Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Füüsikaline keemia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on evolutsioon valinud vaheastme ATP näol?
  • Miks on organism valinud just ATP kui näiteks kreatiinfosfaadi G43 kJmol?
Vasakule Paremale
Füüsikaline keemia #1 Füüsikaline keemia #2 Füüsikaline keemia #3 Füüsikaline keemia #4 Füüsikaline keemia #5 Füüsikaline keemia #6 Füüsikaline keemia #7 Füüsikaline keemia #8 Füüsikaline keemia #9 Füüsikaline keemia #10 Füüsikaline keemia #11 Füüsikaline keemia #12 Füüsikaline keemia #13 Füüsikaline keemia #14 Füüsikaline keemia #15 Füüsikaline keemia #16 Füüsikaline keemia #17 Füüsikaline keemia #18 Füüsikaline keemia #19 Füüsikaline keemia #20 Füüsikaline keemia #21 Füüsikaline keemia #22
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor agne Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
docx

Füüsikaline üldkonspekt 1

Bioenergeetika Anname gaasile võimaluse paisuda, vähendades Termodünaamika üldmõisted koormust. Gaasi ruumala suureneb V võrra ning Termodünaamika ­ teadus, mis uurib eri energiavormide ta teeb seetõttu tööd koormuse tõstmiseks h vastastikuseid üleminekuid erinevates füüsikalistes ja keemilistes protsessides. Termodünaamika uurimisobjekt võrra. Seda tööd nimetatakse gaasi paisumistööks ja on süsteem. Süsteem ­ meid huvitav universumi osa, mis on see avaldub w=P V , kus P on ülejäänust eraldatud reaalsete või mõtteliste piiridega. Süsteemid liigitatakse ülesehituse ja koostise alusel: välisrõhuga võrdne gaasi rõhk.

Füüsika
thumbnail
38
docx

Füüsikaline keemia

tõukuvad) ja solvatatsioon (takistab kokkupuudet, võib ka olla laengute tõukumine). Peab ületama solvatatsioonienergia. Koagulatsioon on kolloidosakeste agregeerumine suuremateks osadeks. Sellele tavaliselt järgneb väljasadestumine.Koagulatsioonil on kaks staadiumi: 1)Varjatud staadiumis disp. aste väheneb, kuid suurenenud osakesed pole nähtavad. 2) Nähtavas staadiumis on muutused silmaga nähtavad (suured tükid, hägune või sademe tekkimine) Koagulatsiooni kutsub esile see ioon, mille laeng on vastasmärgiline osakese laengule ning suurema laenguga iooni koaguleeriv toime on suurem (Schulze-Hardy reegel).! Koagulatsioonilävi on selline elektrolüüdi kogus, mille juures hakkab märgatav koaguleerimine. Sellega on seotud kriitiline tseeta-potentsiaal, millest allpool hakkab koaguleerumine. 11. Faasidevaheline piirpind, protsessid piirpinnal. Suuri osakesi moodustavad ka kõrgmolekulaarsed ühendid (edaspidi tähistame lühidalt

Füüsikaline keemia
thumbnail
19
docx

Füüsikaline keemia konspekt

Kiirendaimiseks teostatakse seda rohu all. *Kolloidlahuste puhastamisel kasutatakse ka veel seadeldisi, kus ultrafiltreerimine on kombineeritud elektrolüüsiga. *Sellistes seadeldistes eemalduvad lisandid küllalt kilresti ja efektiivselt. Kolloidsüsteemide püsivus Koagulatsioon ­ osakeste ühinemine suuremateks agregaatideks elektrostaatiliste tõukejõudude vähendamisel Kehtib Shultze-Hardi reegel: koagulatsiooni kutsub esile ioon, mille laeng on vastasmärgiline kolloidosakese laengule ja suurema laenguga iooni koaguleeriv toime on suurem Munavalge hüübimine keetmisel või praadimisel Loodusliku vee puhastamisel lisatakse vette koagulante, seejärel setitatakse või filtreeritakse tekkinud suuremad osakesed *Seega kutsuvad kõik elektrolüüdid alates teatud kontsentratsioonist esile kolloidlahuste koagulatsiooni. Seda kontsentratsiooni nimetatakse koagulatsiooniläveks.

Füüsikaline ja kolloidkeemia
thumbnail
23
doc

Füüsikaline- ja kolloidkeemia

aeglane. Kiirendaimiseks teostatakse seda rohu all. *Kolloidlahuste puhastamisel kasutatakse ka veel seadeldisi, kus ultrafiltreerimine on kombineeritud elektrolüüsiga. *Sellistes seadeldistes eemalduvad lisandid küllalt kilresti ja efektiivselt. Kolloidsüsteemide püsivus Koagulatsioon ­ osakeste ühinemine suuremateks agregaatideks elektrostaatiliste tõukejõudude vähendamisel Kehtib Shultze-Hardi reegel: koagulatsiooni kutsub esile ioon, mille laeng on vastasmärgiline kolloidosakese laengule ja suurema laenguga iooni koaguleeriv toime on suurem Munavalge hüübimine keetmisel või praadimisel Loodusliku vee puhastamisel lisatakse vette koagulante, seejärel setitatakse või filtreeritakse tekkinud suuremad osakesed *Seega kutsuvad kõik elektrolüüdid alates teatud kontsentratsioonist esile kolloidlahuste koagulatsiooni. Seda kontsentratsiooni nimetatakse koagulatsiooniläveks.

Füüsikaline ja kolloidkeemia
thumbnail
34
pdf

Füüsikaline ja kolloidkeemia

Sissejuhatus 1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Fosforit. Henning Brand lasi uriinil seista mõned päevad, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Tekkis valge vahaline aine, mis heledas pimedas- fosfor. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Henry Cavendish, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 ↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Joseph Black, ta taasavastas süsihappegaasi ning võttis kasutusele erisoojuse ja latentse soojuse (sulamissoojus, aurustumissoojus) mõiste. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia tegeleb ainete ja nende muutuste, mis nendega toimuvad, uurimisega. Keemia harud: orgaaniline keemia- süsinikuühendi

Füüsikaline ja kolloidkeemia
thumbnail
22
docx

Füüsikaline ja kolloidkeemia

Kordamine füs-kolloidkeemia Termodünaamika 1. Kas tegu on avatud, suletud või isoleeritud süsteemiga? a. Kohv väga hea kvaliteediga termoses – isoleeritud b. Jahutusvedelik külmkapi jahutussüsteemis – avatud c. Pommkalorimeeter, milles põletatakse benseeni – isoleeritud d. Automootoris põlev bensiin – suletud e. Elavhõbe termomeetris – suletud f. Taim – avatud Füüsiline keemia kästileb keemilisi nähtuseid ja seaduspärasusi füüsika printsiipidega. 2. Kirjelda kolme viisi, kuidas saab tõsta siseenergiat avatud süsteemis! Millisega neist meetodidest saab tõsta siseenergiat suletud süsteemis? Kas mõni kõlbab ka isoleeritud süsteemi energia tõstmiseks? Siseenergiat saab tõsta töö tegemisega, temperatuuri tõstmisega. Suletud süsteemis siseenergia väheneb, isoleeritud süsteemis siseenergia ei muutu, sest puudub soojusvahetus ümbr

Füüsika
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................

Füüsikaline maailmapilt
thumbnail
29
docx

Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam

17. Elektrolüütide adsorptsioon. Mida suurem on tuum, seda väiksem on hüdratiseerunud kiht peal, seda suurem on tuuma adsorptsiooni võime. Siin põhjustavad adsorptsiooni elektrostaatilised jõud. Vaatleme siin vaid vesilahuseid. Ioonid adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on laeng, siis adsorbeerib see vastasmärgilised ioonid. Ioonide raadius mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele. Mida suurem on iooni raadius, seda paremini ioon adsorbeerub, selletõttu et mida suurem on iooni raadius, seda väikesem on iooni hüdratatsioon. Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna elektrilist vastumõju. Järgnevalt jooniselt on näha, et adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, ja I- ioonid. Mida suurem on iooni valents, seda tugevamini ta seob end vastasmärgilise pinnaga. Seepärast Al3+ adsorbeerub paremini kui K+.

Füüsikaline ja kolloidkeemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun