Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Hüdrometeoroloogia (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • 11.Tuuleks nim. Õhuvoolu horisontaalset komponenti.Tuule elementideks on tema SUUND ja KIIRUS.Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad ,kustpoolt tuul puhub .Tuulte skaala:Praktikas väljendatakse tuule kiirust ka tema tugevuse kaudu Beauforti skaalas e Beaufordi pallides.Tuule suund ja kiirus: Tuule suunaks on see ilmakaar või kraad,kustpoolt tuul puhub.Ilmakaared tähistatakse rahvusvaheliselt ing.keele järgi.Tuule suuna täpsemaks määramiseks kas.abiilmakaari,nii et tuule suuna määramisel kasutavaid ilmakaari e rumbe kokku 16.N-360,S-180,E-90,W-270.Kui tuule suund on 0,siis on see tuulevaikus.Tuule kiiruse mõõtühikuks on m/sek,mõnikord ka km/t e sõlme(kts)-1 sõlm=0,514 m/s.Gradientjõud on tuule tekkimise vahetu põhjus,sest ta paneb õhuosakesed liikuma, andes nendele vastava kiirenduse.Gradiendile vastab nn gradientjõud G,mille siht on sama mis baarilisel gradiendil,kuid on suunatud madalama rõhu poole:G=- grad p/p dyn/g, kus p-õhu tihedus g/cm3;grad p –dyn/cm3.Gradiendid üle 20hPa/100 km põhjustavad juba orkaane. Coriolisi jõud:Maakera pöörlemise mõju tuule suunale(s.a.õhuosakese liikumise suunale maapinna suhtes)seletatakse liikuvale osakesele mõjuva erilise kõrvalekalde jõuga,mida nim Coriolisi jõuks.Ta on risti õhuosakese liikumise sihile ja on põhjapoolkeral suunatud õhuosakese liikumise suunast paremale,lõunapoolkeeral aga vasakule.Jõu suurus A=2vwsinφ,kus v tuule kiirus,w-maakera pöörlemise nurkkiirus ,φ-koha geogr .laius.Kui valemi üks teguritest on 0,siis C.jõud puudub.Seega mõjub ta ainult liikuvale osakesele Maa pöörlemise tõttu igas kohas maakeral,v.a. poolus(φ=0)ja ekvaator (sinφ=0).C.jõud ja kõrvalekaldenurk α on seda suurem mida kiiremini osake liigub ja mida suurematel geog. laiustel ta on.Hõõrdumisjõud:Õhuosakesed liikumisel hõõrduvad vastu aluspinda kui ka omavahel.Hõõrdumisjõud R=-kv.v-tuule kiirus,k-hõõrdumistegur.Tsentrifugaaljõud:Seda jõudu tuleb arvestada kõverjooneliste õhuvoolude puhul.Ta on suunatud piki trajektoori kõverusraadiusest r väljapoole ja tema suurus C avaldub: C=v2/r,kus v-tuule kiirus. Valemist ilmneb,et see jõud on eriti suur suurte kiirustega keeristuulte korral,millede kõverusraadius r on võrdlemisi väike.Gradienttuul ja geostroofiline tuul:Alates 500-1000m kõrguselt(vabas atmosfääris)on hõõrdumine prakt.0,nii et tuul puhub piki isobaari.Sellist tuult nim.gradienttuuleks.Ta on kas sirg - või kõverjooneline ühtlane hõõrdumisvaba tuul.Sirgjoonelist gradienttuult nim.ka geostroofiliseks tuuleks.See on tuule lihtsaim juht,mis esineb sirgjooneliste isobaaride korral vabas atm.Sel korral osakesele mõjuvad ainult gradientjõud ja maakera pöörlemisest tingitud kõrvalekaldejõud,mis tasakaalustavad teineteist vastastikku.Kõverjoonelise gradienttuule korral tuleb arvestada ka tsentrifugaaljõudu.Tuule baariline seadus:Tuul tekib gradientjõu mõjul,kaldudes ise gradientjõust põhjapoolkeral paremale,lõunapoolkeral vasakule.Kõrvalekaldenurk α on maapinna lähedal väiksem kui täisnurk,vabas atmosfääris aga lähedane täisnurgale.Kui vaadata pärituult,siis kõrgem õhurõhk jääb taha paremale,madalam rõhk aga ette vasakule.Seda reeglit nim.Buys-Ballot seaduseks.Tuule puhangulisus ja selle põhjused:Tuule kiirus ja ka suund pole ka lühema aja kestel püsivad.Seda nähtust nim. Tuule puhanguliseks.Puhangulisuse põhjuseks on termilise konvektsiooni ja turbulentsuse nähtused õhkkonnas.Õhu tõusvad ja laskuvad voolud esinevad vaheldumisi,kõrvuti.Need protsessid häirivad suurema mastaabiga rõhtsate õhuvoolude suunda ja kiirust,teevad tuule puhanguliseks.Turbulentsuse all mõeldakse väikesi pööriseid voolavas õhus,mis tekivad peamiselt aluspinna kareduse tõttu.Hõõrdumine õhuvoolu ja maa- või merepinda vahel kutsub õhuvoolus esile hulga pööriseid,mis kanduvad õhuvooluga kaasa.Tuule mõõtmine: Tuule suuna ja kiiruse mõõtmiseks on mitmeid mõõteriistu. Enamiku mõõteriistade töötamine põhineb tuule kui liikuva keskkonna poolt tekitatud rõhul. Induktsioonanemomeeter, Tretjakov´i tuulemõõtja, Tuulelipp : Tuulelipp on kasutusel olnud juba pikka aega. Meteojaamad on kasutanud Wild´i tuulelippu. Tuule suuna määramisel peab vaatleja seisma posti lähedal ja jälgima 2min jooksul vastukaalu asendit. Tuule suunaks loetakse ilmakaar mille kohal vastukaal seisab või mille ümber vastukaal kõigub. Tuule kiiruse määramiseks peab vaatleja eemalduma postist suunas, mis on risti tuule suunaga ja jälgima plaadi asendit samuti 2min jooksul. Tuule kiiruseks loetakse näit, mille ümber plaat kõigub. Registreeritakse ka plaadi maksimaalne näit. Käsianemomeeter on keskmise tuulekiiruse mõõtmiseks. Tema tundlikuks osaks on neljast poolkerast koosnev tiivik, mis võib pöörelda ümber vertikaalse telje.Anemorumbomeeter. Tuule kiiruse ja suuna ööpäevane ja aastane käik. Kõige tugevam selge ilmaga,Tugevaim tuul keskpäeval, nõrgim tuul (isegi tuulevaikus) öösel ja hommikul ,Hommikust keskpäevani tuuled pöörduvad paremale, õhtupoole aga vastupidi.Tuule liigid:mussoonid, briisid , föön, boora, põuatuul, tolmutorn, liivatorm , tuisud , tuulispead ja vesipüksid.Mussoonid:tekivad mandri ja naabruses oleva merepinna termiliste reziimide erinevuse tõttu aastases tsüklis.Briisid esinevad rannikul,mistõttu neid nim.ka rannikutuuleks.Tekkimine sarnane mussoonidega,kuid ulatus-rannajoonest mõnekümne km kaugusele,püstsuunas mõnisada meetrit.Mäe-ja orutuuled.Kui üle mäestiku ei liigu ulatuslikumaid õhuvoole,siis võib seal vastavalt mäestiku iseloomule esineda kohalikkude tuultena nii kõrgemate kui madalamate mägede juures nn.nõlvatuuli,mis nagu briisidki on ööpäevase perioodiga.Sellised tuuled tekivad neil nõlvadel,mis päeval tugevasti soojenevad,öösel jahtuvad .Päeval puhub nn.orutuul piki soojenenud nõlva ülespoole.Föön esineb Kaukasuses,Alpides,Püreneedes.Fööniga kaasuvad peale õhutemp. Ja niiskuse järskude muutuste tavaliselt kiired õhurõhu kõikumised.Kui mäestiku kohal on kõrgrõhuala,eemal ümbruses aga madalam õhurõhk,siis võiivad laskuvad õhuvoolud föönide näol kujuneda mõlemal nõlval.Fööni tekkimise põhjustab otseselt veeaurust küllastamata ja küllastunud õhu erinev adiabaatiline gradient .Boora-nim.külmi,väga tugevaid puhangulisi tuuli ,mis puhuvad talvel suhteliselt madalatelt pltoodelt v mägedelt alla tasandikule v merele .Tekib siis,kui mäe piirkonnas on kõrgrõhkkond,eemal madalikul aga madalrõhkkond.Peale baarilise grad.annab külmadele õhumassidele tunduva kiirenduse ka raskusjõud.Tolmutorm on nähtus,kus tugev tuul tõstab kuivalt maapinnalt üles ja kannab edasi nii palju tolmu,et selle tagajärjel nähtavus tunduvalt väheneb.Esineb kõrbetes ja steppides,kus taimkate puudub v nõrk.Tuisud-nim.lume edasikandumist tuule mõjul kas lumikatte pinnalt v sadava lume korral.(pinnatuisk,madaltuisk,lumetuisk, lumetorm ). Trombid ja vesipüksid-tugevad,suure purustusjõuga,peaaegu vertikaalse,kuid kõvera pöörlemisteljega õhukeerised.Trombid-mandril,vesipüksid-veekogude kohal.Tekivad suviel ajal kuuma äikeseilma korral ja on alati seotud äikesepilvega. Tuuleroos: 58 suur.Tuule tekkimise põhjused: Tuul tekib sellepärast, et õhk liigub kõrgema õhurõhuga piirkonnast madalama õhurõhuga piirkonda. Tuule liikumine ei ole teda mõjutava Coriolisi efekti tõttu mitte sirg-, vaid kõverjooneline. Seetõttu tekivadki tsüklonid aladele , kus valitseb madalrõhkkond (õhk liigub sinna) ning antitsüklonid kõrgrõhkkonnaga aladele (sealt liigub õhk eemale).Erineva iseloomuga tuultele on antud palju erinevaid nimetusi. Näiteks mistraal, siroko, passaat, föön, tromb , orkaan jne.

6. Õhuniiskuse karasteristikud on füüsikalised suurused õhuniiskuse iseloomustmiseks. Meteoroloogias kas. neist järgmisi:1.Õhus oleva veeauru rõhk e.2.Absoluutne niiskus a ,3. Relatiivne niiskus r(õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temp. Õhku küllastava veeauru rõhusse,väljendatuna protentsides.r=(e/E)100%.4.Küllastusvajak e niiskusdefitsiit.d on antud temp.õhku küllastava veeauru rõhu ja õhus tegelikult oleva veeauru rõhu vahe.d=E-e.5. Kastepunkt t on temperatuur,mille juures õhus olev veeaur õhku küllastaks.Veeauru rõhk. Õhus oleva veeauru rõhk e hPa;mm Hg või mb.Mida rohkem õhk sisaldab veeauru,seda suurem on selle veeauru osarõhk õhu kui gaaside mehaanilise segu kogurõhus.Seda karakteristikud kasutatakse väga sageli.Absoluutne niiskus a on 1m õhus oleva veeauru hulk grammides.Seega sisuliselt näitab absoluutne niiskus õhus sisaldava veeauru tihedust g/m3. Meteoroloogia kas.seda karakteristikut peamiselt teoreetilistes töödes.Magnuse valem.Mida kõrgem on õhutemp,seda rohkem võib ta sisaldada veeaurutemp.tõustes suureneb õhku küllastava veeauru tihedus ja rõhk(E).E=E0*10 7,45t/(235+t),kus E0=6,1mb,s.o.õhku küllastava veeauru rõhk 0C juures,t-õhutemp. Selgub ,et temp.tõustes küllastava veeauru rõhk kasvab võrdlemisi kiiresti.Negatiivse temp.kohal on see rõhk allajahtunud vee kohal suurem,kui jää kohal.See on tingitud veemolekulide suuremast liikuvusest võrreldes jäämolekulidega samal temp. Veeaur atmosfääris on osa hüdroloogilisest tsüklist, mis kujutab endast suletud süsteemi, kus Maal piiratud kogustes leiduv vesi ringleb aurumise ja transpiratsiooni, kondenseerumise ja sadestumise teel ookeanist ja maismaaltatmosfääri ning tagasi.
8.Pilvi täidab veeauruga päikeselt tulev kiirgus, mis muundab aluspinnas soojuseks, aurustab vett, mis atmosfääri kandub , seal kondenseerub või sublimeerub ja moodustab pilvi. Kui defineerida pilve, siis võib öelda et pilv (samuti ka udu) on kuhjunud veepiiskade või jääkristallide hulgad atmosfääris.Pilvede tekkimiseks peab tõusma ja jahtuma kastepunktini. See tähendab, õhk peab jahtuma, et temas olev veeaur muutuks küllastavaks ja sadestuks veepiiskadena. Õhus peavad olema ka kondensatsioonituumad, milledel veeaur saaks sadestuda (soolakübemed, mis ookeanidest ja meredest veepiiskadega õhku satuvad on ka tahmaosakesed, mis paiskuvad õhku tuleekahjude, vulkaanipursete ja inimtgevuse tagajärjel.Klassifikatsioon: Pilved on erinevate kujudega . Pilvede väline kuju peegeldab protsesse, mille tulemusena nad tekivad. Pilved ´´kõnelevad´´ meile atm. toimuvaid sündmusi. 1 klass Ülemised pilved (alus 6-10 km kõrgusel)Kiudpilved cirrus 7-10 km,Kiudrünkpilved cirrocumulus 6-8 km,Kiudkihtpilved cirrostratus 6-8 km,2 klass Keskmised kõrgusega pilved (nende alus 2-6 km kõrgusel),Kõrgrünkpilved altocumulus 2-6 km,Kõrgkihtpilved altostratus 2-5 km, 3klass Alumised pilved (alus kõrgus alla 2 km),Kihtrünkpilved stratuscumulus 0,6-1,5 km,Kihtpilved stratus 0,1-0,7 km,Kihtsajupilved nimbostratus 0,1-2,0 km,4 klass Vertikaal suunas arenevad ehk konvektsioonipilved ( alus 0.4 – 1,5 km , kuid pilvede tipud võivad ulatuda isegi 10 km kõrgusele).Rünkpilved cumulus 0,8-1,5 km,Rünksajupilved (ehk äikesepilved) cumulonimbus 0,4-1,0 km,Tähtsamad pilvi kujundavad protsessid,Pilvede tekkimise ja kujunemisega seotud skeem atm.,Pilvede struktuur (loeng),Pilvituse mõiste (long),Pilvede kõrgue määramie: Valguslokaatoritga, sinna kuuluvad 2 metallkasti- ühes on nõgus peegel , mille kohal võimas lamp. kui lamp süttib langeb kiirgus pilve alumise pinnale. Teises kastis ehk vastuvõtjas asub samuti nõgus peegel , mille kohale on asetatud fotokordisti (see muudab valgusimpulsid energeetiliseks ja võimendab veed ) Seal on veel aparaat mis määrab aja mis kulub valguskiirte liikumiseks pilvedeni ja sealt fotokonderisse ning selle aja järgi määratakse pilvede kõrgus.2)Laserkiirega: pilootpalli abil ja see meetod nõuab rohkem aega kui esimene, seda ei saa kasutada siis kui tuul on väga tugev v pilv on alla 6 km. Teostus : pallikest täidetakse vesinikuga ning arvutatakse täidetud palli tõusujõud ning tõusu kiirus meetrites 1 minuti jooksul. siis määratakse veel aeg stopperiga , mis kulub palli väljalaskmiseks selle momendini, kui pall hakkab tuhmuma. Lõpuks määratakse aeg mis kulub palli täieliku kadumiseni pilvedesse. Saadud aja järgi arvutatakse pilvede alumise piiri kõrgus.3)Üksikult kasutatakse ka prožektori abil: prožektoris on nõgusa peegli kohale kinnitatud võimas lamp, mis annab tugeva valgussoja, sellest tekib pilvede alumisele kihile valguslaik. Läbi nurgamõõtja määratakse nurk maapinna vaguslaigu vahel. Siis saame kolmnurga lause põhjal arvutada vahemaa prožektori peeglist pilveni, mis ongi pilve alumise piiri kõrgus 4)Saab määrata ka lennukilt, kui pilvi on vähe, hinnatakse silma järgi  Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm , rahe ja tugevad tuuleiilid. Äike on võimas sädelahendus, mis tekib pilvede ja maa vahel. Kuigi välgu ja äikesemüra vahe on 10 s või vähem, loetakse äike lähedasesKohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Hüdrometeoroloogia #1 Hüdrometeoroloogia #2 Hüdrometeoroloogia #3 Hüdrometeoroloogia #4 Hüdrometeoroloogia #5 Hüdrometeoroloogia #6 Hüdrometeoroloogia #7 Hüdrometeoroloogia #8 Hüdrometeoroloogia #9 Hüdrometeoroloogia #10 Hüdrometeoroloogia #11 Hüdrometeoroloogia #12 Hüdrometeoroloogia #13 Hüdrometeoroloogia #14 Hüdrometeoroloogia #15 Hüdrometeoroloogia #16
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 75 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor trilana Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (2)

Timm1989 profiilipilt
Timm1989: päris põhjalik
22:19 31-01-2012
tafca89 profiilipilt
tafca89: aitas natuke
18:07 08-06-2011


Sarnased materjalid

7
doc
HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker
42
docx
Üldmeteoroloogia konspekt
4
doc
Agrometeroloogia piletid
8
docx
Agrometeoroloogia eksam
10
doc
Üldine meteoroloogia ja klimatoloogia
16
doc
Agrometeoroloogia arvestus
13
rtf
Meteoroloogia konspekt
50
doc
Hüdrobioloogia konspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun