Füüsika kontrolltöö kordamine, konspekt (1)

• Kuidas mõjutavad tõmbe- ja tõukejõud gaaside kokkusurumist?
  

Kui gaas on hõre ja molekulide vahekaugused on keskmiselt palju suuremad kui kümme molekuli läbimõõtu, on gaas üsna ´ideaalilähedane´. Tihedama gaasi puhul tuleb arvestada molekulidevahelisi tõmbejõude. Need teevad reaalse gaasi kokkusurumise ideaalse gaasiga võrreldes lihtsamaks, kuna nad teevad osa kokkusurumise tööst ära. Kui aga gaasi tihedus läheb nii suureks, et molekulidevaheline kaugus läheneb molekuli läbimõõdule, muutub kokkusurumine taas raskemaks, sest molekulid on juba tihedalt koos ja üksteise sisse neid suruda ei saa. Seega võib reaalse gaasi kokkusurumine olla ideaalse gaasiga võrreldes nii lihtsam kui ka raskem. See sõltub eelkõige gaasist ja tema tihedusest.

• Millal esineb gaasides difusioon ?
  

Kui kaks (või enam) gaasi segunevad.

• Millest ja kuidas sõltub gaasides difusiooni kiirus?
  

Mida hõredam on gaas, seda harvemad on molekulide põrked ja seda kiirem on ka difusioon. Difusiooni kiirus on võrdeline keskmise teepikkusega, mille molekul kahe põrke vahel läbib. Peale selle sõltub difusioon ka temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on difusiooni kiirus. Molekulide suurema kiiruse korral on ka difusioon kiirem.

• Millised nähtused mõjutavad gaaside soojusjuhtivust?
  

Gaasi mehaaniline liikumine (näit. tuul, õhuvoolud).
Temperatuur.
Molekulide kiirus.

• Millistes olekutes esineb sisehõõre?
  

Mõju gaasis liikuvatele kehadele. (Ehk gaasides).

• Nimeta vedelike omadusi ja kirjelda neid.
  

Vedelikel on sarnaseid omadusi nii gaasidega kui tahkistega.
Raskesti kokkusurutavad (molekulid paiknevad tihedalt).
Omadus täita erineva kujuga anumaid.
Omadus voolata (pidev kujumuutmine).
Molekulidevahelised tõmbejõud – ei lenda laiali nagu gaasid.
Molekulidevahelised tõmbejõud püüavad moodustada tahkistele omast kristallstruktuuri. (Aga soojusliikumine segab selle väljakujunemist).
Molekulide korrapärasuse alged olemas, kuid ei ole püsiv!

• Nimeta ülekandenähtused vedelikes .
  

• Difusioon esineb vedelikes, kuid tunduvalt aeglasemalt kui gaasides. Dirusiooni kiirus vedelikes tõltub temperatuurist ja ka sellest, et veel on suurem tihedus.
  
• Soojusjuhtivus on vedelikel suurem kui gaasidel . Sõltub ka aine tihedusest ja erisoojusest.
  
• Vedelikes määravad sisehõõrde põhiliselt molekulidevahelised tõmbejõud. Kui molekulid liiguvad vedelikus mingis kindlas suunas, siis haaravad nad naabermolekule kaasa (tänu tõmbejõududele mitte põrgetele!!!!).
  

• Millest sõltub pindpinevustegur ?
  

Vedelikust, pinnasest , temperatuurist.

• Millest ja kuidas sõltub kapillaarvee tõus?
  

Jämedates torudes takistab raskusjõud pindpinevusest ja märgamisest tingitud vedelikusamba tõusmist või langemist. Märgamisest ja mittemärgamisest sõltub ka.

• Tahkiste liigitus molekulidevahelise vastastikmõju järgi (nimetused, iseloomustus, näited).
  

• Monokristall: molekulid paiknevad kindla korra järgi – ja see süsteem säilib üle terve ainekoguse!!! (Esineb looduses harva). ANISOTROOPSED.
  
• Polükristall: ainekogus koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. (Kõik metallid). ISOTROOPSED.
  

• Ioonkristallid (nt keedusool )
  
• Aatomkristallid (nt teemant )
  
• Molekulkristallid (nt jää)
  
• Metallilised kristallid (kõik metallid)
  

• Tahkiste liigitus osakeste paiknemise järgi (kaks näidet).
  

Kuubilied ja rombilised rühmad.

• Ülekandenähtused tahkistes.
  

Difusioon esineb, kuid vähesel määral. Ei ole võimalik ilma kristallstruktuuri lõhkumiseta.
Soojusjuhtuvus on kõigi tahkiste tavaline omadus. Sõltub suunast . Osakesed annavad võnkumisi edasi.
Metallide hea soojusjuhtivus on tingitud metalli kristallis vabalt paiknevatest
elektronidest. (Liiguvad vabalt ja kannavad soojust edasi).
Sisehõõrdest saab rääkida vaid metallide ja amorfsete ainete puhul. Metalli ´voolamisel´on tegu monokristallide nihkega üksteise suhtes välise jõu mõjul.

• Siirdesoojuse (soojushulga) märk.
  

• Soojushulk , mis eraldub või neeldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta.
  

• Millest sõltub siirdetemperatuur ja kuidas?
  

Sõltub rõhust. Näiteks normaalrõhul sulab jää (või tahkub vesi) 0oC juures. Rõhul 1000 at sulab jää aga temperatuuril -15oC.

• Millisel tingimusel ei toimu faasisiiret? Miks?
  

Et faasisiire toimuks antud rõhul on vaja, et aine oleks siirdetemperatuuril. Vajalik on ka võimalus siirdesoojuse äraviimiseks või juurdeandmiseks.

• Kolmikpunkt?
  

Kolme faasi tasakaal. On võimalik vaid ühel kindlal rõhul ja temeratuuril. Selline rõhu ja temperatuuri väärtus ongi kolmikpunkt.

• Milleks kulub sulamissoojus ?
  

Kristallstruktuuri mõjust vabanenud osakestele tuleb anda kineetilist energiat, et säilitada osakeste keskmine kiirus.

• Miks ei muutu sulamisel süsteemi temperatuur?
  

Kristallstruktuuri mõjust vabanenud osakestele tuleb anda kineetilist energiat, et säilitada osakeste keskmine kiirus.

• Milleks kulub aurustumissoojus ?
  

• Molekulide omavahelise vastastikmõju ületamiseks (lahtirebimisel);
  
• Vedeliku pindpinevuse ületamiseks (pinnani jõudmisel);
  
• Paisumistööks, mis on määratud aine vedela ja gaasilise faasi tiheduste vahega ning osakestevaheliste tõmbejõudude sõltuvusega kaugusest gaasilises faasis.
  

• Kui suur on keskmine relatiivne niiskus kõrbes, talvel keskküttega korteris , Eestis, vihmasel päeval?
  

Kõrbes 20-30%; Talvel.... 20-30%; Eestis 60-70%; Vihmasel päeval 100%;

• Kas relatiivne niiskus võib olla suurem kui 100%? Kui jah, siis kus?- Udus ja pilvedes.