Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hoonete soojussüsteemid (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida näitab hoone soojuspilans?
  • Mida nim sisekliimaks?
  • Mis mõjutavad sisekliimat?
  • Kuiv termomeetri temp ja märg termomeetri temperatuuriks?
  • Mida kujutab endast kiirgus temperatuur ja kuidas ta määratakse?
  • Mida kujutab endast kiirguslikuradiatsioon temp asümeetria?
  • Mida kujutab endast operatiiv temperatuur?
  • Kuidas mõjuvad inimesele?
  • Kuidas nad tekivad Millised on kasulikud?
  • Kuidas tekivad rasked aeroioonid?

Lõik failist

Hoonete soojussüsteemid.
R.Randmann
  • Niiske õhk ja omadused
  • Omadused ja põhiparameetrid

    Leitolt maha kirjutada.
    Niiske
    õhu absoluutne, tehniline niiskus ja suhteline niiskus. On omavahel
    seotud suurused st olenevad teineteisest.
    Avaldame
    veeauru tihetuse ja kuiva auru tiheduse iseaalse gaasi oleku põhjal.
    (valemid 4 ja 5 )
    Asendades
    valemis 5 veeaurude patsiaal rõhu samale temp-ile
    saame maxi tehnilise niiskuse arvutamiseks järgmise seose: (valem 6)
    Järeldus: max niiskuse sisaldus sõltub parameetrilisest rõhust ja
    õhu temp-ist. Sellepärast et
    sõltub temp-ist ja samuti ka
    Õhu
    temp-I suurenemisel dmax suureneb kusjuures niiske õhu kriitilisel
    temp-il mille puhul küllastus rõhk võrdub õhurõhuga.
    Sel juhul
    on lõpmatult suur. Niiske õhu küllastus aste
    avaldub valemite 5 ja 6 põhjal järgmiselt: (valem 7)
    (valem
    8)
    Kui niiske õhu temp. ei ole erit kõrge(~20-30) siis 2 rõhku on
    tühiselt väikesed ja seljuhul võib neid mitte arvestada.
    (valem
    9)
    Avaldades valemist 4-I veeauru partsiaal rõhu
    ja panna see valemisse siis saame seose absoluutse niiskuse ja
    niiskuse sisalduse vahel
    Niiskeõhu
    tihedus ja niiskeõhu entalpia

    Niiskeõhu
    tihedus (valem
    11)
    (Valem
    12)
    - niiskeõhu olekuvõrrand
    – niiske rõhu partsiaal rõhk
    – niiskeõhu erimaht
    –niiskeõhu gaasi konstant
    – niiskeõhu temperatuur
    Kuna veeauru moolmass (müü on 18kg/kmol) on väiksem kuiva õhu moolmassist (müü on 28,9kg/kmol) siis järelikult veeauru tihedus on väiksem kuivaõhu tihedusest. st et kuiv õhk on raskem kui veeaur(tema mass suurem). Niiske õhk on alati kergem kui kuiv õhk(samal temp-il). Veeauru partsiaalrõhu suurenemisega ja õhu niiskuse sisalduse suurenemisega, niiskeõhu tihedus alati väheneb.(vt valem 12)
    Niiskeõhu entalpia arvutatakse 1kg kuiva õhu ehk niiske õhu kohta. Sest antakse. Niiske õhu entalpia võrdub kuiva õhu entalpia ja veeauru entalpiate summana.
    Niiskeõhu entalpia skaala 0 punktiks loetakse kuiva õhu entalpiat (mille puhul d=0). Seega entalpia diagrammidel võib see entalpia väärtus omada pos. väärtusi ja neg. väärtusi. (-30…+30) võib õhu erisoojuse lugeda konstantseks.
    - 1kg veeauru entalpia KJ/Kg kohta.
    - veeaurustumis soojus
    (valem 14)
  • 2
    1. (valem 15)
    Oleneb oluliselt temp-st ja seda esimest liiget nimetatakse edaspidi ilmne soojus ehk tajutav soojus ja ta oleneb temp-st.
    2.Oleneb õhu niiskusest. Seda nim varjatud soojuseks. See ei ole seotud õhu temp-iga. Muutub kui kuivatakse õhku, loomulikult kuiv õhk. Õhu entalpia suureneb.
    Õhk siseneb ülekuumentatud veeauruna meie kliimasse. Entalpia arvutame alati valemiga 14. Niiske õhu entalpia on keerulisem. Võib esineda vee uduna või jää uduna.
    Kastepunkti temp-iks.(tp)
    …nim temp-i mille juures õhu jahutamisel d= const niiskuse sisalduse juures mitte küllastunud õhk muutub küllastunud õhuks.
    Niiskeõhu märjaõhu temp-ik(tm)
    …nim temp-I mille saavutab mitte küllastunud õhk, tema jahutamisel H=const kuni küllastus olekuni(selles olekus pfii= 100%).
    Niiske õhu oleku deagramm.(molier deagramm)
    H-d(või H-x) deagramm. Seda deagrammi kasutatakse siis kõigepealt niiske õhu karakteristikute määramiseks peale selle kasutatakse niiske õhu oleku muutuse protsesside graafiliseks kujutamiseks. See deagramm kujutab endast niiske õhu entalpia(valem 14) graafilist esitlust. Aluseks võetud kõik eelpool võetud valemid. Kusjuures see deagramm koostatakse kindlale paromeetrilisele rõhule. On koostatud erinevatele. Enamus koostatud normaalsele paromeetrile(p=760mmHg= 101325Pa =0,1MPa). See deagramm väljendab seoseid järgmise põhkarakteristikuid: See deagramm on koostadu kordinaatide H ja d kaldnurkses kordinaatide süsteemis. Algtelg on suurema nurga all kui .
    Enamus diagramme on koostatud normaal rõhu juures .
    Muutub paromeetriline rõhk siis sellega võrdeliselt muutub ka suhteline niiskus. See võimaldab antud diagrammi kasutada millel kindle rõhk peal. ; .
    Sellelt H-d diagrammilt on võimalik leida kastepunkti temperatuur ja märja termomeetri temp. Kaste punkti temp on näidatud lehelt nr:1.
    Näide 1:
    Õhu temp. on 15 kraadi ja suhteline niiskus 30%. Leida selle õhu kastepunkti temp. Vastus 2,5 kraadi.(vaata lk1 joonis 5). Märja termomeetri temp. on alati kõrgem kui kastepunkti temp. Õhu kuumutamisel ja jahutamisel niiskuse sisaldus d ehk x ei muutu(vt diagrammi) aga suhteline niiskus muutub.
    Näide 2:
    Partsiaal rõhu Pa leidmiseks tuleb antud õhu oleku punktist jälle liikuda alla mõõda vertikaal joont(x const joont) kuni lõikumiseni partsiaal rõhu kõveraga ja määrata kui suur on.
    Vastus:
    Õhuniiskuse määramis meetodid
    Enamasti määratakse niisek õhu olek 2 karakterisiku järgi:
    • õhu temp.
    • suhteline niiskus
    Mõõteriistad: vedelik termomeetrid , paisumis termomeetrid(manomeetriline).
    Suhtelise niiskuse määramiseks kasutatakse 3-e järgmist meetodit:
    • pshüromeetriline meetod
    • hügrosmeetriline meetod
    • kastepunkti meetod ehk kondensatsioon meetod

    Pshüromeetriline meetod
    (lk 1 joonisel 6 ja 7 on toodud kõige lihtsamad pshüromeetrid.)
    Oletame et vee temp. on kõrgem õhu temp-st siis soojus liigub veelt ,märjalt riidelt õhule. Samala ajal ka niiskuse voog liigub õhule, niiskus aurustub vaikselt . Selle tagajärel märjatermomeetri temp hakkab langema kusjuures niiskuse voog põhjustab partsiaalrõhkude vahe. See kestab teatud aja. Teatud momendist saab temp võrdseks õhu temp-ga. Seda soojusvoogu mida märg riie annab õhule nim „ilmseks soojuseks“. See antakse konveksjooni teel. Konvekjooni teel antud soojust nim „ilmseks soojuseks“ samuti ka kiirguse teel antud soojust.
    Lõpuks saabub selline moment kus see soojus mille märg riie saab ja see mis antakse ära. Saavad need võrdseks. Tekib soojuslik tasakaal. Märjatermomeetri temp ei muutu. Nivoo jääb seisma ja siis tehakse mõõtmine(temp fikseeritakse).
    saab määrata ka. Pshüromeetri täpsus sõltub õhu liikumise kiirusest. Täpsus ei ole väga suur kuna lisandub lisa soojust.
    ÜL:
    Õhu temperatuur on(ruumis alati kuiv termomeeter) ja suhteline niiskus on 5% . Leida õhu niiskuse sisaldus „d“, õhu entalpia(H), partsiaal rõhk õhus().
    Vastus:
    ÜL:
    Parsiaal rõhk on 3kPa ja õhu suhteline niiskus on 60%. Leida õhu kastepunkti temperatuur() ja õhu niiskus d.
    Vastus:
    Täpsemaks mõõtmiseks kasutatakse assmani psühromeetrit(vt lk1). Mõlemad termomeetrid on paigaldatud hülsi sisse. Need kujutavad endast ideaalselt poleeritud metall torusi. See pind peegeldab kogu soojus kiirguse tagasi. Kiirguse viga viiakse praktiliselt 0-ni. Üleval on väike ventilaator mis paneb õhu liikuma(imeb alt õhu üles). Mida suurem kiirus seda intensiivsem on soojus ülekanne.
    Hügromeetriline meetod.
    Kasutatakse selliseid hügroskoopseid materjale milledel on omadus õhu niiskuse muutusel muuta oma pikkust. Sellel põhimõttel töötavad „juust hügromeetrid“(vt lk1 joonis 8). Skaala on kalibreeritud täpsema „riistaga“ õhu niiskus. Kaasajal kasutatakse ka spets soola lahuseid mis hästi neelavad niiskust(ntx:liitjum kloriid[LiCl]). Kui neelab niiskust siis elektri juhtivus muutub. Kasutatakse teistel põhinevaid andureid.
    Kastepunkti meetod.
    Ehk kondensatsioon meetod(vt lk1 joonis 9,10).
    Leitolt maha kirjutada.
    Sisekliima ja selle kujutamine
    Ruumi sisekliima:
    • ruumi soojuslik mugavus
    • õhu puhtus /saastatus
    • lõhnad
    • müra
    • muud inimest mõjutavad tegurid

    Sisekliima mõju.
    Avaldab inimesele mõju mitmeti. Avaldab mõju naha limaskestade ja hingamisteede kaudu sest nii toimib soojus vahetus ümbritseva keskonnaga. Temperatuur võib tervisele avaldada mõju otseselt või kaudselt .
    Otsene mõju: külmumises, kuumeneb üle.
    Kaudne mõju: külmetuste kaudu.
    Ebamugavuse põhjuseks võib olla ka see, et inimene tunnetab ebamugavust tõmbusena, lõhnana või mürana. Teatud lõhnu inimene ei tunne ntx radoon . Inimesed tunnetavad erinevaid mõjureid erinevalt. WHO on organisatsioon mis töötab välja norme. Töötab samuti välja nö haige hoone sümptomeid.
    Haige hoone põhilised sümptomid:
    • Nina,silma, kurgu ärritus
    • Kuivad limaskestad
    • Naha punaplekilisus
    • Vaimne väsimus ja peavalu

    Sisekliima tegurite piirväärtused tuuakse ära vastavates sisekliima normides. Need mugavus parameetrid tuleb tagada selles piirkonnas kus inimesed töötavad või elavad. Seda ruumi osa nim. ruumi kontroll tsooniks (vt lk 2 joonis 10A). Kõik parameetrid määratakse küsitluse teel.
    Soojus olukord ruumides.
    Ruumi soojus on kõige olulisem faktor mis mõjub inimesele. See oleneb inimese tegemisest(töö,puhkamine). Võib eriti tugevalt mõjutada inimese enesetunnet , järelikult ka töövõimet. See oleneb ruumi otstarbest ja samuti ka tööraskusest. Tervise kaitse normides on ära märgitud mis on kerge töö, raske töö jne. Samuti on sealt ära toodud ka parameetrid. (Lk 2 joonis 11) on näidatud vaimse töövõime ja füüsilise töövõime olnevust ruumi temperatuurist. Soem õhk tundub külmast õhust kuivemana.
    Soojus mugavus ja inimese soojus vahetus ümbritseva keskkonnaga.
    Kui inimese keha temp on kõrgem ümbritsevate esemete/keskkonna temp-st siis inimene eraldab soojust(annab ära). Kui ümbritseva keskkonna temp on suurem inimese keha temp-st siis toimub protsess vastupidiselt, inimene saab soojust keskkonnast endale. Inimese keha temp hoimiseks peab valitsema soojus tasakaal. Inimese soojus kandjaks on inimesel veri . Veri jahtub naha alustes piirkondades(eriti jalad, käed). Soojeneb veri siseorganites(süda, maks, neerud ). Siseorganites ja lihastes eraldub soojus tarvitatud kütus, tarvitatud toidu põlemisest tekib nö kütus inimesel. Püsiva temp-I säilitamiseks inimese organismis muutuvate sise ja välis tingimustes on inimene varustatud termoregulatoorse mehanismi . Selle tööd juhib soojus tsenter mis asub inimese vaheajus . Sinna saabuvad andmed anduritelt(naha kude närvidelt). See mehanism automaatselt suurendab või vähendab vere voolu ja sellega pidurdab või kiirendab protsessi. Min soojuse tootmine inimesel on annab ära 1kg kaalu kohta . Kui keha jahtub kiirelt siis tekivad külmavärinad. Näljane inimene tunnetab tempi muutust paremini. Keha temp oleneb keha tegevusest. Puhkava inimese pinna temp on suurem tavaliselt. Kui ümbritsev temp langeb siis nahaalused veresooned tõmbuvad kokku, nahk muutub kahvatumaks ja kuivaks. Naha temp alanemisega väheneb ka soojus kadu. Kui keskkonna temp tõuseb liiga siis sooned paisuvad ja hakatakse rohkem soojust ära andma. Auramise intensiivus oleneb tunduvalt õhu niiskusest. Sama temp juures hakkab inimene higistama varem. Mida niiskem õhk seda varem hakkab higistama. Soojuse ülevool üle 1kW põhjustab füüsilist valu. Põhiline soojus kantakse ära kollektsiooni ja kiirguse teel + siis niiskuse aurustamisega keha pinnalt ning hingamise teel. Aine vahetusega annab ka soojust ära(2-3%). Aine vahetusega on ka võimalik mõjutada soojus vahetust. Ntx kuuma ilmaga külmade jookide joomine ajab veel rohkem higistama kuna see desoojenteerib organismi. Soojusliku mugavust nim tihtipeale soojuslikuks või termiliseks sisekliimaks.
    Seda mõjutab:
    • inimene ise(vanus, aine vahetus,riietus)
    • inimese ja ümbritseva keskkonna vaheline soojus lävi.
    Kiirguslikku soojusvahetust mõjutab ümbritsevate pindade temp. Mida madalam on temp seda suurem on temp vahe. Konvektiivset soojus ülekannet mõjutab ümbritsev õhu temp. ja õhu liikumise kiirus. Aurustumist mõjutab õhu niiskus. Mida väiksem on suhteline niiskus seda rohkem eraldub soojust ja vastupidi. Kui juures suhteline niiskus on suur siis tuntakse ennast mugavalt . Inimese soojust eritust iseloomustab graafik (lk 4 joonis 22).
    Soojus hulk mis inimene annab:
    - tajutav soojus.
    Soojus hulk mis antakse aurustamise teel
    - varjatud soojus.
    Inimese soojusliku mugavuse indeksit PMW ja see jagab inimese poolt tunnetavat soojust 7-sse astmesse.
  • Kuum 3
  • Soe 2
  • Kergelt soe 0
  • Kergelt jahe -1
  • Jahe -2
  • Külm -3
    PDD – näitab rahulolematute protsenti(lk 7 joonis x).
    Temperatuurid.
    Enam levinud temp iseloomustatavateks parameetriteks on:
    • Kuiv termomeetri temp.
    • Märg termomeetri temp.
    • Keskmine kiirgus temp.
    • Tasapinna kiirgus temp.
    • Kiirguslik temp. asümmeetria.
    • Operatiivne temp.
    • Optimaalne temp.

    Kesk ja Lõuna Euroopas pakutakse talvel +20 kraadi ja suvel +22. Alasti inimesele loetakse optimaalseks temp-ks +28 kraadi. Temp tunnetamine on individuaalne. Tegevuseta inimene tunnetab täpsusega 2 kraadi. Huvitava tegevusega inimene tunnetab täpsusega kuni 8 kraadi. Niiske õhk on parem soojus juht kui kuiv õhk. Mida suurem on õhu niiskus ruumis, seda kitsam on temp vahemik milles inimene ennast mugavalt tunneb. Ntx: Õhu suhtelise niiskuse juures 65% siis peaks temp olema +22 kraadi. Niiskusel 30% võib temp olla +26 kraadi. Õhu temp muutus ruumi kõrguse ulatuses oleneb kütmise viisist. Lagi ja põrant küttesüsteemid annavad kõige ühtlasema temp ruumis.
    Keskmine kiirgus temp – on mõtteline inimest ümbritsevate pindade ühesugune temp mille korral inim keha kiirguslik soojusülekanne on võrdne tegelikule olukorrale vastava kiirgus leviga ja sõltub inimese paiknemisest ruumis ja pindade temp-st.
    Keskmine radiatsioon temp kujutab endast ruumi kõikide pindade keskmise temp-ga(kaalutud keskmine).
    Kiirguslik ruumi asümmeeria – selle asümmeetria seisukohalt on inimene kõige tundlikum sooja lae suhtes ja kõige vähem tundlikum sooja seina suhtes(vt lk 4B joonis 3). Ntx: kui kiirguslik asümmeertia on 10 kraadi siis sooja lae suhtes rahulolematuid 20% ja sooja seina suhtes 5%.
    Operatiiv temp. – arvetab inimese soojus ülekannet kiirguse ja konvektsiooni kaudu. Ta võtab arvesse olukorra kus inimest ümbritseva piirdepindade(seinte) temp erineb ruumi temp-st. (vt Joonis 14 lk 3)
    Lihtsamal juhul operatiiv temp
    Optimaalne temp – on temp millega on ruumis rahul vähemalt 95% inimestest.
    Õhu liikuvus – seda tuleb vaadelda alati koos temp-ga. Vabas õhus ei pööra inimene üldiselt erilist tähelepanu mõõdukale tuulele. Suletud ruumis on inimene aga küllalt tundlik ja saab liikumisest aru. Eriti häirivad õhu voolused mis on ruumi temp-st madalamad. See on suht subjektiivne. Õhu liikumise puudumine ruumis vähendab soojus ülekannet inimese kehalt. Tekib küllastunud niiskuse kiht. See vähendab soojusülekannet. Õhu kerge liikumine puhub selle kihi ära sealt. Kui aga õhu temp on madalam kehast siis hakkab õhk jahutama keha. Optimaalseks kiiruseks loetakse 0,15-0,25m/sec. Joonisel 29 lk 5 on toodud graafikud .
    Lk 4 joonisel 26 on toodud ära kuidas õhu liikumis kiirus ja õhu temp koos mõjuvad inimesele.
    Saaste ained ja nende mõju inimesele.
    Allikad:
    • inimesed ise oma tegevusega.
    • Ehitus ja viimistlus materjalid(osa neist tootmisest maas tänu sellele ntx mistra , tekra jpm).
    • Süsihappegaas(), kerget tööd tegeval keskmisel inimesel on ~. Samuti tekib see tavalisel põlemisel(gaasipliit, küünlad jne).
    • Tolm, ruumis olev tolm koosneb väga mitmesuguse läbimõõduga osakestest. Mõned sadenevad kiiremini. Mõned langevad kiiremini 5m. Tolmu osakesed jagatakse fraktsioon osakeste järgi:
  • Al. 50m
  • 10-50m
  • alla 10m(ohtlik)
  • alla 0,2m(kõige ohtlikum)
    Tubaka suits - See sisaldab palju kahjulikke aineid( gaasilised ,tolm). Ntx 1g tubakat tekitab 0,5-1L suitugaasi. Tugevalt suitsetatud ruumis on 30 000 osakest. Õhku saab puhastada kiud filtritega. Kord arv peab ulatuma 50-60 korda tunnis.
    Radoon – raadiumi tekkiv radioaktiivne gaas , seda esineb igalpool maapinnas,kivimites,vees. Mõnes kohas rohkem mõnes vähem. Tungib ruumidesse läbi ebatiheduste. Tekib alfa kiirgus(alfa kiirgus gamma kiirgusest 20 korda ohtlikum). Radooni tõrjel peab täitma järgmisi nõudeid(vt joonis 36 lk 6 ja lk 6 joonis 35). Pinnaga kokkupuutuvad tarindid tuleb teha õhutihedaks. keldri alla tuleb tekitada väike alarõhk väikse kompressori ja toru abil. Tasakaalustatud välja tõmme ja sisse puhe.
    Aspest – kasutati soojustuseks ja tuuletõkkeks. Aspest on teatud kiudsete silikaat mineraalide kaubanduslik nimetus, mitte põlev, leelise kindel, soojus juhtivus väike jne. Kasutati torustike ja katelde soojustusena. Võivad sattuda kopsu. Võib tekkida aspestoos(kopsu haigus).
    Mineraal villad – eriti ohtlik alergikutele. Alergiline reaktsioon on keha ülitundlikus.
    Osoon – tekib siis suures koguses välis õhu eliktriliste/fotogeeniliste tulemustena äikese ajal. Ruumides on nendeks seadmed . Pühjustab hingamis takistust ja suurendab infletsiooni.
    Lämmastik oksiidid () – tekivad kõrgel temp põlemisel(autod ntx).
    Vingugaas (CO) – (Katelde põlemisel ei teki) Seob emoglobiini veres.
    Formaldehüüd() – kasutatakse liimide,teksdiilide valmistamisel.
    Gaasid,aurud ja lõhnad – lõhna intensiivsus sõltub õhu niiskusest.ntx niiskuse suurenemisega muutuvad tubaka ja toidu lõhnad vähem tuntavaks. Eriti ebameeldivad lõhad tulevad liimi või naha tööstusest. Kummi ja värvi lõhnad muutuvad enam tuntavaks niiskuse suurenemisel.
    Õhu aeroioon reziim.
    Nagu teada eksisteerib maapinna ja atmosfääsi vahel el. väli. See sõltub ilmastikust. Ruumi õhu mugavus on määratud aero ioonide sisaldusega õhus. Aeroioonid on õhus + ja – laengutega. Õhus on pidev aeroioonide tekkimine. Kui mingi välis hävitaja toimel mingi gaasi aatomist lüüakse välja 1 elektron siis selle tagajärel aatom muutub + iooniks . Need üksikud elektronid neelatakse teiste gaaide poolt. Selle tagajärel muutuvad – ioonideks. Neid ioone nim kergeteks aeroioonideks. Nende kiirusvus küllalt kerge. Need kerged ioonid sadestuvad õhus olevatele vee, auru, tolm osakestele. Selle tagajärel tekivad rasked aeroioonid. Kerged aeroioonid on inimese enesetundele kasulikud. Tõstab teovõimet jne. Rasked aga mõjuvad halvasti. Järelikult kui õhk on must siis selles õhus on kergeid aeroioone vähe. Maa lähedases piirkonnas on + ja – ioonide sisaldus erinev. Põhi näitajaks mis iseloomustab õhu keskkonna reziimi /ioonisatsiiooni astet on kergete aeroioonide arv ehk konsentratsioon (). Aeroioonide arv muutub ööpäeva jooksul suurim kevadel väiksem talvel. Max öösel 20:00 – 04:00. UV kiirgus Vallo elektrilised efektid . Vee pihust tekib. Looduses koskede ja purskkaevude juures.
    Soojushulga valem – ruumi õhult välisõhule.
    Hoonete soojus püsivus.
    Hoonete soojus püsivus – Eelpool toodu valemid on tuletatud statsionaalsele reziimile kuna enamus soojus vaheteid töötab põhiliselt. Temp. selle seadme töö ajal on püsivad aga tegelikult välis õhu temp. muutub. Seetõttu võib põhjustada ruumi temp. muutust. Perioodiliselt muutub temp. ka kui on kodus ahjuküte. Piirete pindades toimuvad mitte statsionaalsed soojuslikud reziimid. Erinevast materjalist piirdes ehk seinad reageerivad erinevalt temp. muutustele. Osa materjale reageerivad küllalt kiiresti välis ja sise temp. muutustele, teised aga küllalt aeglaselt. Mõnede piirete puhul välist temp. võib kiiresti mõjutada. Teiste puhul võtab see aega. Piirde konstruktsiooni eksplitatsioonid sõltuvald oluliselt temp. kõikumise amplituudist piirde sisepinnalt. Amplituut ei sõltu mitte niivõrd seina soojus takistusest vaid ta sõltub piirde soojus püsivusest ja peale selle piirde sisepinna soojus omastatvusest.
    Piirde soojus omastatavusest.
    Suuremal või vähemal määral omastada soojust perioodiliselt muutuva temp. tingimustest nim. piirde sooju omastatavusest ja tähistatakse s.
    Soojus voolu amplituut ja temp. amlituudi suhe piirde sisepinnal nim. piirde sisepinna soojus omastatavuseks.
    Mida suurem on piirde soojust.. Seda väiksem on temp kõikumiste amplituud sisepinnal ja kui piirde koosneb ühtlasest materjalist ja on suht suure paksusega siis selle piirde See juures valem selle arvutamiseks on
     -
    c - erisoojus
     - soojusjuhtivus tegur
    Z – soojus kõikumise periood tundides .
    Erinevatel materjalidel on need välja arvutatud käsiraamtutes.
    Soojus püsivus.
    Piirde omadus säilitada suhteliselt püsivat temp-I keskkonna muutusel nim. soojus püsivuseks. Sellest sõltub välis temp. muutuste leviku ulatus välis piirde sees ja sellest oleneb temp. püsivus ruumis sees. Seda iseloomustab dimensioonita suurus mida nim. piirde soojus inertsiks
    – soojus takistus
    Piirde soojus püsivus ühe ja sama piirde konstruktsiooni puhul ei ole konstantne suurus vaid sõltub soojus voolu kõikumise perioodist. Mida väiksem on kõikumise periood seda suurem on soojus inerts . Kui elamu piirded on suure soojus omastatavusega siis on vaja kulutada suhteliselt palju aega ja soojust enne kui külmad seinad soojaks lähevad kuid see juures püsivad küllalt soojad kui küte välja lülitada. Kivi hooned salvestavad soojust paremini. Hoonete välis piirded peavad tagama püsiva temp-i vaatamata väliõhu temp. kõikumistele. Ühesuguse soojus takistusega piirded ei reageeri ühesugusel välis õhu temp. muutustele kui nende soojus inerts on erinev. Võrdsete soojus takistustega mõjutavad välis temp. muutused temp-I piirde sisepinnal seda vähem mida soojuspüsivam on see piire .
    Kuidas jaotatakse piirde konstruktsioonid :
  • - kerged piirde konstruktsioonid
  • - väikese massiivusega konstr .
  • - keskmise massiivsusega piirded
  • - massiivsed piirded
    Piirete niisksusreziim.
    Poore täitnud vesi suurendab alati materjali soojus juhtivust. Niiskusest tingituna alaneb sisepinna temp. ja niiskuse kondensatsioon võib põhjustada soojus kao tunduvat suurenemist. Võib sattuda pinnasest. Hoone keldri laed tuleb katta hüdroisolatsiooniga. Satub ruumidest kus on tegemist lahtise veega. Kõige suuremaid ebameeldivusi võib valmistada hüdroskoopne niiskus mis satub ruumidesse õhust. Niiskus levib difusiooni teel. Üheks varjandiks on seda vähendada korraliku ventilatsiooniga või kasutada niiskustõkkeid.
    Hoonete soojusvarustus süsteemid.
  • Soojus varustus liigitus:
    • On võimalik kasutada lokaalset ehk kohaliku soojus varustus süsteemi.
    • Grupiviisilist soojusvarustus süsteem.
    • Kaugsoojus varustus süsteem(kaugkütte süsteem).
    Lokaalne ehk kohalik soojus andmist samas hoones paiknevast või antud hoonet varustavast katlast/katlamajast. Seda süsteemi kasutatakse põhiliselt maa kohtades. Võib toimuda väikekatla abil. Sobivad ka uuemad kohtsüsteemid( soojuspumbad ).
    Grupiviisilise soojusvarustuse korral varustatakse linnaosa, linna mitmest keskmest ettevõttest. Selleks võib olla soojus elektrijaam (Iru).
    Kaugsoojus varustussüsteemil on suur transpordi võrk. Esimene ehitati USA-s 1877a Lockford-is. 1903a hakkas tööle esimene Vene kaugsoojusvarustus süsteem ja oli esimeseks soojus ja elektri koos tootmis jaam. Eesti suurim on „Tallinna küte“ tegeleb edastamise ja müügiga. Tema turuosa on 68% kusjuures Tallinna kütte omanik on Prantsuse konsern „Dalkia“. Otseseks töötegijaks on Tallinna küte. Ta aldab soojusvõrke kogupikkusega 450km. Andtud momendil Ülemiste katlamaja on reservis ja annab soojust tavaliselt siis kui on trasil või Irus remont . Soojus võimusus on 240MW. Mustamäe võimsus 476MW. Selle kütte eelised:
    • Keskonna kvaliteedi parem ja odavaim tagamine ja võimalus heitmete paremaks hajutamiseks.
    • Kütuste diapasoon kasutamine
    • Kütuse sootsam hind suurema koguse ostmisel .
    • Elektri ja soojuse koos tootmiseks mis annab kokkuhoiu kütuse kulult.
    • Parem võimalus pidevalt tehnoloogiat uuendada .
    • Paljuski seotud välisuõhu temp-ga.

    Joonis 41c lk 9a
    Soojuseks kasutatakse mootori soojusvett. Maagaas suunatakse mootorisse ja katlasse kui vaja. Elekter oma tarbeks ja osa müüakse. Jahe vesi läbib soojus vahetid ja kuuma vesi läbi katla kui vaja kui ei siis otse tagasi. Mootori jahutusest 95 kraadine vesi.
    Hoonete soojustarve ehk soojus vajadus ja selle kujunemine.
    Hoone soojus vajadus kujuneb siis põhiliselt: hoone piirete soojus kadudest, ventilatsioonist ja tarbe vee soendamisest. See moodustab kõik sooja vajaduse. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel arvestatavad hoone soojus vajadust mõjutavad tegurid on:
    • nt sise ja välis õhu temp.
    • Hoone kuju ja orjentatsioon ilmakaarte suhtes.
    • Seinte ja akende hulk
    • Hoonete piirete sooja pidavus ja soojuspüsivus
    • Soojustuse kvaliteet.
    Hoonete soojus vajadust võib vaadelda kahel viisil:
  • Vajaliku küttevõimsuse seisukohalt
  • Sooja energia kasutamise seisukohalt(soe tarbevesi).
    Hoone soojus tarve moodustub peamiselt järgmistest soojus kadudest:
    1.Soojusjuhtivus kaod läbi välis piirete(vt joonis 46 lk 9).
    • Välis seinad
    • Viimase korruse lagi
    • Keldri põrand
    • Aknad
    • Uksed
    2. Ventilatsioon
    3. Kuuma tarbe vesi
    4. Infiltratsiooni õhu soojendamine.
    Need kaod on toodud ära lk 9 joonis 47. Samuti joonis 2 lk 9B.
    Hoone soojusbilanss.
    Soojus ja energia pilantsid on kasulikud abivahendid selgitamaks energia kasutamist hoonetes. Mida näitab hoone soojuspilans?
    Näitab hoonesse sisenevaid ja väljuvate suhet. Peavad olema võrdsed. Soojus kadudesks on kaod(vt joonis 46 lk 9). Nendeks kadudeks on veel kaod ventilatsiooni õhuga. Soojus kaod õhu leketega. Kanalisatsiooni kaudu. Joonisel 43 lk 8 on näidatud(hoone Sanky diagramm) sisenevad ja väljuvad vood.
    Kütteks vajaliku soojushulga arvutamine.
    Kütteks vajaliku soojushulk sõltub:
    • Välis õhu temp-st, selle kestvusest
    • Tuule kiirusest
    • Hoone asendist ilmakaarte suhtes.
    • Päikesekiirguse intensiivsusest.
    Sõltub ka hoone sisestest tingimustest:
    • Hoone väliskarbi soojus kadudest
    • Soojus pidavusest
    • Tuule pidavusest(õhu tihedusest)
    • Sisemiste soojusallikate olemasolu ruumis.
    Täiendavate sisemiste soojusallikate soojust nim „vaba soojuseks“
    Selle arvutamiseks on 3 järgmist:
    - Hoone välispiirete soojuskadude arvutuse alused. Selle arvutuse tegemiseks peab olema teada:
    1. kõikide materjalide soojus omadused
    2. Konsruktsioonide geomeetrilised mõõtmed.
    - Kütte arvutused näite arvude järgi. Kõige sagedamini kasutatakse nö „hoone küttekarakteristikut“. Saadakse ligikaudsed väärtused. Seda kasutatakse piirkondliku energia planeerimise ül. planeerimisel.
    - Mõõdetud tarbimisandmete töötlemise alusel. Kus ol läbi töödeldud soojus tarbimise andmed samatüübilistes elamutes .
    Hoonete soojuskadude detalilne arvutus.
    See arvutus toimub arvutusmetoodika alusel mis tuuakse ära Eesti projekteerimis normides. „Hoone piirde taring“ arvutus juhis. See sobib hoone soojuskadude arvutamiseks projekteerimis käigus. Aluseks on võetud see, et piirded on mitmekihilised. Joonisel 49 lk 10 on toodud temp jaotus hoone välis seinas.Summaarne termiline takistus soojusvoolule termiliselt homogeensete kihtitega piirde tarandile arvutatakse juhise kohaselt järgmise valemiga:
    - piirde tarindi sisepinnal mis takistab konvektiivset soojusülekannet ruumis õhu ja sisepinna vahel.
    – on sama välispinnal
    – erinevate piirde kihtide termilised takistused
    – suhteliselt kitsa õhuvahe termiline takistus.
    – mingisuguse täiendava õhukese kihi takistus.
    U – arv
    K – soojusläbikande tegur
    Hoone soojuskadude määramine.
    Küttesüsteemi võimsuse määramiseks ja küttekehade valikuks arvutatakse nende köetavate ruumide summaarsed soojuskaod ruumide kaupa. Soojuskadu läbib piirde konstruktsiooni ja on tähistatud valemiga:
    U - arv
    A – seina kogupind
    – siseõhu arvutuslik temperatuur
    – välisõhu arvutuslik temp.
    – parandus tegur, mis arvestab erinevaid parandustegureid.
    Järgmine mis põhjustab soojuskadu(ventilatsioon):
    vent õhu kogus
    - erisoojus
    – õhutihedus.
    Kolmas mis põhjustab soojuskadu( infiltratsioon ):
    - loomulik ventilatsioon.
    Kogu soojuskao saab:
    Soojustusmaterjalid .
    Piirde konstruktsioonide materjalid on tavaliselt suure tiheduse ja tugevusega millede soojusjuhtivus on küllalt suur. Soojus kadusid saab vältida konsruktsioonide soojustamisega ja pragude tihendamisega.
    Soojusmaterjalideks nim poorseid madalatihedusega materjale. Lisaks tüütpilistele materjalidele kasutatakse madala tihedusega konsruktisooni materjale(nt kerg betoon ). Nende tugevusnäitajad võimaldavad neid kasutada „vähekorruselistes“ hoonetes. Kogu materjalist moodustavad 60%, see tähendab väiksemat tihedust 600. Üldjuhul soojusjuhtivus tegur on väiksem 0,06. Enamustel on kõikumise piir 0,03 kuni 0,06. Lisaks põhilisetele näitajatele(soojusjuhtivus) iseloom neid materjale ehitamise seisukohalt oluliste parameetritega.
    1. Tuletundlikus.
    2. Aurujuhtivus .
    3. Tugevus
    Need sõltuvad ainest millest on materjal valmistatud. Orgaanilistest ja anorgaanilistest(mineraal ainetest) eristab nende süttuvus ntx orgaanilistest ainetest materjalid. Vormid võivad olla „kujusad“(kindel kuju) väga levinud polüstüleen plaadid. Võivad olla ka mitte kujusad nagu ntx zelluvill. Lahtise ja kinnise poorusega materjale eristab õhu, vee ja veeauru liikumise võimalus materjali sees mis on aluseks tuule-, aurutõkke vajadusele hoonete piiretes. Soojusmaterjalid jaotatakse eraldi: pehmed (villad jne), jäigad(mullklaas). Samuti tuleb paigaldamisel arvestada selliseid nõudeid nagu mittetoksilisus, purunevus/haprus, survepinge , kasutus ja sulamis temp. Soojusisolatisoon() olenevad selle materjali struktuurist. Mida poorsem on, palju väikesi kinniseid poore. Osa soojusmaterjale kannavad nime puistematerjalid( klaasvill , kergkruus, kivivill ,mullklaas). Polüstüleen tooted. Ajalooliselt tuntud taimsed ja loomsed kiud(saepuru, pilliroog ). Polületaan kasutatakse vedela massina, vahuna. Seda on olemas ka jäikade plaatitena. Zelluvill valmistatakse utiil paberist ja koosneb 80% makulatuuri ja anti-stuffi . Närilised ei söö teda. Osa on selliseid mida närilised närivad.
    Välisõhu kestuskõver ja selle kasutamine küttekoormuse määramisel.
    See aitab paremini lahti mõtestada ja illustreerida hoone soojus tarbimist. Hoone välis piirete mõõtmed ja nende soojus juhtivused, kubatuur, erisoojus ja ka õhutihedus on laias laastus konstantsed suurused. Seega hoone kütte soojuskoormus on ligikaudu lineaarses sõltuvuses kahest komponendist.
  • Hoonet iseloomustav konstant.
  • Sise ja väliõhu temperatuuride vahe.
    h – hoone erisoojus kadu
    See oleneb väistest ja sisestest teguritest. Välistest kõige olulisem on välisõhu temp. ja selle muutus kütteperioodi jooksul. Selle temp. muutumine kütteperioodi jooksul on esampilgul ettearvamatu , kuid samas on teada statistikast temp. keskmised esinemis sagedused. Asjaolu et soojuskoormus ja lineaarses seose. See annab võimaluse soojuskoormuse ja soojustarbimise hindamiseks ja visualiseerimiseks kestvuskõverat. Küttetehnilistes arvutustes on teatud kestvust kütteperioodi ajal. Sellepärast koostatakse kestvuvkõverad linnades. Sealt saab välja lugeda kui suure % aastas on temp. mingisusest piir temp. madalam või suurem(joonis 50 lk 10). Kuidas koostada: antud linna/piirkonna kliima statistilistel andmetest. Kui on teada kui pika ajavältel tundides on temp. olnud kitsas temp. intervallis 2 kraadilises vahemikus. Ntx -24-(-26) siis paigalatatakse keskmine väärtus -25 ja apsis teljele pannakse aeg. Nii toim kõikide temp-dega. Valides sellel graafikul mingi kindla teid huvitava temp-I ja sellest punktist liigute allapoole kuni horisontaal teljele siis graafik jaotub kahte ossa parem ja vasak. Vasakule jääb temp. mis on olnud väiksem ja paremale jääb temp. mis on olnud kõrgem sellest temp-st. Joonisel 1 lk 10E on kaks graafikut ja vasakul on kujutatud 2 erineva aasta välis temp.-I kronoloogilises järjekorras ja paremal on kujutatud kestvuvgraafik tundides nagu joonisel 10 ja esinemis sagedus tundide järgi. Madalamast kõrgemani. Kestvuvkõver näitab selle näite puhul et välis temp.-i 10 esinemis sagedus on 6000h. Konkreetse paikkonna erinevate aastate samal kuupäeval ja kellaajal võis välis temp. erineda küllalt suurtes piirides seevastu analüüsides statistilisi andmeid ehk kestvuskõveraid. Selgub , et need erinevad üksteisest väga vähe. Kusjuures igapäevases elus lähtutakse normaalaasta ja selleks on võetud 30 aastase perioodi keskmised temperatuurid. See illustreerib ühte põhi komponenti temp-de vahet. Esialgu vaatleme sellist varjanti kestvuskõvera selgitust kus vabasoojus puudub. Seda illustreerib joonis 3 lk 10E.
    Töö2 küsimused:
  • Mida nim sisekliimaks?
  • Loetleda kõik tegurid mis mõjutavad sisekliimat?
  • Mida kujutab endast ruumi kontrolltsoon ja milliseid nõudeid talle esitatakse?
  • Inimese soojusvahetus ümbritsva keskkonnaga ja mida kujutab termon regul mehanism?
  • Kuiv termomeetri temp ja märg termomeetri temperatuuriks?
  • Mida kujutab endast kiirgus temperatuur ja kuidas ta määratakse?
  • Mida kujutab endast kiirgusliku(radiatsioon) temp asümeetria?
  • Optimaalne temperatuur mida kujutab?
  • Mida kujutab endast operatiiv temperatuur?
  • Õhu liikuvuse mõju inimesele ja milline on optimaalne liikumise kiirus?
  • Saasteained loetleda ja iseloomutada kuidas mõjuvad inimesele?
  • Õhu niiskus ja selle mõju inimese enesetundele, materjalideda ja seadmetele?
  • Õhuaeroioon reziim ja mida kujutab endast aeroioonid(kerged ja rasked) ja kuidas nad tekivad. Millised on kasulikud?
  • Kuidas tekivad rasked aeroioonid?
  • Looduslikud aeroioonide allikad?
  • Ruumi piirete soojusläbikande arvutus?
  • Piirde soojus omastatvus ja mida see iseloomustab ja millest oleneb?
  • Piirde soojuspüsivus, soojus omastatvus. Kuidas grupeeritakse hooneid soojuspüsivuse järgi.
  • Niiskuse mõju hoontete piiretele.
  • Soojusvarustus liigtus ja iseloomustus.
  • Kaugkütte eelised?
  • Hoonde soojusvarustus koormuse arvutus(valem)?
  • Hoonete soojusvajadus, millest koosneb.
  • Hoonete välispiirete soojuskadude detailne arvutus.
  • Ruumi summaarsete soojuskadude määramine.
    Kestvuskõver illustreerib soojuskõvera ühte soojuskomponenti e. tempide vahet.
    Graafiku vertikaaltelg näitab tempi. Kuna kütte soojuskoormus on võrdeline sise ja välisõhu tempide vahega.(Viimane valem) siis kajastab vert . telk ka soojuskoormust, mille abs. väärtus = vastava tempide vahe ja hoone erisoojuskoormuse korrutisega. (H)(fii= H*jne). Selle y telje skaala ühele temp. kraadile vastab võimsus mis on võrdne selle hoone erisoojuskoormusega H. Kütte arvutuslik soojuskoormus , mis võetakse aluseks küttesüsteemi dimensioneerimisel = hoone erisoojuskoormuse ning arvutuslike sise- ja välisõhu tempide vahe korrutisega. Kütte soojuskoormust vaadeldaval välisõhu tempil. Illustreerib joonisel 3 vertikaallõigus pikkus mis jääb hoone ruumiõhu ja välisõhu tempide vahele. Kui summeerida tundhaaval aasta ulatuses soojuskoormused, saame aastase soojustarbimise kütteks ja seda väljendab joonisel kujundi pindala mis jääb siseõhu ja välisõhu tempide vahele. Kraad /päevad meetodile tugineb soojustarbimise arvutamine e. soojuskoormuse arvutamine.
    Joonisel 3 lk10e. Kujutatud must ristkülik, kõrgus 1 kraad ja laius 1 päev.
    Eesti kraad/päevad ja hoonete soojuskasutus.
    Kraad/päevade kasutajaks on hoonete energia audiitorid, aga ka kõtte projekteerijad, eksperdid ja hoonete valdajad. Need on vajalikud hoonete soojusvajaduse määramiseks aga ka tegelikult tarbitud soojuse või kütuse võrdlevaks analüüsiks erineva väliskliimaga aastatel. K/P kasut. Hoonete soojustarbe ligikaudseks määramiseks(aastase) ja hoone tehnilise täiuslikkuse hindamiseks soojus kasutamise seisukohalt.
    Eesti asub parasvööndis üleminekuga mereliselt kontinentaalsele kliimale ja vastavalt klimaatilisele rajoneeringule on eestis 2 peamist klimaatilist valdkonda( Mandri-Eesti, Saarte-Eesti). Eesti meteroloogiajaamade võrk on näidatud tabelis 2 lk 10a. Eestis on valitud alus temp-ks 17 kraadi. Selle valiku aluseks on selline viide et sellest temp-st madalama temp-I korral vajatakse kütmist ja kõrgema korral ei vajata. Ühesuguse alus temp-I valik või tasakaal võimaldab võrrelda eri kliima oludes paiknevate hoonete soojustarvet. Kraad iseloomustab sisuliselt paikkonna kliimat. Selles arvus sisalduvad ka eeldused kütmis reziimi kohta nagu ntx sisetemp, kütteperioodi pikkus. Enamus juhtudel kasutatakse soojus koormuste arvutamiseks lihtsaid kraadi päevi. Nende aluseks võetakse temp 17 kraadi. Tasakaalu tempi all mõistetakse arvestuslikku sisetemp-i. 1 kraadpäev väljendab 1 kraadi erinevust arvestusliku sisetemp-i(tasakaalu temp) ja ööpäeva(24h) keskmise välisõhu temp-i vahet. Kui ntx on keskmine 2 kraadi siis 24h perioodi kraadipäevade arv (kraadpäeva). Osa kaetaks ära vabasoojusega ehk ruumis olevate soojus eraldustega. 5 kordse tüüpelamu soojusliku analüüs on näidanud et tõuseb 3-4 kraadi tuleb juurde vabasoojuse arvel. Kuni 17 kraadini peab katma küte ja ülejäänud katab vabasoojus arvel.
    Eesti kraadpäevad ja hoonete soojuskasutus.
    Kraadpäevade kasutajateks on meil hoonete energia audiitorid, projekteerijad, hoonete valdajad, haldurid ja kinnisvara firmad. On vajalikud hoonete ligikaudseks soojus vajaduse määramiseks samuti ka tegelikult tarbitud soojuse ja samuti tegelikult tarbitud kütuse võrdlevaks analüüsiks erineva väliskliimaga aastatel. Oluline tähtsus on neil kraadpäevadel ka hoonete erinevate aastate soojuse tarbimise hindamisel. Kraadpäevade määramisel võetakse ette nö „alustemperatuur“ või „tasakaalutemperatuur“. Selleks et kraapäevi määrata on vaja teada kui palju välistemp aasta jooksul või kütteperioodi jooksul allpool seda tasakaaltemp-i.
    Tasakaalu temp kujutab endast: On selline väliõhu temp millest madalama temp-i vajatakse kütmist. Kraadpäev iseloomustab antud paikkonna kliimat ja samas on selles arvus juba sees teatud eeldused kütmisreziimi(siseõhu temp ja kütteperioodi pikkus) kohta. Kui küttereziim muutub siis arvutatakse teistsugused kraadipäevad. Riiklikul tasemel on meil kraaditundide/päevade kastutamise soojustehnilistes arvututses riiklikult määramata.
    Lihtsad kraadpäevad.
    .. aluseks ongi võetud tasakaalu temp sisuliselt kujutab see endast arvestuslikku siseruumi temp-i. 1 kraadpäev väljendab 1 kraadi celsiuse erinevust arvestusliku sisetemp-i(tasakaalu temp-i) ja ööpäeva(24h) keskmise väliõhu vahet. Kui on 2 kraadi celsiust siis 24h kraadipäevade arv on 17-2=15. Miks võetakse arvutuslik siseõhu temp madalam kui tegelik. See on sellepärast et osa küttesoojus vajadusest kaetakse vabasoojusega. Vabasoojus siseneb ruumidesse teistelt soojusallikatelt.
    Kraadpäevad leitakse valemiga:
    Lihtsateks kraadipäevadeks nim päevi kui on 17 kraadi. Need on erinevatel linnadel välja arvutatud. Kraadipäevai arvutatakse normaal aastal 1975-2004. Välja on nad toodud kõikidele linnadele. Tallinnas on 4220 kraadipäeva. Samuti saab määrata ka kraadipäevi
    Z – kütteperiood päevades.
    Tvz – kütteperioodi
    Tasakaalu temp-I ja kestvuskõvera vaheline pindala kujutab küttevajadust/võimsust.
    Aastase soojusvahetuse määramine kraadipäevade arvu järgi.
    Valem:
    Q –
    Välisõhu arvutuslik temperatuur.
    Küttesüsteemi seisukohalt on olulised järgmised temp-d:
    Need temp-d ei ole konstantsed, võivad muutuda. Seljuhul lähtutakse küttesüsteemid projekteerimisel arvutuslikest temp-dest. Need saadakse üldjuhul tehniliselökonoomilisel arvutuste teel.
    Välisõhu temp muutub ajas kusjuures sõltub aastaajast, kellaajast, geograafiliselt asendist jne. Küttesüsteemi dimensioneerimisel ei ole majanduslikult otstarbe kohane lähtuda antud piirkonnas esinenud absoluutselt minimaalselt temp-st vaid tuleb lähtuda arvutuslikust välisõhu temp-st mis lähtub antud piirkonna pikaajalisest ilmavaatlus andmestikust. Välisõhu arvutuslik temp on antud paikkonna talvine välisõhu temp mille puhul ruumide sise temp ka erakordselt madalate välisõhu temp-del ei tohi võrrelduna arvestusliku sise temp-iga langeda rohkem kui . See võetakse arvesse haiglate, hotellid, koolid, lasteaiad js. Kõikidel ülejäänudel võetakse arvesse 4,0. Uus metoodika välisõhu temp määramisel võtab arvesse 3 teguri koosmõju.
    • hoone soojusfüüsikalised parameetrid, neid väljendatakse ühe suurusega hoone soojus püsivusega. Seda soojuspüsivust väljendatakse ajakonstantiga .
    • Meterioloogised tegurid, välisõhu ekstreemseim madalaim temp.
    • Max lubatud temp-i lang.
    Hoone soojuslik ajakontstant iseloomustab hoone soojus akumulatsiooni võimet. Ajakonstantide järgi jagatakse kõik hooned 3-e gruppi:
    • Madala soojuspüsivusega hooned
    • Keskmise soojuspüsivusega hooned
    • Kõrge soojuspüsivusega hooned
    Hoones olemas ka soojatarbevee koormus. Sooja tarbvee ette valmistamine võib toimuda kas siis keskse soojus varustus süsteemi ehk kaugkütte alusel. Võib toota ka kohalike energia allikatega .Sooja tarbevett toodetakse soojusvahetis. Praegu kasutatakse kinniseid aga vanasti kastutati lahtiseid. Sinna tuli kaugkütte võrgu vesi. Kinnise puhul kaugkütte vesi sinna ei satu .Normide järgi peale voolu temp peab olema 55 kraadi.
    (vahelt puudu)
    Kütteliigid
    *Energia kandja järgi.
    Aurküttesüsteemid
    Aurküttesüsteemides liigub aur tavaliselt katlas tekkinud surve tõttu. Aurkütte korral(küllastunud) aur annab kütte kehades kondenseerudes soojuse üle küttekeha küttepinnale ja sealt edasi õhule. Auru maht on 1500 korda suurem kui vee maht ja see erimahu vähenemine küttekehades loobki tingimused tsirkulatisooniks. Tekitab vajaliku rõhkude vahe.
    Õhkkütte süsteemid
    Õhk juhitakse vastava temp-ni(60-70 kraadi), see juhitakse otse ruumidesse läbi õhu jagajate(sissepuhke restid). Õhk seguneb ruumi õhuga ja saavutab vajaliku temp-i.
    Ruumile ülekandmise viisi järgi küttesüsteemid liigitakse
    Kiirguslik küte
    Konvektiiv küttekorral soojeneb õhk põhiliselt kokkupuute tagajärjel küttepinnaga. Põhiline osa antakse konvektsiooni teel.
    Suuremosa küttekehasi soendavad ruumi korraga kiirguse ja konvektsiooni teel.
    Kasutusviisist sõltuvalt liigitatakse järgmiselt:
    • pidev küte
    • perioodiline küte
    • ajutine küte

    Küttekehade järgi:
    • Radiaator küte
    • Konvektor küte
    • Põrandküte

    Vahetult kõetavalt ruumis saab tarbe soojuseks muuta elektrienergiat vahel ka gaaskütust.
    Vesi ja õhkkütte süsteeme liigitatakse soojuskandja liikumisviisi järgi:
    • Loomulik tsirkulatsiooniga süsteemid
    • Sund tsirkulatsiooniga kütte süsteemid
    Loomuliku tsirk. korral liigub tänu sooja ja jahtunud keskkonna tiheduste erinevustele. Neid kasutatakse vähe tänapäeval(1-2 korruselistes elamutes). Erinevaid küttesüsteeme illustreerib joonis 1 lk 11A.
    Küttesüsteemide valik.
    .. tuleks juhinduda inimeste füsioloogilistest ja hügeenilistest vajadustest , samuti tuleb arvestada ka majandulikke ja eksplotatsioonilisi näitajaid. Mõnikord ka tuleohtlikusega tuleb kooskõlastada. Valikul tuleks kaaluda järgmisi näitajaid:
    • Süsteemi poolt loodavate tingimuste vastavus mugavus nõuetele(sisekliima normidele).
    • Küttekehade ökonoomsus. Tuleb arvestada.kulu, küttekehade soojus tehnilisi näitajaid, põhiline näitaja soojus läbikande tegur.
    • Kulutused soojuskandja transpordiks .
    • Soojus kaod transpordil
    • Süsteemi eksplatatsiooni lihtsus ja ohutus.
    • Tuleohutus
    • Küttesüsteemi sobivus hoone konstruktiivse lahendusega. Arhitektuuri lahendusega.

    Soojuskandjad ja nende põhiomadused:
    • Vesi – suur erisoojus võrreldes teistega. Väikese kogusega saab palju kütta. Soojuskandjal madal temp. 70 kraadi. Tema soojuskoormust on lihtne reguleerida. Miinuseks suheliselt suur kulu energia transpordiks.
    • Veeaur – on võrreldes veega väga suur aurustumis soojus mis normaal tingimustel. Võib kanda endasi suhteliselt suuri soojusi. See antakse üle läbi radiaatori pinna õhule. Tänu auru väiksele tihedusele on kulutused transpordiks tühised. Puuduseks asjaolu et aururõhk on suur. On kohmakad ja raskesti reguleerida.
    • Õhk – kerge keskkond(tihedus 1,29). Kulutused trans väiksemad. Erisoojus on väike(1,..). Kulu on suurem kui veel. Õhu kanalid suuremad.

    Küttekehade ja samuti soojuskandjate võrdlemine ei anna kütteökonoomsusest ammentavat ettekujutust kuna kulutused küttesüsteemid rajamiseks ning hilisemad igaaastased kulutused ja eksplateerimiseks. Igaaastased kulutused kütusele on otseses sõltuvuses hoone soojus pidavusega. Mida suurema soojupidavusega on piirded seda väiksemad on kulutused küttele. Hoone piirded peavad olema väga soojuspidavad ja kulutused selleks on ühekordsed aga see eest kulutused kütmiseks on ju igaaastased.
    Vesikütte süsteemid.
    Vesikütte süsteem on hüdrauliliselt suletud süsteem mis omab kindlat küttekehade, soojuskandja torude ning torustikule paigaltatud armatuuri mahtuvust kindlale kogusele veele . Kaasaegsed küttesüsteemid koosnevad soojus kestvusest, jaotus torustikest, reguleerimis seadmetest ja küttekehadest/elementidest(vt. Joonis 3 lk 11A). Kusjuures soojuskestvuseks võib olla katel või katlamaja kui on tegemist hoone keskse küttesüsteemiga või kui on tegemist kaugküttega. Kaugkütte korral soojuskestvuseks soojussõlm. Vesiküttesüsteeme võib liigitada järgmiselt:
    • Loomulik ja sund tsirkulatisooniga süsteemid
    • Ülalt ja alt jaotusega süsteemid
    • Vertikaalsed ja horisontaalsed küttesüsteemid
    • Ühe ja kahe toru küttesüsteemid
    Ülalt ja alt – pealevoolu magistraal asub hoones pööningul kui on olemas. Ülevalt hakkab vesi liikuma mööda püstikuid. Altvoolul on all. Tagasivoolu magistraal on alati all.
    Vertikaalsed ja horisontaalsed – Neid kasutakse siis kui on tegemist pika ja madala hoonega(vt. Joonis 62 ja 64, lk 15 seal toodud ka ja kahe toru süsteem).
    Ühe ja kahetoru süsteem – (joonis 62 lk 15)
    Hoone kaugsoojusvarustuse tehnosüsteemid.
    Põhimõisted:
    Kaugküttesüsteem – on piirkondlik soojusvarustussüsteem mis koosneb soojus allikatest, soojusvõrgust ja soojusvastuvõtvatest hoone soojussõlmedest.
    • Soojussõlm – on küttesüsteemi, soojatarbevee süsteemi või siis õhu soendus kaloliifeeride. Teiste soojustarbija ühendamiseks kaugkütte võrgu või mõne mu soojus allikaga.
    • Sõltuv kütteühendus süsteem – selle sõltuvaskeemi korral kaugkütte vesi või siis soojus mingisugusest teisest tulev vesi ringleb hoone küttesüsteemis. Sõltumatu ühendusskeemi korral on kütte süsteem lahutatud kaugkütte võrgust. Kaugkütte vesi ei sisene süsteemi.
    • Primaalpool – on soojussõlme osa kus voolab kaugkütte vesi või millele selle kaugkütte vee rõhk avaldab mõju.
    • Sekundaarpool – kus voolab soojussõlme soojusvahetis soojendatav vesi või mis jääb segamissõlmest hoone küttesüsteemi poole.
    • Soojuskandja – toimub soojusülekanne soojusallikast(tsenraal katlamaja) soojussõlme. See on primaar soojuskandja. Sealt edasi soojussõlmest edasi tarbimis süsteemi(radiaatoritesse). Seda nim sekundaar soojuskandjaks.
    Hoone kütte ja vee küttesüsteem koosneb:
  • Soojussõlmest(soojuskeskus)
  • Soojuskandja transpordi ja jaotussüsteemist.
    Hoone küttesüsteemid ühendusviisid soojusvõrguga.
    Kasutatakse ühendusviise:
    • elevaatoriga ühendus
    • vahetu ühendus
    • segamis pumbaga ühendus
    • sõltumatu ühendus
    Need ühendusviisid on toodud lk 11E joonisel 2 ja lk 13 joonisel 57A. Esimesed 2 on vanad ühendusviisid. Nende ühendusviiside korral on küttesüsteemi antava vee reguleerimise meetodil vananenud.
    Sõltuva ühenduse varjant hoone kütmiseks. Elevaatori abil aladati vee temp.-i kusagil 75-80 kraadini. Elevaator kujutab endast jugapumpa. Seal toodetakse küttevett ja sooja tarbevett ja selleks on 2 soojusvahetit.
    Hoone soojussõlm ja ülesanne.
    On tehniliste vahendite kogum ühendamaks kaugkütte võrku hoone sisese soojuskandja transpordi ja jaotussüteemiga. Sisaldab järgmisi seadmeid:
    Soojusvahetid – kaasaegsetes kasutatakse soojusvaheteid mida nim veel kiirsoojusvahetiteks st soojustrassi kuum vesi voolab läbi soojusvaheti, annab soojuse ära. Torudes soojustrassi vesi ja torude vahel tagasivool. Neid kasutatakse ka kaasajal tarbevee soendamiseks. Olemas ka mahtpoilerid(gaas, elekter jne). Need soojusvahetid omakorda jagunevad:
    • toru-torus soojusvaheti(nim veel sektsioon soojusvaheti mis on toodud lk 10 joonis 51 peale selle 16B joonis 3 positsioon A)
    • Spiraaltoru soojusvaheti kus küttepind on spiraalselt paigutatud toru. Spiraali sees voolab nt küttesüsteemi tsirkuleeriv vesi ja vahel voolab soojustrassist tulev vesi.
    • Plaatsoojusvahetid mis paigaldatakse kaasaegsetesse soojusvahetitesse.
    On koosatud kohvleeritud plaatidest. Vt joonis 61 lk 14. Osad on tihendiga soojusvahetid kus on paigaldatud tihend soojusvahetisse. Samuti on olemas ka joodetud soojusvahetid (joonis 3 lk 16B positsioon C). Joodetud kasutatakse siis kui soojuskandja on absoluutselt puhas ei sisaldada lisandeid. Vesi keemiliselt töödeldud. Need tingimused täidetud siis võib kasutada joodetud varjanti kui on aga kahtlused siis tasub kasutada tihenditega siis saab aaegajalt puhastada kui vaja. Nende valmistamiseks tuleb anda ette temp-d primaarpoolel ja sekundaarpoolel. Primaarpoolel voolab trassi vesi ja sekundaarpoolel tagasivool küttesüsteemis.
    • Samuti peab olema teada vooluhulgad.
    • Samuti suurim lubatud rõhukadu. Hüdrauliline takistus vaja välja arvutada.
    • Soojuskandjate omadused samuti vaja teada.
    • Tööplaatide materjali on vaja ka teada.
    • Soovitatavad liitmikud

    Mõõteriistad mida kasutatakse
    • Pagaldatakse termomeetrid(kaitsutud mehaaniliste vigastuste eest)
    • Manomeetrid(täpsusklaas 2,5)
    • Veearvestid – küttesüsteemi toiteks kasutatava vee mõõtmiseks kui see täidetakse soojusvõrgust tuleva veega. Töödeldud vesi. Kasutatakse ka soojatarbevee torustikel.
    Soojusarvesti – koosneb temp anduritest mis on paigaltatud peale voolavale veele ja tagasivoolu veele mis määravad temp-i ja annavad andmed soojusarvestisse. Üks impulss võetakse veekulu mõõturilt.
    Kaasaegne soojusarvesti mis on paigaltatud fikseerib soojusvõrgu pealevoolu ja tagasivoolu temp-i, hetke tarbimisvõimsust ja summeerib soojuskandja vooluhulga.
    Paisupaak – on ettenähutud tõusust või langust vee mahu muutuse kompenseerimiseks ja kaasegsetes kasutatakse suletud membraanpaisupaake.
    Ringluspumbad – üks on ettenähtud kütteveele ja teine soojale tarbeveele. Skeem on toodud lk 14 joonis 59. Tabel ka lk 13. On konstruktsioonilt tsentrifugaalpumbad kusjuures kasutatakse „kuivpumpasi“ ja „märgpumpasi“.
    Kuivpump – kui kasutatakse tavalist elektrimootorit. Pöörlemis takistus väiksem, kasutegur on suurem. Ehitus on keerukam kui märgpumbal.
    Märgpump – kui vesi siseneb pumpa sisse. Määrib laagreid . Töötab täiesti müratult ja pööretearv on ka suurem. Tootlikus on suurem. Paigaltatakse torustiku peale.
    Sõltuva ühenduse korral asub kütteringluspump katlamajas või elektrijaamas. Kaasaegsete sõltumatute korral soojustrassi vesi ei lähe enam radiaatoritesse. Pumbad asuvad kohe soojussõlmes. Pumba võimsustarve on võimalik arvutada
    P – pumbarõhk(Pa)
    G – veevoolu hulk(m3/s)
    – pumba kasutegur
    Meetmed milleabil on võimalik pumbakulusid vähendada.
    1. Erineva võimsusega kahe pumba kasutamine. Kasutatakse pumba kulu reguleerimiseks trosseldamist st pumba torustikku paigaldatakse trosselsiiber. Kui koomale tõmmata siis kulu väheneb kui avada siis suureneb.
    2. Kiiruse reguleerimine ja kaasajal kasutakse seda meetodit. Pumbad on varustatud sagedusmuunduritega mille abil saab kiirust reguleerida sujuvalt.
    Soojussõlme kuuluvad ka automaatika seadmed (vt lk 13 joonis 58A). Minimaalne automaatika komplekt:
    • juhtplokk
    • Regulaatorventiil küttele ja soojale veele
    • Ventiilimootorid ehk servomootorid (täiturmehanism)
    • Väliõhu andur

    Voolhulk küttesüsteemi jaotusvõrgus.
    Kütteprojekteerimisel on vaja teada vooluhulka(Q).
    Tp= 70 ja tagasivool 50 kraadi. Temperatuuride vahe on oline suurus. - on küllalt tähtis suurus selle vooluhuga ja torude läbimõõdu määramisel. Mida suurem on temp vahe seda väiksem on vooluhulk, seda väikem on torude läbimõõt. Samal ajal kui küttekeha keskmine temp alaneb peab küttekeha küttepind olema suurem. Tuleb alati vaadata optimaalne varjant. Kui temp vahe on väike tuleb torude läbimõõt suurem.
    Elevaator.
    Vanemates kasutatakse veel neid. Kujutab endast ühte pumba eriliiki( jugapump ). Tema töö põhineb sellel et läbi selle pumba voolavad kaks keskkonda ehk kaks veevoolust. Üks on primaarvoolus see vesi mis tuleb soojustrassist ja teine on veevoolus mis võetakse/tuleb küttesüsteemi tagasivoolu magistaraali Elevaatori skeem on näidatud lk 14 joonis 60. Lihtne ehitus ja odavus samuti ka veel töökindlus. Tal on väike kasutegur. Avarii korral välistrassis vesi ei tsirkuleeri ja ruum jahtub suhteliselt ruttu.
    Küttetranspordi ja jaotussüsteem.
    Soojussõlmest küttevesi suundub ruumis paiknevatesse küttekehadesse jaotus torustiku abil. See võib olla paigaldatud mitmeti. Ehitatakse nii alt kui ülalt jaotusega torustikke. Põhiliselt kasutatakse vertikaal süsteeme. Ülalt jaotuse korral suunub soojussõlmest pealevoolu jaotus magistrali mis paikneb pööningul. Tagasivool paikneb maja allosas. Altjaotuse korral paiknevad mõlemad maja allosas. Sõltuvalt radiaatori ühedusviisist eristatakse ühetoru ja kahetoru süsteemi. Kulgevad püstikud transpordivad küttevett järestikuliselt läbi kõikide küttekehade. Kahetoruga on küttekehad ühetatud paralleelselt. Pealevoolu püstikust toidetakse kõiki küttekehasi ühesusuguse temp veega. Kõik otse ühendatud. Väljavoolu toru ühendatakse eraldi teise toru külge.
    Nõuka ajal kasutati ühetoru süsteemi. Pidavat olema kokkuhoid
    Ühetoru süsteeme on raske balansseerida. Lk 11H, lk 15 joonis 62,63,64.
    KT3 küsimused:
  • Küttesüsteemide liigitus.
  • Kaugküttesüsteemi põhimõtte skeem(joonis)
  • Soojatarbevee soojusvõimsuse arvutamine(valem ka) ja põhielemendid. Milleks vajalik ringluspump
  • Soojustarbijate liigitus.
  • Sessioonsed ja aastaringsed soojustarbijad, kuidas muutub nende soojuskoormus.(vt lk 11)
  • Korterelamu soojukoormuse kestvusgraafik(lk 11) ja kuidas saab määrata soojuskoormusi vastavate pindaladena gaafikult.
  • Välistemp kestvusgraafik(vt lk 10 joonis 50), seletada kuidas graafik saadakse, kuidas ja milleks seda kasutatakse.
  • Kraadipäevade arvu mõiste, kuidas see määratakse ja mis selle abil saab leida(valem).
  • Hoonete soojusvarustuse tehnosüsteemid, mida endast kujutavad, põhikomponendid, seletada ära mõisted: kaugkütte süsteem, soojussõlm, sõltuv kütteühendus skeem, sõltumatu kütteühendus skeem, soojusõlme primaalpool, sekundaarpool, soojuskandja.
  • Hoone küttesüsteemi ühendusviisid küttevõrguga(lk 11E joonis 2, joonis 57A lk 13).
  • Hoone soojussõlme põhielemendid.
  • Elevaator ja tema tööpõhimõte.
  • Milliseid soojusvaheteid kasutatakse soojussõlmes.
  • Hoone soojussõlme põhimõtte skeem seletada(skeem antakse ette).
    Soojuväljastuse reguleerimine kaugkütte katlamajades, elektrijaamades ja ka elamutes.
    Kaugkütte ettevõttest väljastatav soojushulk peab vastama kõikide tarbijate summaarsele soojusvõimsusele igal ajahetkel ja igasugusel välist temp-l. Mis mõjutab tarvet nii küttes on välisõhu temp. Need projekteeritakse arvutuslikulte välisõhu temp-le. On olemas projekteerimi normid. Suurema osa ajast on välisõhu temp kõrgem. Sellega peab arvestama ja reguleerima vastavalt välis tingimustele. Selleks et kindlustada vajalik siseõhu temp mis on toodud siseõhu normides. Selleks on vaja reguleerida soojusväljastust kohapeal elamutes(soojussõlmedes). Kaasajal toimubki nii. Kasutatakse mitmeastmelist reguleerimist. Need põhiastmed on:
    • Keskne reguleerimine ja soojuselektrijaamdes, välisõhu järgi.
    • Grupiviisiline reguleerimine, grupi katlamajades kui on olemas.
    • Reguleerimine hoonete soojussõlmedes.
    • Täiendav reguleerimine ruumides.
    Kui kaugkütte võrgust tuleva vee temp ja tagasivoolu vee siis saab tuletada valemi
    G – küttevee hulk
    = 4,19
    n – vaadeldav ajavahemik tundides.
    Soojussõlmes soojusvool antakse soojusõlmes hoone tsirkuleerivale veele ja kaasaegsetes toimub soojuse ülekandmine küttesoojusvahetis leitakse ülekande valemiga.
    K – soojusläbikande tegur
    A – soojusvaheti soojusülekande pind
    – keskmine temp-de vahe soojuskandjate vahel.
    ja - soojusvahetist väljuva ja küttesüsteemi siseneva vee temp ja tagasivoolu vahe.
    Soojusväljastust on võimalik muuta varjeerides mitmesuguseid parameetreid.
  • Muudame - kvalitatiivne reguleerimine.
  • Muudame kulu - kvantitatiivne reguleerimine.
  • Muudame ja korraga – kvantitatiivne ja kvalitatiivne reguleerimine.
    Soojussõlmes toimub täiendav reguleerimine.
    Reguleerimine soojussõlmes.
    Soojuslikust aspektist on soojussõlme põhiülesanded järgmised:
    • küttesüsteemi töö juhtimine.
    • Sooja tarbvee temp-I hoidmine vajalikul nivool
    • Ringluspumpade töö juhtimine.
    Soojatarbevee blokkskeem oleks järgmine:
    Kütteregulaatorid.
    Hoone soojuskaod olenevad välisõhu temp-st. Peab küttevee pealevoolu temp olema kooskõlas välisõhu temp-ga. Selleks paigaltatakse välisõhu temp-i andur. Küttesüsteemi kuuma vee pealevoolu temp-i regleerimine ülesannet olenevalt temp-st täidab siis tsentraalne küttetemp. – regulaator .
    Sellega tsentraalse regulaatoriga saab tagada ka ruumide temp alandamise öötundidel. Samuti tööruumides peale tööaega. Effektriivne reguleerimine kaasaegses soojussõlmes toimub kaheastmeliselt.
  • tsentraalne reguleerimine soojussõlmes
  • küttekehadele paigaltatud regulaatoritega
    Küttekehad.
    Küttekehad on ettenähtud ruumi soojukadude kompenseerimiseks. Annavad soojust konvektsiooni ja kiirguse teel. See vahekord oleneb tema konstruktsioonist ja välispinna kujust/iseloomust. Sileda pinnalised küttekehad annavad rohkem soojust kiirguse teel. Kiirguse teel ruumi antud soojus tagab ruumis ühtlasema temp-i. Tugevalt ribistatud pinnaga küttekehad( konvektorid ) kiirgavad ka soojust kuid suuremosa kiirguse soojusest langeb nende endi peale. Põhiline osa ikka konvektsiooni teel. Konvektiivne soojusülekanne tingib ruumis temp-i. ebaühtluse ja soojustehnilisest seisukohast on paremad need küttekehad mis väljastavad ruumi 1m2 soojust rohkem. Soojust läbikande tegur on suurem(vt eelpool). Majanduslikult on eelistatud mitte defitsiitsetest materjalidest (teras). Sanitaar nõuete seisukohast on need mis koguvad vähem tolmu(sileda pinnalised). Kütte pinna temp ei tohi ületada 90 kraadi. Esitatakse ka esteetilisi nõudmisi. Korrosiooni kindlus on ka oluline. Vesi sööb kiirelt läbi(terase sööb läbi). Malm radikad tuleb ainult läbi pesta aegajalt. Küttekehi mis annavad rohke kui 75% kogu soojusest konvektsiooni teel siis neid nim konvektoriteks(vt lk15). Küttekehi mis väljastavad üle 25% soojusest kiirguse teel neid nim radiaatoriteks. Sektsioon radiaatorid väljastavad enamvähem 50:50(kiirgus:konvektisoon) soojust. Kõige lihtsamad toru küttekehad(vt lk15,16). Kerge hoida puhtana, lihtne hooldada . Puuduseks küllalt suur pind. Kasutatakse abiruumides. Ribitorud(lk 15 joonis 67) torule on ribid peale keevitatud(ümarribid). Neid kasutatakse samuti abiruumides. Ribitoru välispind võib olla 7-8 korda suurem. Valmistatakse terasest , malmist. Paneel radiaatorid(plaatradiaatorid) nad on päris sileda pinnaga või kergelt kohveeritud pinnaga. Suure osa soojusest annavad kiirguse teel(50%). Nendel suhteliselt väike kaal. Küllalt nägusa välimusega tänapäevalt. Ribiradiaatori ehk sektsioon radiaatorid(lk15 joonis 70). Soojusandluse määrab ribide arv ehk sektsioonide arv.
    Konvektorid(lk 16 joonis 78,79). Väljastavad soojust konvektsiooni teel.
    Tema paigaluds kahe plaadi vahele suurendab tema soojusväljastust.
    Kasutatakse ka muid küttekehasi:
    • betoon küttepaneel – kujutavad endast õhukesi raudbetoon plaate kus on kanalid või torud kus voolab soojuskandja ja soojus antakse ruumi soojuse teel.
    Värvimine alumiinium värviga vähendab soojusväljastust kiirguse teel.
    Küttekehade soojusväljastus või loovutus .
    See on arvutatav siis soojusläbikande valemiga:
    U – soojusläbikande tegur(kuidas leida .
    A – Küttekeha pindala
    - on küttekeha välispinna ja siseõhu temp-de vahe
    - ruumi sisõhu temp
    - peale voolu temp
    - tagasivoolu temp
    Kui peale voolu vahe on suhteliselt väike siis kasutatakse esimest valemit. Sisuliselt sõltub soojusloovutus/soojusvõimus küttekeha konstruktsioonis st tema mõõtmetest ja konfiguratisoonist. Samuti sõltub soojusülekande tegurist õhu ja küttekeha pinna vahel. Sõltub küttekeha pinna keskmisest temp-st ja ka ruumi õhu temp-st.
    Energia säästumeetmed küttesüsteemides.
    Nende kavandamisel tuleb arvestada et paljud hooned on erinevad ja seetõttu ongi erinevad energiasäästumeetodid. Kokkuhoid ka erinev. Kinldasti ei tohi unustada et põhiülesanne on tagada ruumis kogu kütteperioodi vältel soojusmugavus. Tuleb arvestada et hoone on tervlikult funktsioneeriv süsteem ja ühe komponendi toimumise muutumine võib oluliselt mõjutada teiste komponentide tööd. Ntx hoone välispiirde lisasoojustus mõjutab hoone sisekliimat. Nende kavandamisel tuleb vaadata kindlaid maju üksaaval. Potensiaalsed jagatakse kahte ossa:
    • investeeringuid mitte vajavad meetmed
    • investeeringuid vajavad meetmed
    Mittevajavateks meetmeteks on:
    • küttesüsteemid ja nende ükskute komponentide pidev sihipärane hooldamine.
    • Säästlikud tarbimis harjumused
    • Süsteemida ja nende elementide kasutusvõimaluste õige ellu rakendamine.
    Investeeringuid vajavad meetmed:
    • Kaasaegse automatiseeritud soojussõlme paigaldamine, see näeb ette tarbimisvõimsuse mõõtmine, fikseerimine. Küttepealevoolu automaatne reguleerimine välisõhu temp-I järgi.
    • Küttesüsteemi hüdrauliline tasakaalustamine milleks tuleb paigalada vajalikesse kohtadesse spetsiaalsed reguleerimis ventiilid. Tagamaks kõigis antud hoone kontuurides ettenähtud vooluhulgad.
    • Ruumi individuaalseks reguleerimiseks paigaltatav reguleerimisventiilid mis võivad olla kas manuaalsed või automaatsed(termostaatidega) mis on ühendatud anduriga.
    • Ühetoru küttesüsteemi asendamine kahetoru süsteemiga mis annab võimaluse süsteemi tasakaalutamiseks.
    • Mitte vajalikes ruumides isoleerimata küttetorude soojutamine.
    • Hoone väliskarbi soojustamine (seinad,laed,katus, vuugid ).
    • Akende ja uste tihendamine või vanade asendamine.
    • Soojatarbevee süsteemi korrastamine, soojavee ringluse korraldamine.
    • Soojusmõõturite paigaldamine kui ei ole mis muidugi soojust ei säästa aga loob eelise energia säästule.
    Tihendades korralikult aknad või välja vahetades siis saab aastas säästa 0,1 kohta. Välisseinte lisa soojutamine annab 0,07. Katuse ja lagede soojustamine annab 0,08. Tuleb vältida ülekütmist st tuleb pidevalt hooldada soojussõlme automaatreguleerimissüsteemi. 1 toatemp -I tõus põhjutab 5% lisakulu. Lisaks mõnusamale elukeskkonnale renoveeritud majas korteri hind tõuseb. Automaatne soojussõlm võimaldab säästa korraliku reguleeritud töö korral säästa 5-8% aastas.
    Küttesüsteemi hüdrauliline tasakaalustamine.
    Vaata lk 17A.
    Mida tähendab tasakaalustamine:
    • Saavutatakse energia säästu ehk küttekulud vähenevad.
    • Kõikidel ruumide temp-d parameetrid on ühesugused.
    Süsteem on tasakaalustamata . Joonis 1.
    Süsteemi tasakaalustamiseks peab olema täidetud 4-i tingimust st peab olema paigaldatud järgmised seadmed(vt joonis 3 lk 17A).
    • Regulaator mis reguleerib vee kulu. Säästu värk!!!
    • Püstiku reguleerventiilid ehk seade ventiilid, igal püstikul peavad olema tagasivooluliini peal seadeventiil.
    • Radiaatori reguleerventiilid vahetult radiaatori juures. On ettenähtud radaatoritest läbi mineva vee eelreguleerimiseks.
    • Radiaatorite termostaatventiilid.

    Ventilatsioon
    Põhiülesanded:
    • Tervisliku ja mugava sisekliima loomine ruumides
    • Tehnoloogiliste protsesside eelduste loomine(„puhtad ruumid“).
    • Ruumide saasteainete sisalduse hoidmine ohutul tasemel ja saavutatakse see saasteainete eemaldamisega ja värske õhu sisse puhumine .
    • Vahel on vent on orgaaniliselt seotud kütmisega ja õhu konditsioneerimisega. Ruumide odoriseermisega(hais). 
    Et täidaks neid ülesandeid peab olema ruumis kindel õhuvahetus. Ventilatsioon peab olema pidev. Õhk vahetuks kõikides elamuruumides.
    Ülesanne on puhtuse tagamine ja tagamine värske õhuga.
    Konditsioneerimise korral reguleeritakse veel õhu soojuslik niiskuslikke parameetreid. Põhilised on temp ja niiskus. Konditsioneerimisel lisanduvad protsessid:
    Muutuvad õhuhulgad suuremaks . Tavaliselt võib väljatõmbe õhku tagasi suunata ja segatakse see välisõhuga. Sellega hoitakse kokku energiat nii suvel kui ka talvel.
    Ruumide õhuvahetus ja selle efektiivsus.
    Õhuvahetus ehk ruumi ventileerimiseks vajalik õhu voolu hulk sõltub:
    • ruumide otstarbest
    • suuruses
    • inimeste arvust ruumis
    • tehnoloogilistest protsessidest
    • eralduvate saasteainete liigist ja kogusest
    • kasutusajast
    Õhu hulga ehk venti õhu määramise viisid:
    • vastavalt inimeste arvule seda juhul kui saasteainete allikaks on inimesed ise. Kontori töö korral on normaalse sisekliima tagamiseks vajalik õhuvahetuse arv per inimene. Eraldi on arvutatud
    • vastavalt õhuvahetus norm arvule ehk kordarvule. Need mis aruvtatakse saadake: või .
    • Puht arvutuslikul teel vastavalt ruumise eralduvale saasteainete liigile.

    Liigse CO2 eemadamiseks nim min arvutuslik valem
    Kui on tegemist liigsoojus eemaldamisega siis vent kordarv arvutatakse:
    - liigsoojus
    C – erisoojust
    – välja puhu temp
    – sissepuhu temp
    Kui on vaja niiskust eemaldada:
    Õhuvahetus arvutus kahjulike gaaside või aurude eemaldamiseks.
    - kahjuliku auru või gaasi piir konsentratsioon
    konsentratsioon sissepuhke õhus.
    parandustegur =1,2..2,0 on kahjuke gaaside või aurude ebaühtlase jaotuse kontfitsent ruumis.
    Sissepuhke õhu hulka saab arvutada normatiivse ventilatisooni kordarvu abil, seda saab kasutada siis kui selle meetodi kasutamine on põhjendatud.
    n- normatiivne kordarv m3/h
    V- ruumi maht
    Ventilatsiooni süsteemide liigitus:
    Kujutab endast seadmete kogumit või kompleksi mille abil saab ruume ventileerida.
    * õhuvahetuse põhjustaja järgi: loomulik ja sund ventilatisoon
    * Süsteemide individuaalsuse järgi: ühised ehk tsentraalsed hoone erinevatele osadele. Teine on lokaalsed .
    * Reguleeritavuse järgi: konstanse õhuvoolu hulgaga ja muutuva õhuvooluhulgaga süsteemid.
    * Ruumide õhuvahetuse skeemi järgi: üldvahetuslikud ehk üldventilatsioon süsteem ja teine on kohtvahetussüsteem.
    * Üldvahetuslik – üld ventilatisooni süsteemid on jaotatud:
    • Läbiva õhuvahetus süsteem
    • Segunev õhuvahetus süsteem
    • Tõrjuv süsteem
    • Tsonaalne süsteem
    Loomuliku ventilatisooni põhjustab gravitatsiooni jõud ja samuti ka tuulest tingitud jõud. Liikuma panev rõhkude vahe leitakse:
    h –
    g -
    välisõhk
    siseõhk
    Kaasajal ikka levind sundventilatisoon. Õhk pannakse liikuma venti poolt tekitatud surve abil. Tuleb kasutada suurte hoonete puhul. Mehaanilised jagatakse õhu eemaldamise ja andmise skeemi järgi:
    • Sissepuhke süsteem
    • Väljatõmbe süsteem
    • Sisspuhke-väljatõmbe ventilatisoon
    • Retsirkulatisooniga süsteem
    Sisspuhke süsteem – Õhk võetakse ruumi atmosfäärist või võetakse õhu konditsioneerist ja selle tagajärel luuakse ruumi ülerõhu ja sellerõhu tagajärel lükatakse õhk välja. On soovitav kasutada seda siis kui kõrvalruumides eraldub kahjulikke gaase vms.
    Väljatõmbe süsteem – luuakse ruumides väike alarõhk ja värske õhk tõmmatakse sisse läbi väikeste avade .
    37

  • Vasakule Paremale
    Hoonete soojussüsteemid #1 Hoonete soojussüsteemid #2 Hoonete soojussüsteemid #3 Hoonete soojussüsteemid #4 Hoonete soojussüsteemid #5 Hoonete soojussüsteemid #6 Hoonete soojussüsteemid #7 Hoonete soojussüsteemid #8 Hoonete soojussüsteemid #9 Hoonete soojussüsteemid #10 Hoonete soojussüsteemid #11 Hoonete soojussüsteemid #12 Hoonete soojussüsteemid #13 Hoonete soojussüsteemid #14 Hoonete soojussüsteemid #15 Hoonete soojussüsteemid #16 Hoonete soojussüsteemid #17 Hoonete soojussüsteemid #18 Hoonete soojussüsteemid #19 Hoonete soojussüsteemid #20 Hoonete soojussüsteemid #21 Hoonete soojussüsteemid #22 Hoonete soojussüsteemid #23 Hoonete soojussüsteemid #24 Hoonete soojussüsteemid #25 Hoonete soojussüsteemid #26 Hoonete soojussüsteemid #27 Hoonete soojussüsteemid #28 Hoonete soojussüsteemid #29 Hoonete soojussüsteemid #30 Hoonete soojussüsteemid #31 Hoonete soojussüsteemid #32 Hoonete soojussüsteemid #33 Hoonete soojussüsteemid #34 Hoonete soojussüsteemid #35 Hoonete soojussüsteemid #36 Hoonete soojussüsteemid #37
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 145 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mataco Õppematerjali autor
    Sisukas konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    28
    docx

    Hoone- ja soojusautomaatika

    toimub veel plahvatus lahtise leegi juurdeviimisel. 2. ülemine plahvatuspiir on maximaalne konsetratsiooni gaasõhusegus, mille juures toimub veel plahvatus lahtise leegi juurdeviimisel. Kütuste põlemine On füüsikalis keemiline protsess, mille käigus kütus viiakse kokku õhuga ja seejärel süüdatakse, ss toimub õhus oleva hapniku ühinemine kütuse põlev elementidega ja selles protsessis eraldub suur hulk soojust. Ja see soojus kulutatakse kuuma vee ja veeauru tootmiseks. Põlemine võib olla: Kineetiline ­kütus ja õhk on hästi segatud ja põlemisel tekkiv leek on suhteliselt lühike ja leek on vähe helenduv. Difusiooniline- kui kütus ja õhk ei ole eelnevalt korralikult segatud õhuga ja sel juhul tekib pikk leek ja helendav. Põhilised põlemis reaksioonid- Keemiliselt täielik põlemine 1-3 1)C+O2=CO2 +Q=33,6 MJ/Kg 2)2H2+O2=2H2O+Q=139,6 MJ/Kg 3)S0+O2=SO2+Q=9,0 MJ/Kg Keemiliselt mitte täielik põlemine 4

    Soojustehnika
    thumbnail
    5
    doc

    Eksami küsimuste vastused

    Kasvohoone efekt ei lase kosmosest tulnud IP kiirgust enam uuesti kosmosesse. Aknaklaas laseb peale inimsilmale nähtava valguse (0,4...0,78m) läbi ka inimesele nähtmatut ip kiirgust (kuni 3,5m), ning seetõttu tuleb läbi akna suur hulk energiat soojuskiirgusena, mis tagasi peegeldades saavutab lainepikkuse 10 m ja seetõttu enam klaasi ei läbista. +joonis kasvuhoonest. 13). Soojaülekanne vertikaalses õhkvahes? Väikeses õhkvahes tekivad soojakaod juhtivuse teel, suures õhkvahes kaob soojus konvektsiooni teel (termosifooni efekt), soe õhk liigub jahedamale pinnale. Kõige väiksemad soojakaod 25...30mm õhkvahes. Selektiivklaas: kaetud metallioksiidi kihiga, laseb läbi lühikese lainepikkusega päikese- ja soojuskiirguse, ruumist tagasi peegelduvat kiirgust läbi ei lase, U~1,1-1,5W/m2K. Soojakadusid saab vähendada veel, kui kasutada õhkvahes inertgaasi (Ar,Kr). 14). Nimetage inimorganisimi sooja äraandmise viisid normaaltemperatuuril? Norm. temp

    Ehitusfüüsika
    thumbnail
    54
    pdf

    SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

    võrdne protsessis esineva entalpia muutusega. Joonis: p T v s 3) Isotermiline protsess on selline td pr, mis toimub püsival temperatuuril. (T=const, T=0). p1v1=p2v2 => p1/p2=v2/v1— Boyle-Mariotte´i seadus. Siin mehaaniline ja tehniline töö on omavahel võrdsed. Seega muundub isotermilisse protsessi antav soojus täielikult tööks. Kunaideaalse gaasi siseenergia ja entalpia sõltuvad ainut temp-ist, siis on isoterm. protsessis Δu=Δi=T(s2-s1). Ts-diagrammil väljendub isotermiline protsess horisontaalse joonena. Joonis: p T 5. Adiabaatne protsess on selline td prot. mis toimub soojuslikult isoleeritud tingimustes. (dq=0, q=0). Adiabaatilises td- lies protsessis tehtav mehaaniline töö võrdub siseenergia vähenemisega, tehniline töö entalpia

    Soojustehnika
    thumbnail
    2
    doc

    Soojustehnika teooria eksamiks

    ..+Nn)kT=NkT. Järelikult gaasi tehnilist tööd ei tehta ning termodün. keha üleminekuks määrab termodünaamiliste protsesside suuna--väiksema kogurõhk p=N1/V*kT+N2/V*kT+...+Nn/V*kT. Selle olekust 1 olekusse2 vajalik soojushulk q=cp(t2-t1). tõenäosusega olekust suurema tõenäosusega olekusse. võrrandi liikmed [(N1kT)/V, (N2kT)/V,...]väljendavad Seega on isobaarilises td protsessis keha poolt Def: Soojus võib iseenesest suunduda ainult kõrgema rõhku ,nn. komponendi osa- ehk partsiaalrõhku, mida juurdesaadav või äraantav soojushulk võrdne protsessis temp. kehalt madalama temp. kehale. Ringprotsess- TD omaks antud gaasikomponentsegu temperatuuril, kui ta esineva entalpia muutusega. pr. Kus töötav keha perioodiliselt paisub ja hõivaks kogu gaasisegu mahu

    Soojustehnika
    thumbnail
    232
    pdf

    Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

    oskamatult, kasutades vanadele ehitistele sobimatuid materjale. Tihti on ümberehitused ja renoveerimistööd aga rikkunud puithoonete ehitusfüüsikalist toimimist ja sisekliimat. Ehitusfüüsika ja sisekliima osas võib välja tuua neli olulist muutust:  oluliselt suurem veekasutus siseruumides;  vanade ahjude ja pliitide asendamine uutega või uute keskküttesüsteemide kasutuselevõtt;  seni aastaringi köetavate hoonete muutumine perioodiliselt köetavateks või talvel kütmata hooneteks;  hoonete renoveerimine ja lisasoojustamine võib muuta (nii parandada kui ka halvendada) aastakümnetega väljakujunenud tarindite soojus- ja niiskusrežiimi. Need aspektid muudavad hoonepiirete niiskustehnilist toimivust. Ilma kasutuseta ruumide kütmist võib käsitleda põhjendamatu energiakuluna. Lisaks muutunud ehitustraditsioon

    Ehitiste renoveerimine
    thumbnail
    19
    doc

    Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

    (S) [J/K] Soojenemisel entroopia ehk korrapäratuse aste suureneb ja jahutamisel väheneb. S =s M dq ds = T 2 dq s = s 2 - s1 = = J / kg * K 1 T Joone alune pinala näitab q-d ehk protsessist osavõtvat soojushulka. Joonis õpik lk 48. 21. Termodünaamika II seaduse tuntumad sõnastused. 1) Kogu soojust ei ole võimalik muundada tööks.(soojuskaod) 2) Soojus ei saa ise minna madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale selleks on vaja tööd teha. 3) Soojus läheb alati soojemalt kehalt külmemale. 22.(23) Termodünaamilised põhiprotsessid ja nende graafiline kujutamine pv- ja Ts-diagrammil. 1)Isohoorne(isohooriline) ­ protsess, mis kulgeb konsantsel mahul (V=const) , näiteks gaasi kuumutamine kinnises anumas. 2) Isobaarne protsess ­ Protsess, mis kulgeb konstantsel rõhul. (p=const)

    Soojustehnika
    thumbnail
    19
    doc

    Soojustehnika eksami küsimuste vastused

    (S) [J/K] Soojenemisel entroopia ehk korrapäratuse aste suureneb ja jahutamisel väheneb. S s M dq ds T 2 dq s s 2 s1 J / kg * K 1 T Joone alune pinala näitab q-d ehk protsessist osavõtvat soojushulka. Joonis õpik lk 48. 21. Termodünaamika II seaduse tuntumad sõnastused. 1) Kogu soojust ei ole võimalik muundada tööks.(soojuskaod) 2) Soojus ei saa ise minna madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale selleks on vaja tööd teha. 3) Soojus läheb alati soojemalt kehalt külmemale. 22.(23) Termodünaamilised põhiprotsessid ja nende graafiline kujutamine pv- ja Ts- diagrammil. 1)Isohoorne(isohooriline) ­ protsess, mis kulgeb konsantsel mahul (V=const) , näiteks gaasi kuumutamine kinnises anumas. 2) Isobaarne protsess ­ Protsess, mis kulgeb konstantsel rõhul. (p=const)

    Soojustehnika
    thumbnail
    12
    doc

    Soojustehnika - küsimused vastustused

    Entroopia on vastastikustest muundumistest. Termodünaamika hõlmab ekstensiivne suurus. Entroopia kui olekufunktsiooni väärtuse mehaanilisi, soojuslike, elektrilisi, keemilisi, elektromagnetilisi ja määravad kaks meelevaldset olekuparameetrit. Gaasi entroopia muid nähtuseid. Tehnilise termodünaamika põhi ülesanne on väärtus normaaltingimustel loetakse nulliks. teoreetiliste aluste loomine, soojusmootorite, soojusjõu seadmete, soojus transformaatoritele. 4. Isohooriline protsessiks nim. sellist protsessi, kus Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, termodünaamilise süsteemi soojuslikul mõjutamisel selle maht mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga ei muutu. (v=const, dv=0). p1v1=RT1; p2v2=RT2—erimaht=> energeetilises vastumõjus. p1/T1*v=R=p2/T2*v => p1/p2=T1/T2

    Soojustehnika




    Meedia

    Kommentaarid (2)

    AlekseiN profiilipilt
    Alex Nik: Suurepärane! Oli abi!
    15:30 30-11-2015
    megaldon profiilipilt
    megaldon: oli palju abi :)
    15:06 16-02-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun