiseks näit, kuumutamiseks. Mõnede ainete soojusmahtuvused kJ/kg ’ C  Absoluutkuiva puidu erisoojus 1,36  Õhk 1.0  Vesi 4,19  Teras 0,4 Soojusmahtuvuse näitaja omab tähtsust  Puidu kuivatamisel  Spoonipakkude termilisel töötlemisel enne spooni lõikamist  Külmunud puidu ülessulatamisel enne töötlemist Soojusjuhtuvus on üks kolmest soojuse edasikandumine vormist

Materjaliõpetus

docx

VIIMISTLEMINE

orgaaniline aine; puit sisaldab 90% orgaanilist ainet. Viimistlusmaterjale on pigmendita (värvaineta õlid, lakid, šellakid), läbipaistvaid (vähese värvainega õlid, lakid, šellakid), läbipaistmatuid (suure värvaine sisaldusega kattevärvid). Viimistlusmaterjalide keemilised põhi- ja abimaterjalid: värvained, pigmendid, kilemoodustajad, lahustid, vedeldid, plastifikaatorid, täiteained. Värvained lahustuvad ja kinnituvad materjali pinnale pealekandmisel. On valguskindlad, ei varja tekstuuri ning lahustites hästi lahustuvad ained. Värvained jagatakse looduslikeks ja tehislikeks. Looduslikud värvained on valguskindlad ja neid valmistatakse puukoorte keetmisel (nt tamm, kuusk, lepp, paju, õunapuu). Tehislikud värvained on orgaanilised ained, mida saadakse kivisöe tõrvast. Nad jagunevad happelisteks, aluselisteks, otsesteks. Happelised värvained on naatrium- ja kaltsiumsool. Selle grupi värvained ise heleda ja puhta

Ehitus

docx

Materjalide keemia eksamiküsimuste vastused 2015

skeemide abil (võreelemendid jne.). Materjale saab liigitada lihtmaterjalideks ja liitmaterjalideks (komposiitideks). Lihtmaterjalid võivad olla keerulise koostisega, kuid erinevad koostisosad ei eristu materjalis selgesti, samuti need koostisosad ei erine üksteisest mehaaniliste ja tehnoloogiliste omaduste poolest.. Liitmaterjalid koosnevad mitmest teineteisest hoopis erinevate omadustega ainest. Liitmaterjali valmistamisel saab kompenseerida ühe materjali puudujääke teise materjali abil. Betoon? Betoon on ehitusmaterjal, mis koosneb sideainest (tsement/lubi) ja täitematerjalist (liiv/kruus/killustik), veest ja mõnest muust lisandist, milles sideaine kõvastub. Betooni saadakse betoonisegu vormimise ja kivistumise teel. Betooni parim omadus on tema tugevus. Sidemete liigid tahketes ainetes. Kuidas mõjutavad aine omadusi? Sideme liigid tahkistes: Iooniliste sidemetega tahkised - koosnevad katioonidest ja anioonidest, kõige kõrgem

Materjalide keemia

odt

Puidu viimistlemine

HAABSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR14 Carola Liiv Viimistlemine ÕPIMAPP Juhendaja Õpetaja Ülle Kübarsepp Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Tööde järjekord, materjali valik ja eeltööd viimistlusele.....................................................................4 Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutus...................................................................................5 VIIMISTLUSMATERJALID...............................................................................................................6 LAKKIMISTINGIMUSED.................................................................................................................

Antiik mööbel ja restaureerimine

doc

Materjaliõpetuse eksami vastused

(suurim võimalik laius). Kas kahepoolsete saagidega või freesidega. 16. Selgita milles seisneb saematerjali otsamine ehk kappimine (joonis) Saematerjali otsamine ehk kappimine :osaliselt poomkandiga laua otsa mahalõikamine selliselt, et saadakse servatud laud. Materjal otsatakse pikkusele, mis vastab saematerjalide standardpikkusele. 17. Millised on saematerjali nimimõõdud? Nimimõõt on materjali, detaili vms. iseloomustav suurus. Saematerjali nimimõõtmed on : Paksus; Laius; Pikkus. 18. Selgita saematerjali nimimõõdu ja tegeliku mõõdu erinevust (joonis). Saematerjali tegelikud mõõdud võivad erineda nimimõõdust :Kuivamiskahanemise võrra tekib saematerjali kuivamisel. Mõõtude lubatud kõikumise võrra on tingitud sellest, et saetööstuse seadmed on võimelised tagama teatud mõõtude täpsust. Jäetakse kahanemisvaru ja deformeerimise varu. 19

Kiuteadus

pdf

Materjaliõpetuse eksami vastused

(suurim võimalik laius). Kas kahepoolsete saagidega või freesidega. 16. Selgita milles seisneb saematerjali otsamine ehk kappimine (joonis) Saematerjali otsamine ehk kappimine :osaliselt poomkandiga laua otsa mahalõikamine selliselt, et saadakse servatud laud. Materjal otsatakse pikkusele, mis vastab saematerjalide standardpikkusele. 17. Millised on saematerjali nimimõõdud? Nimimõõt on materjali, detaili vms. iseloomustav suurus. Saematerjali nimimõõtmed on : Paksus; Laius; Pikkus. 18. Selgita saematerjali nimimõõdu ja tegeliku mõõdu erinevust (joonis). Saematerjali tegelikud mõõdud võivad erineda nimimõõdust :Kuivamiskahanemise võrra – tekib saematerjali kuivamisel. Mõõtude lubatud kõikumise võrra – on tingitud sellest, et saetööstuse seadmed on võimelised tagama teatud mõõtude täpsust. Jäetakse kahanemisvaru ja deformeerimise varu. 19

Materjaliõpetus

docx

Puit - Viimistlus

Puit Viimistlus … Puit .  Et puit on taastuv loodusvara, siis on selle kasutamine toorainena loodusressursside säästmise seisukohast üsna tähtis. Puit on ka ehismaterjal – erinevate puiduliikide, viimistlusmaterjalide ja tehnoloogiate kombineerismiel on võimalik saada väga laias valikus dekoratiivseid lahendusi. Lisaks sellele on puidul ka teisi tähendusi .  Kõikidel puiduliikidel on teatud ühistunnused : aastarõngad, malts- ja lülipuit, sooned jne..  Üks tähtsamaid puidu välistunnuseid on selle jagunemine lõli- ja maltspuiduks. Maltspuiduks nim. välimist heledamat osa ja lülipuiduks sisemist tumenenud osa. Kui malts- ja lülipuitu on võimalik eristada, on tegemist lüliga puiduliigiga. Lüliga puiduliikideks on mänd, lehis, jugapuu, kadakas, tamm, saar, künnapuu, jalakas, kreeka pähklipuu, paju, pappel, pihlakas jt…  OKASPUIT Okaspuidule on iseloomulik pleekimine p?

Materjaliõpetus

Rohkem sarnaseid