Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Soojustehnika konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
SOOJUSTEHNIKA
Soojustehnika mõisted.
Soojustehnika on rakendusteadus , mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi. Samal ajal on ta ka tehnikaharu, mis tegeleb nende nähtuste rakendamisega praktikas. Soojustehnika teoreetilised alused rajanevad järgmistel erialustel:
  • Termodünaamika
  • Soojuslevi e. Soojusülekanne ( soojusvahetus )
  • Soojusmootorite teooria
  • Soojusjõu seaduste teooria
    Soojustehnika hõlmab veel soojuse tootmist, soojusenergeetikat, soojuse vahetut kasutamist tööstuses ja olmes . Soojust toodetakse nüüdisajal erinevat tüüpi kolletes, edasi põlemiskambrites ja ntx. Sisepõlemismootorite turbiinides ja seda soojust saadakse kütuste keemilisest energiast. Vähemal määral toodetakse soojust tuuma-, päikese- ja elektrienergiast. Tööstuses tarbivad soojust eelkõigge mitmesugused tööstusahjud, kuivatid ja väga erinevat tüüpi soojusvahendid. Olmes aga tarvitatakse soojust peamiselt kütteks. Soojust transporditakse soojusgeneraatoritest soojuskandjate abil. Põhilisteks soojuskandjateks on kuum vesi, veeaur, põlemisgaasid. Soojustehnika alla kuulub ka jahutus ja külmutustehnika, mis uurib esemete või keskonna temperatuuri langetamist ümbruskonnas. Energeetika on teadus energiavarudest ja energia muundumisest, edastamisest ja tarbimisest. On tehnika haru, mis hõlmab energia tootmist ja jaotamist. Energia on kitsamas mõttes mingisuguse objekti võime teha tööd. Energiaühikuks on Džaul.
    J, kJ, mJ, gJ, tJ 1J=1N x m 1N=kg x
    Elektro - ja soojusenergeetikas on laialdaselt kasutusel:
    Wh, kWh, mWh. 1Wh=3600J
    Pikka aega on soojusühikuna kasutusel:
    cal, kcal 1cal=4,1868J
    Võimsuse ühikuks on W.
    1HP=0,745 kW
    1PS =0,735 kW
    Energia liigid mehhaanilise energia (potentsiaal), soojusenergia ( soojus ), keemilisusenergia, elektromagneetiline energia, gravitatsioonienergia, tuumaenergia.
    1.Termodünaamika.
    1.1 Termodünaamika sisu.
    Termodünaamika on teadus erinevate energialiikide vastastikusest muundumisest. Uurib mitmesuguseid füüsikalisi ja keemilisi nähtusi, mis on esile kutsunud energiate muundumisega. Ajalooliselt tekkis see 18.saj lõpp, mil hakati otsima meetodeid soojuse muundamiseks mehhaaniliseks tööks. 19.saj esimesel poolel, kui tekkisid aurumasinad, hakati otsima teed nende masinate tööeffektiivsuse e. Kasuteguri tõstmiseks. S.Cornet on termodünaamika aluse panija.!??
    Termodünaamika põhineb kahel seadusel (kahel printsiibil):
  • Põhiseadus: energiajäävuse seadus
  • Määrab ära looduses toimuvate protsesside suuna ja tingimused.
  • (Nersti soojusteoreem) seadus käsitleb kehade käitumist ja nende omadusi väga madalatel t0C (absoluutsele 0-le ligilähedastele temperatuuridele)
    Uurimis objektiks termodünaamikas on termodünaamilinesüsteem (kitsamas mõttes termodünaamiline keha).Üheks termodünaamika eripäraks on see, et kõikidele teistele ümbritsevatele kehadele vastandatakse termodünaamiline keha, kussjuures neid ümbritsevaid kehi nimetatakse väliskeskonnaks. Termodünaamika kasutab termodünaamilise süsteemi või keha uurimiseks makroparameetreid, mida saab mõõta vastavate mõõteriistade ja seadmetega. Põhilisteks makroparameetriteks on rõhk, erimaht ja temperatuur. Termodünnamika uurib makroskoopilisi süsteeme (süsteeme, mis koosnevad väga suurest arvust mikroosakestest).
    1.2 Põhimõisted termodünaamikast.
    See termodünaamika osa, mis tegeleb nimelt soojuse ja mehhaanilise töö vastastikuse muundumistega nimetatakse Tehniline Termodünaamika.
    Tehnilise termodünaamika põhieesmärk on aluste loomine soojusmootorite, soojusjõuseadmete, soojustransformaatorite, soojusvahetite ja teiste soojusteniliste seadmete teooriale ja nende seadmete tööle. Termodünaamiline süsteem – süsteemiks nimetatakse osamonteeriast, mis on eraldatud uurimisest.
    Termodünaamiline väliskeskond – kõik ülejäänud.
    Süsteemi ja väliskeskonna vahel peavad olema eralduspinnad, mis võivad olla:
  • Teoreetilised e. Nn. Kontrollpinnad
  • Reaalsed pinnad
    Termodünaamilised süsteemid jagatakse:
    Homogeenne süsteem
    Heterogeenne süsteem
    Homogeennseks nim süsteemi, mille sees ei ole eralduspindu. Homogeenses süsteemis on termodünaamiline keha homogeenses süsteemis on keemilis -füüsikalised omadused parameetrid on ühesugused. Heterogeensel süsteemil võivad süsteemis sees olla eralduspinnad.
    Heterogeenseid süsteeme nimetatakse mitmefaasilisteks. Kõik süsteemid omakorda jagunevad järgmistesse gruppidesse .
  • Isoleeritud termodünaamiline süsteem
  • Soojuslikult isoleeritud termodünaamiline süsteem (adiapaatne süsteem)
  • Suletud süsteem (T.d. süst.)
  • Avatud süsteem (T.d. süst.)
    Isoleeritud termodünaamiliseks süsteemiks nimetatakse sellist süsteemi, millel puudub väliskeskonnaga nii mehhaaniline, kui soojuslik vastasmõju.
  • Mehhaaniliselt jäikadel ja samal ajal soojuslikult isoleeritud pindadega.
  • Soojuslikult isoleeritud süsteemiks nimetatakse süsteemi, mis on väliskeskkonnast isoleeritud ainult soojuslikult. Mehhaaniline mõju võib olla.
  • Suletud süsteemi korral ei toimu aine või massivahetust väliskeskonna ja termodünaamilise süsteemi vahel.
  • Avatud süsteemis toimub aine ja massivahetus termodünaamilise süsteemi ja väliskeskonna vahel. Kõik soojusmootorid omavad lahtist süsteemi (avatud süsteemi).
    Termodünaamiline süsteem ja väliskeskond võivad teineteist väga mitmeti mõjutada.see tähendab nad võivad mõjutada mehhaaniliselt, soojuslikult, üldjuhul elektriliselt, magneetiliselt, keemiliselt kõikides soojusmootorites.
    Termodünaamiliseks kehaks nimetatakse keha, mille abil toimub soojuse muundamine mehhaaniliseks tööks (soojusmootorites). Nendeks kehadeks on gaasid ja aurud. Termodünaamilisteks parameetriteks nimetatakse suurusi, millede abil iseloomustatakse termodünaamilise keha (gaasi või auru)mistahes ajamomendil. Põhilised parameetrid on rõhk, temperatuur, erimaht. Termodünaamiliseks tasakaaluolekuks nimetatakse süsteemi või keha olekut, mis ajas ei muutu. Rõhkude võrdsus ja püsivus määrab ära mehhaanilise tasakaalu. Temperatuuride võrdsus ja kondstantsus määrab ära soojusliku tasakaalu ( termiline tasakaal). Kui mõlemad on võrdsed ja püsivad siis on täielik tasakaal (termodünaamiline tasakaal). Termodünaamiline keha ja süsteem ei lähe kunagi iseenesest välja tasakaalu olekust. Tagasi tasakaalu olekusse tuleb ta iseenesest, kuid teatud aja jooksul.
  • Termodünaamilist tasakaalu on võimalik saavutada isoleeritud täielikus termodünaamilises süsteemis.
  • Tasakaalu olekut on võimalik saavutada juhul, kui termodünaamilises süsteemis rõhk ja temperatuur on võrdsed valiskeskkonna omadega.
    Termodünaamiliseks protsessiks nimetatakse termodünaamilise keha oleku muutuse protsessi. Igasuguse tasakaaluolekust kõrvalekalle põhjustab termodünaamilist protsessi. Termodünaamilist protsessi, mis kulgeb niivõrd aeglaselt, et igal aja momendil taastub tasakaaluolukord nimetatakse tasakaalseks Termodünaamiliseks protsessiks. Vastasel juhul
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Soojustehnika konspekt #1 Soojustehnika konspekt #2 Soojustehnika konspekt #3 Soojustehnika konspekt #4 Soojustehnika konspekt #5 Soojustehnika konspekt #6 Soojustehnika konspekt #7 Soojustehnika konspekt #8 Soojustehnika konspekt #9 Soojustehnika konspekt #10 Soojustehnika konspekt #11 Soojustehnika konspekt #12 Soojustehnika konspekt #13 Soojustehnika konspekt #14 Soojustehnika konspekt #15 Soojustehnika konspekt #16 Soojustehnika konspekt #17 Soojustehnika konspekt #18 Soojustehnika konspekt #19 Soojustehnika konspekt #20 Soojustehnika konspekt #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 115 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Blodian Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Soojustehnika alused, TD protsessid, -kehad jne.
    soojustehnika

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    2
    doc
    Soojustehnika teooria eksamiks
    21
    doc
    Soojustehnika küsimuste vastused
    90
    pdf
    Soojustehnika eksami küsimused
    128
    pdf
    Soojuspumbad Konspekt
    76
    pdf
    Soojusõpetuse konspekt
    105
    doc
    Füüsika konspekt
    19
    doc
    Soojustehnika eksami küsimuste vastused
    19
    doc
    Soojustehnika eksamiküsimused-vastused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun