Ehitusmaterjalid (1)

Tallinna Tehnikakõrgkool - Ehitus - Ehitusmaterjalid

5 VÄGA HEA

Sisukord

1.Sissejuhatus 2
2.Metallide korrosioon 3
3.Kaitsmine korrosiooni eest 6
4.Mineraalvillad 8
Omadustest lähemalt: 11
Ja teisi mineraalvillasid: 12
5.Rull-katusekattematerjalid 14
Paigaldus 16
Keevitatavus 17
Tootmine 17
6. Raskebetoon 19
Koostismaterjalid 20
Raskebetooni füüsikalised omadused 21
Raskebetooni eriliigid 22
7.Kasutatud kirjandus 24

Sissejuhatus

Mistahes ehitis, ehitislik konstruktsioon või selle element valmistatakse ehitusmaterjalist. Ehitusmaterjalid on baasiks, millel tugineb ehitustööstus.
Meie ümber on palju erinevatest metallidest valmistatud esemeid. Osa neist püsib samasugustena aastasadu, kuid teised tuhmuvad, muudavad oma värvust või lagunevad sootuks. Kõik see sõltub kasutatud metalli reaktsioonivõimest, aga ka ümbritsevas keskkonnas sisalduvatest ainetest.
Metallide hävimist keskkonnategurite toimel nimetatakse korrosiooniks. Metalli hävimise all mõistetakse selle reageerimist ümbritsevas keskkonnas esinevate ainetega, mille tulemusena eseme omadused muutuvad. Kõige tuntum korrosiooninähtus on raua roostetamine.
Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mõni firma nimetab oma toodangut villaks, mõni vatiks. Mineraalvill ei põle, ei kõdune ja on suure soojapidavusega.
Katusekatteks kasutatavad rullamaterhakud liigitatakse sideaine järgi: bituumenmaterjalideks (valmistatud naftabituumeniga või nafta- ja loodusliku bituumeni seguga ) või tõrvmaterjalideks ( sideaineks on kivisöe- või põlevkivitõrv). Otstarbe järgi on rullmaterjalid kasutatavad alus- või kattekihina.
Tavaline tsementsideainega valmistatav raskebetoon on kõige rohkem kasutatavaks armeeritud ja armeerimata betoon konstruktsioonmaterjaliks. Kasutatakse nii monoliitsete konstruktsioonide kui ka monteeritavate elementide valmistamiseks.

Metallide korrosioon

Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine , hõbeda tumenemine jne. Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad.
Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest ( mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm.
Korrosioon on alati redoksreaktsioon , kuna metalli aatomid loovutavad elektrone.
Tähtsamad korrosiooniliigid mehhanismi järgi on järgmised:

keemiline korrosioon;

elektrokeemiline korrosioon;

biokorrosioon;
Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis , õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht , mis koosneb mitmest oksiidist . Oksiidi kiht on poorne ja habras , sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud.
Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid , sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud.
Elektrokeemiline korrosioon korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus).
Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kui kaks kontaktis olevat erinevat metalli, näiteks raud ja vask, on kontaktis ka elektrolüüdi lahusega. Niisugune olukord esineb raudpleki ja vaskneedi, tinatatud pleki või tsingitud pleki puhul, mida katab niiskuskiht. Raudpleki ja vaskneedi puhul on kahe metalli , Fe ja Cu vahel otsene kontakt. Kui tinatatud pleki pind on kraapimise või kriimustamise tõttu rikutud, moodustub seal hõlpsasti galvaanipaar Fe - Sn.
Galvaanipaare elektrokeemilise korrosiooni korral iseloomustab tabel 1.
TABEL 1
Tsingitud raudpleki pinnal (Zn - Fe) korrodeerub Zn.
Tinatatud raudpleki puhul
(Fe - Sn) korrudeerub Fe.
Vaskneet ja raud
(Fe - Cu) korrudeerub Fe.
Kõikidel juhtudel korrudeerub metallide pingereas eespool asuv metall .
Biokorrosioon -ist võivad osa võtta bakterid , seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused ( happed , leelised , peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele.
Raua korrosioon
Raua pinnale moodustuvad õhus mitmesugused korrosiooni saadused , mille koostis sõltub temperatuurist, õhuniiskusest, õhus sisalduvatest lisaainetest ja tegureist. Rooste koostis avaldatakse harilikult valemiga Fe2O3 x nH2O. Urbne ning poorne, ei nakku metallipinnaga tugevalt ega takista raua edasist korrosiooni.
Vase korrosioon
Õhus omandavad vask ja pronksesemed sinakasrohelise värvusega, kattuvad nn paatinaga (korrosiooni osakestega). Noor paatina on kuldpruun või pruunika värvusega. Vananemisel värvus algul tumeneb ja muutub siis mitmesuguste varjunditega malahhiitrohelisels või sinakaks.
Kuld ja hõbe
Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega ained on tavaliselt väga stabiilsed ning nende pinnale tekkiv must ja tihe hõbesulfiid (Ag2S), mis kaitseb edasise korrosiooni eest. Ka kuld ja kõrge kullaprooviga esemed ei korrodeeru peaaegu üdse.
Klaasi korrosioon
Klaasile küll tekib ränihappe kiht, mis kaitseb klaasi edasiste kahjustuste eest. Klaasivahele jäävad vees lahustuvad aga naatriumhüdroksiid, mille vastu ränihape ei saa ja see hakkab klaasi kahjustama.
Tina ja plii
Tina ja plii on väga pehmed metallid. Korrodeerudes kattuvad nad enamasti valge, mahulise kihiga. Kossosiooni levides eseme sisemusse muutub ese kihiliseks ja hapraks. Tina ja plii kahjustuvad oluliselt nii mehhaaniliste kui ka keemiliste tegurite koosmõjul.
Savistes pinnastes on metalli säilimiseks viletsad tingimused. Suhteliselt suur osa savistest pinnastest pärit metallesemetest on kas tugevalt korrodeerunud, hõõrutud ja kriimustatud või purunenud . Kõige pareimini säilivad metallesemed aga kerges ühtlase konsistentsiga liivasavimullas, pinnas on üldiselt vee vaba äravooluga, ning aluskivimiks on paekivi , siis neutraliseerib see pinnases olevad happed. Pase pinnase peamiseks probleemiks on hõõrdumine, mis tekib metallesemete põrkumisest kivikildude vastu. Paekivipõhised pinnaseid on üsna kerged, alulised ja vaba vee äravooluga, on mõnedel neist kõrge kivide kontsentratsioon, mis võib metallesemeid mehhaaniliselt kahjustada.

Kaitsmine korrosiooni eest

Metallesemeid kaitstakse korrosiooni eest järgmiselt:
1. Mõne teise metalli lisamisega saadakse korrosioonikindlad sulamid . Nii muudab näiteks kroomi lisamine terase roostevabaks.
2. Metalleseme võib katta väheaktiivse metalliga, mis on korrosiooni suhtes vastupidavam. Näiteks kaetakse raudesemeid tihti tina- või kroomikihiga.
3. Lisaks metallkatetele kasutatakse ka mittemetalseid kaitsekatteid. Siia kuuluvad värvimine ja lakkimine ning plastik - või kummikihiga katmine.
4. Lisaks nendele kaitseb metalli korrosiooni eest ka õlitamine, sest see takistab H2O ja O2 juurdepääsu.
5. Elektrokeemiline kaitse – kaitstav seade ühendatakse juhtmega aktiivsemast metallist raudplaadiga, aktiivsem metall oksüdeerub ja müüda juhet liiguvad vabanenud elektronid kaitstavale seadmele, millel kulgeb redutseerumisreaktsioon. Kaitse mõjub kuni protektori täieliku oksüdeerumiseni.
6. Korrosiooniinhibiitorid - Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse.

Mineraalvillad

Parimad ja tuleohutumad soojaisolatsioonimaterjalid on mineraalvillad. Nende hulka kuuluvad nii klaas- kui ka kivivillad, mille valmistamiseks kasutatakse eri toorainet. Mineraalvilla ülesanne on takistada tarindis eelkõige soojuse ülekandumist.
Klaasvill on klaasipõhine kiuline soojustusmaterjal ning enim kasutatav soojustus - ja isolatsioonimaterjal maailmas ja selleks on mitu olulist põhjust.
Klaasvill tagab nii soojus - kui heliisolatsiooni ja samas tulepüsivuse, kuna kuulub kõige kõrgemasse tulekindluse klassi A1. Ja loomulikult on tagatud ka energiasääst paigaldatud klaasvilla abil - tavaliselt on ehitusel kasutatud klaasvilla tasuvusaeg 2...3 aastat - selle aja jooksul on materjalile kulutatud summad tagasi teenitud saavutatud energiasäästu tõttu.
Kasutades uusimat tehnoloogiat, toodetakse klaasvillast kvaliteetseid soojustus- ja isolatsioonimaterjale laias valikus. Viilkatuste , vaheseinte, välisseinte ja mitmete muude sõlmede isoleerimiseks on hulgaliselt tooteid.
Näiteks: Knauf Insulation toodab klaasvilla, mis on keemiliselt neutraalne ja mittehügroskoopne, vastupidav nii närilistele kui putukatele, ei sisalda ohtlikke, lenduvaid ega kantserogeenseid aineid, ei soodusta hallituse ega bakterite teket ja levikut. Klaasvilla peamiseks tooraineks on 80% ulatuseks taaskasutatav klaas, kvartsliiva, sooda , dolomiit jne.
Klaasvill valmib sulaklaasi juhtimise teel kiiresti pöörlevasse trumlisse, kust väljuvad peened klaasijoad. Gaasileegis kuumutades venitatakse klaasijoad veelgi pikemaks ning peenemaks, juuspeente klaaskiude koos hoidmiseks lisatakse sideainet.
Nii klaas- kui kivivillakiudusid hoiab koos sama sideaine (formal-dehüüdvaigud), mis püsib tempe-ratuurini 200 kraadi ning temperatuuril 250 kraadi võib juba lenduda.
Kui sideainet pole, ei seisa vill koos: ta pudeneb laiali või vajub kokku. Villa kiud ise aga sulavad kõrgematel temperatuuridel: klaasvillakiud 680 kraadi juures.
Kivivill on mitmekülgseim ja enim kasutatav soojusisoleermaterjal.
Kivivill on oma tulekindlusomadustelt ainulaadseks isolatsiooniks, mida võib kasutada ka nõudlikes konstruktsioonides, milles on vajalik mittepõlevus ja pikk tulepüsivusaeg. Tänu tihedale kiudkonstruktsioonile on kivivill ainulaadseks valikuks ka heliisolatsioonina. Ka kivivilla niiskusomadused on väga head. Kivivilla tootmisel kasutatavateks kiviliikideks on gabro, anortosiit ja dolomiit. Üle 95% kivivilla toormaterjalist on kivi ning ülejäänud materjalideks on kivistunud vaik ja õli.
Tänu kivivilla looduslikule toormaterjalile on kivivillast isoleermaterjalid ohutud ehitusmaterjalid. Kivivillast ei teki keskkonnakahjulikke emissioone. Tuleohutus on kivivillale juba üldiseks omaduseks.
Kivist alusel kivivilltooteid on lihtne taaskasutada ning ka pärast kasutamist on neile mitmeid taaskasutusvõimalusi. Kivivilla võib kasutada näiteks maaisolatsioonina või jäätmehoidla konstruktsioonides. Kivivilla hea soojusisolatsioonivõime põhineb tiheda kiudkonstruktsiooniga seotud õhu paigalpüsimisel. Villa mahust moodustab õhk 92-99%. Kivivill isoleerib hästi nii kuuma kui külma. Kivivilla võib kasutada ka väga kõrgetel temperatuuridel ning see funktsioneerib hästi ka maa-aluse keltsaisolatsioonina. Isolatsiooni õige paksus erinevate konstruktsioonide, nagu näiteks seinte, pööninguvahelae, alumise põranda jms jaoks määratakse kindlaks nn U-väärtuste alusel.
Selleks, et soojusisoleermaterjalid funktsioneeriksid neile ettenähtud viisil, tuleb järgida täpselt materjalide kasutus- ja paigaldusjuhiseid, et vältida näiteks niiskuse sattumist isolatsiooni sisse.

Omadustest lähemalt:

Soojusjuhtivus - Soojusjuhtivustegur (λ-väärtus) sõltub temperatuurist. Kivivillal on head soojusisoleerivad omadused, mis ei kao ka kokkupuutel tulega.Temperatuuri langus kivivillas ekstreemsete temperatuuride tingimustes on piisavalt suur selleks, et teisel pool kivivilla asetsevad materjalid jakonstruktsioonielemendid oleksid süttimise eest kaitstud.
Kuumuse toime - Nagu eelnevalt märgitud, talub kivivill temperatuuri üle 1000°C, samas sideaine kaob materjalist temperatuuril alates 250°C. Piirkonnas, kus temperatuur ületab 250°C, sideaine aurustub. Sideaine aurustumine ei riku kivivilla struktuuri, sest selle sidusus ja kihilisus hoiab kiude koos. Nii säilitab materjal jäikuse ja kaitseb isoleeritud konstruktsioone tule eest. Kuna soojusisolatsioonimaterjali kiud on temperatuurimuutustele väga vastupidavad, siis võib kivivilla kasutada ka väga kõrge töötemperatuuri tingimustes. Eelduseks on vaid soojusisolatsioonimaterjali nõuetekohane paigaldamine, et sideaine aurustumise ajal ei muudaks mehaaniline surve soojusisolatsioonikihi kuju. Eelduseks on vaid soojusisolatsioonimaterjali nõuetekohane paigaldamine, et sideaine aurustumise ajal ei muudaks mehaaniline surve soojusisolatsioonikihi kuju. Tulekindluselt kuulub kivivill kõige turvalisemasse A1 klassi.
Akustilised omadused - Kivivill koosneb omavahel põimunud diabaaskivimi kiududest, mille vahel on õhuvahed. Niisuguse struktuuriga materjal neelab helilaineid eriti hästi: see isoleerib efektiivselt nii õhus levivat heli kui ka vaheseinu ja -lagesid pidi edasikanduvat löögiheli. Õhus leviva heli isoleerimise näitaja R'w (dB) iseloomustab hoone vahe-konstruktsioonide võimet neelata õhus levivat heli. Mida suurem see on, seda vähem müra läbib konstruktsiooni. Löögiheli isoleerimise näitaja LVv (dB) iseloomustab korrustevaheliste vahelagede võimet vähendada müra, mis tekib vahelael kõndimisel või sellele koputamisel, näiteks alumisel korrusel olevas ruumis. Mida väiksem on vahelae koefitsient L'n,w, seda paremini konstruktsioon löögiheli isoleerib.
Veekindlus ja auruläbilaskvus - On hästi teada, et isolatsioonimaterjalis olev niiskus halvendab selle isolatsiooniomadusi. Vihma käes seisnud kivivill võib näida märjana, kuid tegelikult on märgunud vaid mõni millimeeter selle pealispinnast. Vaatamata poorsusele, on impregneeritud kivivill vett mitte imav materjal. Juhul, kui vett surutakse kivivillasse jõuga, imab see seda küll mingil määral, aga niipea, kui veesurve lakkab, vesi aurustub ja materjal on taas kuiv, saades seega tagasi ka oma algsed isolatsiooni-omadused. Enamik polümeerisolatsiooni-materjale laseb oma sisemise struktuuri tõttu halvasti veeauru läbi. Niisiis on nende materjalidega soojustatud vaheseintel suur aurutakistus ja ruumide ebapiisava ventilatsiooni korral võib hoonesse koguneda niiskus. Kivivill on veeauru läbilaskev (selle aurutakistus on sama, mis õhul). Tänu sellele kivivillaga isoleeritud hooned "hingavad" ning nende siseruumides on tagatud hea mikrokliima .
Ökoloogilisus - Kivivill on ökoloogiline valik, sest meie isolatsiooni toodetakse looduslikku päritolu kivimist. Lisaks on isolatsioon üks vähestest tööstustoodetest, mis aitab säästa rohkem energiat kui ise vajavad. 50 aasta jooksul võib tüüpiline isolatsioonitoode aidata säästa 100 korda enam primaarenergiat kui kasutati selle tootmiseks, transpordiks ja utiliseerimiseks. Meie majade ja töökohtade kütmiseks põletatakse vähem fossiilkütus, seepärast heidetakse atmosfääri vähem saastet: CO2, SO2, NOx. Energiatasakaal muutub positiivseks vaid 5 kuud pärast isolatsiooni paigaldamist. Kui toodet kasutatakse küttetorustiku isoleerimiseks, võib energia end ära tasuda vähem kui 24 tunniga: investeeritud energia energeetiline vähenemine on enam, kui kümme tuhat korda suurem.

Ja teisi mineraalvillasid:

Räbuvill valmistatakse kõrgaju räbust. Eestis (Kohtla-Järvel) on toodetud räbuvillaga sarnanevat mineraalvatti, mida toodeti põlevkivi poolkoksist ja telliskivijäätmetest ja nimetati seda mineraalvatiks. Tegemist oli suhteliselt madalakvaliteetse materjaliga (võrreldes kaasajaga ), mis sisaldas väikeseid klaasjaid nõelu, mis kippusid lenduma, siis selle käsitlemisel tuli jälgida tervisekaitse nõudeid (kaitseprillid, tolmumask, kindad jne).
Puistevillad on villatehase tootmisliinil toodetud soojustustoote lõikamisel tekkiv ja süsteemipõhiselt selekteeritud ning seejärel eraldi tootmistsükli läbinud materjal- koostisosad ja kvaliteet on niisiis samad nagu näiteks üldtuntud rullvillal. On ka tooteid mis on algusest peale toodetud puistevillaks ehk nn liinitooted.
Erinevus mainitud rullvillaga seisneb selles et puistevill on peenestatud kujul, on pakitud tugevasse kilekotti kus ta on 5-8 korda (kuni 80%) oma mahust kokku surutud. Kompaktsus võimaldab ka seda et puistevilla-auto võib objektile tuua sõltuvalt tootest ja pakkeliinist isegi kuni 300 m3 puistevilla korraga.
Puistevill on ettenähtud spetsiaalse agregaadiga paigaldamiseks. Agregaat lööb villa lahti ja labade abil kohevaks ning kompressoriga vill suunatakse voolikuga soojustatavale pinnale.
Kuni 85% soojakadudest läheb üles läbi soojustamata horisontaalpinna, seega on liitekohtadest lähtuva külmasillariski likvideerimine eriti oluline. Horisontaalpinnale on rullmaterjali paigaldamine vea- aldis ettevõtmine, kuna ka kõige hoolsam peremees vaevalt et suudab paigaldada suuremale pinnale rulli nii et ta villa kordagi kuskilt lössi ei suru ega ühtegi liitepilu ei jäta.

Rull-katusekattematerjalid

Bituumenite baasil valmistatud katusekattematerjalid jagunevad väliskuju järgi:
• rullmaterjalid (nt ruberoid ),
• plaatmaterjalid (nt plaatruberoid),
• valumaterjalid (valatakse kohapeal).
Bituumeniga immutatud ja kihiga kaetud rullmaterjale valmistatakse nii puistega kaetuna kui ka katmata kujul (aluskattematerjalid). Kandjateks võivad olla papp , klaas või muu sarnane kangas, metallfoolium, kiled. Kandja küllastatakse bituumeniga, kantakse peale täiteainet sisaldav bituumenikiht ja seejärel puistatakse peale talk ja jämepuiste. Reeglina klaasriiet ei küllastata bituumeniga. Valmistatakse ka alumiiniumfooliumiga (metallisool) kaetavat rullmaterjali.
Omadused:
• soojajuhtivus _= 0,163 W/m0C
• puuduseks on bituumentoodete temperatuuritundlikkus- külmas ja niiskes murenevad ja kuumas sulavad
• auruläbilaskvus
• on põlevad materjalid
Rullmaterjale kasutatakse nii katusekattematerjalina kui ka koos teiste bituumenmaterjalidega
veesurve all töötavate konstruktsioonide hüdroisoleerimiseks. Katusekatte tükkmaterjale (plaate,harja- jms detaile) valmistatakse klaasriidest kandjal, kaetakse puistega, mis sisaldab ka värvipigmente. Valmistatakse ka vaskplekiga kaetuna.
Keevisruberoidile on kleepekiht peale kantud juba tema valmistamisel. Et ruberoid rullis kokkuei kleepuks, on kleepekiht kaetud õhukese polüetüleenkilega. Kleepekiht sulatatakse üles rulli lahti kerimisel (katusel) kuumaõhupuhuriga. Polüetüleenkilet ei eemaldata, see sulab koos kleepekihiga.
Keevisruberoidid võivad olla:
• lauskleepega (liimikiht on kogu papi pinnal),
• ribakleepega ( liim on ribade kaupa),
• punktkleepega (liim on üksikute laikudena).
Plaatruberoid (ruberoidsindlid) kujutab endast paksemat ruberoidi, mis on tükeldatud
mitmesuguse kujuga plaatideks. Plaatide pikkus on kõige sagedamini 1000mm. Plaatruberoidi
kasutatakse tiheda laudroovitusega kaldkatuste katmiseks. Plaadid naelutatakse roovitusele.
Järgmise rea ülekate kleepub alumise rea plaatidele. Plaadid on alt kaetud külmalt liimuva
kihiga, mis on kaetud veel kilega . Enne plaatide paigaldamist tuleb kile eemaldada.
Ruberoidplaadid valmistatakse harilikult kummibituumeni baasil. Puistekihiks on mitmesuguseid värvilised kivipurud.
Bituumen laineplaadid. Materjali koostises on ligi 50% tselluloosi, 5% värvainet ja
mineraalseid lisandeid ning 45% bituumenit. Tselluloosi- ja polüesterkiud segatakse vedelaks
pulbiks. Pulber pressitakse lainelisse vormi, vorm suunatakse ahju. Pikad kiud armeerivad
materjali ning see jääb elastseks. Edasi läheb materjal värvimisse. Värv tungib sügavale kiudude vahele, alles seejärel immutatakse bituumeniga. Materjali toodetakse mõõtudes 2000x940, 2000x1220mm. Materjali paksus on 3,2mm. Kinnitatakse papinaeltega. Bituumeni omadustest tingituna ei ole soovitatud paigaldada temperatuuril alla -10C.
Mastikskatted kujutavad endast vedelat segu, mis kantakse katuse pinnale valamisega,
pihustamisega, võõpamisega, rulliga jne. Segu tardub ja moodustab liitekohtadeta katusekatte või muu hüdroisolatsioonikihi, paksusega 1…3mm. Katte võib peale kanda ühes või mitmes kihis. Mastiksi koostis võib olla mitmesugune. Neist enamkasutatavad on kummi ja bituumeni segud .
Bituumensideainega toodetav kattekihi rullamaterjal on ruberoid, aluskihimaterjalid ja pergamiin.
Pergamiin
Pergamiini saadakse toorpapi immutamisel vedela naftabituumeniga. Toorpapi mark peab olema 350. Immutusmassi koostises võib olla ka looduslikku bituumenit. Pergamiinkanga laius on 750, 1000, 1025mm, rulli kaal 15kg. Pergamiini kasutatakse peeamisel mitmekihiliste katusekatte alumisteks kihtideks (paigaldatakse mastiksil), aga ka auruisoleermaterjalina.
Tõrvsideainega valmistatakse mitut liiki tõrvapappi. Et tõrvsideained vananevad kiiremini kui bituumenid, siis on ka tõrvapapid väiksema püsivusega kui ruberoid ja pergamiin.
Toorpapp:
Valmistatakse kaltsu -, makulatuuri- ja puidukiudude segust. On lubatud lisada ka mineraalkiudu. Toorpapp on hästi painduv ja temasse imbuva sideaine kaal ületab toorpapi kaalu pooleteist kordselt.
Tõrvapapp:
Saamiseks immutatakse toorpappi kivisöe- või põlevkivitõrva produktidega. Immutatud papi võib katta ka tahkema tõrva kilega ja õhelt või mõlemalt poolt üle puistata mineraalse sõmera materjaliga. Immutamiseks ja kanga katmiseks kasutatav tõrvamass ei tohi sisaldada aineid, mis lenduvad temperatuuril alla 130°C. Kattekile massis peab olema vähemalt 20% tolmset või 10% kiudjat täiteainet. Liivapuistega tõrvapapp kaetakse kahelt poolt kvartsliiva või kivipuru sõelmetega, mille terasuurus on 0,14...2,0 mm.
PVC on keskkonnasõbralik materjal, mille valmistamiseks kasutatakse looduslike aineid: meresool (57%) ja õli (43%).
PVC rullkatusekatted on elastsed, armeeritud kootud polüesterkangaga ja UV-resistentsed materjalid, taluvad väga madalaid temperatuure, on hingavad, kerged ning samas väga tugevad ja vastupidavad katted . Nende paigaldus on kiire ja katusetöid on võimalik teostada aastaringselt . Erinevalt bituumenbaasil valmistatud katusekatetest on PVC katusekatteid on võimalik toota praktiliselt kõikides värvitoonides.
PVC katusekatteid kasutatakse uusehitustel ja katuste renoveerimisel, lamekatustel, viil- ja erikujulistel katustel, suurtel tööstus- ja ärihoonetel ning erinevate projektidega ja kujudega eramajadel ja paljudel teistel katustel.

Paigaldus

PVC kokku sulatamine toimub kuumaõhu keevitusautamaatide või -föönidega, kindlustades ühtlaselt homogeense, absoluutselt veetiheda katte lahtise tuleta või muude ohtlike alternatiivsete paigaldusviisideta (näiteks, gaaskeevitus, kuumliimimine ja lahustid). Selline, kuumaõhu keevitusmeetod, tagab ühenduskohtade parima kvaliteedi viies tuleohtlikkusega seotud riskid miinimumini.

Keevitatavus

Ühenduste tugevus on sama tugev kui katusekate ise. Tavaliselt kasutatakse pikiühenduste keevitamiseks pool-automaatseid keevitusautomaate, kus keevituskiirus , -temperatuur ja surve on optimaalsed. Käsikeevitusföönidega teostatakse ristiühenduste ja detailide keevitusi.

Tootmine

PVC rullkatusekatete pealmist kihti valmistatakse niinimetatud pindamismeetodil, mis võimaldab toota erinevate värvitoonidega materjale tootmistsüklit katkestamata.
katusekate ise aga koosneb kolmest kihist , mis moodustavad ühtlaselt tugeva ja homogeense katusekatte:
1. Pealmine kiht: elastne PVC, erinevad värvitoonid, libisemiskindel pealispind
2. Sisemine kiht: kootud polüestervõrk
3. Alumine kiht: tumehall PVC
Pealmine kiht sisaldab stabilisaatoreid, mis tagavad Protan katusekatete püsivuse madalatele ja kõrgetele temperatuuridele ja UV-kiirgusele ning teevad materjalid isekustuvateks.
Polüestertugikangas
PVC katusekatted on armeeritud jämedatest polüsterkiududest tugikangaga. See spetsiaalse kiudude konfiguratsiooniga kootud väga kõrge ja ühtlase kvaliteediga tugikanga struktuur teeb materjali väga tugevaks ning moodustab 90-95 % materjali tugevusest.
Tootmise käigus lamineeritakse tugikangas mõlemalt poolt plastifitseeritud PVC-ga, mis kaitseb seda vananemise ja mehaanilise kulumise eest ning muudab selle veekindlaks, vastupidavaks UV-kiirgusele, kuumusele, keemiliste ainetele ning mikroorganismidele.
Päikese peegeldus
Peegeldav, heledavärviline katusepind võib vähendada kuuma ilmaga katusekatte ülekuumenemist. Sellega väheneb ka hoone sisetemperatuur, eriti soojustamata või vähese soojustusega katustel.
Samuti on heledatel katusekatetel veidi pikem eluiga.
Bituumenil baseeruvad katusematerjalid jagunevad SBS ja APP tüüpi materjalideks. Eestis kasutatakse põhiliselt SBS ( styrene butadiene styrene) materjale nende parema sobivuse tõttu meie kliimasse. Materjal sisaldab modifitseeritud bituumenühendeid, tugikangast ja UV kaitsekihti. Sõltuvalt tootjast ja hinnaklassist võib pealtnäha samasugune materjal vastupidavuselt erineda teisest analoogsest kordades.
SBS (styrene butadiene styrene) materjalid sisaldavad elastomeerseid modifikaatoreid, mis tagavab sbs-materjalide suureparase elastsuse madalatel temperatuuridel, on UV kaitseks kaetud kiltkivipuistekihiga ning on vastupidavad temperatuuri köikumistele.
APP ( atactic polypropylene) materjalid sisaldavad plastomeerseid modifikaatoreid ning on kőrge UV-kindlusega (APP-materjalid ei vaja UV kaitseks kiltkivipuistekihti), on elastsed, kőrge kuumataluvusega katusekatted.

Raskebetoon

Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadetakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitemtaerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed ; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik , kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%.
Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse.
SniPi järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm2. EPNi järgi tähistatakse tugevusklassid C12/15...C50/60; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Mõnevõrra kasutatakse meil ka Soome tugevusklasse: K10...K80; siin näitab arv betooni keskmist survetugevust. Vana betooni tugevuse näitaja oli betooni mark: M50...M800, mis näitas betooni keskmist survetugevust kg/cm2. Harvem klassifitseeritakse betoone ka tõmbe- või paindetugevuse järgi.
Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusemarkidesse (F50...F500). Arv margi tähises näitab külmutustsüklite arvu, mille juures betooni tugevus ei lange üle 15%.
Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse (W2...W20), kusjuures arv näitab, millise rõhu juures (N/mm2) vesi imbub standardse katse korral proovikehast läbi.
Sideaine järgi jagunevad betoonid tsement -, asfalt-, kips-, põlevkivituhk- jne betooniks.
Täitematerjali järgi liigitades on tähtsamad betoonid: killustik-, kruus-, räbu-, keramsiit-, saepuru jne betoon.
Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon , viimane jaguneb veel vaht - ja gaasbetooniks
Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, tee-ehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindlaks- jne betooniks.

Koostismaterjalid

Raskebetoon koosneb sideainest, veest, peentäitematerjalist (liiv), jämetäitematerjalist (killustik või kruus) ja lisanditest, kusjuures lisandeid ei tarvitse betoonis alati olla. Raskebetoon on kõige levinum betooni liik. Seepärast nimetatakse teda ka lihtsalt betooniks.
Sideaine -na kasutatakse harilikku portlandtsementi, põlevkivitsementi või mõnd muud tsemendi eriliiki.Tsemendi omadusi kasutatakse kõige ratsionaalsemalt siis, kui tsemendi tugevus ületab soovitud betooni tugevuse 2...2,5 kordselt.
Liiv on raskebetooni peentäitematerjaliks. Kõige paremini sobiks selleks krobeliste teradega mäeliiv. Tsement nakkub nende tarade külge hästi. Eesti liivad kuuluvad valdavalt uht-või moreenliivade liiki ja need on siledamate teradega. Liiva kõlblikkuse üle otsustatakse tema kahjulike lisandite sisalduse järgi.
Kahjulikeks lisanditeks betooni liivas võivad olla:

vilk esineb liivas õhukeste liistakutena; tsement nakkub nendega halvasti ja nõrgestab sellega betooni; vilku ei tohi liivas olla üle 0,5%.
väävliühendid tekitavad tsemendi korrosiooni; nende sisaldus ei tohi olla üle 1%.
savi, muda ja tolm kahjustavad betooni sellega, et nad ümbritsevad liivateri tolmukihiga ja takistavad naket tsemendiga; nende osakeste sisaldus ei tohi olla üle 5%.
orgaanilised ühendid tekitavad tsemendi korrosiooni ja nende sisaldus ei tohi ületada üle lubatud piiri, mida kontrollitakse sel teel, et katseklaasi asetatud liiv segatakse suure hulga 3%-se NaOH vesilahusega ja lastakse seista 24tundi. Lahus värvub kollakaks. Mida rohkem on liivas orgaanilisi ühendeid, seda tumedamaks ta läheb. Lahus ei tohi minna etalonist tumedamaks.

Heas betooniliivas peab olema igasuguse jämedusega teri , vahemikus 0,125...4,0 mm, või 014...5,0 mm. Mida mitmekesisema jämedusega on liiv, seda tihedam ta on ja seda vähem kulub betoonile jtsementi. Tiheda betooni saamiseks on vaja tsementi nii palju, et ta täidaks kõik liivaterade vahelised tühemed ja kataks kõik liivaterad õhukese tsemendi kihiga.
Mõnikord kasutatakse betooni valmistamisel ka killustiku tootmise jäägina saadavat tehisliiva. Hästi sobib selleks graniitliiv, halvem on paeliiv.
Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga ja tsement nakkub nendega hästi. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit - või dolomiitkillustikku.
Kruusa terad on killustiku omadest siledamad ja tsement nakkub nendega halvemini. Seetõttu on kruusbetoon veidi nõrgem. Ümmargustest teradest veel halvemad on lestjad ja nõeljad terad, s.o terad, millede max mõõt on min. Mõõdust üle 3 korra suurem. Selliseid teri ei tohi olla üle 15%.
Eestis kasutatakse kruus betooni valmistamisel vähe, kuna meie kruusad ei ole selleks kuigi sobivad, need sisaldavad vähe keskmise jämedusega teri. Kruusa purustamine parandab tunduvalt tema omadusi.
Betooni vesi peab olema puhas. Kahjulikeks lisandideks vees võivad olla sulfaadid , happed, rasvad , õlid, suhkur, väetised jne. Kui betooni valmistamisel kasutatakse harilikku joogivett, siis vee kavluteeti ei kontrollita. Tundmatu vee kasutamisel tuleb seda aga teha. Merevett võib betoonis kasutada, kui tema soolade sisaldus ei ole üle 2%. Raudbetoonis merevett kasutada ei tohi. Ka betooni kastmiseks tuleb kasutada puhast vett.
Betooni tugevus on on raske betooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes.

Raskebetooni füüsikalised omadused

Raskebtooni mahumass on 2000...2500 kg/m3, poorus 3...15%, veeimavus 2...8%. Õhus kivistumisel betoon pisut kahaneb. Betooni joonkahanemistegur on ca 0,00001. Betooni korrosioonikindlus sõltub peamiselt tsemendi ja vähem täitematerjalide omadustest. Betooni loetakse tuepüsivaks materjaliks , kuid tuleb arvestada, et kõrges temperatuuris tema tugevus langeb; nt 250ºC juures tugevus langeb ca 25%. Raskebetooni soojaerijuhtivus on 1,4...1,8 W/mºC.
Raskebetooni kasutatakse kõige rohkem kandekonstruktsioonides. Veel kasutatakse teda teekattematerjalina, põrandateks, mitmesuguste torude valmistamiseks, hüdrotehnilistes ehitistes jne.

Raskebetooni eriliigid

Teebetoonile esitatakse kõrgemaid nõudeid kui tavalisele raskebetoonile. Ta peab olema küllalt tugev, kulumiskindel ja ilmastikukindel (külmakindel). Teebetooni kasutatakse autoteede ja lennuväljade katteks. Asfaltbetoonist on ta vastupidavam.
Tsemendina kasutatakse harilikku-, hüdrofoobset- või plastifitseeritud portlandtsementi, tugevusklassiga vähemalt 42,5.
Täitematerjalidele esitatavad nõuded on üldjoontes samad, mis tavalise raskebetooni puhul. Graniitkillustiku survetugevus peab olema vähemalt 80 ja paekillustikul vähemalt 60 N/mm2. Killustikul kontrollitakse veel kuluvust riiultrumlis ja see ei tohi ületada 45%. Nõutav betooni tugevusklass ja külmakindlus sõltuvad tema kasutusalast (kas teekatte pealiskihiks või aluskihiks, kas ühe- või kahekihiliseks teekatteks).
Sageli lisatatkse teebetoonile orgaanilisi pindaktiivseid lisandeid, mis annavad suurema plastsuse ja see võimaldab vähendada vee hulka segus. Saame tihedama betooni.
Hüdrotehniline betoon on mõeldud selliste konstruktsioonide ehitamiseks, mis puutuvad pidevalt kokku veega. See betoon peab olema veetihedam, ilmastikukindlam ja väiksema soojaeritusega. Väiksem soojaeritus on vajalik seepärast, et hüdrotehnilised ehitised on sageli väga massiivsed ja konstruktsiooni sisemuses võib kivistumise ajal temperatuur tõusta liiga kõrgele. Intensiivne vee aurustumine võib põhjustada konstruktsioonis pragusid.
Hüdrotehnilised betoonid jagunevad veepidavusmarkidesse. Suurema veetiheduse saavutamiseks valitakse täitematerjalide lõimis väga hoolikalt ja veesisaldust betoonis tuleb vähendada.
Hüdrotehnilisebetooni norm tugevust võib määrata mitmel vanusel (28, 90 või 180 päeva järel).
Kuumakindlat betooni kasutatakse kohtades, kus temperatuur on pikka aega üle 200ºC. Kuumakindla betooni täitematerjaliks võib olla samott -killustik, kõrgahju-räbu, andesiit, basalt jne. Kuumakindlas betoonis kasutatakse peale peen- ja jämetäitematerjali veel mikrotäiteainet ( peenike mineraalpulber). Tsemendina kasutatakse portland -, räbu- või aluminaat-tsementi.
Happekindel betoon talub enamikke happeid ja kasutatakse seda mitmesuguste keemiatööstuste konstruktsioonide ehitamisel . Tugevus eriti suur ei ole. Happekindel betoon kivistub ainult soojas ja kuivas keskkonnas. Kivistumise ajal teda kasta ei või. Happekindla betooni sideaineks on vesikolaas koos happekindla mikrotäitega. Mikrotäiteks on kvartsliiv ja naatrium -silikofluoriid, peentäiteks kvartsliiv ja jämetäiteks happekindel killustik (andesiit, diabaas, graniit jne).
Kiirgustihe betoon peab tõkestama radioaktiivse kiirguse levikut. Betooni kiirgust-tõkestav toime on seda parem, mida raskem ta on ja mida rohkem ta sisaldab vesinikku. Suurema vesinikusisalduse saavutamiseks lisatakse betoonile vettsiduvaid aineid (hüdraulilised lisandid, kips jne). Vesiniku kerged tuumad tõkestavad neutronite levikut. Betooni mahumass sõltub peamiselt täitematerjalist. Kiirgustiheda betooni puhul peab see olema võimalikult raske ( rauamaagi killustik, malmhaavlid, metallide töötlemise jäägid jne). Selliste täitematerjalidega võib saada betooni, mille mahumass on 3000...5000 kg/m3.
Polümeer-tsementbetoonis on kaks sideainet: mineraalne (tsement) ja orgaaniline (polümeer). Polümeerse aine võib betooni viia kolmel viisil: polümeeri vesiemulsioonina, lahustatud vaiguna või kivistunud betooni immutamisel vedelate polümeeridega. Polümeer (vaik) mõjub liimina, on seega betoonis lisa-sideaineks ja tõstab tunduvalt betooni tugevust. Selliste betoonide survetugevus võib ületada 100 N/mm2.
Polümeerbetoon on vedela vaigu ja mineraalse täiteaine tahkestunud segu. Vaigu tahkestumine saadakse betooni termilise töötlemisega 120...160ºC juures. Need betoonid on suure keemilise püsivusega ja kasutatakse neid keemiliselt agressiivses keskkonnas. Polümeerbetoonide survetugevus on 50...100 N/mm2.

Kasutatud kirjandus

http://web.zone.ee/metallityy/METALLID/yldteavetmetallidest_5.html

http://mudelid.5dvision.ee/korrosioon/ #

http://kaur.pri.ee/metallid.pdf

http://www.slideshare.net/Jyrtoakame/korrosioon-esitlus-presentation

http://www.ai.ee/failid/274.ppt

http://et.wikipedia.org/wiki/Korrosioon

http://interbauen.ee/uldehitusmaterjalid/soojustus-ja-isolatsioon/klaasvill/

http://www.knaufinsulation.ee/et/klaasvill

http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=3479

http://www.isover.ee/ee/KKK/

http://paber.maaleht.ee/?old_rubriik=6672&old_num=824

http://www.puumarket.ee/?op=body&id=576

http://www.eiel.ee/index.php?lang=et&page_id=39

http://www.katuseportaal.ee/lame.ht m

http://www.kivilinn.ee/pvc.html

http://www.emerest.ee/ind/index.php?page=6&lang=2

http://www.betoonimeister.ee/default.asp?action=0&type=4&id=100018

http://mivana.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=106020/Konspekt+osa+3.+-+Betoon+ja+RB+konstruktsioonid.pdf

„Ehitusmaterjalid“ R.Otsmann, „Valgus“ Tallinn 1976

„Ehitusmaterjalid“ H. Pärnamägi, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinn 2005
25

.DOCX Laadi alla originaalfail 21 lk · .docx · 153 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

153 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ramos Õppematerjali autor

Referaat

metallide korrosioon keemiline korrosioon biokorrosioon kaitsmine korrosiooni eest mineraalvillad klaasvill kivivill ja teisi mineraalvillasid rull-katusekattematerjalid pvc polüestertugikangas sbs styrene butadiene styrene app atactic polypropylene raskebetoon raskebetooni füüsikalised omadused raskebetooni eriliigid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile.

Sinu Nimi EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: Sinu rühm Juhendaja: Lektor õppejõu nimi Kuressaare 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest....................................................................3 Mineraalvillad toorained, tootmine, omadused ja kasutamine..................................

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalide referaat

Selliste betoonide survetugevus võib ületada 100N/mm². Polümeerbetoon on vedela vaigu ja mineraalse täiteaine tahkestunud segu. Vaigu tahkestumine saadakse betooni termilise töötlemisega 120...160ºC juures. Need betoonid on suure keemilise püsivusega ja kasutatakse neid keemiliselt agressiivses keskkonnas. Polümeerbetoonide survetugevus on 50...100N/mm². KASUTATUD KIRJANDUS Ellen talimets ,, Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje ,, Helmut Pärnamägi ,, Ehitusmaterjalid ,, Ehitusmaterjalide käsiraamat 2005 http://www.okk.ee/index.php?item=2 http://www.maleko.ee/index.php/256/ http://www.katuseportaal.ee/lame.htm http://www.maleko.ee/index.php/275/ http://www.heidelbergcement.com/ee/et/hcbetoon/betoon/Betooni+survetugevus- +ja+konsistentsiklassid.htm

Ehitusmaterjalid

doc

Raskebetoon

Raskebetoon Betooniks nimetatakse tehiskivimaterjali, mis saadetakse mingi sideaine, vee ja täitematerjali segu kivistumisel. Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad. Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitemtaerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. SniPi järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm

Ehitusmaterjalid

doc

Ehitusmaterjalid 2011 referaat

xxx REFERAAT Variant 4 Matrikli nr.x Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI12 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2011 Sisukord A. Sissejuhatus 3 B. Käsitletavad teemad 3 1. Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest. 3 2. Mineraalvillad- toorained, tootmine, omadused, kasutamine. 6 3. Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS). 9 4

Ehitusmaterjalid

pdf

Ehitusmaterjalid ettevalmistus eksamiks

EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15. Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalide vastused

Soojajuhtivus [W/mK]on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest (kiude asupaigast, niiskusest, temperatuurist). Soojamahtuvus [kJ/C°kg, kJ/K kg]on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Väikese soojamahtuvusega on metallid: kuumenevad kiirelt ning jahtuvad kiirelt. Põlevus (süttivus) Mittepõlevad ehitusmaterjalid ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad ehitusmaterjalid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) 1. Mittepõlevad ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalide kordamisküsimused

Eksamiküsimused 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1) ERIMASS materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) = G/V (g/cm2) -materjali erimass, G-mass kuivas olekus, V-ruumala ilma poorideta. 2) TIHEDUS materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 0=G/V0 (g/cm3) 0 materjali tihedus, G-materjali mass, V0-ruumala koos pooridega 3) POORSUS näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla nii avatud kui suletud. Suletud poorid on materjalis olevad kinnised mullid, avatud poorid on korrapäratud üksteisega ühendatud tühimikud. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. 4) VEEIMAVUS materjali võime endasse vett imeda, olles vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks kui ta end vett täis imeb. Mahuline veeimavus näitab, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt materjali poorid 100% vee

Ehitusmaterjalid

472

pdf

EHITUSMATERJALID

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1

Ehitus

Rohkem sarnaseid