Kordamisteemad aines „Ehitusfüüsika“ (0)

Q: Millest sõltub piirde soojapidavus?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisteemad aines „Ehitusfüüsika“

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millest sõltub piirde soojapidavus?

Kordamisteemad aines „Ehitusfüüsika“

Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus , niiskus, õhk, heli/ akustika , valgus.
Soojus - tagada hoonepiirete soojapidavus ,
Niiskus – vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme,
Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet,
Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti,
Valgus – tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus

Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded.

materjalide valik
piirdetarindite soojusläbivuse arvutused
piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll
hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll:

niiskunud materjali väljakuivamise kontroll
hoone tööea tagamine.
õhupidavuse tagamine;

Arvutuslikud analüüsid tarindi ehitusfüüsikalise toimivuse kontrollimiseks ( loetleda erinevaid).

niiskustehnilise toimivuse kontroll;
kondenseerumise ja hallituse tekke vältimise kontroll;

niiskuse liikumine ja mõju materjalide kestvusele;
sise- ja väliskliima muutuse mõju tarindi toimivusele;
tarindite niiskumine ja kuivamine ;
lisasoojustamise mõju analüüs;
soojusjuhtivus erinevatel aastaaegadel;
sisekliimatingimused;
energiaarvutused;

Piirdetarindi ehitusfüüsikalise toimivuse kriteeriumid (loetleda erinevaid).

kondenseerumise ja mikroobse kasvu ( hallitus , bakterid ) vältimine;
materjalide biolagunemise (mädanik, mardikad) vältimine;
metallide korrosiooni vältimine;
materjalide kahjulike emissioonide ja lõhnade vältimine;
värvimuutus;
pragunemine;
liimide ja värvide nakke kadumine;
betooni karboniseerumise vältimine;
energiakulu vähendamine;
tõmbuse vältimine.

Niiskus õhus: õhu veeaurusisaldus, veeauru küllastussisaldus ja küllastusrõhk, suhteline
niiskus, küllastustemperatuur.
Õhk on gaaside segu. Reaalne õhk ei ole kunagi kuiv, s.t. ta sisaldab ka
veeauru molekule ehk veeauru. Veeauru hulka õhus võib iseloomustada:

veeauru absoluutse hulgana õhus
veeauru osarõhuna õhus
suhtelise niiskusena

Veeauru küllastussisaldus (vsat) – antud temperatuuril õhus olevatele veemolekulidele vastav teatav kontsentratsiooniline piir väljendatuna g/m3;
Veeauru küllastusrõhk - (psat) – antud temperatuuril õhus olevatele vee molekulidele vastav teatav kontsentratsiooniline piir väljendatuna Pa;
Suhteline niiskus (RH) – õhu veeauru osarõhu suhe küllastusrõhusse;õhus oleva veeauru koguse ja õhus samadel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe;
Küllastustemperatuur (tsat, °C) – temperatuur, mille juures õhus olev veeaur küllastub ja kondenseerub veeks või jääks.

Vee olekud : vesi, jää, veeaur. Vee oleku muutumise protsessid.

Peamised kliimakoormused (loetleda).
Temperaruur, niiskus (absoluutne niiskus, suhteline niiskus), päikesekiirgus, soojuskiirgus , tuule suund ja kiirgus, õhurõhk ja õhuõhkude erinevus, sademed, sademete ja temperatuuri koosmõju (jäätumise ja sulamise tsüklid), niiskustootlus, ventilatsioon .

Sisekliima ja selle mõjud.

Inimesele (soojuslik mugavus), konstruktsioonidele (sademed, tuul, temperatuuri ja niiskuse deformatsioonid ), mikroobid/hallitus- ja mädanikseened (inimese tervis, biolagunemine ), külmakindlus (märgumise ja külmumise tsüklid), ehitiste energiakulu.

Inimese soojuslikku mugavust määravad tegurid.

Õhu temperatuur, pindade temperatuur, õhu suhteline niiskus, õhu liikumiskiirus, inimese aktiivsus, riiete soojapidavus.

Ruumi soojusliku mugavuse iseloomustamisel kasutatavad näitajad (PMV, PPD).

PMV (Predicted Mean Vote ) - oodatava mugavustunde indeks, mis näitab suure inimrühma tõenäolist keskmist soojusliku mugavustunde hinnangut 7-astmelisel skaalal.
PPD, % (Predicted Percentage of Dissatisfied) – rahulolematute inimeste tase. Oodatava mugavustunde indeksile vastab kindel rahulolematute tase.

Kontrolltsoon; nõuded ruumiõhu parameetritele.

Ala ruumis, kus peavad olema tagatud sisekliima normtingimused.

Temperatuuriskaalad ( Celsius , Fahrenheit , Kelvin ).
Celsiuse skaala:
Rootsi füüsik ja astronoom Anders Celsius ; jaotatud Celsiuse kraadideks (°C); jää sulamispunkti (0°C) ja vee keemispunkti (100°C) vahe on jaotatud sajaks võrdseks osaks.
Fahrenheiti skaala:
Saksa füüsik Daniel Gabriel Fahrenheit; jaotatud Fahrenheiti kraadideks (°F); nullpunktiks (0°F) vee, jää ja
ammooniumkloriidi segu temperatuur; teiseks püsipunktiks inimese
normaalne kehatemperatuur (96 °F); selle skaala järgi on jää sulamistemperatuur 32°F ning vee keemistemperatuur 212°F.
Kelvini skaala (absoluutse temperatuuri skaala):
Inglise füüsik Sir William Thomson; põhiühik: kelvin (K); aluseks absoluutne nullpunkt
(0K = -273,15°C); 1K = 1°C; absoluutse skaala järgi võib temperatuur olla vaid positiivne.

Soojusjuhtivus; Fourier ’ seadus.
Joseph Fourier avaldas 1822. aastal uurimistöö,milles tuli järeldusele, et soojusvoog kehades on võrdeline temperatuuride erinevusega. (q=-λ∆ T)

Konvektsioon .
Konvektsioon –energia levib gaasi või vedeliku liikumise tõttu. Konvektsioon tekib, kui vedelik või gaas voolab läbi materjali või üle pinna ning kannab selle käigus edasi soojust. Ehitistes on soojust edasikandvateks aineteks õhk või vesi. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevus: ( temperatuuride erinevus;tuul;ventilatsioon).
Konvektsioon võib toimuda: läbi tarindi , läbi tuuletõkke , tarindi sees , tarindi pinnal.

Soojuskiirgus.
Soojuskiirgus –
1) energia levib elektromagnetlainetena;
2) soojus kandub edasi ilma materjali vahenduseta;
3) kõik kehad, mille temperatuur on > 0K, kiirgavad soojuskiirgust;
4)soojuskiirgus sõltub: (kiirgava pinna temperatuurist; kiirgava pinna omadustest);
5) kiirgus jaotub (α - absorbeeruv osa; ρ - tagasipeegeldunud osa; τ - läbinud osa.
α + ρ +τ = 1

Millest sõltub piirde soojapidavus?

Piirde soojuspidavus ehk soojustakistus sõltub: kasutatud materjalidest ; materjalide paksusest; külmasildade olemasolust.

Materjali soojuserijuhtivus; soojuserijuhtivuse suurust mõjutavad tegurid.

Materjali soojuserijuhtivus väljendab soojusvoolu vattides , mis läbib 1 m paksuse ja 1 m2 pinnaga materjalikihi, kui temperatuuride vahe vastastikuste pindade vahel on 1 K.
Materjali soojuserijuhtivus sõltub niiskusest, temperatuurist, materjali tihedusest.

Otstarbeka soojustuse valikut mõjutavad tegurid.
Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse:
hoone energiatõhususe miinimumnõuetest; ehitustehnilistest nõuetest; ruumide soojuslikust mugavusest; hallituse/ kondensaadi vältimisest külmasildadel; majanduslikust otstarbekusest .

Soojuslikult homogeensetest kihtidest piirdetarindi kogusoojustakistuse arvutuspõhimõtted.

arvutatakse piirdetarindi iga materjalikihi soojustakistus: R = , (m2·K)/W

üksikute kihtide soojustakistuste abil määratakse piirdetarindi kogusoojustakistus:

RT RSi R1 R2 ... Rn Rse

Soojuslikult mittehomogeensetest kihtidest piirdetarindi kogusoojustakistuse arvutuspõhimõtted.
Tarindi kogusoojustakistus arvutatakse, kasutades kogusoojustakistuse ülemist ja alumist piirväärtust;
RT =
, (m2*K)/ W

Arvutusliku soojusläbivuse korrigeerimisel arvestatavad tegurid.

arvutatakse piirdetarindi iga soojuslikult homogeense kihi

soojustakistus;

määratakse üksikute pindade ja kihtide soojustakistuste summeerimisel piirdetarindi kogusoojustakistus
arvutatakse piirde soojusläbivus, mida korrigeeritakse, arvestades erinevaid tegureid:

(tühimikest ja õhupragudest tingitud parandus; mehaanilistest kinnititest tingitud parandus; pööratud katusest tingitud parandus; soojustuse õhujuhtivusest tingitud parandus; külmasildadest põhjustatud parandus).
Uc= U +∆U, W/ (m2*K)

Piirde temperatuurijaotuse leidmise arvutuspõhimõtted.

Külmasillad ( geomeetrilised , ehitustehnilised) ja nende mõju.
Külmasild on tarindi osa, kus soojusläbivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojusläbivusest.
Eristatakse:

geomeetrilised külmasillad (seina välisnurk, akna ja seina liitekoht, põranda ja välisseina liitumine jm);
ehitustehnilised kulmasillad – põhjustatud konstruktiivsest lahendusest (läbiviigud soojustusest, tellissidemed seinas jm).

Külmasillad avaldavad tarindi toimivusele kahjulikku mõju mitmel põhjusel:

suurem soojusläbivus → madalamad pinnatemperatuurid →kõrgem suhteline niiskus → veeauru kondenseerumine /mikroorganismide kasv;
mõju soojuslikule mugavusele;
suurem energiakulu

Temperatuuriindeks; temperatuuriindeksi kriitilised tasemed Eesti elamutele.
Hoonepiirete sisepinnatemperatuuride kriitilisust on võimalik hinnata temperatuuriindeksiga fRsi, mis näitab sisepinnatemperatuuri ja välistemperatuuri erinevuse suhet sisetemperatuuri ja välistemperatuuri erinevusesse.
Kriitilised tasemed Eestis:

hallitus fRsi 0,65..0,8;
kondensaat fRsi 0,55..0,7.
elamutes igal juhul fRsi >0,65.

Külmasilla lisajuhtivus
Külmasildade lisasoojuskaod võetakse arvesse külmasilla lisajuhtivusega.
Eristatakse:

joonkülmasilla lisajuhtivust ψj, W/(mK);
punktkülmasilla lisajuhtivust ψp, W/(mK).

Joon- ja punktkülmasildadest põhjustatud parandus soojusläbivusele leitakse:

Akna soojusläbivust mõjutavad tegurid.
Akna soojusläbivus sõltub: klaaspaketi soojusläbivusest ( klaaside arvust paketis; klaasi pinnatootlusest (selektiivklaas, päikesekaitseklaas); klaasidevahelise gaasi omadustest (õhk, argoon , kruptoon)); aknaraami soojusläbivusest; klaaspaketi servalahendusest ; raami ja klaasi pinna suhtest .

Termograafia : mõõtmise põhimõte; termograafia rakendused.

Termograafia on meetod, mille puhul infrapunakaamera abil määratakse detailne pilt objekti pinnatemperatuuridest.
Termokaamera mõõdab kehalt kiirgunud või peegeldunud soojuse ning teades keskkonnatingimusi ja pinna omadusi, arvutab sellest pinnatemperatuuri.
Pildistada on võimalik nii väljast kui ka seest: külmasillad tulevad paremini esile seestpoolt mõõtes.
Termograafia abil ei saa määrata piirde soojusläbivust;

Termograafia abil on võ imalik :

määrata hoonepiirete pinnatemperatuuride ebaühtlust;
hinnata erinevate pinnatemperatuuride alusel hoonepiirete soojusläbivuse erinevust;
leida külmasildasid ja hinnata nende suurust
leida õhulekkekohti ja hinnata nende suurust
hinnata ehituskvaliteeti;
leida seina- ja põrandasiseseid veetorusid ning ülekuumenenud elektrijuhtmeid.

Materjali niiskussisaldust mõjutavad tegurid.
Materjali niiskussisaldus sõltub:

ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest;
temperatuurist (kõrgemal temperatuuril on materjalide

niiskussisaldus väiksem);

kas on tegemist niiskumise voi kuivamisega (kuivavas

materjalis on alati rohkem niiskust sama õhuniiskuse juures);

materjalist ja tema omadustest.

Probleemid, mis võivad kaasneda materjalide niiskumisega.

suureneb tihedus ja soojusläbivus;
võivad kaasneda mahumuutused (muutuvad mõõtmed) – niiskusdeformatsioonid;
tugevuslikud omadused võivad muutuda;
materjal võib niiskuse toimel laguneda (nt kipsmaterjalid);
niiskumisega voib kaasneda mikroorganismide kasv (hallitus,mädanikseened).

Olulisemad vee ja veeauru liikumise viisid; võimalikud ehituslikud kaitsed

veesurve mõjul - ehituslik kaitse: kessoon ;
raskusj õu mõjul - ehituslik kaitse: katusekate ;
kapillaarsel teel - ehituslik kaitse: hüdroisolatsioon, killustikust või kruusast aluskiht ;

konvektsiooni teel - ehituslik kaitse: õhutõke;
difusiooni teel - ehituslik kaitse: aurutõke.

Niiskuse kapillaarne liikumine: kohesiooni ja adhesiooni jõud, märgamine
Kohesiooni jõud – vedeliku molekulide omavahelinevastasmõju (jõud osakeste vahel vedelikus ).
Adhesiooni jõud – jõud vedeliku ja pinna osakeste vahel.
Adhesiooni- ja kohesioonijõu vastastikusest suhtest sõltub pinna margamine.
Mä rgamine tekib vedeliku ja tahke keha molekulide vastastikmõjul ja põhjustab vedeliku pinna kõverdumise tahke keha lähedal.

Niiskuse konvektiivne liikumine
Konvektsiooni korral liigub niiskus piirdes õhuvoolu mõjul läbi poorse materjali voi tarindis olevate pragude ja aukude kaudu.
Konvektsioon sõltub:

õhurõhkude erinevusest;
materjali õhujuhtivusest;
pragude olemasolust

Veeauru difusioon , Ficki seadus.
Difusioon – füüsikaline nähtus, mille mõjul erinevad gaasid või gaasi erinevad kontsentratsioonid moodustavad homogeense gaasisegu;
Difusiooni teel liigub gaas kõrgemast kontsentratsioonist madalamale – suurema osarõhu poolt madalama osarõhu suunas.
Ficki seadus - seadus kirjeldab aine liikumist ning on rakendatav , et kirjeldada veeauru liikumist materjali poorides: gaasi difusioonivoog kehas on võrdeline gaasi kontsentratsioonide erinevusega kahel pool keha.

Materjali veeauruerijuhtivus; veeauruerijuhtivuse suurust mõjutavad tegurid; difusioonitakistustegur.
Veeauruerijuhtivus (δ) – materjaliomadus, mis mõjutab veeauru ülekannet läbi poorse materjali;
Materjalituubi veeauruerijuhtivus sõltub:
_ materjalist;
_ temperatuurist;
_ õhu suhtelisest niiskusest (RH).
Materjalide iseloomustamisel kasutatakse sageli suurust μ – so veeauru difusioonitakistustegur – näitab õhu veeauruerijuhtivuse suhet materjali veeauruerijuhtivusse.

Piirde veeauru osarõhu jaotuse leidmise arvutuspõhimõtted.

Piirde niiskustehnilise toimivuse kontroll kastepunkti meetodiga

Vastavalt materjali soojustakistusele leitakse pinnatemperatuurid;

Vastavalt pinnatemperatuurile leitakse veeauru küllastusrõhk;

Vastavalt materjalide niiskustakistusele leitakse veeauru osarõhk materjalikihtide pindadel;

Leitakse suhteline niiskus vastavatel pindadel:
_ RH 100% kondensaat;
_ RH 75..80% hallitus
(Arvutused on otstarbekas koondada tabelisse).

Hoonepiirete õhupidavuse mõjud.
Hoonete õhupidavuse mõjud:

_ energiatõhusus;
_ niiskustehnilised probleemid (niiskuse konvektsioon);
_ mikroorganismide, lõhnade, gaasi levik (hallituseosed, radoon, õhusaaste);

_ piirdepindade alajahtumine ;
_ sisekliima kvaliteet, tuuletõmbus;
_ ventilatsioonisüsteemide toimivus;
_ müraprobleemid;
_ tuleohutus .

Hoonepiirete õhupidavuse mõõtmisel kasutatavad meetodid; õhulekkearv.
Hoonepiirete õhupidavust iseloomustatakse õhulekkearvuga q50 , m3/(h·m2), mis näitab õhuvooluhulka (m3/h), mis läbib 1m2 suuruse pindalaga piiret, kui kahel pool piiret on teatav õhurõhkude erinevus (50 Pa).
Hoonepiirete õhupidavuse mõõtmisel kasutatavaid meetodeid :

BlowerDoor rõhutest
hoone oma ventilatsiooniseade
rõhulangu meetod
märkegaasi meetod

Nõuded õhutõkkele.

õhutõkke materjal peab olema piisavalt õhutihe;
õhutõke peab olema jätkuv üle kogu piirde pindala;
materjal ja kinnitussüsteem peab säilitama oma omadused kogu kasutusea jooksul;
materjal ja kinnitussüsteem peab olema vastupidav kogu kasutusea jooksul mõjuvatele koormustele (tuul, temp., niiskus, nende muutused);
õhutõkkesüsteem peab olema reaalselt ehitatav.

Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavad tegurid.

hoone kompaktsus;
piirdetarindite soojusläbivus ja õhupidavus;
klaaspindade suurused, omadused ja suunad;
kütte- ja ventilatsioonilahendused ja nende efektiivsus;
energiavarustuse lahendused;
sise- ja väliskliima;
energiaallikas ;
vabasoojuste kasutamine,
energia kohapealne tootmine

Energiatõhususarv.
Energiatõhususe miinimumnõudeid väljendatakse energiatõhususarvuna,
mis kajastab hoone kompleksset energiakasutust nii

_ sisekliima tagamiseks (kütmiseks, jahutamiseks , ventilatsiooniks, valgustuseks);
_ tarbevee soojendamiseks;
_ olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks.

Arvutatakse hoone köetava pinna ruutmeetri kohta hoone standardkasutusel.

Energiatõhususega seotud mõisted: tarnitud energia, hoone summaarne energiakasutus , primaarenergia , netoenergiavajadus.
Tarnitud energia (kWh/a):

elektrivõrkudest ostetud elektrienergia ;
kaugküttevõrkudest ostetud soojusenergia ;
kütuste tarnijatelt ostetud kütuste energiasisaldus

Hoone summaarne aastane energiakasutus: (Hoone summaarne energiakasutus sisaldab kõiki
tehnosüsteemide kadusid ).

hoone kütmiseks;
jahutamiseks;
tarbevee soojendamiseks;
ventilatsiooniks;
valgustuseks;
elektriseadmete kasutamiseks

Primaarenergia – ühe kWh tarnitud energia tootmiseks vajalik energiahulk, mis sisaldab kõiki kadusid:

energiaallika ammutamine;
energia tootmine;
energia ülekanne;
energia jaotamine

Netoenergiavajadus – sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks ning valgustuse ja seadmete kasutamiseks vajalik soojus- ja elektrienergia ilma süsteemikadudeta ning
energia muundamiseta.

Energiamärgis

dokument mis antakse projekteeritava või olemasoleva sisekliima tagamisega hoone kohta ja mille eesmärk on anda teada, milline on selle hoone projekteeritud energiavajadus või tegelik energiatarbimine, ning vajaduse korral tõendada hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele.
Energiamärgise koostamist ja väljastamist reguleerib ehitusseadus.
Kehtivuse aeg on 10 aastat.

Müra kahjulik toime; kaitse müra eest (mis liiki müra eest on kaitse vajalik).
Müra ja vibratsioon võivad:
_ kahjustada närvisüsteemi; halvendada mälu ja tähelepanuvõimet; tekitada peavalu; kahjustada veresoonkonda, tekitada probleeme vererõhuga; tekitada südame funktsionaalseid häireid; tekitada psühho-emotsionaalset pinget.
Vajalik on kaitse:

õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist voi ehitise teistest (kinnistest) osadest (sh inimtegevusest põhjustatud õhumüra);
löögimüra (sh sammumüra) eest;
tehnoseadmete poolt tekitatud müra eest;
soovimatu järelkõla (reverberatsioonimüra) eest;
ehitise enda sees tekkinud voi ehitisega seotud müra eest (nt tööstus, sõiduteed, meelelahutusasutused jne)

Müra tasemed.

Müra normtase - mürataseme normitud arvsuurus, mida kasutatakse erineva müraolukorra hindamisel.
Müra taotlustase - normtase uutel planeeritavatel ja rekonstrueeritavatel aladel

ning ehitistes, samuti olemasoleva müraolukorra parandamisel.

Müra piirtase - suurim lubatud normtase olemasolevatel aladel ja ehitistes, kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel.

Heliisolatsiooni näitajad (õhumüra isolatsiooni indeks, taandatud löögimürataseme indeks, järelkõlakestus).
Õhumüra isolatsiooni indeks R’w - sellega hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel (so ehitise sisepiirete heliisolatsiooni); mõõdetakse detsibellides (dB); kasutatakse tähistusi Rw ja R’w.
Õhumüra isolatsiooni indeks R’tr, s, w - hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja välisterritooriumi vahel (so ehitise valispiirde ja selle elementide heliisolatsiooni); müraallikaks on transport; mõõdetakse detsibellides (dB).
Taandatud löögimürataseme indeks L’n, w - hinnatakse löögimüra levikut ehitises; iseloomustab piirdekonstruktsioonide löögimüra isolatsiooni; mõõdetakse detsibellides (dB).
Järelkõlakestus T - aeg, mille jooksul helirõhutase langeb 60 dB heliallika väljalülitamisel; hinnatakse sekundites (s).

Seina ja vahelae heliisolatsiooninõuete täitmine.
Seina õhumüra isolatsiooni nõudeid täidab
_ massiivne tarind;
_ kerge ja kihiline tarind.

Mõjutavad:

_ massiivsus;
_ jäikus;
_ sisemine sumbuvus ;
_ kinnitus , liitumised külgnevate tarinditega;
_ tarindi ohupidavus
Vahelagi peab olema piisava heliisolatsiooniga peab vahendama nii löögimüra kui ka õhumüra levikut ühest ruumist teise.

Akustilise kvaliteedi tagamisel arvestatavad materjalide omadused.
Ehitusmaterjalid saab akustika seisukohalt liigitada:

heli isoleerivateks – kõvad, peegeldavad heli;
heli neelavateks (absorbeerivateks) – poorsed; ei oma märkimisväärseid heli isoleerivaid omadusi

Päevavalguse parameetrid : valgustihedus , loomuliku päevavalguse tegur, insolatsioon.
Valgustihedus – pinnaelemendile langeva valgusvoo suhe elemendi pindalasse;

valgustihedust mõõdetakse luksides (lx);
pinna valgustihedus on 1 lx, kui 1 m2 suurusele pinnale jaotub ühtlaselt valgusvoog 1 lm.
E=

Päevavalgustegur (loomuliku päevavalguse tegur) on ruumisisese ja –välise horisontaalse valgustiheduse suhe väljendatuna protsentides.

D= * 100%

Insolatsioon – otsene päikesekiirgus. Insolatsiooni kestus – aeg, mille jooksul päikesekiired pääsevad ruumi.

Insolatsioon elamutes ja ühiskondlikes hoonetes.
Elamud
- Planeeringute koostamisel tuleb hoone asukoht ja orientatsioon valida selliselt , et eluruumides oleks kindlustatud vähemalt kolmetunnine katkematu insolatsioon .

Kuni kolmetoaliste korterite puhul peab kolmetunnine insolatsioon olema kindlustatud vähemalt ühes toas; suuremate korterite puhul kahes toas. Elamute põhja-lõunasunnalise orientatsiooni puhul, kus päike saab paista kõikidesse tubadesse, on lubatud rahuldava insolatsiooni piirnormi vähendada 2,5 tunnini. Elamute puhul tuleks kavandamisel kasutada nii otsest päikesekiirgust kui ka hajuvalgust.

Ühiskondlike hoonete kavandamisel on populaarsed suured klaaspinnad. Hea päevavalguse huvides tuleks ühiskondlikes hoonetes blokeerida otsene päikesekiirgus, kuid projekteerida fassaad nii, et see võimaldaks ära kasutada võimalikult palju
hajuvalgust.

Passiivse arhitektuurilise jahutuse võimalused (loetleda erinevaid).
Akendeta maja, väikese valgusläbivusteguriga klaasi kasutamine, ribakardinate kasutamine, taimestiku kasutamine, topeltfassaadi kasutamine , sirmide kasutamine, isevarjestav fassaad, muud arhitektuurilised elemendid.

Valgustuskeskkonna kvaliteeti mõjutavad tegurid (loetleda).
Valgustuskeskkonna kvaliteeti mõjutavad: vaatevälja jääv heledusjaotus; valgustustihedus; räigus; valguse suund; lampide värviesitusvõime; valguse värelus; päevavalguse olemasolu.

Hädavalgustuse liigid (koos lühiiseloomustusega).
Hädavalgusti – valgusti, mis jätkab teatud aja jooksul valguse andmist ka pingekatkestuse olukorras.
Hädavalgustus ( turvavalgustus ) jaguneb selle kasutamise otstarbest tulenevalt:

Evakuatsioonivalgustus - aitab ohu korral leida tee hoonest voi hooneosast valjumiseks.
Paanikavältimisvalgustus - Peab aitama inimestel jäuda evakuatsiooniteele – tuleb paigaldada suunavad märgid.
Riskialavalgustus - on ette nähtud potentsiaalselt ohtlikus tegevuses

väi olukorras olevate inimeste ohutuse tagamiseks. Nt: kilbi- voi katlaruum; ruum, kus viiakse läbi elutähtsaid protseduure jm.

Võimalusi valgustusenergia säästmiseks (loetleda).

Valida energiasäästlike lampidega valgustid;
Nõutava tööpiirkonna valgustustihedusega valgustada tööpinnad, mitte käigualad, millele on tunduvalt madalamad nõuded.
Valgustus peab olema juhitav – kokkuhoid pooltühja ruumi korral.
Sisekujundajad peavad tegema koostööd elektriprojekteerijatega; energiakulukad disainvalgustid vs reaalsed vajadused;
Maksimaalne päevavalguse kasutamine töökeskkonnas.
Ruumides, kus pidevalt ei liiguta, näiteks koridorid, parkimisaladjms, peab valgustus olema liikumisandurite poolt juhitav, vältimaks tühjas ruumis valgustuse kasutamist.

Ehitisele esitatavad põhinõuded (loetleda).
_ mehaaniline tugevus, püsivus, kasutusiga:
_ tuleohutus;
_ hugieenilisus, tervislikkus ja keskkonnaohutus;
_ kasutusohutus;
_ kaitse müra eest;
_ energiasäästlikkus ja soojapidavus (energiatõhusus);
_ loodusvarade säästev kasutamine;
_ majanduslikkus (kasutus- ja korrashoiukulud, funktsionaalsus, otstarbekus, toimivus);
_ sobivus keskkonda.

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 175 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

175 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

helikiima Õppematerjali autor

müra soojusläbivus gaas soojustakistus füüsik õhumüra sisekliima insolatsioon kogusoojustakistus parandus veeauruerijuhtivus löögimüra valgustihedus

Sarnased õppematerjalid

docx

Ehitusfüüsika I (konspekt)

1. Ehitusfüüsikalise projekteerimise ülesanded: Soojus – vähendada hoonete kütte- ja jahutuskulu; parandada soojuslikku mugavust hoones; vältida piirete määrdumist; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) hoonepiiretel. Niiskus – vältida veest või niiskusest tekkivaid probleeme; vältida liigse niiskuse voolu piirdesse; vältida kaldvihmaga seotud probleeme; parandada kuivamisvõimalusi; vältida materjalide lagunemist liigniiskuse mõjul; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) ning veeauru kondenseerumist hoone piiretes; parandada hoone niiskustingimusi. Õhk – vähendada hoonepiirete õhulekkeid; tagada hoone sisekliima kvaliteet. Heli, akustika – tagada hoonepiirete heliisolatsioon (õhu- ja löögimüra isolatsioon); parandada akustilist kvaliteeti. Valgus – tagada hoone siseruumide piisav valgustatus sh. piisav loomulik- ehk päevavalgus. 2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel: Ülesanne 1 Teha m

Ehitusfüüsika

pdf

Ehitusfüüsika Eksami kordamisküsimused ja vastused

1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. · soojuslik sisekliima temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus · õhu kvaliteet niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed · valgus otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus · müra müratase, vibratsioon · õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? · nina, kurgu ja silmade ärritus · kuivad limaskestad ja kuiv nahk · naha punaplekilisus · vaimne väsimus ja peavalu · hingamisteede põletikud ja köha · kähe hääl · liigtundlikuse ilmingud · iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass hooned võivad kasutusel olla vaid pii

Ehitusfüüsika

docx

Ehitusfüüsika Eksam

1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. • soojuslik sisekliima – temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus • õhu kvaliteet – niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed • valgus – otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus • müra – müratase, vibratsioon • õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? • nina, kurgu ja silmade ärritus • kuivad limaskestad ja kuiv nahk • naha punaplekilisus • vaimne väsimus ja peavalu • hingamisteede põletikud ja köha • kähe hääl • liigtundlikuse ilmingud • iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass – kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass – tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass – mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass – hooned võivad kasutusel

Teoreetilise mehaanika lühikursus

doc

Ehitusfüüsika abimaterjal ja valemid 2018

2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat  610,5 e 237,3 t

EHITUSFÜÜSIKA

pdf

Soojustamine

Erki Soekov, Tallinna Tehnikaülikool SOOJUS- ISOLATSIOONID EHITISTES Isolatsiooni terviklik süsteem Valiku ja paigalduse põhimõtted Tehnoloogia Vigade vältimine 1 SISU: MÕISTED SISEKLIIMA SOOJUSKAOD SOOJUSISOLATSIOON FUNKTSIOONID NÕUDED ISOLEERIMISTÖÖD VANAD HOONED VIGADE VÄLTIMINE JÄRELEVALVE 2 1 ... Soojuse temaatika mõisted; Õhu, soojuse, niiskuse, vee ja saasteainete liikumine ehitises ja keskkonnas; Sisekliima ja selle tagamine hoones; Energiatõhususe miinimumnõuded ja nende interpreteerimine; Soojuskaod ja energias?

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

pdf

Ehitusfüüsika KT I - TTK

I kontrolltöö kordamisküsimused 1. Millised olulised komponendid kujundavad energiatõhusa hoone? • Maht ja vorm (kuju, suund, viimistlus) • Fassaadide kujundamine (soojapidavus, valgusläbivus, varjestus) • Efektiivsed tehnosüsteemid ( vent, kõte, jahutus, valgustus ja juhtimine) • Energiavarustus ( kaugküte, soojuspumbad, vabajahutus) • Lokaalne taastuvenergia ( päikesepaneelid ja päikesekollektorid ) 2. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused? • soojuslik sisekliima - temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus • õhu kvaliteet - niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed • valgus - otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus • müra - müratase, vibratsioon • õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 3. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass - kõrged nõudmised, viibivad t

Ehitusfüüsika

doc

Heliisolatsioon

Müra ja heliisolatsioon ehitistes Viimastel aastatel on Eestis nagu ka paljudes teistes riikides karmistatud nõudeid mürale ehitistes ja ehitiste heliisolatsioonile. Kui tahame muuta ehitiste akustilised tingimused inimestele vastuvõetavaks, tuleb müra- ja heliisolatsiooninõuete täitmisele pöörata senisest suuremat tähelepanu. Sissejuhatus Vastavalt ehitusregulatsiooni üldnõudele tuleb ehitis projekteerida ja ehitada nii, et ruumides ja ehitise territooriumil tagatakse rahuldavad müratingimused vastavalt nende otstarbele. Müratasemed ehitistes ja ehitiste läheduses peavad olema vähendatud sedavõrd, et see ei kahjustaks inimeste tervist ja tagaks rahuldavad tingimused uneks, puhkuseks ja tööks. Vastavuses EL ehitustoodete direktiivi 89/106 nõuetega hõlmab ehitiste mürakaitse üldjuhul kaitset: - õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt eh

Ärieetika

pdf

Niiskus materjalides

Hoonepiirete õhulekked. Õhurõhkude erinevus. 1. Miks on oluline tagada hoonepiirete õhupidavus ja kuidas seda mõõdetakse? Kuna vastasel korral on maja kütte ja jahutuskulud väga suured, hoonete energiatõhusus, niiskustehnilised probleemid. Nt mõõteseadmega, mis pannakse ukse või akna avasse, ventilaatoriga survestamine. 2. Kuidas hoone õhupidavust väljendatakse (nimetus, tähis, ühik)? Õhulekkearvuga, q50= V50/Ae [m3/(h*m2] , V50- lekkehulk 50 Pa juures, A- piirete pindala. 3. Mida iseloomustab õhulekkearv ja kuidas seda mõõdetakse? Hoone välispiirete õhupidavust iseloomustav näitaja, mõõdetakse õhulekkearvuga. 4. Kirjelda põhimõtet, kuidas hoonepiirete õhulekkearvu mõõdetakse ja mis on selle omaduse mõju piirdetarindi ehitusfüüsikalisele toimivusele (Esita ka valem, kirjelda tähised ja lisa ühikud, too näiteid) q50= V50/Ae [m3/(h*m2] , V50- lekkehulk 50 Pa juures, A- piirete pindala. Õhuvooluhul

Füüsika

Rohkem sarnaseid