Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektromagnetism (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline j�ud on nende laengude vahel ?
  • Milline on elektrivälja tugevus laengust 4 nC 3 cm kaugusel vaakumis ?
  • Millised on voltmeeter id ?
  • Milline on selle lülituse kogutakistus ?
  • Milline on kogutakistus ?
  • Milline on voolutugevus juhtmes ?
  • Miks ultralühilained levivad otsenähtavuse piires ?
  • Milline oli Newton arusaamine valgusest ?
  • Milline oli Huygensi arusaamine valgusest ?
  • Kuidas käitub valgus kiirgamisel ja neeldumisel ?
  • Kuidas käitub valgus levimisel ?
  • Millise teooriaga saab seletada valguse kiirgumist ja neeldumist ?
  • Mille poolest footon erineb aineosakestest ?
Vasakule Paremale
Elektromagnetism #1 Elektromagnetism #2 Elektromagnetism #3 Elektromagnetism #4 Elektromagnetism #5 Elektromagnetism #6 Elektromagnetism #7 Elektromagnetism #8 Elektromagnetism #9 Elektromagnetism #10 Elektromagnetism #11 Elektromagnetism #12 Elektromagnetism #13 Elektromagnetism #14 Elektromagnetism #15 Elektromagnetism #16 Elektromagnetism #17 Elektromagnetism #18 Elektromagnetism #19 Elektromagnetism #20 Elektromagnetism #21 Elektromagnetism #22 Elektromagnetism #23 Elektromagnetism #24 Elektromagnetism #25 Elektromagnetism #26 Elektromagnetism #27 Elektromagnetism #28 Elektromagnetism #29 Elektromagnetism #30 Elektromagnetism #31 Elektromagnetism #32 Elektromagnetism #33 Elektromagnetism #34 Elektromagnetism #35 Elektromagnetism #36
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 176 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Andra34 Õppematerjali autor
Elektrilaeng. Elektrilaengu jäävus seadus.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Elektromagnetism ja optika

ELEKTROMAGNETISM ELEKTRIVÄLI Elektrilaeng ­ füüsikaline suurus, mis näitab, kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Valem: q=It Ühik: Üks kulon 1C=1A1s Laengu kolm tähendust: 1. keha omadus osaleda elektromagnetilises mõjus 2. füüs. suurus selle omaduse kirjeldamiseks 3. aineosakeste kogum, millel on laeng kui omadus Laengu jäävuse seadus väidab, et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv surus. Punktlaengud ­ laetud keha, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. Coulomb'i seadus ­ kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. q1 q2 F ­ jõud (ühik: 1N) 9 F = k 2 k- võrdetegur (k=910 Nm2/C2) r r ­ laengutevahelinekaugus (ühik: 1m) q ­ laeng (ühik: 1C) Elek

Füüsika
thumbnail
3
doc

FÜÜSIKA. Elektri mõisted.

Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastasmõjus. Selliste laetud kehade laengut, mille mõõtmed on tühised võrreldes kehade vahelise kaugusega nimetame punklaenguks. Väikseim võimalik laeng looduses v.a. kvargi laeng. Ta on elektronil e = - 1.6 . 10-19 C Laengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemis on kogulaeng jääv suurus. See tähendab, et kui kuskil selles süsteemis tekib mingi negatiivne laeng, peab seal tekkima ka samasuur positiivne laeng. Coulomb`I seadus. F = kq1q2 / r2 kus k = 9 . 109 Nm2 /C2 Elektrivälja tugevus. Füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur jõud mõjub selles välja punktis positiivsele 1 C laengule. E = F / q Ühik N / C või V / m Punktlaengu väljatugevus. Punktlaengu väljatugevus sõltub laengu suurusest ja vaadeldava punkti kaugusest E = k q / r2 Positiivse laengu väli on suunatud laengust eemale, negatiivse oma laengu poole Superpositsioon ehk liitumi

Füüsika
thumbnail
9
odt

Füüsika kokkuvõtlik materjal

FÜÜSIKA KOKKUVÕTLIK MATERJAL MEHAANILINE LIIKUMINE · Ühtlase sirgjoonelise liikumisega on tegemist siis, kui keha liigub sirgjooneliselt läbides võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. · Ühtlase muutuva liikumisega on tegemist siis kui keha kiirus kasvab või kahaneb igas ajaühikus võrdse suuruse võrra. · Hetkkiirus on keha kiirus väga lühikese ajavahemiku jooksul. Iseloomustab piisavalt täpselt keha kiirust. · Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. s = vt (ühtlasel liikumisel) s = vRt (muutuval liikumisel) s = vot + at2/2 · keha mitteühtlasel liikumisel muutub tema kiirus aja jooksul. Kiiruse muutumist iseloomustab kiirenduse mõiste. at = v-vo , milles vo -algkiirus (m/s) v -lõppkiirus (m/s) t -kiiruse muutumise aeg (s) a -kiirendus

Füüsika
thumbnail
7
doc

Keskkooli füüsika

r Keerulised n n Iga suletud vooluringi jaoks on elektromotoorjõudude algebraline vooluringid = I ( R + r) i i summa võrdne pingelangude algebralise summaga selle osa i =1 i =1 sise- ja välisosal. III. Magnetism Magnetväli Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatud välja. Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja. Magnetiline on vektoriaalne suurus, magnetvälja jõukarakteristik. Tähis B. Ühik 1T (üks tesla). induktsioon Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab orienteeritud magnetnõela põhjapoolus. Magnetvälja on kinnised jooned, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib magnetilise

Füüsika
thumbnail
7
doc

Füüsika valemid

r Keerulised n n Iga suletud vooluringi jaoks on elektromotoorjõudude algebraline vooluringid = I ( R + r) i i summa võrdne pingelangude algebralise summaga selle osa i =1 i =1 sise- ja välisosal. III. Magnetism Magnetväli Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatud välja. Elektrivälja muutumine tekitab magnetvälja. Magnetiline on vektoriaalne suurus, magnetvälja jõukarakteristik. Tähis B. Ühik 1T (üks tesla). induktsioon Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab orienteeritud magnetnõela põhjapoolus. Magnetvälja on kinnised jooned, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib magnetilise

Füüsika
thumbnail
10
docx

Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA

ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 q1 q 2 F= 4 0 r 2 0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 vaakumi dielektriline läbitavus 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2 Laetud elementaarosakeste korral on nendevaheline gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes elektrilise vastastikmõjuga tühine ja seda pole vaja üldjuhul arvestada. Elementaarlaeng- kõ

Füüsika ii
thumbnail
19
doc

Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA

ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm ­ interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm ­ tuumaosakeste vahel; nõrk vm ­ tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i seadus Kaks paigalolevat pun

Füüsika ii
thumbnail
13
doc

Mehhaaniline liikumine

Soojusmasina kasutegur ­ ­ Soojushulk ­ Q J kg/s2 Erisoojus ­ c J/(kg*oC) Mass ­ m kg Temperatuuri muut ­ t o C Sulamissoojus ­ J/kg Aurustumissoojus ­ L J/kg III kursus. Elektromagnetism Elektriväli Elektrilaeng ­ iseloomustab elektromagnetilise vastastikmõju tugevust. Laengu jäävuse seadus ­ süsteemis, kuhu ei sisene ja millest ei välju laetud osakesi, on laengute algebraline summa jääv. Punktlaeng ­ nim elektriliselt laetud keha, mille mõõtmed võime jätta arvestamata kaugusel, millel laengute mõju hinnatakse. Coulomb'i seadus ­ kaks paigalolevat punktlaengut mõjutavad vaakumis teineteist jõuga, mis on

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun