Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Agrokeemia kontrolltöö küsimused ja vastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas väljendatakse toiteelementide sisaldust väetistes?
  • Mis on taimetoiteelement?
  • Mis on taimetoitaine?
  • Millisel kujul võivad toiteelemendid mullas olla?
  • Mis on neeldumine?
  • Mis on mulla neelamisvõime?
  • Miks nad vajalikud on?
  • Mis on väetamine?
  • Kuidas neid kasutatakse?
  • Mida näitab mulla pH?
  • Kuidas mõjutab happeline muld taimede kasvu ja arengut?
  • Kuidas mõjutavad lubiväetised mulda?
  • Väetusõpetuse mõiste ja ülesanded.
    Väetusõpetus ehk agrokeemia on teadus, mis uurib taimede, mulla ja väetise vastastikuseid suhteid. Eesmärkiks on tõsta saagikust, mulla viljakuse taastamine või säilitamine, tõsta saagi kvaliteeti.
  • Miinimumseadus. (Kirjelda.)
    Taimede saagikuse ja kvaliteedi määrab miinimumis olev toiteelement või mõni muu kasvutegur (nt põud, ebasoodne mulla pH)
  • Toitainete täieliku tagastamise teooria. (Kirjelda.)
    Toitaineid antakse väetisega mulda niipalju kuipalju neid taimed oma kasvu ja arengu tõttu eemaldavad.
  • Väetiskoguste väljendamise viisid.
    Väetiste koguseid väljendatakse füüsilistes kogustes (massiühikutes — tonnides [t], tsentnerites [ts], kilogrammides [kg]). Mikroväetiste koguseid väljendatakse ka grammides (g).
  • Kuidas väljendatakse toiteelementide sisaldust väetistes?
    • Väljendamine toiteelementidena. Seda peetakse kõige objektiivsemaks toitainete väljendamise viisiks. Nt N P, K- sisaldus.
    • Väljendamine oksiididena ehk toimeainena.

  • Mis on taimetoiteelement? Too näiteid.
    Taimetoiteelement on keemiline element, mis on vajalik taime kasvamiseks ja
    arenemiseks ning mida ei ole võimalik temale omaste funktsioonide tõttu asendada mõne teise keelmilise elemendiga. Näiteks: C, O, H, N, P, Mg, B, Cu, Na, Ca, Zn jne.
  • Taimetoiteelementide jaotamine lähtuvalt taimede kvantitatiivsest vajadusest. Too näiteid.
    a) Makroelemendid- C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S;
    b) Poolmikroelemendid- Fe, Mn, (Si, Al);
    c) Mikroelemendid – B, Cu, Mo, Zn, Co (Na, Cl);
    d) Ultraelemendid – Sr, Cd, Cs, Rb.
  • Taimetoiteelementide rühmitamine lähtuvalt taimedes ümberpaiknemise alusel. Too näiteid.
    a) Kergesti ümberpaiknevad ehk kergesti reutiliseeruvad – N, P, K, Mg, millised suure
    puudused korrad rändavad vanematest kudedest noorematesse.
    b) Raskesti ümberpaiknevad ehk raskesti reutiliseeruvad – Ca, Fe, S, mis on taimes raskesti
    ümberpaigutatavad elemendid.
  • Mis on taimetoitaine? Too näiteid.
    Taimetoitaine on ühend, millena toiteelemendid sisenevad taime. Taimetoitained on peamiselt ioonidena. Positiivselt laetud ioone nimetatakse katioonideks, negatiivselt — anioonideks.
    Näiteks: CO2 , H2O, O2 ,
  • Nimeta taimede toitumisviisid .
    a) Juurtoitumine;
    b) Juureväline toitumine
  • Kirjelda juurtoitumise viise.
    • Passiivne omastamine ( transpiratsioon , imav jõud). Toimub toitainete imamine koos veega.
    • Difusioon (kontsentratsioonide erinevused). Sellest osast, kus toitaine kontsentratsioon on suurem, liiguvad toitained sinna ossa , kus kontsentratsioon on väiksem. Ainete liikumine jääb seisma, kui % on mõlemal pool ühesugune. Looduses difusioon seisam ei jää, sest toitained kasutatakse taimes mitmesugustes protsessides.
    • Asendusadsorptsioon ehk aktiivne omastamine. Sel juhul toimub ioonide vahetus taime ja lahuse vahel. Positiivseid ioone vahetatakse positiivsete vastu ja negatiivseid negatiivsete vastu.

  • Kirjelda juurevälist toitumist.
    Juurevälisel toitumisel sisenevad taimetoitained taimesse maapealsete osade kaudu. Omastatakse
    - peamiselt CO2, O2, SO2, NH3 (gaasilistena)
    - ka lahustunud mineraal - ja isegi orgaanilisi aineid.
    Peamiselt leiavad kasutamist:
    - N-väetised
    - Fe, Mn, Zn, Co – soolade lahjad lahused .
    Kasutamise efekt oleneb:
    _ lahuse kontsentratsioonist,
    _ välistemperatuurist,
    _ niiskusest,
    _ taime vanusest ,
    _ taime füsioloogilisest seisundist.
  • N, P, K ülesanded taimes.
    N - lämmastik vajalik eelkõige lehtede ja varte kasvuks, eriti kasvuperioodi algul
    P – fosfor vajalik seemnete idanemiseks, juurdumiseks, õiepungade arenguks
    K – kaalium tugevdab kudesid, vajalik seemnete idanemisel, viljade ja mugulate arenguks. Pikendab õitsemist, kirgastab õite värvust. Muudab taimed vastupidavamaks kuivuse, haiguste ja temperatuuri suhtes.
  • Millisel kujul võivad toiteelemendid mullas olla?
    Vedelal ja tahkel kujul
  • Mis on neeldumine ?
    neeldumine — mullaosakeste liitumine lahustunud elementidega
  • Mis on mulla neelamisvõime?
    neelamisvõime — mulla omadus siduda tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid.
  • Kirjelda mullas toimuvaid neeldumisviise.
    mehhaaniline neeldumine — mulla kapillaarid peavad kinni peeneid aine osakesi (nt
    tolmpõlevkivituhk). Toimib nagu sõel ja võimaldab mulda viia tolmpeeneid väetiseid, kartmata et nad mullast välja uhutaks.
    2. füüsikaline neeldumine — tingitud kolloidide pinnaenergiast (NH3, NO3, Cl- ioonid )
    a. positiivne füüsikaline neeldumine. Mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi lahustunud aine molekule kui vee molekule (nt ammoniaagivesi) ja vesi surutakse mulla kapillaaride alumisse ossa.
    b. negatiivne füüsikaline neeldumine. Mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi vee molekule
    kui lahustunud aine molekule (nt CL KCl-s) ja aine surutakse mulla kapillaaride alumisse
    ossa. Seega aine leostatakse (uhutakse) mullast välja.
    3. füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine — põhjustajaks mulla elektriliselt laetud kolloidid (ülekaalus negatiivse laenguga kolloidid). Nt saviosakesed seovad mullas K+. Selletõttu võime savirikastel muldadel K-väetiseid kasutada sügisel, sest kaaliumit ei uhuta mullast välja.
    4. keemiline neeldumine — toitainete üleminek taimedele kättesaamatuteks ühenditeks ( fosfaadid ). Vees lahustunud toiteelemendid lähevad üle keemiliste reaktsioonide tagajärjel
    raskestilahustuvateks ja taimedele mitteomastatavateks ühenditeks.
    5. bioloogiline neeldumine — toitained lähevad taimede ja mullaorganismide koosseisu st nende ülesehituseks, st taimed ja mikroorganismid omastavad vajaminevaid toitaineid oma kasvuks ja arenguks. Taimede või mikroorganismide poolt seotud toitained pole mullast väljauhutavad ja teistele, kõrvalolevatele taimedele ning mikroorganismidele kättesaadavad. Toitained vabanevad pärast taimede või mikroorganismide surma.
  • Nimeta mullas elunevaid organisme ja miks nad vajalikud on?
    Vihmaussid, mutid , lestad, vetikad , bakterid , seened, putukad – seovad õhulämmastiku, kobestavad mulda, rikastavad mulda huumusega jne.
  • Valguse, soojuse ja vee tähtsus taimede kasvuks ja arenguks.
    Valgus - Valgus on hädavajalik orgaanilise aine moodustamiseks.
    Soojus - Soojusest sõltub taimede kasvuaja pikkus.
    Vesi - Vee ülesanne taimes on olla üheks fotosünteesi lähteaineks. Vesi kindlustab toitainete ning ainevahetusproduktide transpordi ja turgori taimedes.
  • Mis on väetis?
    Väetised on ained, mida kasutatakse saagi suurendamise, selle kvaliteedi parandamise või mulla viljakuse tõstmise eesmärgil.
  • Mis on väetamine?
    Väetamiseks nimetatakse toitainete varude täiendamist toitekeskkonnas (mullas).
  • Väetiste rühmitamine erinevatesse rühmadesse.
    Väetised jaotatakse: 1. Koostise alusel (orgaanilised ja mineraalsed)
    2. Vastavalt tootmise iseloomule (tööstuslikud ja kohalikud)
    3. Toime alusel ( otsesed ja kaudsed )
    4. Toime kiiruse alusel (kiiresti ja aeglaselt toimivad )
    5. Vastavalt väliskujule ja konsistentsile (vedelad ja tahked )
    6. Taimetoiteelementide sisalduse alusel (ühe- ja mitmekülgsed)
  • N, P, K- ja mikroväetiste kasutamine.
    N- väetiste kasutamisel tuleb arvestada nende mõju mullareaktsioonile. Lämmastik on taimedele vajalik lehtede ja varte kasvuks, eriti kasvuperioodi algul. Vähese lämmastikusisalduse korral mullas taim „nälgib“. N-väetisi tuleb kasutada kevadel ja suvel, mitte sügisel. Lämmastik leostub kergesti mullast välja (seega ei tasu anda suuri lämmastikväetise koguseid korraga, vaid vastavalt vajadusele). Lämmastikväetiste tõhusus sõltub ilmastikust (sademetest ja temperatuurist). Mida pikem ja jahedam on kevad, seda enam kannatavad taimed võimaliku lämmastiku puuduse all ja seda efektiivsem on pealtväetamine. Mida huumusrikkam on muld seda väiksem on N-väetiste kasutamise efekt. Lämmastikväetisi ei anta liblikõielistele taimedele.
    P-väetiste kasutamisel tuleb lähtuda mulla fosforivarudest ja konkreetse taime vajadustest . Fosfor on vajalik taimedele talvitumiseks, viljade ja seemnete arenguks. P-väetisi võib kasutada sügisel ja kevadel ning taimede kasvuajal. Fosforväetisi võib kasutada rohkem kui taime vajadus, sest ta ei leostu mulast välja. Fosforväetiste sobivaim andmise viis on põhiväetisena sügisel (nt istutusala ettevalmistamisel või sügiskünnil) või kevadel paikliku väetisena.
    K-väetiste kasutamisel tuleb eelkõige lähtuda mulla kaaliumivarudest ja konkreetse taime vajadustest. Kaaliumit vajavad taimed õitsemiseks ja õievärvuse intensiivistamiseks ning talvitumiseks. Kaaliumväetiste kasutamisel tuleb kindlasti arvestada ka väetises olevaid lisandeid. Soovitavateks lisanditeks on magneesium ja väävel, ebasoovitavateks naatrium (halvendab mulla struktuuri) ja kloor (paljud ilutaimed ei talu kloori). Kaalium püsib hästi savistel muldadel. Kergetel liiv- ja saviliivmuldadel võib toimuda kaaliumi väljauhtumine ja seal pole kaaliumväetiste sügisene (nt istutusala ettevalmistamisel) kasutamine otstarbekas.
    Mikroväetiste kasutamiseks on 3 viisi – mulda andmine, seemnete töötlemine (siin on oluline, et külv toimuks niiskesse mulda) ja taimede pritsimine (juureväline väetamine). Kõige sagedamast kasutamist on leidnud boor- ja vaskväetised, vähem molübdeen-, tsink -, koobalt -, mangaan- jt väetised. Mikroväetisi ei kasutata üksnes saagi suurendamiseks vaid ka saagi kvaliteedi parandamiseks. Kui põhitoiteelemendid antakse kompleksväetistena, mis juba sisaldavad mikroelemente, siis pole eraldi mikroelemente juurde vaja anda või anda ainult erilistel puhkudel – näiteks kui taimel on mõne mikroelemendi puudus.
  • Iseloomusta kompleksväetiseid, kuidas neid kasutatakse?
    Kompleksväetised sisaldavad mitut toiteelementi, on võrreldes lihtväetistega palju otstarbekamad, kuna nad sisaldavad vähem ballastainet, on kontsentreeritud, sööstavad tööjõudu ja energiakulu . Taimetoitained asuvad kompleksväetise igas graanulis kindlas vahekorras. Kompleksväetiseid kasutades lähtutakse põhitoiteelementide (K;N;P) sisaldusest: N-ülekaal – kasutatakse kevadel ja kasvu ajal, P ja K-ülekaal- kasutatakse kevadel. Sügisel ja kasvuajal.
  • Mineraalväetiste efektiivsust mõjutavad tegurid.
    • Lämmastikväetiste efektiivsus sõltub suurel määral muldade huumusesisaldusest, ilmastikust ja PK väetiste kasutamisest.
    • Fosforväetiste efektiivsus ja väetamise tulukus sõltuvad mulla väetistarbest ning suurel määral ka ilmastikutingimustest.
    • Kaaliumväetiste efektiivsus oleneb väga oluliselt muldade kaaliumitarbest, lämmastik- ja fosforväetiste ning sõnniku kasutamisest, kasvatatava kultuuri ja ka vastava kultuuri sordi iseärasustest, kuid ka vegetatsiooniperioodi ilmastikutingimustest.
    • Kompleksväetiste efektiivsus oleneb väetise koostisest, taimetoiteelementide vahekorrast selles ja mulla väetistarbest iga üksiku elemendi suhtes.

  • Mida näitab mulla pH?
    Mulla happesus (pH) väljendab mullas olevate vesinikioonide hulka.
  • Taimede rühmitamine mulla happesuse taluvuse alusel.
    1. väga tundlikud happesuse suhtes — sobiv pH 6,5...8, selliseid nimetatakse ka lubjalembesteks kultuurideks (nt peet, lutsern , valge mesikas, peakapsas);
    2. tundlikud happesuse suhtes — sobiv pH 6...7 (suvi- ja talinisu, oder , kaunviljad, raps , ristikud, mais, sibul, kurk , salat );
    3. vähem tundlikud happesuse suhtes — kasvavad laias pH vahemikus, pH 4,5...7,5 kuid optimaalne on 5,5...6,0 (nt rukis , kaer, kõrrelised heintaimed, lina, kartul , tatar , redis, tomat , porgand);
    4. happelist mulda eelistavad taimed — sobiv pH 4,5...5,0 (lupiinid, kultuur mustikas, kultuur jõhvikas, rododendron, asalea, kanarbik ).
  • Kuidas mõjutab happeline muld taimede kasvu ja arengut?
    Taimede toitekeskkonna kõrge happesus avaldab otsest kahjulikku mõju taimedele, mõjutades taimede kasvu ja arengut. Mulla happeline reaktsioon takistab katioonide, eriti kaltsiumi ja magneesiumi sisenemist taimedesse. Happelises mullas on ka rohkesti alumiiniumi- ja raua ühendeid, millised suurtes kogustes võivad olla taimedele mürgised.
  • Kuidas mõjutavad lubiväetised mulda?
    Lubiväetiste mõju mullale ja taimedele on pikaajaline. Mõju avaldub paljude näitajate kaudu nagu näiteks kaob kõige kahjulikum osa potentsiaalsest happesusest, mulla struktuur paraneb , paranevad mulla režiimid ning füüsikalised ja keemilised omadused. Mullaviljakus tõuseb või paraneb.
  • Lubiväetiste kasutamine.
    Lubiväetised tuleb mulda anda sügiskünni alla. Lupjamise mõju on 6 – 8 aastat.
  • Orgaaniliste väetiste liigitamine .
    sõnnik, haljasväetised, bakterväetised
  • Orgaaniliste väetiste kasutamine ja efektiivsust mõjutavad tegurid.
    • Sõnniku efektiivsus oleneb mulla huumusesisaldusest, antavast sõnniku kogusest ja mineraalväetiste täiendavast kasutamisest, samuti ilmastikust, sõnniku muldaviimise viisist, mullaharimisest ja kasvuaegsest hooldamisest.

  • Põhu kasutamine väetisena.
    Põhk erineb sõnnikust, kuna ta hakkab lagunema alles mullas. Põhu kasutamisel otsese väetisena võtavad põhku lagundavad mikroorganismid elutegevuseks puudu jääva lämmastiku mullast. Põhu muldakünni järel on tähentatud ka taimekasvu pidurdavate fenoolsete ühendite kogunemist mulda.
  • Iseloomusta haljasväetiseid ja kuidas neid kasutatakse?
    Haljasväetiste all mõistetakse põllukultuuride haljasmassi, mis mullaviljakuse tõstmise
    eesmärgil mulda küntakse. Parimateks haljasväetiskultuurideks on liblikõielised haljasväetiskultuurid, kuna seovad mügarbakterite kaasabil õhulämmastikku keskmiselt 150...200kg/ha, millega paranevad oluliset järelkultuuride toitumistingimused lämmastikuga. Haljasväetiste mõju ei piirdu vaid ühe aastaga, nende mõju kestab keskmisel 4...5 aastat. Haljasväetised parandavad mulla füüsikalisi ja füüsikalis-keemilisi omadusi. Haljasväetiskultuurid on efektiivsemad just madalama viljakusega muldadel.
  • Kirjelda väetamise aegu ja viise. Too näiteid.
  • Agrokeemia kontrolltöö küsimused ja vastused #1 Agrokeemia kontrolltöö küsimused ja vastused #2 Agrokeemia kontrolltöö küsimused ja vastused #3 Agrokeemia kontrolltöö küsimused ja vastused #4 Agrokeemia kontrolltöö küsimused ja vastused #5 Agrokeemia kontrolltöö küsimused ja vastused #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 94 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Myy321 Õppematerjali autor
    Kõik väetamisega seotud põhitõed

    Sarnased õppematerjalid

    Väetamine ja keemilised elemendid taimes
    50
    pdf

    Väetamine ja keemilised elemendid taimes

    Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 TAIMEDE TOITUMISE TEOORIAD 1840. aastal pani Saksa keemik Justus von Liebig aluse mineraalse toitumise teooriale, millele järgnes mineraalväetiste kasutamine põllumajanduses. Peale taimede mineraalse toitumise teooria andis J. von Liebig agrokeemiateadusele veel kaks olulist teooriat, millised veel praegugi peetakse taimede toitumise teooria nurgakivideks. Need on: 1. miinimumseadus („tünnilauateooria“) — ütleb, et saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement või mõni ebasoodne kasvutegur (nt niiskus, temperatuur, umbrohtumus, taimekahjurite ja –haiguste olemasolu jne). 2. toitainete täieliku tagastamise teooria — mille põhjal tuleb toitaineid väetistega mulda tagasi anda nii palju, kui palju me neid saagiga eemaldame. Kirjelda, kuidas võib ebasoodne kasvutegur mõjutada taimede kasvu ja arengut?

    Aiandus
    Agrokeemia eksami küsimuste vastused
    11
    doc

    Agrokeemia eksami küsimuste vastused

    18,7% P2O5-na ja kaaliumväetistest kaalisool kaaliumisisaldusega 41,6% K 2O-na. Võrreldavat pilti on võimalik väljendada katoimeainena ehk tegevainena. See on ebakorrektne väljendusviis ja tehakse pingutusi sellest vabanemiseks. Paljudes maades ongi juba üle mindud kõige effektiivsemale väljendusviisile ­ toiteelementidena väljendamisele, mis ühtlasi võimaldab ka kõige selgemalt ja võrreldavamalt väljendada väetisekoguseid massiühikutes. 12. Agrokeemia kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded ­ agrokeemia ajalugu ulatub aega, kus inimene hakkas loomi kodustama ja kasutama nende väljaheited põldude väetamiseks. Väetamise viisina võib vaadelda ka aletegemist. Aega kuni 13 saj loetakse agrokeemia eelajalooliseks perioodiks, sel ajal kasutati väetamist vaid kogemuslikult,süüvimata väetamise mõju positiivsusesse ja põhjustesse. Esimene teadaolev agrokeemia raamat on aastast 1471. 1563

    Agrokeemia
    Agrokeemia konspekt
    37
    pdf

    Agrokeemia konspekt

    Eesti Maaülikool Mullateaduse ja agrokeemia osakond AGROKEEMIA LÜHIKONSPEKT Koostanud AVO TOOMSOO Tartu, 2010, Täiendatud 2020 Sissejuhatus Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Akadeemik D. N. Prjanišnikov defineeris agrokeemiat kui teadust, mis uurib kolme põhiobjekti (taim, muld ja väetis) vahelisi vastastikuseid seoseid. Kaasaegses tähenduses on agrokeemia taimefüsioloogia, mullateaduse ja keemia piirteadus, mis käsitleb nende teaduste rakendamise võimalusi põllumajanduses taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllumajanduskultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia ajalugu • Kuni XIII saj. Eelajalooline periood – kogemuslik lähenemine.

    Biokeemia
    Agrokeemia kordamisküsimuste vastused
    6
    rtf

    Agrokeemia kordamisküsimuste vastused

    11. Väetiskoguste ja neis sisalduvate toitainete väljendamise viisid · Füüsikalistes kogustes (kg, t) Näide: karbamiid 5.0t, kaaliumkloriid 3.0t, superfosfaat 2.0t. · Tingväetisena (kg, t) N ­ ammooniumsulfaat 20,5% N; P ­ lihtsuperfosfaat 18,7% P2O5; kaalisool 47,6% K2O. · Toimainena(tegevainena) ­ ei ole õige, kuna pole kusagil oksiididena. · Toiteelementidena (N:P:K) ­ peab märkima kas elementides või oksiidides. 12. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded ­ Rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkkonnareostuse olulist suurenemist. · Väetamises ei tohi näha vaid saakide suurendamise eesmärki, vaid tuleb tunnetada ka ühekülgse üleväetamise kahjulikku mõju sagi kvaliteedilse, mullale ja keskkonnale.

    Taimekasvatus
    Kordamiskiisimused agrokeemias
    5
    rtf

    Kordamiskiisimused agrokeemias

    11. Väetiskoguste ja neis sisalduvate toitainete väljendamise viisid · Füüsikalistes kogustes (kg, t) Näide: karbamiid 5.0t, kaaliumkloriid 3.0t, superfosfaat 2.0t. · Tingväetisena (kg, t) N ­ ammooniumsulfaat 20,5% N; P ­ lihtsuperfosfaat 18,7% P2O5; kaalisool 47,6% K2O. · Toimainena(tegevainena) ­ ei ole õige, kuna pole kusagil oksiididena. · Toiteelementidena (N:P:K) ­ peab märkima kas elementides või oksiidides. 12. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded ­ Rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkkonnareostuse olulist suurenemist. · Väetamises ei tohi näha vaid saakide suurendamise eesmärki, vaid tuleb tunnetada ka ühekülgse üleväetamise kahjulikku mõju sagi kvaliteedilse, mullale ja keskkonnale.

    Keemia
    Agro kontrolltöö
    6
    odt

    Agro kontrolltöö

    9. Toitainete omastamine taimede poolt 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid 11. Väetiskoguste ja neis sisalduvate toitainete väljendamise viisid • Füüsilistes kogustes –Kg, t, g, Mg • Tingväetisena –Ammooniumsulfaat (20,5% N) –Superfosfaat (18,7% P2O5) – Kaalisool (41,6% K2O) • Toimeainena –Lämmastik – N – Fosfor – P2O5 – Kaalium – K2O • Toiteelemendina NPK 12. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded-Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Akadeemik D. N. Prjanišnikov defineeris agrokeemiat kui teadust, mis uurib kolme põhiobjekti (taim, muld ja väetis) vahelisi vastastikuseid seoseid. Kaasaegses tähenduses on agrokeemia taimefüsioloogia, mullateaduse ja keemia piirteadus, mis käsitleb nende teaduste rakendamise võimalusi põllumajanduses taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. • Kuni XIII saj

    Agraarpoliitika
    Agrokeemia kordamine
    10
    docx

    Agrokeemia kordamine

    ple võimalik asendad alle omaste funktsioonide tõttu mõne teise elemendiga ; Toitaine-molekulid või ioonid milledena elemendid taimedesse sisenevad.; Tegevaine- ; ????? 11. Väetiskoguste ja neis sisalduvate toitainete väljendamise viisid- Füüsilistes kogustes (kg, t,g,Mg) ; Tingväetistena ( ammooniumsulfaat 20,5 %, superfosfaat 18,7 %, kaalisool 41,6 % ); Toimeainena (lämmastik N, fosfor P205, kaalium k2o); toiteelemendina NPK. 12. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded- Teadus mis tegele taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Ül on oskusliku väetamise kaudu suurendada pmkult saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. 13. Ohutustehnika ja keskkonnakaitse mineraalväetiste kasutamisel- 14. Mikroväetiste iseloomustus ja kasutamine-Taim vajab väikestes kogustes. Poolmikroväetised ja mikroväetised

    Agrokeemia
    Agrokeemia
    4
    doc

    Agrokeemia

    C-45%, O-42%, H-6,5%. 11. Väetisekoguse ja neis sisalduvate toitainete väljendamise viisid – *Füüsikalistes kogustes (kg, t) Näide: karbamiid 5.0t, kaaliumkloriid 3.0t, superfosfaat 2.0t. *Tingväetisena (kg, t) N – ammooniumsulfaat 20,5% N; P – lihtsuperfosfaat 18,7% P2O5; kaalisool 47,6% K2O. *Toimainena(tegevainena) – ei ole õige, kuna pole kusagil oksiididena. *Toiteelementidena (N:P:K) – peab märkima kas elementides või oksiidides. 12. Agrokeemia kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded – Rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkkonnareostuse olulist suurenemist. *Väetamises ei tohi näha vaid saakide suurendamise eesmärki, vaid tuleb tunnetada ka ühekülgse üleväetamise kahjulikku mõju sagi kvaliteedilse, mullale ja keskkonnale

    Agraarpoliitika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun