10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
138 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Aie
Õppematerjali autor
Nitroglütseriin (glütserooli trinitraat) on õline vedelik, võimas ning ohtlik lõhkeaine. Temaga immutatakse mineraalipuru, puusütt või muid poorseid materjale. Sellist materjali nimetatakse dünamiidiks. Dünamiidi leiutamine - Alfred Nobel. Nitrotselluloos saadakse tselluloosi töötlemisel lämmastikhappe ja väävelhappe seguga. Lahustub orgaanilistes lahustites. Maksimaalselt nitreeritud saadust nimetatakse püroksüliiniks ja sellest tehakse püssirohtu ning lõhkeaineid. o Rasvad Loomsed rasvad ja taimeõlid on materjalid, mis koosnevad suurest hulgast komponentidest, kusjuures põhilisteks koostisosadeks on rasvad. Keemilises mõttes tähistab sõna rasv glütserooli (propaan-1,2,3-triooli) triestrit KHtega (tegelikult rasvhapetega, kuid termin ei ole väga täpselt piiritletud). Looduslike rasvade KH jäägid on hargnemata ahelaga ning paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Võivad olla küllastunud või küllastumata. o Rasvade füüsikalised omadused
........................ 3 VALGUD..............................................................................................................4 POLÜMEERID ....................................................................................................5 AMINOHAPPED................................................................................................. 8 ESTRID.................................................................................................................9 RASVAD............................................................................................................ 10 2 SAHHARIIDID Glükoos Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70 % eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises. Sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluvad
väävelhape seguga. Kasutatakse nitrotsellulooslakkide, lõhkeainete valmistamiseks. · Sulfaadid väävelhappe estrid. Näiteks: metüülsulfaat, dimetüülsulfaat. · Fosfaadid fosforhappe estrid. Väga tähtsad elusorganismides. Fosforhappe estri moodustumisest saavad alguse paljud rakkudes toimuvad reaktsioonid. Fosforhappe estrid on ka nukeliinhapped. 31 5. Rasvad · Rasv glütserooli (propaan1,2,3triooli) triester karboksüülhappega (tegelikult rasvhapetega). · Looduslike rasvade karboksüülhappe jäägid on hargnemata ahelaga ning paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Looduslikud rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata (sisaldavad kaksiksidemeid). · Laboris võib valmistada ükskõik millise karboksüülhappelise koostisega rasvasid.
väävelhape seguga. Kasutatakse nitrotsellulooslakkide, lõhkeainete valmistamiseks. · Sulfaadid väävelhappe estrid. Näiteks: metüülsulfaat, dimetüülsulfaat. · Fosfaadid fosforhappe estrid. Väga tähtsad elusorganismides. Fosforhappe estri moodustumisest saavad alguse paljud rakkudes toimuvad reaktsioonid. Fosforhappe estrid on ka nukeliinhapped. 31 5. Rasvad · Rasv glütserooli (propaan1,2,3triooli) triester karboksüülhappega (tegelikult rasvhapetega). · Looduslike rasvade karboksüülhappe jäägid on hargnemata ahelaga ning paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Looduslikud rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata (sisaldavad kaksiksidemeid). · Laboris võib valmistada ükskõik millise karboksüülhappelise koostisega rasvasid.
väävelhape seguga. Kasutatakse nitrotsellulooslakkide, lõhkeainete valmistamiseks. · Sulfaadid väävelhappe estrid. Näiteks: metüülsulfaat, dimetüülsulfaat. · Fosfaadid fosforhappe estrid. Väga tähtsad elusorganismides. Fosforhappe estri moodustumisest saavad alguse paljud rakkudes toimuvad reaktsioonid. Fosforhappe estrid on ka nukeliinhapped. 31 5. Rasvad · Rasv glütserooli (propaan1,2,3triooli) triester karboksüülhappega (tegelikult rasvhapetega). · Looduslike rasvade karboksüülhappe jäägid on hargnemata ahelaga ning paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Looduslikud rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata (sisaldavad kaksiksidemeid). · Laboris võib valmistada ükskõik millise karboksüülhappelise koostisega rasvasid.
väävelhape seguga. Kasutatakse nitrotsellulooslakkide, lõhkeainete valmistamiseks. · Sulfaadid – väävelhappe estrid. Näiteks: metüülsulfaat, dimetüülsulfaat. · Fosfaadid – fosforhappe estrid. Väga tähtsad elusorganismides. Fosforhappe estri moodustumisest saavad alguse paljud rakkudes toimuvad reaktsioonid. Fosforhappe estrid on ka nukeliinhapped. 31 5. Rasvad · Rasv – glütserooli (propaan1,2,3triooli) triester karboksüülhappega (tegelikult rasvhapetega). · Looduslike rasvade karboksüülhappe jäägid on hargnemata ahelaga ning paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Looduslikud rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata (sisaldavad kaksiksidemeid). · Laboris võib valmistada ükskõik millise karboksüülhappelise koostisega rasvasid. · Füüsikalised omadused:
väävelhape seguga. Kasutatakse nitrotsellulooslakkide, lõhkeainete valmistamiseks. · Sulfaadid – väävelhappe estrid. Näiteks: metüülsulfaat, dimetüülsulfaat. · Fosfaadid – fosforhappe estrid. Väga tähtsad elusorganismides. Fosforhappe estri moodustumisest saavad alguse paljud rakkudes toimuvad reaktsioonid. Fosforhappe estrid on ka nukeliinhapped. 31 5. Rasvad · Rasv – glütserooli (propaan1,2,3triooli) triester karboksüülhappega (tegelikult rasvhapetega). · Looduslike rasvade karboksüülhappe jäägid on hargnemata ahelaga ning paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Looduslikud rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata (sisaldavad kaksiksidemeid). · Laboris võib valmistada ükskõik millise karboksüülhappelise koostisega rasvasid. · Füüsikalised omadused:
lahustumatud. Kuigi lipiide sisaldavad inimese organismi kõik rakud, on neid kõige enam rasvkoes, mis paikneb peamiselt naha all ja siseelundite ümbruses. Inimese keha massist moodustavad lipiidid normaalse keha koostise korral 17-30 aastastel naistel 22-28%, sama vanadel meestel aga 12-16% *Rasvadel Energia väärtus - 1g = 9 kcal *iseloomustab hüdrofoobsus -puudud vastasmõju veega -ei märgu ega lahustu vees -ei saa moodustada vesiniksidemeid Funktsioonid: *energeetiline ( rasvad ja rasvhapped) *struktuurne ( fosfo ja tfingolipiidid) *regulatoorne ( steroidid; vit D,E,A) *Lahusti *Mehhaaniline kaitse 1. Energeetiline funktsioon: Energeetilist funktsiooni täidavad organismi varulipiidid (triglütseriidid ehk neutraalrasvad). Kõrge energeetiline väärtus tuleneb asjaolust, et triglütseriidi rasvhappejääkides on C- aatomid enamasti maksimaalselt küllastatud vesinikuaatomitega (maksimaalselt redutseeritud); 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid