Rasvad - referaat (3)

TALLINNA PÄÄSKÜLA GÜMNAASIUM
Milla Vaarikas
XI klass
RASVAD
Uurimustöö
Juhendaja : Õpetaja Anne Traktor
Tallinn 2008

SISUKORD

Sissejuhatus………………………………………………………………………………3
Leidumine ja saamine……………………………………………………………………4
Füüsikalised omadused…………………………………………………………………..5
Keemilised omadused……………………………………………………………………6
Rasvade kasutamine……………………………………………………………………...7
Sünteetilised pesemisvahendid …………………………………………………………..8
Kokkuvõte……………………………………………………………………………….9
Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………..10

SISSEJUHATUS

Valisin selle teema, kuna tunnen huvi keemias rasvade vastu ning sooviksin oma teadmisi laiendada. Minu eesmärgiks on selgeks saada rasvade omadused ning tähtsus organismis.
Rasvad kuuluvad lipiidide(orgaaniliste ühendite klassi) ning on vees lahustumatu aine. Rasvad on rasvhapete ja propaantriooli estrid . Nad on valkude ja süsivesikute kõrval elusorganismi peamisi koostisosi.Rasvu leidub praktiliselt igas rakus. Madala soojusjuhtivuse tõttu on nahaalune rasvkude organismidele nagu kasukas külma eest. Rasv on väga energiarikas toitaine . Võrreldes valkude ning süsivesikutega annavad nad kaks korda rohkem energiat. Rasvast valmistatakse õli, seepi ning kasutatakse ka toidu valmistamisel.

LEIDUMINE JA SAAMINE

Rasva leidub peaaegu kõikides taim- ja loomorganismides . Juur - ja puuviljades on rasva vähe, vaid mõni protsent. Päevalilleseemnetes on rasva ligikaudu neljandik, linaseemneis on ligi pool kuivainest. Rasvarikasteks toiduaineteks on või, margariin , pähklid, lihasaadused jm.
Taimedes leidub rasva kõige enam seemnetes. Loomorganismis talletub rasv nahaaluses koes ning muudes organites. Rasvad on energiarikkad toidukomponendid. Nende energeetiline väärtus on üle kahe korra suurem kui valkudel ja süsivesikutel.
Loomseid rasvu saadakse toorainest väljasulatamisel või kuumalt väljapressimisel. Taimerasvad eraldatakse kuumpressimisel või ekstraheerimisel. Viimasel juhul seemned esmalt peenestatakse ja siis käsitletakse orgaanilise lahustiga( bensiin , eeter), mis lahustab seemnetest rasva välja. Saadud ekstrakti kuumutamisel lendub lahusti ja saadakse rasv.

FÜÜSIKALISED OMADUSED

Puhtad rasvad on värvuseta, lõhnata ja maitseta. Toiduks tarvitava rasva maitse on tingitud temas sisalduvatest lisanditest. Rasvad on veest kergemad. Et looduslikud rasvad kujutavad endast mitmesuguste estrite segu, siis ei ole rasvadel ka kindlat sulamistemperatuuri, vaid temperatuuri tõustes nad aeglaselt pehmenevad. Sellepärast iseloomustatakse rasvu sagely tahkumistemperatuuriga.
Rasvade agregaatolek sõltub rasva koostisse kuuluva rasvahappe radikaalist. Kui rasvhappe radikaalis esineb kaksiksidemeid , siis on rasv toatemperatuuril vedel. Mida rohkem rasvhappe radikaalis kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Küllastunud rasvhappe radikaali puhul on rasv aga tahke. Vedelaid rasvu nimetatakse rasvõlideks ehk lihtsalt õlideks. Nendeks on taimerasvad, hülge- ning vaalarasv.
Rasvad ei lahustu vees, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustes- eetris, alkoholides, estrites, atsetoonis, bensiinis jm..
Rasvu iseloomustavad järgmised eripärad:
1.Suhteliselt kõrge keemistemperatuur
2. Kõrge keemiatemperatuuri kõrval on rasvadel võrdlemisi madal sulamistemperatuur
3. Kõrge toiteväärtus
Rasvad räästuvad pikaajalisel seismisel õhu käes. Õhuhapniku toimel kulgevad toiduainetes keerukad osküdatsioonireaktsioonid, mille tagajärjel muutuvad toiduainete värv, lõhn ja maitseomadused.

KEEMILISED OMADUSED

RASVADE HÜDROLÜÜS

Hüdrolüüs on rasvade tähtsaimaks omaduseks. Rasvade kui rasvhapete ja propaantriooli estrite hüdrolüüs vee toimel kulgeb väga aeglaselt. Tööstuslikult viiakse hüdrolüüs läbi veega kõrgel temperatuuril(200*C) ja rõhul(20at)
Või keetmisel naatriumhüdroksiidi vesilahusega. Viimasel juhul tekib rasvhappest vastav naatriumsool – seep .

HÜDROGEENIMINE

Vedelaid rasvu (rasvõlisid), mille rasvhappe radikaalis esineb kaksiksidemeid, muudetakse tahketeks hüdrogeenimisel. Hüdrogeenimisreaktsioonil muutub rasva koostisse kuuluv küllastumata rasvhappe radikaal küllastunud rasvhappe radikaaliks:
Hüdrogeenimine viiakse läbi vesiniku abil nikkelkatalüsaatori manulusel. Hüdrogeenimisprotsessil tekkiva rasva nimetatakse salomassiks ja sellest toodetakse margariini. Margariin kujutab endast hüdrogeenitud taimerasva emulsiooni piimas. Väliselt sarnaneb või koorevõiga. Lõhn ja maitse antakse margariinile spetsiaalsete lisanditega.

RÄÄSTUMINE

Vedelad rasvad oksüdeeruvad õhus kergesti. See tähendab, et nad räästuvad. Niisugused rasvad on ebameeldiva lõhnaga, kibedad ja mürgised. Räästumise vältimiseks rasvõlid hüdrogeenitakse.

KUIVAMINE

Vedelrasvade kuivamine. Need rasvõlid, mille rasvhappe radikaalis on mitu kaksiksidet, kuivavad õhus; nende pinnale tekib tahke kelme(rasvhappe radikaal oksüdeerub ja polümeriseerub). Kuivavaid õlisid(linaseemneõli) kasutatakse värnitsa ja õlivärvide valmistamiseks. Oliiviõli on mittekuivav õli.

RASVADE KASUTAMINE

Rasvad on energiarikkad toitained . Nad on söest energiarikkamad ja on selle omaduse poolest lähedased bensiinile ja naftale. Energiaallikana on rasvad ja süsivesikud vastastikku asendatavad. Neid võib asendada ka valkudega, kuigi viimased on tunduvalt defitsiitsemad.
Ensüümide mõjul hüdrolüüsub toidurasv organismiks rasvhapeteks ja propaantriooliks. Nendest ensüümitakse antud organismile iseloomulikku rasva. Osaliselt oksüdeeruvad rasvhapped a propaantriool süsinikdioksiidiks ja veeks ning neil reaktsioonidel vabanevat energiat kasutab organism oma elutegevusprotsessides . Varem kasutati rasvu ka seebi valmistamisel. Nüüd toodetakse seepi sünteetilistest rasvhapetest ( parafiini oksüdatsioon). Rasvõlidest toodetakse õlivärvides kasutatavat värnitsat, kosmeetilisi kreeme, määrdeaineid ja ravimeid (kalamaksaõli ja riitsinusõli)

SÜNTEETILISED PESEMISAINED

Üheks levinumaks sünteetiliseks pesemisaineks on nn. Tipooli-tüüpi pesemisained. Neid saadakse kõrgematest alkoholidest, mille radikaalis on 10-20 süsiniku aatomit. Alkoholi töödeldakse väävelhappega ja reaktsioonisaadus neutraliseeritakse naatriumhüdroksiidiga.
Sünteetiliste pesemisainete eelised seepide ees on järgmised:

Pesemiseks on vaja pehmet vett

Nad ei hüdrolüüsu ega tekita aluselist kesskonda

Nad vähendavad vee pindpinevust

Pesemisaine kulu on vähe ja pesemisaine on kergesti käsitsetav

Nendega saab pesta jahedas vees ja nad ei muuda pestava eseme värvitooni
Tavalist vett kasutavad mikroorganismid , nende elutegevuse käigus seebi molekul
laguneb . Mitmeid sünteetilisi pesemisaineid mikroorganismid ei omasta , seetõttu reostavad nad veekogusid ja pinnast.

KOKKUVÕTE

Tänu sellele uurimustööle olen hakanud rohkem tundma orgaanika vastu ning saanud täiendavaid teadmisi rasvade kohta. Tõstsin esile rasvade tähtsaimad omadused ning nende kasutusalad. Minu uurismustöös kajastuvad olulisemad rasvadega seotud teemad ning see on hästi struktueeritud .
Rasvad on rasvhapete ja glütserooli estrid. Organismi elutegevuse seisukohalt on eriti olulised need rasvhapped, mille molekulides on mitu kaksiksidet. Neid küllastumata rasvhappeid nimetatakse vitamiiniks F ja nad osalevad tähtsates elutegevusprotsessides. Rasvadel on oluline tähtsus nii inimese organismis, kui ka valmistatakse sellest meile vajalikke pesemisvahendeid.

KASUTATUD KIRJANDUS

“Keemia X klassile” H. Karik V. Ratassepp
“Üldine keemia” H. Karik
2