Elektrivoolu toime inimesele

Nõmmik, Anders

Elektrivoolu toime inimesele (0)

Füüsika - Füüsika

1 Hindamata

Elektrivoolu toime inimesele

Soojuslik toime – avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame ja peaaju ning närvide ülekuumenemises

Elektrolüütiline toime – avaldub vere ja koevedelike lagunemises

Bioloogiline toime – elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile
Kahjustused elektrivoolu toimel
Kohalik – elektritraumad Üldised – elektrilöök
Elektritraumad:

Põletused
Naha metalliseerumine
Elektrimärgid
Silmade kahjustused
Südame kahjustused
Mehaanilised kahjustused

Elektrilöök:

1. Aste – lihaskrambid ilma teadvuse kaotuseta
2. Aste – lihaskrambid teadvuse kaotusega
3. Aste – teadvuse kaoutus ja hingamise halvatus või südame fibilatsioom
4. Aste - kliiniline surm

Millest oleneb elektrikahjustus :

Inimese keha läbivast voolutugevusest
Mõju ajast
Voolu liigist
Voolu sagedusest
Organismi läbinud vooluteest
Alkoholi sisaldus veres
Inimkeha takistusest
Puudutamise iseloomust
Õhuniiskusest
Temperatuurist
Õhurõhust
Tähelepanufaktorist
Inimese individuaalsest iseärasusest

Kaitse elektrilöögi eest
EVS-EN 61140:2003 – Ohtlikke pingestatud osi ei tohi saada puudutada. Puutevõimalikud juhtivad osad ei tohi olla ohtliku pinge all.
EVS-EN 61140:2003 lisanõue – Peavad olema täidetud normaaloludes ja pärast üksikrikke teket.
Normaalolu – korrasolevate elektriseadmete ja – paigaldiste ning nendega seotud protsesside ja teenuste kasutamist ettenähtud otstarbel
Normaalolukord – elektriseade ja paigaldis on heas olukorras ja seda kasutatakse ettenähtud otstarbel, viisil, keskkonnas ja ettenähtud pädevusega isikute poolt.
Üksikrikkeid tuleb arvestada siis, kui nad võivad põhjustada:

Puutevõimaliku, kuid mitteohtliku pinge all oleva osa muutumist ohtlikuks pingestatud osaks
Normaaltingimustes mittepingestatud puutevõimaliku juhtiva osa sattumist ohtliku pinge alla
Ohtliku pingestatud osa muutumist puutevõimalikuks

Elektrilöögi erinevad kaitsed:

Põhikaitse
Rikkekaitse
Lisakaitse

Põhi- ja rikkekaitse
Kaitse, mis tagab elektiohutuse normaaloludes nimetatakse põhikaitseks. Kaitse, mis tagab elektriohutuse ühisrikkeoludes nimetatakse rikkekaitseks. Kõigis elektirpaigaldistes, ka elamu madalpingepaigaldistes, peavad tingimusteta kasutusel olema mõlemad kaitseliinid.
Lisakaitse – Madalpingepaigladistes ja – seadmetes on lisakaitseks rikkevoolukaitse rakendumisvooluga mitte üle 30 mA. Lisakaitse rakenduv põhi- ja/või rikkekaitse mingil põhjusel ei toimi. Seadmeid kasutatakse hooletult või ohuteadmatult.
Ohtliku pingestatud osa puudutamine
Otsepuute alll mõistetakse madalpingepaigaldistes inimese või looma vahetut kontakti pingestatud osaga. Madalpingepaigaldis: Pinge vahelduvvoolul 1000V ; Pinge alalisvoolul 1500V
Kaudpuude – Siis kui inimene puudutab pingealdist osa, mis on sattunud pinge alla isolatsiooni rikke tõttu.
Puutevõimalikud juhtivad osad:
Pingealtid juhtivad osad – Metalltorustikud jms. Mis elektirpaigaldisse ei kuulu.
Rikkekaitse saavutamine:

Täiendavate kaitsevõtetega, mis ei sõltu põhikaitsest
Tugevdatud kaitsevõttega, mis on ettenähtud nii põhi- kui ka rikkekaidsena

Täiendav kaitsevõte – Kui kaht sõltumatut kaitsevõtet, ei tohi kumbki teineteist selliselt mõjutada, et ühe tõrge segab teist
Tugevtatud kaitsevõtte omadused peavad olema sellised, et see tagaks sama tõhusa kaitse nagu see on ettenähtud kahe sõltumatu kaitsevõtte korral.
Põhikaitse
Elamute elektripaigaldites kasutatakse peamiselt:

Põhiisolatsiooni
Kaitsekatteid ja ümbriseid
Väikepinget

Põhiisolatsioon on määratletud kui ohtlik pingestatud osade isolatsioon mis tagab põhikaitsme.
Põhikaitseisolatsioonina võidakse kasutada mitmesuguseid:

Tahkeid isoleermateriale
Vedelaid isoleermateriale
Gaasilisi isoleermateriale

Kaitsekate – Kaitseb igast harilikust juurdepääsusuunast tuleva ohupuute eest
Kaitseümbris on seadme siseosi ümbritsev seadmeosa, mis väldib juurdepääsu ohtlukule pingestatud osadele mistahes suunast .
Väikepingena kasutatakse:

Vahelduvpinge kuni 50V
Alalispinge kuni 120V

SELV- Ohutu väikepinge ; maandamata kaitseväikepinge ; SELV süsteem leiab kasutust , kui maandamist ei ole vaja väikepingesüsteemi kuuluvate elektroonika - ja nõrkvooluahelate normaalse talitluse tagamiseks. Näiteks: Käsilambid ja tööriistad kitsates juhtivates alades, veealustes valgustites, elektrilistes mänguasjades, liiklusvahendites.
PELV - Kaitse väikepinge ; maandatud kaitseväikepinge ; PELV süsteem leiab kasutamist, kui kaitseväikepingeahel sisaldab elektroonika- ja nõrkvooluseadmeid, mis vajavad talitlusmaandust. Näiteks: Side ja infotehnikapaigaldised, mõõtesüsteemid
Rikkekaitse
Elamute elektipaigaldistes kasutatakse põhiliselt:

Lisaisolatsiooni
Potensiaaliühtlustust
Kaitsevarjesust
Toite automaatset väljalülitamist

Lisaisolatsioon on iseseisev, rikkekaitse eesmärgil lisaks põhiisolatsioonile ettenähtud isolatsioon, mis peab vastu pidama samadele välistoimungutele nagu põhiisolatsioon.
Põhi- ja lisaisolatsioon kokku moodustavad topeltisolatsiooni.
Potensiaaliühtlustus seisneb juhtivate osade omavahelises elektrilises ühendamises tasapotensiaalsuse saavutamiseks.
Madalpingepaigaldistes eristatakse:

Peapotensiaaliühtlustust
Lisapotensiaaliühtlustust
Kohalikku potensiaaliühtlust

Potensiaaliühtlustus on üks tähtsamaid elektriohutusvõtteid ja on vajalik ka rikke korral rakenduva liigvoolukaitse töökindla talitluse tegemiseks.
Kaitsevarjestus on elektriahelate või juhtide eraldamine ohtlikest pingestatud osadest juhtiva varje abil, mis on ühendatud kaitseotstarbelise potensiaali ühtlustussüsteemiga ja on ette nähtud kaitseks elektrilöögi eest.
Toite automaatne väljalülitamine el. Seadmete pingealdiste osade sattumisel pinge alla on vajalik siis, kui on karta , et pingealdiste osade pinge maa suhtes ületab kestvalt lubatava väärtuse (kuni 50V).
Organisatsioonilised tööohutusnõuded:

Töö vormistamine töökäsu või korraldusega
Töölelubamine
Järelvalve töö ajal
Töö vaheaegade, teistele tööle üleviimise ja töö lõpetamise vormistamise

Tehnilised tööohutusnõuded:

Väljalülitamised
Hoiatusplakatite ülesriputamine
Pingetuse kontroll
Maandamine
Töökoha piirestamine

Kaitse otsepuute puhul:

Isoleerimine
Pingestatud osad väljapoole puuteulatust
Ohutu pinge kasutamine
Katete, ümbriste kasutamine
Katte mahavõtmise või ümbrise avamisel pinge väljalülitamine
Lisakatte mahavõetava katte või avatava ümbrise taga
Lisakaitsena rikkevoolukaitselüliti

Kaitse kaudpuute puhul:

Potensiaaliühtlustus
Toite automaatne ja kiire väljalülitamine
Kaitsemaandus
Tugevdatud isolatsioon
Kahekordne isolatsioon
Toide kaitseeraldustrafost
Kasutuspaiga isoleerimine
Ruumi põrandad ja seinad isoleermaterjalist

Isikukaitsevahendid :

Põhikaitsevahendid
Lisakaitsevahendid

Põhikaitsevahend - elektriseadmeis isoleerkaitsevahendid, mille isolatsioon peab pikaajaliselt vastu elektriseadme tööpingele ja millega võib puudutada pinge all olevaid vooluosi.
Lisakaitsevahend – Elektriseadmeis isoleerkaitsevahendid, mis ei taga seadmeis kaitset elektirvoolu eest. Nad täiendavad põhikaitsevahendeid ja kaitsevad puute– sammupinge eest.

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 10 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Anders Nõmmik Õppematerjali autor

pinge isolatsioon paigaldis põhikaitse pingestatud osa potensiaaliühtlustus kaitsevõte varje elektrivool elektrivool lihaskrambid

Sarnased õppematerjalid

docx

Elektriohutus

elektripaigaldise käidukorraldajale teate, milles on näidatud tööiseloom, koht ja kavandatud tööst tulenevalt muudatused elektripaigaldises või selle käidus. Eelistada tuleb kirjalikku teadet eriti kui on tegemist keeruka tööga. Loa tööalustamiseks võib anda ainult elekrtipaigaldise käidukorraldaja. Tehtavad tööd võivad olla: 1. Pingevabad 2.Pingealused 3.Pingelähedased Kõigil neil tuleb rakendada kaitsemeetmeid elektrilöögi lühivoolude toime ja elektrikaare eest. Töötamiseks tuleb tagada pingele vastav isolatsiooni tase, nt: isoleer kaitsevahendide vahele paigutamisega. Tuleb arvestada kas seda,et pingestatud juhtide läheduses asuvates muudes juhtides või juhtivates osades võib indutseeruda pinge. Induktsioon mõjustatud liinide töötamisel tuleb kasutada erikaitsemeetmeid nt maadamist. Kui on näha välku või kuulda müristamist või märgata äikese lähenemist tuleb tööd elektripaigaldise pingealdiste juhtivatel

Elektriohutus ja seadusandlus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk