Puiduteaduse konspekt eksamiks (0)

Puiduteadus on teadus puidu ehitusest ja omadustest. Uuritakse ehituse ja omaduste omavahelist seost.
Uurimismeetodid on erinevad: ..., keemilised, füüsikalised, mehaanilised. Puidu ehitust uuritakse erinevatel tasanditel.
Puit, kui tähtis tooraine tööstustele: Ehitus, mööblitööstus, vineeritööstus, saematerjali tootmine, puitplaatide tootmine, kaevandused , trantsport, laevatööstus, tselluloositööstus (paber, tehisvill, kunstsiid, lõhnaine), hüdrolüüsi tööstus (puidutööstuse jääkidest- etüülalkohol, kunstlik pantšuk, lõhnained), piirituse tootmine (1 t puitu ≈ 1,6 t kartulitega), keemiatööstus ( vaik saadakse tärbetiini ja kambolit; seemnetest ja okastest saadakse nt okkajahu ja -pastat; koort kasutatakse nt nahkade parkimisel- paju, tamm, kuusk ), toiduainetööstus (puude viljad , seemned, pähklid, kase mahl , vahtra mahl), meditsiin ( kasepungad , tammekoor, pajukoor), korgitööstus (kasutatakse korgitamme, korgipuu koort)
1m3 puidust võib saada (maksumus 30-35 eurot): 250 kg paberit.....0,6 m2 saematerjali.....0,4 m2 vineeri .....180 kg viskooskiudu.....170 l puupiiritust
Puidu kasutust soodustavad omadused:
*suured looduslikud varad
*tooted suhteliselt kerged, tugevad
*vastupidav löökidele, vibratsioonile
*kergesti töödeldav
*hea soojuse isoleerija
* liimimine lihtne
*head dekoratiivsed omadused
*kergesti kättesaadav
*looduslikult kasutatav materjal
*huvitav keemiline koostis
*keskkonna suhtes neutraalne
*head akustilised omadused
*põlemisel eraldub tuhka vähe ≈ 1% ca
Piuidu kasutust ebasoodustavad omadused:
*omaduste ebaühtlus
*anistroopne (heterogeene)
*füüsikaliste omaduste erinevus erinevates suundades
*tundlik niiskusele, veele (pundumine, kahanemine)
*bioloogiline ebaühtlus (seenkahjustused)
*kergesti süttiv
*valgustundlikus (eriti lehis)
*mitmetele on peen tolm kantserogeene- vähki tekitav
*puidurikete esinemine ( oksad , lõhed, mädanikud, mähad, putukkahjustused, leidub ≈ 160 riket)
Põhilised puuliigid pindala järgi:
Männikud 37,7%
Kaasikud 30,2%
Kuusikud 23,6%
Hall-lepik 4,3%
Ülejäänud 4,2%
1 tm saematerjali ≈ 2 tm ümarpalki ≈ 120 eurot
1 tm eedenipuud ≈ 20 000 eurot
Karjalakase istik ≈ 1,5 eurot
Kuuse istiku hind ≈ 0,3 – 0,1 eurot
1 ha mahutab ≈ 3000 – 4000 istikut
5 t ha kasvab juurde
2 milj ha metsa Eestis
Eestis on 51% metsamaa
Kogu maailmas ≈ 29% metsamaad (4 miljardit ha)
1 tm tselluloosi ≈ 4-5 tm puitu
KUIDAS KASVAB PUU?
Puu jaotus: juur, tüvi, võra e kroon
Juure kolm peamist ül: kinnitada puud pinnasesse, võtta pinnasest mineraalainetega toitemahlu, säilitada süsivesikuid ja teisi orgaanilisi toitaineid.
Juure jagunemine: peajuur (kinnitab puitu pinasesse), narmasjuured (võtavad mullast toitemahlu, on tihti sümbioosis seeneniidistikega, mis aitavad efektiivsemalt omastada mineraalseid toiteaineid ja lämmastikku).
Juurte liigitus: sammasjuurestik (nt mänd, tamm, nulg ), lausjuurestik e narmasjuurestik (nt kuusk, pöök, pappel ).
Juure kasvuajad on juuni algus ja siis august ja september. Ühe ha suuruses metsas (100 m * 100 m) võib võrasse „pumbatud“ vee hulk ulatuda kuni 30 000 liitrini aastas ja seega võib keskmise suurusega puu trantsportida soojal suvepäeval võrasse ligi 800...1000 liitrit vedelikku.
Juurtega mullast võetud toormahlad trantsportitakse mööda tüve maltspuidu osa võrra, seal asuvatesse lehdedess. Toormahlad liiguvad okaspuul juurtest lehdedesse maltspuidu kevadpuidus asuvate traheiidide kaud , lehtpuul aga mööda maltspuidu kevadpuidus asuvate soonte e traheede kaudu. Vedelike voolu pikki tüve üless nim trantspiratsiooniks, mis on veevoolu liikuma panev jõud. Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele, sest nendel on oluline tähtsus ainevahetuse protsessis. Osa vett on lehtedel või okastel vajalik fotosünteesiks e süsihappegaasi assimilatsiooniks, kuid suurem osa sellest aurustub nende kaudu. Peale saadud vee on puul vaja ka klorofülli (leherohelist) ja päikese energiat, et omastada fotosünteesi tarbeks lehe või okka pinna kaudu õhust süsihappegaasi. Juurtest saadud veega ja õhust saadud süsihappegaasiga toimuvad lehtedes keemilised protsessid, mille lõpp produktideks on hapnik, veeaur ja glükoos. Hapnik ja veeaur paisatkse kõrvalproduktina atmosfääri (ka selleks kasutatakse taas kord päikese energiat). Puidu rakkude loomiseks ja toitumiseks vajalik glükoos koos veega, e toormahlast keemilise protsessi tulemusena saadud toitemahl, juhitakse mööda koorealust kihti e niint tagasi alla , kus seda säsikiirte abil ka kõikjale puidusisekihtidesse trantsporditakse. Protsesside käigus saab toitemahlas sisalduvast glükoosist molekulide ühinemise teel vastavalt vajadusele tärklis, tselluloos või teised polüsahhariidi.
Fotosünteesi kiirus sõltub mitmetest teguritest. Nendeks on CO2 ja H2O kättesaadavus, valguse intensiivsus, temperatuur. Kui näiteks muld on kuiv ja taim ei saa piisavalt vett, siis fotosüntees seiskub. Mida tugevam valgus, seda kiirem fotosüntees. Kõige sobivam temperatuur on 20°-35°C. Kui temperatuur on üle 35° või alla 0° kraadi, siis ensüümide aktiivsus langeb ja pidurdub ka fotosüntees.
Niine ja puitmassi vahel asetseb kambum e mähk, kus toimub uute puidurakkude teke pooldumise teel. Ühest pooldunud rakuosast saab uus puidurakk ja teisest uus poolduv rakk e kambiumrakk.(puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel, aeglasem sügis- talvisel ...sellest tekivad aastarõngad e kevad- ja sügispuit). Puit jaguneb omakorda ristlõikelt vaadelduna kaheks- maltspuiduks ja lülipuiduks. Puitu kaitseb nii külma, kuuma, putukkahjustuste ja seenkahjustuste ees korp e puitunud ja peamiselt surnud korkkoest moodustunud puitu kattev kiht. Säsikiirtes, säsis, juurtes salvetatakse talve üleelamiseks vajalikud toitained .
Puu on jõudnud raieküpsesse ikka, kui aastane juurdekasv hakkab vähenema ja perifeersesse ossa tekivad kitsamad aastarõngad.
PUIDU MAKROSTRUKTUUR
Puidu makroskoopiline ehitust saab uurida palja silmaga nagu reedab sõna makro. Iga puuliigi puitu iseloomustavad teatud omadused, mis võimaldavad puuliikide eristamist. Need jagunevad põhitunnusteks e malts - ja lülipuidu esinemine, aastarõngaste nähtavuse aste, kevad- ja sügispuidu eristatavus, säsikiirte suurus ja nähtavus, okaspuidu vaigukõigud ja abitunnusteks e puidu värvus, tekstuur , läige, lõhn, kõvadus , tihedus, koore värvus ja ilme. Nt on tähtis teada millised liigid muudavad ajaga tugevalt tooni. Nt vatral läige on põhjustatud säsikiirte poolt. Nt kadakat, elupuud tunneb kuivalt ära nende lõhna järgi, sest nende puit sisaldab eetrlike õlisid. Kasel on aga suur ja haaval väike tihedus. Lepp kaotab kiirelt värvust. Heledad puud meil kask , haab - tumedad tamm, jugapuu .
Koor- puukooreks loetakse harilikult kõik kihid , mis asuvad väljaspool kambiumi . Koore osa moodustab tavaliselt puu kogu mahust u 10 %. Kasekoor on valge nahkjas, sitke toht, mis koosneb mitmest õhukesest kihist, mille vahed on täidetud õhuga.
Korp- kattekude , ül katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest, pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga. Vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega.
Niin - juhtkude , e fotosünteesi teel lehtedes valminud toitemahlu trantsportiv koore osa, mis juhib mahlu puutüve kõikidesse osadesse. See on erinevatel puudel erineva paksusega. Meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt. Meil pärnametsad seetõttu hävind.
Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke pooldumise teel. Ühest pooldunud rakuosast saab uus puidurakk ja teisest uus poolduv rakk e kambiumrakk.
(puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel aeglasem sügis-talvisel...sellest tekivad aastarõngad e kevad- ja sügispuit). Asub niine ja juba toodetud puitrakude vahelisel alal.
Aastarõngas- ühe kasvuperjoodi jooksul(u maist augustini) moodustunud eraldatava joonega puidukiht, mis koosneb suurtest kevadpuidurakkudest (alati seespool aastarõngast ja heledamad ) ning väikestest sügispuidurakkudest (mis alati välimisel poolel aastarõngast, tihedamad ja tumedamad- andes tüvele tugevuse), Aastarõngaste järgi saab määrata tooriku säsi ja koorepoolset külge, puidu vanust , kasvutingimusi, olnud põuda jpm. Talvel juurdekasvu ei toimu.
Aastarõngad kolmes erilõikes- rist -, radiaal -, tangensiaallõikes.
Tangensiaallõikes- moodustuvad korrapäratud parapoolid, mida rohkem tüve poole, seda rohkem neid on. Töötlemisel tuleb jälgida puidukiudude suunda.
Radiaallõikes- moodustavad aastarõngad korrapärased sirged .
Ristlõikes- ümarpalgis moodustavad aastarõngad ringid, võib lugeda puu vanust.
Kevadpuit - aastarõnga heledam sisemine osa, rakud õhukeseseinalised ja pikad, kasvuperioodi alguses rakud suured.
Sügispuit- aastarõnga tumedam välimine osarakud, paksuseinalised ja lühikesed, 2...3 korda tihedamad kevadpuidust, mida suurem sügispuidu osakaal, seda vastupidavam on puit. Sügispuidu osatähtsus aastarõngastes suureneb säsist väljapoole (perifeeria suunas).
Maltspuit - juhtkude, mööda seda liiguvad üles juurtega maapõuest ammutatud vees lahustunud mineraalsoolad e toormahlad, millest fotosünteesi teel saab lehtedes puule tarvilik toitemahl - seega niiskem lülipuidust ja eriti lülipuidu kevadpuidu osad. Ristlõikes vaadeldes puidu heledam koore poolne osa. Maltspuidu paksus on läbi kasvuperjoodi enam-vähem muutumatu.
Lülipuit- puidu tugikude , seetõttu tugevam maltspuidust. Ei osale aktiivselt elutegevusest, seega väiksema niiskussisaldusega kui maltspuit. Ristlõikes vaadeldes ümber säsi paiknev puidu keskmine, tihti tumedam osa- meistrite eelistus. Lülipuidu paksus ristlõikes suureneb iga aastaga, sest vananev puu ei vaja toormahlade trantspordiks enam kogu tüve läbilõiget. 30...40 a. hakkab elutegevus tüve keskmises osas vähenema: maltspuit muutub lülipuiduks. Kuna lülipuit vaid tugikude ja ei osale aktiivselt elutegevuses, siis ka imab ja kaotab vett aeglasemalt e ka mahuline kahanemine väiksem maltspuidust, ja vastupidavam kahjuritele.
Küpspuit- e lülipuit, mis iseloomulik teatud okaspuudele. Erisus selles, et pole maltspuidust silmaga eristatav . Osakaal puidus aga suurem kui kui silmaga nähtavate liikide lülipuidu osa. Küpspuidulised on nt kuusk, pöök.
Säsi- puutüve või varre keskel pehme koega täitetud kanal . Ei sega kasutamist kui ei poolita mööda säsi. Kannatab sageli putuk- ja seenkahjustuste all. Tavaliselt kujult ümmargune (va tammel tähtjas, haaval viisnurkne , lepal pikerkuselt kolmnurkne). Ligikaudne
2..15 mm. Mõnel puidul kaks säsi- puidurike . Mitmetel puiduliikidel võib esineda väärsäsi (kask, vaher , lepp, paju), mis tekib seenkahjustuse tagajätjel. See puidu osa meenutab värvuselt ja pehmuselt säsi (eriti iseloomulik kasele).
Esmaspuit e juveniilpuit- koosneb harilikult 10...20 esimest (sisemist) aastarõngast. Kevadpuidu rakud on sellises puidus lühikesed, õhukeseseinalised, sisaldavad palju ligniini , aastarõngad laiad , sügisosa % väike, tihedus madal, seega madala tugevusega e kvaliteediga. Ei ole sobivad ehitus- ja konstruktsioonmaterjaliks. Puidu kuivamisel tekib erineva paisumise ja kahanemise tõttu palju lõhesid, kaardumisi jt deformatsiooni liike. Kuna noor puit sisaldab suuremat juveniilpuidu protsenti, deformeerub see puit erinevate sisepingete tõttu rohkem ja on väga nõrkade omadustega konstruktsioonide tarbeks.
Säsikiired- nähtavad radiaallõikes erikõrguseliste ribadena ja asetsevad aastarõngaste suhtes ristsuunaliselt. Kiired algavad niinest ja lõpevad sellest erineval kaugusel. Selle järgi jaotatakse primaarseteks e esmasteks säsikiirteks- ulatuvad niinest säsini ja sekuntaarseteks e teisasteks säsikiirteks- ulatuvad niinest suvalise kauguseni puitossa, kuid ei ulatu säsini (arenevad peale esmaseid säsikiiri). Säsikiired on olemas kõikidel puuliikidel. On olulised liikide eristamisel. Jagunevad: väga kitsad - nähtavad ainult radiaal lõikes, nähtavad luubiga (iseloomulik okaspuudele, lehtpuudest aga nt kask, haab); kitsad- nähtavad rist - ja radiaallõikel, luubiga nähtavad (jalakal, vahtral, pärnal); laiad- nähtavad kõikidel lõigetel, nähtavad ka silmaga (tamm,pöök); väärlaiad- kitsad, üherealised säsikiirte kimbud on iseloomulikud lepale, sarapuule, valgele pöögile. Säsikiiri vaadeldakse kõigil kolmel lõikepinnal (rist-,radiaal-,tangensiaallõige). Säsikiirte kuju ja suurus on teatud puuliikidele tüüpiline ning seda kasutatakse kui abitunnust liigi määramisel. Tehnilisest küljest vaadeldes üheks puu nõrgimaks kohaks, sest sisaldavad palju toitaineid luues sellega sootsad tingimused seente kasvuks ja levikuks. Lülipuidu tekkimisel säsikiired ummistuvad ja rakud surevad. Tamme puitu kaitseb aga seenkahjustuste ees tema suur parkainete sisaldus puidus. Puit lõheneb raiumisel paremini pikki säsikiirt ja samas suunas aurab ka vesi puidu kuivamisel kiiremini ära.
Säsi ja säsikiired on ühisena salvestuskude, mida mooda liiguvad toitemahlad niinest puitu, säilitatakse toitaineid ka talveks, mis aitab puul talve üle elada.
Sooned - esinevad vaid lehtpuudel ja paiknevad pikkikiudu. Soon on torukujuline vertikaalne juhtkude puidus, mis on tekkinud üksteise otsas paiknevate rakkude otspindade lahustumise tagajärjel.Need näevad välja nagu pikkad torud, mille külgseintes paiknevad igas suunas poorid . Osadel liikidel ulatub nende pikkus meetritesse (tamm kuni 3,6 m; saar kuni 18 m). Soone seinad on ligniini mõjul puitunud ning spiraalsete ringide või terves ulatuses ühtlaselt paksenenud. Suurtel läbimõõt 0,2...0,4 mm; väikestel läbimõõt 0,015...0,1 mm. Parenhüümrakke esineb peamiselt säsikiirtes, kuid ka soonte ümbruses. Lehtpuud jagunevad soonte asetuse järgi aastarõngaste lõikes veel kolme alarühma: rõngassoonelised, varjatud rõngassoonelised ja hajusoonelised. Seega nende paigutuse ja suuruse järgi on võimalik määrata erinevate puiduliikide puitu ja nende asetsusest oleneb seega aastarõngaste silmaga eristatvus liikide suhtes. Puidu ristlõikes on sooned nähtavad erineva suurusega aukukeste reana. Suuremad sooned asuvad alati kevadpuidus ja väiksemad sügispuidus. Tüve mahust moodustavad sooned keskmiselt 25%.
Hajusoonelisus- sooned asetsevad segipaisatult e hajusalt, muutes aastarõngaste jaotus eristuse paljale silmale eriti raskeks.Hajusoonelised nt kask, pöök, vaher, pärn, paju. Tõusev voolukiirus nende soontes 0,8...6,2 m/h.
Varjatud rõngassoonelisus-
Rõngassoonelisus- sooned on kogunenud aastarõngaste kaupa ringidesse. Kevadpuidu sooned sügispuidu soontest märgatavalt suuremad. Aastarõngad hästi eristatavad. Rõngassoonelised on nt jalakas , saar, tamm. Tõusevvoolukiirus on aga 20...40 m/h.
Vaigukäigud- torutaolised käigud, mis esinevad vaid okaspuudel, kulgevad tüves vertikaal - (pikki kiudu ) või säsikiirtega ühendatult horisontaalsuunaliselt. Ül juhtida ja suunata vaike . Vaigukäigud esinevad nt männil, kuusel, lehisel. Männi puidus asetsevad nad ülekaalukalt pikkisuunas ja neid on palju, kuusel radiaalsuunas. Ristikudu vaigukäike ei näe silmaga. Vertikaalsed esinevad tavaliselt sügispuidus.Kogu tüves kokku on neid u 1%. Kõige suuremad seedril ≈ 0,14 mm. Okaspuudest pole vaigukäike kadakal , nulul, elupuul , jugapuul.
Kui puit kasvab ebaühtlase reljeefiga aladel (kallakutel, nõlvadel) või domineerivate tuulte mõjupiirkonnas, on puutüvi pideva ühesuunalise koormuse all. Sellistes tingimustes kasvav puit hakkab tootma teistsuguste ehitustega rakke. Samasugune protsess toimub ka okste juurdekasvul, kus oksa raskusjõud teda maa poole tõmbab, luues ka okste kinnituskohale spetsiaalse struktuuriga rakke.
Ränipuit- puidu mass mis tekib vaid okaspuul kõveruspoolsele küljele, mille põhjustajaks siis eelmainitud jõud. Ränipuit on tumedam, vaigu- ja ligniinirikkam ning kõvem kui normaalne puit.
Tõmbepuit- puidu mass, mis tekib vaid lehtpuudel kõverdunud külje vastasküljele e koormatud koha vastaspoolele, mille põhjustajaks samuti eelmainitud jõud. Selle puidu kiud on pikemad , sisaldavad rohkem tselluloosi ja tunduvalt vähem ligniini kui normaalne puit, see pärast heledama värvusega.
Räni- ja tõmbepuidu tekkimise põhjuseks puidu juurdekasvu häired. Puidutoodete ja konstruktsioonmaterjalide valmistamiseks ebanormaalse ehituse tõttu täiesti kasutuskõlbmatud.
OKASPUUD
Kasvavad parasvöötmes, on paljasseemnetaimed. Meie okaspuud kuusk, mänd, jugapuu. Põõsa alla kuulub aga väärtusliku puiduga kadakas , mille eederlikud õlid jätavad lõhna juurde ka peale töötlemist. Välismaistest säilitab lõhna tänu eeterlikele õlidele nt sandlipuu . Elupuu , nulg, lehis on sissetoodud okaspuud.
On higihaljad e ei vaheta lehti e okaid kõiki korraga (va lehis). Okkad kaetud vahaga, mis kaitseb neid väliskeskonna ja vedeliku liikse aurustumise eest. Alumisel pinnal asuvad aga poorid süsihappegaasi omastamiseks. Seetõttu toimub fotosüntees päikseliste ilmadega talvelgi, ning seetõttu kasvavad nad kiiresti. Puud ajavad okkaid kolm korda aastas. Kuusk ajab okaid kolmandat korda enne lume äraminekut, mänd aga sügisel. Männi vananend okas vahetub aga uuega iga 3..4 aasta tagant, kuuseokka eluiga ulatub aga 4...6aastani.
Aastarõngad nähtavad kõigis lõigetest. Hästi eristatav kevad- ja sügispuit. Puit koosneb peamiselt traheiididest (90..95%). Nende ülesandeks anda puule mehaanilist tugevust ja on alla toiteaineid juhtivaks organiks (trahheiisi keskmiseks pikkuseks on kuusel ≈ 3...4 mm, männil ≈ 2..3 mm ja laius 0,02 mm). Okaspuude puidurakud on ühtlasema asetusega kui lehtpuude omad, sest puidu põhiosa moodustavadki peamiselt ühte liiki rakud, trahheiidid , mis täidavad mitmeid ülessandeid- lehtpuul aga palju eri ül rakuliike. Kui okaspuu aastarõngad on laiad, siis sisaldab see tavaliselt rohkem kevadpuitu. Selline suuremkogus kevadpuitu põhjustab puidu madala tiheduse. Ehituspuiduks kasutatakse harilikult okaspuu puitu, kuid ehituskonstruktsioonide jaoks valitud puidu aastarõngaste keskmine laius ei tohi eeskirjade järgi ületada 5mm, et tagada okaspuu sügispuidu osa küllaldane protsent. Sellisel viisil vähendatakse ohtu, et puit liiga nõrk ei oleks. Lehtpuuga võrreldes on ta ka vastupidavam seenkahjustustele, mõõdustabiilsem (tõmbub kuivamisel vähem kokku) ja korrosioonikindlam keemiliste ainete suhtes.
Vaigukäigud esinevad vaid okaspuudel, kulgevad tüves vertikaal- (pikki kiudu) või säsikiirtega ühendatult horisontaalsuunaliselt. Vaigukäigud esinevad nt männil, kuusel, lehisel. Männi puidus asetsevad nad ülekaalukalt pikkisuunas ja neid on palju, kuusel radiaalsuunas. Ristikudu vaigukäike ei näe silmaga. Vertikaalsed esinevad tavaliselt sügispuidus.Kogu tüves kokku on neid u 1%. Kõige suuremad seedril ≈ 0,14 mm. Okaspuudest pole vaigukäike kadakal, nulul, elupuul, jugapuul. Vertikaal asetusega nähtavad vaiguga täidetud õõnsused asetsevad aasarõngaste vahel. Saematerjali tangensiaalpinnal nähtav ovaalsete lamedate süvenditena, radiaalpinnal piklike kitsaste piludena, otspinnal lühikesed kaarjad pinnad. Vaigupesadest välja voolanud vaik rikub toote välispinda, takistab välisviimistlust ja liimimist.
Säsikiired on küll kõigil puudel kuid okaspuudel pole need silmaga märgatavad.Okaspuudel asuvad radiaalsuunalistel säsikiirtel üla- ja alaosas neile tugevust andvad mitmerealised trahheiidid, mis omavad meile ka tehnilist tähendust, sest puidu immutamisel tungib immutusvedelik nende kaudu puidukoesse. Säsikiirtes olevaid prenhüümrakke (pehme elus kude mis sisaldab ja salvestab toitaineid) on okaspuude puidus vähem, kui lehtpuudel. Peale säsikiirte esinevad parenhüüm rakud ka vaigukäikude seintes. Okaspuudes esineb ühe- ja mitmerealisi säsikiiri, kusjuures viimastes asuvad ka horisontaalsed vaigukäigud.
Okaspuude puhul võib kokku puutuda nt karriga e puude vaigutamiseks on lõikeinstrumendiga tüvi vigastatud. Karri piirkonnas puit tugevasti vaigustub.
Tõrvaslaik tugevasti vaiguga läbi imbunud tüve osa. Saematerjalides, spoonis nähtav suure tumeda laiguna, õhuke materjal selles kohas vastu valgust läbi kumav.
Kuusel on narmasjuurestik e pindmised juured, männil sammasjuurestik e sügavale kasvavad juured. See teeb kuusemetsad tormile kartlikumaks. Kuuse okste läbilõige on ümmargune nagu sirkli joonis ja käsitsi töötlemiseks on need väga kõvad. Kuuske lõhastatakse kännupoolsest otsast. Kuuske ja mändi kasutatakse peamiselt ehituspalgina, kadakat suveniiride nõude valmistamisel. Kergeim puu eestis on elupuu, kuid ta on sisse toodud okaspuu.
Okaspuulaadsed taimed kasvavad maakeral juba 200...300miljonit aastat tagasi.
LEHTPUUD
Kasvavad parasvöötmest ekvaatorini välja, on katteseemnetaimed . Mida ekvaatori poole seda tumedaimaid puuliike võime leida. Vihmametsadest võib leida lausa mustja tooniga puitu. Värvus tingitud päikese kiirguse intensiivsusest, ka puit kaitseb end UV- kiirguse eest pigmendiga.
Lehtpuu puidu ehitus on mõnevõrra keerulisem. See koosneb mitmest erinevast raku liigist, millel on kindlad ülesanded. Okaspuudel oli rakuliike vähem ja nt trahheiidid täidavad üheaegselt mitut ülesannet ja nende asetus oli korrapärasem võrreldes lehtpuu rakudega. Suurem osa lehtpuu puidumassist koosneb pikkadest rakkudest, mis moodustavad tugikoe e libriformi. Tugikude koos trahheedega e soontega moodustab juhtkoe vedelike liikumiseks. Tugikoe rakud on tugevasti puitunud(ligniini sadestumise tõttu rakuseintes).
Sooned esinevad vaid lehtpuudel ja paiknevad pikkikiudu. Soon on torukujuline vertikaalne juhtkude puidus, mis on tekkinud üksteise otsas paiknevate rakkude otspindade lahustumise tagajärjel.Need näevad välja nagu pikkad torud, mille külgseintes paiknevad igas suunas poorid. Osadel liikidel ulatub nende pikkus meetritesse (tamm kuni 3,6 m; saar kuni 18 m). Soone seinad on ligniini mõjul puitunud ning spiraalsete ringide või terves ulatuses ühtlaselt paksenenud. Suurtel läbimõõt 0,2...0,4 mm; väikestel läbimõõt 0,015...0,1 mm. Parenhüümrakke esineb peamiselt säsikiirtes, kuid ka soonte ümbruses. Lehtpuud jagunevad soonte asetuse järgi aastarõngaste lõikes veel kolme alarühma: rõngassoonelised, varjatud rõngassoonelised ja hajusoonelised. Seega nende paigutuse ja suuruse järgi on võimalik määrata erinevate puiduliikide puitu ja nende asetsusest oleneb seega aastarõngaste silmaga eristatvus liikide suhtes. Puidu ristlõikes on sooned nähtavad erineva suurusega aukukeste reana. Suuremad sooned asuvad alati kevadpuidus ja väiksemad sügispuidus. Tüve mahust moodustavad sooned keskmiselt 25%. Rõngassooneliste puude aasarõngad kõige paremini eristatavad (tamm, saar, jalakas). Varjatud rõngassooneliste puude aastarõngad küllalt selgelt eristatavad, arvukamalt tugirakke (haab, lepp). Hajusooneliste puude aastarõngad kõige halvemini eristatavad, tugirakud segamini soontega (kask, luuviljalised - kirss, ilupõõsad- sirel ).
Vaiku on olemas teatud määral kõigis puudes, kuid meie liikidel ei esine vaigukäike, sest vaigu sisaldus sedavõrd väike. Küll aga nt ploomi korpa vigastades eritab ta antud kohast vaiku. Ka säsikiired on olemas kõigil liikidel, kuid silmaga nähtavad on need vaid laia säsikiirega puudel- meil on selleks tamm. Kuna tammel on laiu säsikiiri väga palju, mõjutab see ka ta mehaanilisi om.
Lehtpuude juurdekasv toimub ajaliselt kauem ning sootsate kasvutingimuste korral laienevad lehtpuu aastarõngad sügispuidu arvelt. Nii tekib vastubidine olukord okaspuu puidu suhtes, kus sootsate kasvutingimustega aastarõngad laienesid kevadpuidu arvelt, muutes puidu nõrgemaks. Seega vastupidiselt okaspuule on laiade aastarõngastega lehtpuit tihedam ja raskem, kui kitsaste aastarõngastega.
Lehtede langemine toimub iga aasta vegetatsiooniperioodi lõpul, et lehtpuud suudaksi ka talvel oma veerežiimi tasakaalus hoida.
Lehtpuid lõhastatakse ladvapoolsest otsast.
Soonte paiknemise erisus üldistatult lehtpuudel võrreldes vaigukäikudega okaspuudes ning säsikiirte piltlik vahe lehtpuul ja okaspuul.
PUIDU MIKROSTRUKTUUR
Puidu mikroskoopilist ehitust ei saa uurida palja silmaga nagu reedab sõna mikro.
Kuiva puidu keemiline koostis: C ≈ 50%; O ≈ 43%; H ≈ 6%; N ≈ 1%
*lisaks eelnevale sisaldab puit ka mineraalaineid
*puidu põletamisel jääb järgi tuhk , mille moodustavadki puidus leiduvad mineraalained .
*keemilistest elementidest leidub puidus nt naatriumi, kaltsiumi
*sõltuvalt puu liigist jääb põlemisel tuhka ≈ 0,2...1 % puidu kaalust
Puidu ja koore põlemine
Puidust saadav soojushulk on arvutatav järgmise valemi järgi, kus C, H, O, W on puidu osatähtsus protsentides
Q = 339C+1031H+109O-25W kJ/kg
1kg absoluutselt kuiva puidu põlemisel tekkib 19,6...21,4 MJ/kg turvas 23 MJ/kg masuut 40 MJ/kg
20 MJ = 20 000 kJ / 3600 s = 5,15 kWh
Puit koosneb keeruka ehitusega orgaanilistest ainetest tselluloos 40...50% hemitselluloos 25...35% ligniin (e puitaine) 20...30%
Tselluloos- polüsahhariid, mis koosneb glükoosi molekulidest. Glükoosi molekulid (C6H12O5) on ühinenud pikkadeks ahelateks e polümeriseerunud e liitunud. Tselluloosi polümerisatsiooni aste on 2000...10 000. Tselluloosi on okaspuidus 53..54%, lehtpuidus 43...45%. Tselluloos on kiudja ehitusega, värvitu, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu vees, piirituses, atsetoonis, eetris ega ka teistes orgaanilistes lahustites . Rahvamajanduses leiab tselluloos laialdast kasutamist. Seda kasutati ja kasutatakse paberi, tehissiidi, lõhkeaine, tselluloidi, nitrotsellulooslakkide ja paljude toodete valmistamiseks. Rahvakeeli on aga tselluloos puuvill.
Hemitselluloos- on ehituselt väga sarnane keemiliselt ehituselt tselluloosile, kuid on keemiliselt vähe püsiv. Polümerisatsiooni aste on 150...200. Saadakse tselluloosi keetmisel kõrvalproduktina. On tooraineks keemiatööstusele, kus kasutatakse teatud plassmasside ja lahustite valmistamiseks.
Ligniin- on keerulise keemilise koostisega org. ühend, erinedes tselluloosist suurema süsiniku sisalduse poolest. Saadakse tselluloosi tootmisel samuti kõrvalprotuktina nagu hemitselluloosigi. On samuti tooraineks keemiatööstusele, kus kasutatakse seda plassmassi- ja kummitööstuses. Ligniini on männis, kuuses ≈ 28% aga kases ≈ 20%. On termoplastne aine, st on külmana kõva, kuid soojenedes pehmeneb.Samal moel muutub ta ka niiskusega elastsemaks ja kuivamisega rabedamaks. Nendel omadusel põhineb puidu plastiline paindumine.
Vaigud - eritavad vaigukäigud. Vaigukäigud asetsevad puidus, vaigurakud koores (vedelad vaigud- suur eeterlike õlide sisaldus... tahked vaigud... kummivaigud)
Parkaine e tanniin- Puu koore keemiline koostis on väga keeruline, nt tamme, kastani , tsuuga puit ja koor sisaldavad parkaineid (valge pulber , mida saadakse puukoorest- eriti noore puu koorest , lehdetest ja kasutatakse värvimis-, naha-, tinditööstuses, ravimite valmistamisel). Nimetatud puuliikide lülipuidus on parkaine sisaldus suurem kui maltspuidus ja vanusega kasvab. Suurim parkainete sisaldus on troopikapuudel.
Värvained- sisaldab ainult mõningate puuliikide puit (aafrika liikidel on see kaitseks UV kiirguse vastu).
Nuluõli- saadakse okastest pessimise teel.
Rakk koosneb rakuseinast, mille sisemuses on rakutuum ja protoplasma . Rakkudevaheline aine ja esialgne rakusein koosnevad peamiselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist vähemal määral veel ekstraktiivainetest (vaik, rasvad ca. 2...10%)
Juurdekasvanud rakusein koosneb peamiselt tselluloosist. Tselluloosi molekulid moodustavad tselluloosikiud (fibrillid), mis spiraalselt keerdudes moodustavad rakuseina kihid. Raku puitumisel koguneb ligniin rakuseintesse. Vahelamellis, kus ligniini on kuni 80%, kleepuvad rakud selle tõttu üksteise külge, rakustruktuur tugevneb ning rakkude vastupanu survejõududele suureneb. Puidu keemilisel töötlemisel lahustatakse ligniin ja pestakse välja, järelejääv puitaine on tselluloos (puhas tselluloos on puuvill). Rakuseina moodustavad üksteisega risti asetsevad kihid. Rakud on omavahel eraldatud vahelamelliga, mis seob rakke omavahel. Raku seintel paiknevad poorid, mille kaudu toimub toitainete transport naaberrakkudesse. Aja jooksul võivad poorid ummistuda ja raku elutegevus lakkab, moodustub lülipuit. Uued puidurakud arenevad kiiresti, nende areng lõppeb paari nädalaga, mille järel nad surevad. Nende kuju jääb muutumatuna püsima- ainult osa rakke, mida toitainete transpordiks ja säilitamiseks vaja läheb, püsivad kauem elusad. Uute rakkude arenedes surevad needki, nii koosnebki puutüvi peamiselt elutuist rakkudest.
Vegetatsiooniperioodi alguses moodustunud noor rakk on pehme ja elastne. Kui rakk on saavutanud oma täissuuruse ja lõpliku kuju, siis kasvab ka rakusein paksemaks ning tugevamaks. Uue ainena moodustub ligniin (liimitaoline aine, mis teataval määral enesesse vett imab ja seejuures paisub ). Kuivalt on ligniin tugevam kui märjalt, see seletabki asjaolu, miks puit on kuivalt tugevam ja kõvem. Ligniin muutub rabetaks ka külmaga ja pehmemaks soojaga.
Väikeste õõnsuste tõttu on puidu sisepindala väga suur, moodustades puidus kapillaarse infrastruktuuri, mis annab materjalile spetsiaalsed hügroskoopsed omadused (tänu sellele on pudul võime endasse ümbritsevat õhuniiskust imada).
Avaused rakuseintes, nn poorid, võimaldavad puidus radiaalsuunaliselt vedelikke transportida. Tavaliselt tekivad poorid kahe naaberraku vahele rakuseina samas kohas, moodustades nii ühe poori paari. Nende kaudu transporditakse toitevedelikud tangentsiaalsuunaliselt mööda tüve laiali, radiaalsuunaline vedelike liikumine toimub aga säsikiirtes. Pooride olemasolu omab suur tähtsus puidu kuivatamisel ja immutamisel.
Puidu rakud koosnevad peamiselt tselluloosist, hemitselluloosist, ligniinist ja sisaldavad veel vaiku, valku, pigmenti, suhkrut.
Rakud moodustavad koed , koed elundkonna. Kude on teaud ül rakkude kogum.
Puu kudede liigid
juhtkude- ül juhtida mahlu üles või alla (maltspuit, niin)
tugikude- ül puu toestamine ja teatud määral toitainete salvestamine
salvestuskude- ül säilitada toitaineid talveks
kattekude- ül katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest
(kuusk küpspuiduline, mänd lülipuiduline- okaspuul täidab juht- kui ka tugikoe ül samat liiki rakk – trahheiid e juhtrakud)
Mehaaniline tugi tüvele
Vedelike juhtimine
Toitainete salvestamine
Okaspuu puit:
Sügispuidu trahheiidid
Kevadpuidu trahheiidid, säsikiirte rakud
Säsikiirte rakud
Lehtpuu puit:
Puidukiud e libriform
Sooned e trahheed
Säsikiirte rakud
PUIDU FÜÜSIKALISED OMADUSED
Puidu välised omadused
Värvus- jaguneb kolme näitaja järgi: värvitoon λ, toonipuhtus R%, heledus p%.
* värvitoon λ- määratakse valgusvoo pikkusega 578..585 nm, mis üldiselt vastab kollasele spektriribale
*toonipuhtus R%- määratakse puhta spektraaltoone ja valge värvuse segunemise järgi
*heledus p%- määratakse peegeldumise teguri järgi (20...70%)
Kõige enam varjeerub puiduliikidel heledus.
Puidu värvus on tingitud ekstraktainetest.
Puuliik
Värvus (nm)
Toonipuhtus R%
Heledus p%
Mänd LP
581,1
51,6
49,0
Mänd MP
579,0
47,0
58,6
Tamm LP
581,5
53,1
29,9
Kuusk
580,0
44,0
54,4
Kask
582,9
42,2
41,6
Haab
578,2
38,6
68,7
Puiduliikide värvuse skaala ulatub kollakasvalgest mustani. Mõne puiduliigi malts- ja lülipuidu vahel on selge värvuse erinevus (jalakas, saar), samas kuusel on seda raske eristada. Troopiliste puuliikide lülipuit on harilikult tumedama värvusega. Kõige enam varjeerub puiduliikides heledus. Värviheledus ühes ja samas puiduliigis võivad olla nii suured, et värvuse põhjal ei saa kindlat liiki määrata. Õhu ja päikese toimel suurem osa puiduliike tumeneb (nt mänd). Lepp on värskelt raiutuna peaaegu valge, kuid õhuga kokku puutudes muutub õige pea oranžikakspunakaks. Harilikult annab lülipuit puidule värvuse. Värvuse annavad puidule eksraktiivained, vaigud, õlid ja parkained . Kontrastse värvusega puiduliigid on: eebenipuit, satiinipuu, ploomipuit, kirss, mahagonipuit, kreeka pähklipuu, sebrapuu. Ka immutatud puidus tekib värvuse muutusi. Vees lahustunud puidukaitsevedelikud, mis sisaldavad vaske, annavad immutatud pinnale roheka või rohekaskollase värvuse. Aja jooksul võib antud värvus muutuda kuldpruuniks, hallikaspruuniks või halliks , olenedes ilmastiku mõjust.
Läige- tuleb kõige paremini esile radiaal lõikes, kus on säsikiired kõige paremini nähtavad. Tangensiaal pind on harilikult läiketu ja tüve läbilõige hoopis matt.
Külaltki läikiva puiduga on meil saar, kask, vaher, pärn, pirnipuu (võõramaistest on selge läige sitka kuusel, kuldne läige Khaya ja Venetsueela mahagonil ja plataan, läiketa aga pöök ja eebenipuu ). Seoses tänapäva puidupinnatöötlusmasinatega ei oma puidu enda läige enam erilist tähtsust.
Lõhn- teatud puuliikidel on tänu lülipudus leiduvatele eeterlikele õlidele vaikudele ja parkainetele eriline lõhn. Värskelt raiutud ja niiskes olekus eritub lõhn tugevamalt, kuid mõnel puuliigil on ka kuivana lõhn säilinud (kadakas, kampripuu), sest nende puit sisaldab rohkem eeterlikeõlisid. Sellisel juhul saab lõhna kasutada ka puiduliigi määramise tunnusena. Ka maltspuidul võib lõhn olla, kuid see pole vastavale puiduliigile iseloomulik, sest harilikult põhjustavad sellist magusat ja spetsiifilist lõhna puidus pesitsevad seened ja piskud. Vaigulõhn on enamus männiliikidel.
Palisander - meeldiv magus lõhn, küpressil ja elupuul- hea aromaatne lõhn, euroopa nulg- hapukas lõhn, pokkpuu e quajakipuu- parkainete lõhn, erinevad seedriliigid- aromaatne lõhn, tiikpuu - meenutab vürtsikat toornahka, aafrika dahomal- niiskelt riknenud kala hais. Toorena lõhnab halvati ka aafrika abura ja ilomba (metsik muskaatpähklipuu). Aafrika amarant lõhnab halvasti kui seda töödelda.
Aromaatse lõhnaga kadakat kasutati vanasti riidekapides, et ära hoida koisid. Seedrile lähedase lõhnaga lehtpuud sedreelat (e Kuuba- seede või sigariarbipuu) kasutatakse suhkrukastide ja kõrgema sordi sigaretkarpide tegemiseks. Sandlipuul lõhnab hästi värskelt töödeldud pind, kasutatakse sajandeid idamaades viirukiteks. Ida- Aasia kampripuud Re kasutati naturaalkampri tootmiseks kuni selle sünteetilise tootmise alguseni. Kamprit meenutavad ka paljud eukalüptilised.
Lõhnatu on nt kuus maltspuit, mida ksutatakse toiduainete pakkimiseks (vanasti tehti võitünne). Ka pöök ja pärn (marmelaadikarbid) on lõhnatud.
Tekstuur- on muster, mis tekib puidu pinnale anatoomiliste elementide läbilõikamise teel. Tekstuuri moodustavad aastarõngad, säsikiired, puidukiud ja sooned, mis kõik kuuluvad puidu ehituse alla, seega on puidu tekstuuri ja ehituse vahel otsene seos. Okaspuu tekstuur on võrreldes lehtpuuga tunduvalt lihtsam, kuna okaspuu puit on lihtsama ehitusega. Puidu tekstuuri määrab ära puidu lõikesuund. Need puuliigid, mis paistavad silma kevad- ja sügispuidu kontrastsusega (nt saar, tamm, pähkel, kastan , lehis), omavad ilusat tekstuuri tangentsiaallõikes. Silmatorkavate säsikiirtega puuliigid (nt pöök, vaher, tamm) omavad ilusat tekstuuri radiaallõikes.
Mürgisus- euroopas kasvavatest puuliikidest on ainult jugapuul ja kuldvihma kõik osad mürgised. Inimesele on antud liigid mürgised töötlemise, seetõttu kasutatakse harva. Ka mitmete troopiliste puuliikide puit on mürgine, mis tõttu importitakse väheseid. Põhjustavad töötlemisel allergilisi sümptomeid, nahapõletikke.
Vähem-rohkem mürgised liigid: tiikpuu, aafrika sidrunipuu , mahagon , eebenipuu, grenadille (Kongo-puu), palisander, cocobola jt.
Korrosioon - tahke materjali lagunemine ümbritseva keskkonna toimel. Puidul põhjustavad selliseid muudatusi õhk, muld, vesi jt keemilised ühendid. Kui puit on eelnevalt kaitstud seente, putukate jt kahjustuste eest, on ta küllalt vastupidav materjal.
Leeliste toime erinevate konsentratsioonidega 4 nädala jooksul on :
2% ammoniaak muutis okaspuudel 1-2%, tammel ja pöögil 34 %, pärnal aga pea 2 korda tugevusnäitajaid.
10% ammoniaak muutis männil ja kuusel 23%, lehisel 8%, lehtpuudel aga pea 2 korda trugevusnäitajaid.
2% naatrumoksiid muutis okaspuudel 5%, lehtpuudel 43%tugevusnäitajaid.
Puit on üsna vastupidav madala kontsentratsiooniliste hapete vastu, kuid mitte leeliste suhtes. Temperatuuri tõus suurendab söövitust märgatavalt. Okaspuu puit on nii hapetele kui leelistele vastupidavam lehtpuidust.
Ioniseeriva kiirguse mõju- väikeste- kiirguste korral toimub vaid mõningane värvuse muutus, kogu mahus võtab puit punaka tooni. Kiirgusega üle 10 Mrad langevad mõningad mehaanilised tugevuse näitajad (nihke-, staatiline paindetugevus , löögisitkus...ei mõjuta aga survetugevust).
Valgus ja ultraveoletkiirgus mõjutavad puidu pinda ja kutsuvad esile fotokeemilise lagunemisprotsessi e puidu värvuse ja pinnastruktuuri muutuse. Tumedamad puiduliigid muutuvad heledamaks, heledamad tumedamaks. Aja jooksul muutub selline pind pruunikaks ja lõpuks helehalliks. Välisõhus muutub sel viisil kõikide puiduliikide pind. Skandinaavias kasvavat kuuske ja mändi peetakse selle mõjule ühtedeks tundlikemaks. Vastupidavus õhu ja valguse toime järgi jagunevad: väga vastupidavad (tamm, jalakas, lehis, jugapuu, kastan, seeder, eebenipuu, ebatsuuga), vastupidavad (saar, pöök, kuusk, mänd), väike vastupidavus (lepp, haab, kask, pärn, vaher, pappel). Hea vastupidavus vees (tamm, mänd, lehis, jalakas, kastan, valgepöök, sanglepp). Tihedus pole alati määrav, nt kerged okaspuu puidud on õhus ja vees tihti vastupidavamad kui rasked lehtpuu puidud. Samuti on vastupidavam lülipuit kui maltspuit, sest sisaldab õlisid, vaike, värv- ja parkaineid.
Puidu niiskus- puidus leiduv vesi protsendina tema massist. Wn =
Vaba niiskus e vaba vesi- niiskus raku sees ja rakuvahelistes ruumides, aurub puidust kõige enne. m- niiske puidu mass;
Seotud niiskus e seotud vesi- niiskus rakuseintes, taastatakse puidus kõige enne . m0- absoluutselt kuiva puidu mass (100oC ca 24 h)
Küllastuspunkt- kui taastatud on seotud niiskus ja hakatakse taastama vabaniiskust (30%). Wkp= puidu kiudude küllastuspunkt ≈ 27...32%
Kuiv puit taastab kõige enne rakuseinte niiskuse e seotud niiskuse- selle käigus puit paisub. Puidu rakuseinad suudavad imada niiskust vaid teatud piirini . Seda piiri nim küllastuspunktiks. Sellest punktist edasi kogutakse niiskust rakku endasse ja nende vahelistesse õõnsustesse. Antud niiskust nim vabaks niiskuseks. Puidu kuivamisel aurub kõige enne vaba niiskus. Kuivamisel küllastuspunktis aga on vabaniiskus ära auranud ning hakab vabanema seotud niiskus. See tähendab, et rakud ja rakuseinad hakkavad kokku tõmbuma ja tekib kahanemine Tangensiaal suunaliselt (6...8% radiaalsuunas 4...6% pikkisuunas 0,1...0,3%). Enamasti aga kaasneb sellega erinevate paikade erinev kahanemine, sest puidu otspinnad ja pealmised kihid kuivavad kiiremini sisemistest. Erineva kahanemisega kaasnevad puidus sisepinged, mille tulemusel puit võib kaarduda, kõmmelduda, lõheneda.
Mööblikuiv 6...10%, tislerikuiv 10...15%, liimimiskuiv 14%, hööveldamiskuiv 15...19%, õhkkuiv 15...23%.
Et saematerjal vähem deformeeruks, tuleks teda ümarmaterjalist saagida radiaalselt. Kuivatada ja ladustada õigetes tingimustes ja õigete meetoditega.
Liigkiiret otspindade ja pealmiste kihtide kuivamist vältida otspindade värvimise või lubjatamisega ning pealmisi kihte vajadusel veidi niisutada . Töödelda saematerjali vastavates tingimustes ja vastavalt vajadusele, arvestades edasist kasutuskeskkonda ( kuivatamine 20% kaitseb putukkahjustuste eest). Puidule on seega eelneva põhjal iseloomulik hügroskoopsus, veeimavus , tasakaalniiskus.
Hügroskoopsus- puidu om piisava niiskuse korral taastada seotud niiskus.
Veeimavus- puidu om piisava niiskuse korral taastada vabaniiskus.
Standartniiskus- niiskus sisaldus 12%. Katsetustel ja mõõtmistel kasutatakse alati standartniiskusega puitu.
Tasakaalniiskus- puit püüab alati saavutada teda ümbritsevale koskkonnale omast niiskust e tasakaalniiskust, mille mõjutajateks õhu suhteline niiskus, õhu temp.
Et puit kuivades kahaneb ja niiskudes paisub, saab kasutada ära ka tehnoloogiliselt.
Puidu kuivatamisel e õhkkuivatamisel e staabeldamisel on eesmärk puidus oleva niiskuse vähendamine teatud piirini olenevalt otstarbest ja hoida ära suuri sisepingeid , mille tõttu puit deformeeruda võiks.
Kuivatusmeetodeid on erinevaid nt kamberkuivatamine, looduslik kuivatamine, virnades kuivatamine.
Kamberkuivatamine- tehiskuivatamise põhimoodus, mis võimaldab vähendada niiskust lühikese ajajooksul 8-6% -ni. Teostatakse vastavates kamberehitistes, mis täidetakse eelsoojendatud õhuga, õhu- ja suitsugaasideseguga või ülekuumenenud auruga. Gaase juhitakse ringi kas tsirkulatsiooniga- õhu loomuliku liikumisega, ventilatsiooniga- suunatud õhuliikumisega või kalifreerimisega- sundventilatsiooniga. Aurud vajalikud, et pealmised kihid ei kuivaks sisemistest kiiremini ning kuumust ja auru- või õhuliikumist, et puitu kuivatada. Kuivatatav materjal staabeldatakse vagunentidesse, et kambris kiiresti materjali vahetada.
Looduslikult kuivatamine e rõngaskoorimine- lai koorekiht kooritakse kasvavalt puult võimalikult maalähedasest osast ja võimalikult võrapoolsest osast. Nii lõikatakse ära toitemahlade liikumine niine kihis ja puit hakab kuivama. Kasutatakse liikide eemaldamiseks, mille maha saagimisel tekivad kännu ümber tülikad juurevõsud (haab,hall lepp,pappel). Maha langenud puul oodata lehtede ära langemist ning siis notideks lõigata- vahepealsel ajal võivad tekkida putukkahjustused.
Virnades kuivatamine-
Kõrge temperatuuri mõju- kõrgel temp. kuivatamisega muutuvad puidu mehaanilised omadused kehvemaks võrreldes tava temp. kuivatatud puiduga.
80...100°C juures 16 ööpäeva absoluutselt kuiv puit kaotab survetugevusest pikkikiudu 5-10%, löögisitkust 15-30%. Kõige rohkem on seda täheldatud tammel, vähem männil. Vähenemine toimub esimese 2...4 päeva jooksul. Mehaanilised omadused puidul vähenevad sõltuvalt temp., kestvusest, niiskusest. Löögisitkus madalal niiskussisaldusega väheneb kõrgetel temperatuuridel , aga suure niiskussisalduse korral suureneb. Samuti tehnoloogiliste protsesside korral, kui kuumutatakse auruga või kuumas vees, et puitu painutada, pressida jne: kaotab puit kindlasti enda tugevuse.
Paisumine ja kahanemine- tugev pärn, pöök...keskmine saar, kask, lepp, tamm, vaher...väike mahagon, eeben, lehis, mänd, kuusk, jalakas, pappel.
*rasked puuliigid kahanevad rohkem kui kerged;
*sügispuit kahaneb rohkem kui kevadpuit;
*maltspuit kahaneb rohkem kui lülipuit
*vees lahustuvad ekstraktiivained vähendavad puidu kahanemist.
Puidu tihedus- on massi ja mahu e ruumala suhe. Puidu tiheduse puhul mängib suurt rolli niiskussisaldus, tihedus võib erineva niiskuse korral suurtes piirides erineda. Ka ruumala tuleb mõõta täpselt, sest kuivades tõmbub puit kokku. Eristatakse absoluutset, keskmist, suhtelisttihedust. Erinevate liikide tihedust saab võrrelda vaid siis kui see on määratud sama niiskussisalduse juures e kõige kergem on see absoluutkuiva puidu puhul. Puidu tihedus võib suuresti erineda ühes ja samas puidus, nt juures madalam kui tüves ja okstekohtadel tüvest tihedus suurem. Tihedus muutub ka pikki tüve, olles ülemises osas väiksem kui alumises osas. Puit on seda tihedam, mida vähem on temas õõnsusi ja poore. Puidu tihedus suurendab järgmisi puidu omadusi: tugevus, kõvadus, kulumiskindlus , soojusjuhtivus , kütteväärtus, kahanemist paisumist .
Absoluutne tihedus- pole ühegi liigi jaoks iseloomustav suurus, sest oleneb puu kasvukohast, -tingimustest ja võib erineda isegi ühe ja sama tüve eriotstes.
Keskmine tihedus- loetakse iga puiduliigi iseloomustavaks suuruseks. Määramise aluseks on puidumassi standartniiskus (12%).
Suhteline tihedus- iseloomustab osade puuliikide puitaine ebaühtlast jaotumist (nt sügisel on okaspuude, rõngass.puit tihedam, kui kevadel).
Puitaine tihedus- e rakuseinte tihedus, on kõikidel liiklidel võrdne ρ = m / V = 1530 kg/m3.
Puidu tihedus- e puidu loomuliku massi (koos kõikide poorsustega) ja ruumala suhe ρ = m / V.
Puidu soojusomadused
Soojusjuhtivus- üks kolmest soojuse edasikandumise vormist, mis toimub tahketes kehades . Puit on poorse ehituse tõttu võrdlemisi halb soojusjuht . Soojusjuhtivus erinevates materjalides tuleneb esmaselt nende füüsikalistest omadustest (eelkõige tihedusest). Puidu niiskuse suurenemisel puidu soojusjuhtivus kasvab, sest vesi surub poorides oleva õhu välja, vee soojusjuhtivus on 25 korda suurem Õhust. Puidu tihedus mõjutab soojusjuhtivust, st mida tihedam puit, seda suurem on soojusjuhtivus. Puidu väike soojusjuhtivus, võrrelduna teiste materjalidega, on andnud talle rahvamajanduses laialdase kasutamise ehitusmaterjalina, näiteks puidu soojusjuhtivus on 4 korda väiksem tellisest jne, is eriti oluline pika külma ja pika põuaga. Nt eriti halvasti juhib meie puudest soojust haab, seega saab temast hea saunalava .
Soojusmahtuvuseks e erisoojuseks- nim soojushulka, mis on vajalik aine massiühiku soojendamiseks 1°C võrra (kJ/kg°C).
Absoluutkuiva puidu erisoojus 1,36; õhu 1,0; vee 4,19; terase 4,0
Soojuspaisumine - puidu om soojenemisel paisuda, jahtumisel kahaneda. Puidu soojuspaisumine võrreldes niiskuspaisumisega väike ega oma erilist tähendust.
Energiasisaldus e kütteväärtus- Iga kütteliigi korral hinnatakse tema kütteväärtust, mille juures mõeldakse soojushulka džaulides, mis saadakse 1 kg kütteaine põlemisel või põletamisel. Puidu kütteväärtuse arvutamisel massi järgi on puuliikide vaheline erinevus vaevalt märgatav. Mahu e ruumala järgi arvestades on raskemad puiduliigid puitainerikkamad ja seega suurema kütteväärtusega (reastus alates suurem kütteväärtusega liigist: pöök, kask, tamm, mänd, lehis, kuusk). Puidu niiskuse suurenemisel kütteväärtus alaneb, sest puidu põlemisel osa soojust kulutatakse puidus esineva vee aurustamiseks.
Kuid miks teinekord kuiv puit põledes praksub? Põhjus on selles, et temperatuuri tõustes rakkudes vee asemel olev õhk paisub ja purustab praksudes rakukestad. Kõige enam praksub põledes lehise puit, järgnevad nulg ja kuusk, seepärast neid ka mitte kasutada lahtistes kaminates.
Sageli võib juhtuda saepurukuhja isesüttimist e vajalik jahutusõhu juurdepääs pole küllaldane ning kuhjas olev materjal imeb endasse õhust niiskust, mille kaudu vabaneb soojus - temperatuuri saavutades materjal süttib.
Puidu akustiline omadus
Nende omaduste all mõistame peamiselt helijuhtivust, neeldumist, peegeldamist ja resonantsivõimet (akustika on õpetus helist ja selle tekkimisest). Helilained levivad õhus kiirusega 340 m/sek, tahkemates ainetes levib heli kiiremini. Heli kiirus puidus oleneb puuliigist (niiskusega 5-7%) pikikiudu 3800...4800m/sek ja ristikiudu 500...1500m/sek (vt. Tabel 3.). Hea helijuhtivus on ka puidu kvaliteedi tunnuseks, sest mädanikust rikutud kohad summutavad heli. Puidu helijuhtivust iseloomustatakse heli levimisega m/s. Kasutatakse näitajat C, mis on helilevimise kiirus (m/s). sõltub elastsusmoodulist, tihedusest, kiudude suunast . Puidu heli läbilaskvus- võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on suhteliselt suur (25 cm
puitseinal heli läbilaskvus 0,65%, betoonseinal 0,11%). Selle vastandiks on heliisolatsioon- heli jõu vähenemine, seina läbimisel e seina võime takistada heli ülekandumist ruumist ruumi, mõõdetakse dB-s. Vaatamata puidu madalale heliisolatsioonile, kasutatakse teda ehituses palju. Nt mõlemalt poolt krohvitud 25 cm paksune betoonsein (600 kg/m2) summutab heli ca 56 dB, kuid tapeetseeritud 5 cm puitsein (30 kg/m2) summutab ca 34 dB.
Heli neeldumine ( absorbtsioon ) ja peegeldamine ( reflektsioon )- siledatelt pindadelt heli peegeldub, põhjustades kuulamist segavaid vastu- ja järelkõlasid. Heli levikut e peegeldumist ruumis saab vähendada seda neelava materjaliga ja vastupidiselt vähendamisele võimendada peegeldamise abil. Viimase kuulamist segavaid vastu- ja järelkõlasid aitavad vähendada resoneeriva materjali pinnad. Resonants on om tugevdada heli ilma seda muutmata. Kui heliallika lähedale asetatakse renoseeriv puidupind, siis võimendub heli seal reflektsiooni teel moonutusteta ja jõuab sedaviisi tugevnenuna kuulajani. Kasutatakse muusikariistade, kõlakastide, laululavade ehituse juures. Kvaliteetsel puidul on ilus kõla...mädaniku, lõhedega kume kõla. Puitu iseloomustatakse akustilise teguriga , kus K väärtus peaks võimalikult kõre olema. Võngetest muutub heliks vaid 5%.
Nõuded helipuidule- e puit mis on sobiv muusikariistade tootmiseks:
*vanu > 200 a. *aastarõngaste laius 1-4 mm *pikaajaline hoidmine (hemitselluloosi vähenemine, häälekõla muutust väheneb, vähem häälestamist)
*sügispuitu > 30% *aastarõngad ühtlased *klaveri puhul sügispuitu > 20% *riketeta
Parimad kuusk, mis kasvanud loodusliku tekkega puistul nt Kesk- Alpides ja Baieri metsades, kaukaasia -nulg, siberi-seeder. Viiuli tootmiseks soovitatakse mägivahtra puitu (Berg-Ahorn’i). Puhkpillide jaoks ,nagu flööt ja klarnet , eebenipuu taolist grenadilli puitu Ida- Aafrikast.
Puidu elektrilised omadused
Elektrijuhtivuseks nim materjali võimet juhtida voolu, mis on pöördvõrdeline elektritakistusega. Kuiva puitu iseloomustab väga väike elektritakistus , peaaegu võrdeline elektriisolatsiooni materjalidega. Niiskuse suurenedes suureneb elektrijuhtivus . Õhukuiv puit on pooljuht. Kiudude küllastuspunktist kõrgema niiskussisaldusega puit juhib elektrit e tekib vee-elektrijuhtivus. Temperatuuri tõustes väheneb mahutakistus ja mida väiksem on W, seda rohkem mõjutab elektrijuhtivust. Läbilöögitugevus on elektrivälja tugevus, mille korral toimub elektri läbilöök. Läbilöögitugevus sõltub puiduliigist, niiskusest, temp, kiudude suunast. Niiskuse ja temp. kasvades läbilöögitugevus väheneb. Piesoelektriline efekt e kristallilised jõud mõjuvad kiududega 45° nurga all. Efekt on max absoluutselt kuivas puidus, kuid siiski pea olematu. Puidu elektrilisi omadusi saab kasutada puidu niiskuse määramisel, immutusprotssesil, kuivatamisel, liimimisel, staatilise elektri maandamisel, puidu lõikamisel jt.
Dielektriline läbitavus- ainete dielektrilisi omadusi iseloomustatakse suhtelise dielektrilise läbitavusega, mis näitab kui palju suureneb nt puiduga täidetud kondensaatori mahtuvus, võrreldes õhukonsensaatoriga. Õhu ja gaaside dielektrilise läbitavuse väärtus ≈ 1, kuival puidul ≈ 2...4 olenevalt liigist, tihedusest, kiudude suunast. Puidu suhteline dielektriline läbitavus vahelduvvoolu korral väheneb voolu sageduse suurenemisel, puidu niiskuse suurenemine tõstab seda konstanti. Vahelduvvoolu kondensaatoris tekkivad võimsuse kaod muutuvad soojuseks. Sellist nähtust kasutatakse ära nt puidu kuivatamisel ja liimimisel. Kõrgsagedusväljas soojeneb niiskus palju kiiremini kui puit ja seega saab niiskus kiirelt eralduda.
PUIDU MEHAANILISED OMADUSED
Tugevus- vastupanu mingi jõu suhtes. Olenevalt jõust, millele vastupanu osutatakise jagunevad ka tugevuse liigd.
Eristatakse: surve-, tõmbe-, painde-, väände-, nihketugevust. Puidu puhul eristatakse neid kõiki veel pikki- ja ristikiudu.
Puidu vastupanu tõmbetugevusele pikkikiudu on suurem ligi 2...5% vastupanust tõmbetugevusele ristikiudu.
Pinge- sisejõud materjalis , mis tekib välisjõudude toimel ehk keha sees tekiv vastumõju e vastupanu vastavale välisjõule.
Välisjõudude kasvamisel kasvavad materjalis ka pinged , pinged kasvavad kuni ületatakse tugevuse piir ja materjal puruneb (seda nim purenemistugevus).
Kõikide 5 tugevuse juures mängib orulist rolli ka jäikus (omadus säilitada kuju ja mõõtmed mehaaniliste mõjutuste korral), plastsus (omadus säilitada purunemata muudetud kuju ja mõõtmed), elastsus (omadus taastada oma kuju ja mõõtmed välisjõudude mõju lakkamisel). Deformeerumine on jääv kuju või mõõtmete muutumine välisjõudude toimel.
Kõiki eelmainitud tugevused ja mõisted sõltuvad puuliigist, tihedusest, niiskusest, kiudude suunast.
Plastiline paine - puidu plastilisel töötlemisel tuleb puitu selliselt painutada, et see ei puruneks, kuid säiliks jääv kuju. Selleks puitu hautatakse (aurutamisega pehmendatakse), keedetakse või soojendatakse kõrgsagedusvooluga. Aurutamisel kasutatakse õhukuiva puitu 17...25%. Puidu kuivamise ärahoidmiseks soojendatakse seda auruga 100°C-ni. Aurutamise kestvuseks loetakse u 2 min 1 mm paksuse kohta. Olenevalt kuivatustemperatuurist ja keha suurusest hoitakse painutatud keha kuivatamiseks masinas 1...14 ööpäeva. Seejärel toimub mõnenädalane konditsioneerimine.
Sobivad puiduliigid plastiliseks painutamiseks: pöök, hikkoripuu, saar, jalakas, samuti vaher, kask, kirsipuu , sarapuu, tamm.
Koormamine - lühiajalisel, pikaajalisel, korduval või vahelduval puidu koormamisel erineb vastupidavus koormuse suhtes.
Lühiajalisel koormamisel talub puit kõige suuremat koormust. Pikaajalisel koormamisel talub sama puit 50...60%-list koormamist lühiajalisest koormusetaluvusest. Korduval ja vahelduval koormamisel talub sama puit vaid alla 30%-list koormamist lühiajalisest koormusetaluvusest.
Töödeldavus- puidu laastu eraldamine lõiketeraga kergema või raskema vaevaga. Laastu eraldamine toimub olenevalt puidu kiudude suunast.
Millest oleneb- lõikesuund pikki või risti, puit tihe, hõre, pehme või kõva jne- pehmet kergem lõigata, halb lihvida, samuti parem lihvida tihedat, kui hõredat. Töölemist raskendavad puidu vead ja rikked : keerdkasv , salmilisus, oksad
Kergesti töödeldavad: mänd, lepp, pöök, kask, seeder, pärn
Lõhestatavus- puidu om lõheneda kiudude suunas kiilu toimel või selle taolise esemega, ilma laastu või saepuru tekketa (vajalik om lühikese ja peenetüvelise puidu eeltöötlemiseks). Kergem lõhastada kui tera suunatud radiaalselt, sest säsikiired kergendavad tükeldamist (tangensiaalsuunas toiming raskem 2-3 korda). Kergem lõhastada kergeid puuliike kui raskeid. Kergem lõhastada raskeid puuliike jälle värskelt raiutult e märjalt. Kergem lõhastada läbikülmund puitu.
Mõnede allikate järgi on kõige kergem puitu lõhastada , kui selle niiskus on 10%.
Lõhastavust takistavad okslikus ja nt kiudude ebakorrapärane kasv.
Lehtpuitu lõhastatakse ladvapoolsest otsast, okaspuud lõhastatakse kännupoolsest otsast. Lõhestamist alustatakse eelkõige aga okstest kaugemastotsast.
Hästi lõhestatavad- okaspuud, lepp, haab, tamm. Keskmiselt lõhestatavad- saar, kask, lehis, pöök. Raskesti lõhastatavad- pihlakas , kännud, viljapuud .
PUIDU KAHJUSTUSED
Seenkahjustused:
Seened on mikroskoopilised kehad, mis valmides vabanevad viljakehast ja kantakse õhu või putukate osalusel laiali.
Sootsates kasvutingimustes areneb mütseel e seeneniidistik. Seened ei kahjusta kuiva puitu.
Puitu mittelagundavad seened:
Sinetus- ja hallitusseened põhjustavad puidu värvimuutust, kuid ei mõjuta märgatavalt puidu tugevust (sinavus iseloomulik vaid männi maltspuidule).
Rohetus esineb peamiselt tugevalt lagunenud lehtpuidus (nt haab).
Hallitusseened sageli värvusetud ja eritavad mõnikord spetsiifilist lõhna, mis võib alergiat põhjustada.
Puitu lagundavad seened:
Majavamm- võib mõne kuuga kahjustada tugevalt puitkonstruktsioone, areneb ka kivipindadel.
Kaitseks selle seene eest peaks puitkonstruktsioon olema hästi õhutatud.
Kui vamm aga konstruktsiooni sisse saanud, on temast vabanemis võimaluseks vaid kõva tuli.
Mustjas kõrbik- kahjustab okaspuu puitu ja ka männi lülipuitu (esineb eriti rohkelt nt aknapuidus).
Antiseptimine on puidu immutamine või üle võõpamine keemiliste seeni hävitavate ainetega.
Seene eosed ja niidstik kasutavad elutegevuseks tselluloosainet, sellle tulemusena muutub puit pruuniks, kaotab oma tugevuse ja kõduneb.
Seente arenguks soodustavateks teguriteks on õhu juurdepääs, niiskus ja keskmine temp 18 kraadi.
Vähem mädaneb kuiv puit, vee all olev puit, miinus kraadides olev puit ja termopuit .
Seentele mürgiseid aineid e antiseptikuid on tuntumad erinevad pinotex-id, ligno- õudsa haisuga pruun vedelik.
Maja ostulpeaks uurima ka vammi olemasolu, sest tekitab mitmeid tervist kahjustavaid aineid, võib puitkonstruktsiooni paari kuuga hävitada ning seda seent hävitab vaid tuli. See tähendaks, et uuele kodule tuleks vammi olemasolul varsti tuli otsa panna.
Boori sisaldavad ained on selle seenhaiguse e mädaniku vastu võitlevad vahendid.
Bakterikahjustused:
Bakter - üherakuline, tuumata, paljuneb pooldudes.
Kahjustab nt alusmüüri vaiasid, või vees seisvaid palke- kahjustuvad säsikiired ja rakuõõnsuste sulgkiled (puidu vedeliku läbilaskvus pikkisuunas tõuseb).
Putukkahjustused:
Võivad olla pindmised või sügavad, tekitatud putuka vastsete e tõukude poolt (neid on sadu).
Üraskid- tõukude arenemine toimub koore all. Nad tekitavad pinna rikkeid, sest nende toiduks on koore alune mähk.
Tõugu tekitatud muster väga huvitav, kasutatakse ka kunstilisel eesmärgil.
Ürask valib paljunemiseks maha langenud puud, seega tuleb langetamisel kiiresti puud koristada
Langenud puu leidnud üraskid, levivad kiirest toiduvarude lõpedes ümbruskonna kasvavate puude koore alusesse.
Sügavpuidu rikkeid põhjustavad peamiselt puukoi , tooneseppa, siku tõugud ja nad ise:
Puukoi- vastse uuristatud käik ümar ja läbimõõt 1 mm ja alla (kasutatakse ka kunstilises kujunduses tehislikult vana ilme andmiseks).
Toonesepp - vastse uuristatud käik ümar ja läbimõõt 2-3 mm.
Puidusikk - vastse uuristatud käik ovaalne ja laius 4-9 mm.
Tema puidu söömist on kuulda. Majja võib satuda metsast toodud puiduga.
Kui neid satub mingil moel majja palju, võivad nad vähese ajaga hävitada hoone puitkonstruktsioone (seda võib kahjustada ka koi).
(täiesti mustad, kõvad tiivad, pikad suised - palju sorte )
PUIDU RIKKED
Oksad- võivad hilisemal töötlemisel olla suureks tüliks, sest nt kuuse oksad on teada olevalt väga kõvad
Eri materjalides esineb eriliiki oksi, mida liigitatakse veel ka nende asukoha järgi.
Nt ümaroks, ovaaloks, piklikoks (e kuju järgi)
Külgoks, servoks, kantoks, õmblusoks, sõrgoks, koondoksad (e asukoha järgi saematerjalis)
Elusoks, kõduoks, tubakoks, umboks (oksa enda kahjustatuse järgi)
Lõhed- säsilõhed, ringlõhed, kuivamislõhed, külmalõhed, pikselõhed ( jagunevad veel omakorda paigutuse alusel, olemuselt : ots, serv, külg, kitsas, lai, sügav)
Säsilõhed- levivad raadiuse või diameetrisuunas. Ringlõhed- levib spiraali või keerme taoliselt mööda aastarõngast. Külmalõhed- tekivad tihti ringlõhena malts- ja lülipuidu vahele (külmast lõhenenud korp koos puukiududega, muutub iga aasta külmadega suuremaks ning lõhekoht on vastuvõtlik mädanikele, seentele, putukate eluks). Pikselõhed- okste vahel. Kuivamislõhed- tekib saematerjalile harilikult otspinnale materjali ebaühtlase kuivamisest tingitud pingete tõttu (see on lahti seletatud niiskuse osas).
Koondelisus- antud ümarmaterjali järsk koondumine tüvest ladvapoole (põhjustab kaldkiulisust saematerjalis, spoonis).
Tüüakus- ümarmaterjali tüükaosa väga järsk suurenemine (meetri pealt 1,2 korda suurem kui tüüka osa)
Kurmulisus - tähtjas-sagaralise kujuga
Pahk - puidu kiudude ebakorrapärase kasvu ja vohamisega puidu paiklik paksenemine.
Kõverused-
Kaldkiulisus e kaldsüülisus- puidukiudude kõrvalekaldumine pikkiteljest.
Ränipuit- paikne ränipuit (kord tuul ühelt, kord teiselt poolt- põllul), lausränipuit (mere ääres, kus tuul enamasti ühelt poolt)
Salmilisus- puidu kiud pikkisuunaliselt lainelise kasvuga.
Vaigupesa e vaigukäigud- vaiguga täidetud õõnsused aasarõngaste vahel.
Saematerjali tangensiaalpinnal nähtav ovaalsete lamedate süvenditena, radiaalpinnal piklike kitsaste piludena, otspinnal lühikesed kaarjad pinnad.
Vaigupesadest välja voolanud vaik rikub toote välispinda, takistab välisviimistlust ja liimimist.
Mõlu- kuivanud puidu või vigastuse ülekasvamine puidu alaosas.
Tõrvaslaik- tugevasti vaiguga läbi imbunud tüve osa.
Saematerjalides ja spoonis nähtav suure tumeda laiguna, õhuke materjal selles kohas vastu valgust läbi kumav.
Väärlülipuit- tumedalt värvunud tüve siseosa. Rikub puidu välisilmet, halvendab veeläbilaskvust, rabedam- kuid oluliselt mehaanilisi omadusi ei muuda.
Korduv maltspuit- maltspuit ja lülipuit vahelduvad mitu korda suuremate vöötidena.
Laigud ja kohati ebanormaalsed värvused- mis tekinud erinevatest mõjudest.
Võõrkehad- ebaloomulike kehade esinem puidus ( kivid , naelad, traat , liiv jt)
Raskendavad puidu töötlemist, sageli avarii põhjuseks.
Mehaanilised vigastused- metsa varumisel, vaigutamisel, trantsportimisel, sorteerimisel, töötlemisel instrumendi või mehanismi tekitatud puidu vigastus .
Karr- puude vaigutamisel lõikeinstrumendiga tüve vigastamine.Karri piirkonnas puit tugevasti vaigustub.
Saematerjali kaardumine keerdumine- vale ladustamine või kuivatamine
Poomkandid- ümarmaterjali saagimisel, eristatakse tömp- ja teravkanti.
Viirushaigus - maarjakask.
Puidu keemiline koostis:
Põhikomponendid- tselluloos (u 40-50%), hemitselluloos e polüsahhariidid (u 25-35 %),ligniin e puitaine (u 20-30 %).
Puidu põhimass koosneb orgaanilistest ühenditest, mille koostisse kuulub u 50% süsiniku, 43% hapniku, 6% vesiniku, 0,1% lämmastikku.
Peale orgaaniliste ühendite kuuluvad puidu keemilisse koostisse u 0,4% mineraalühendeid, mis põlemisel moodustavad tuha.
Kõik need algkomponendid keemiliste reaktsioonide käigus moodustavad tselluloosi ja hemitselluloosi.
Tselluloos on põhiühendiks ka rakuseintes (okaspuus u 54%, lehtpuus u 44%).
Tselluloos on kiudja ehitusega, värvita, lõhnata, maitseta, vastupidav, ei muutu õhus, ei lahustu orgaanilistes lahustites.
Rahvamajanduses leiab laialdast kasutust nt paberi, tehissiidi, lõhkeaine, nitrotsellulooslakkide valmistamiseks (rohkelt kasvava puidu keskosas).
Hemitselluloos- jaguneb kaheks, ühe kääritamisel saab piiritust , teise kääritamisel mitte.
Ligniin- raku seintes sisalduv aine, mis põhjustab rakkude puitumise. On väga keeruline keemilineühend.
Termoplastne aine e külmana kõva aga soojenedes pehmeneb. Erineb tselluloosist süsiniksisalduse poolest ja allub leelise ja happe toimele.
Tselluloositööstuses tekib ligniini u 30% puidu massist.
Varem kasutati seda tööstuses endas kütteks, nüüd töödeldakse temast vaigutaoline sideaine aine plassmassitööstusesse.
Kasvuprotsessis tekib ka veel teisi ühendeid:
Vaik- kõigis puudes sisaldub vaiku, mõnes väga vähe, kasutatakse meditsiinis.
Parkained- seda sisaldavad nt tamme, kastani, tsuuga puit ja koor.
Kasutatakse värvi-, naha-, tindi-, ravimitööstuses. Parkainete sisaldus kasvab aastatega ja see on alati suurem lülipuidus kui maltspuidus.
Kasvavas puidus tekivad veel järgmised lisaühendid e toitained:
a)valgud- lehtedes, seemnetes, mahlas . Kogus kasvavas puus suurem suvel.
b)tärklis- säilib säsikiirte välistes osades, kevadel muutub suhkruks. Seemneaastatel läheb kogu tärklis puu kasvuks
c)rasvad- esinevad põhiliselt seemnetes (va sarapuu, pärna puit- eriti oksad)
d)suhkrud- nt kevadine magus mahlajook