Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Ehitusmaterjalid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Sisukord



1.Sissejuhatus 2
2.Metallide korrosioon 3
3.Kaitsmine korrosiooni eest 6
4.Mineraalvillad 8
Omadustest lähemalt: 11
Ja teisi mineraalvillasid: 12
5.Rull-katusekattematerjalid 14
Paigaldus 16
Keevitatavus 17
Tootmine 17
6. Raskebetoon 19
Koostismaterjalid 20
Raskebetooni füüsikalised omadused 21
Raskebetooni eriliigid 22
7.Kasutatud kirjandus 24
  • Sissejuhatus


    Mistahes ehitis, ehitislik konstruktsioon või selle element valmistatakse ehitusmaterjalist. Ehitusmaterjalid on baasiks, millel tugineb ehitustööstus.
    Meie ümber on palju erinevatest metallidest valmistatud esemeid. Osa neist püsib samasugustena aastasadu, kuid teised tuhmuvad, muudavad oma värvust või lagunevad sootuks. Kõik see sõltub kasutatud metalli reaktsioonivõimest, aga ka ümbritsevas keskkonnas sisalduvatest ainetest.
    Metallide hävimist keskkonnategurite toimel nimetatakse korrosiooniks. Metalli hävimise all mõistetakse selle reageerimist ümbritsevas keskkonnas esinevate ainetega, mille tulemusena eseme omadused muutuvad. Kõige tuntum korrosiooninähtus on raua roostetamine.
    Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mõni firma nimetab oma toodangut villaks, mõni vatiks. Mineraalvill ei põle, ei kõdune ja on suure soojapidavusega.
    Katusekatteks kasutatavad rullamaterhakud liigitatakse sideaine järgi: bituumenmaterjalideks (valmistatud naftabituumeniga või nafta- ja loodusliku bituumeni seguga ) või tõrvmaterjalideks ( sideaineks on kivisöe- või põlevkivitõrv). Otstarbe järgi on rullmaterjalid kasutatavad alus- või kattekihina.
    Tavaline tsementsideainega valmistatav raskebetoon on kõige rohkem kasutatavaks armeeritud ja armeerimata betoon konstruktsioonmaterjaliks. Kasutatakse nii monoliitsete konstruktsioonide kui ka monteeritavate elementide valmistamiseks.

  • Metallide korrosioon


    Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine , hõbeda tumenemine jne. Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad.
    Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest ( mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm.
    Korrosioon on alati redoksreaktsioon , kuna metalli aatomid loovutavad elektrone.
    Tähtsamad korrosiooniliigid mehhanismi järgi on järgmised:
  • keemiline korrosioon;
  • elektrokeemiline korrosioon;
  • biokorrosioon;
    Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis , õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht , mis koosneb mitmest oksiidist . Oksiidi kiht on poorne ja habras , sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud.
    Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid , sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud.
    Elektrokeemiline korrosioon korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus).
    Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kui kaks kontaktis olevat erinevat metalli, näiteks raud ja vask, on kontaktis ka elektrolüüdi lahusega. Niisugune olukord esineb raudpleki ja vaskneedi, tinatatud pleki või tsingitud pleki puhul, mida katab niiskuskiht. Raudpleki ja vaskneedi puhul on kahe metalli , Fe ja Cu vahel otsene kontakt. Kui tinatatud pleki pind on kraapimise või kriimustamise tõttu rikutud, moodustub seal hõlpsasti galvaanipaar Fe - Sn.
    Galvaanipaare elektrokeemilise korrosiooni korral iseloomustab tabel 1.
    TABEL 1
    Tsingitud raudpleki pinnal (Zn - Fe) korrodeerub Zn.
    Tinatatud raudpleki puhul
    (Fe - Sn) korrudeerub Fe.
    Vaskneet ja raud
    (Fe - Cu) korrudeerub Fe.
    Kõikidel  juhtudel  korrudeerub  metallide  pingereas  eespool   asuv  metall .
    Biokorrosioon -ist võivad osa võtta bakterid , seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused ( happed , leelised , peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele.
    Raua korrosioon
    Raua pinnale moodustuvad õhus mitmesugused korrosiooni saadused , mille koostis sõltub temperatuurist, õhuniiskusest, õhus sisalduvatest lisaainetest ja tegureist. Rooste koostis avaldatakse harilikult valemiga Fe2O3 x nH2O. Urbne ning poorne, ei nakku metallipinnaga tugevalt ega takista raua edasist korrosiooni.
    Vase korrosioon
    Õhus omandavad vask ja pronksesemed sinakasrohelise värvusega, kattuvad nn paatinaga (korrosiooni osakestega). Noor paatina on kuldpruun või pruunika värvusega. Vananemisel värvus algul tumeneb ja muutub siis mitmesuguste varjunditega malahhiitrohelisels või sinakaks.
    Kuld ja hõbe
    Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega ained on tavaliselt väga stabiilsed ning nende pinnale tekkiv must ja tihe hõbesulfiid (Ag2S), mis kaitseb edasise korrosiooni eest. Ka kuld ja kõrge kullaprooviga esemed ei korrodeeru peaaegu üdse.
    Klaasi korrosioon
    Klaasile küll tekib ränihappe kiht, mis kaitseb klaasi edasiste kahjustuste eest. Klaasivahele jäävad vees lahustuvad aga naatriumhüdroksiid, mille vastu ränihape ei saa ja see hakkab klaasi kahjustama.
    Tina ja plii
    Tina ja plii on väga pehmed metallid. Korrodeerudes kattuvad nad enamasti valge, mahulise kihiga. Kossosiooni levides eseme sisemusse muutub ese kihiliseks ja hapraks. Tina ja plii kahjustuvad oluliselt nii mehhaaniliste kui ka keemiliste tegurite koosmõjul.
    Savistes pinnastes on metalli säilimiseks viletsad tingimused. Suhteliselt suur osa savistest pinnastest pärit metallesemetest on kas tugevalt korrodeerunud, hõõrutud ja kriimustatud või purunenud . Kõige pareimini säilivad metallesemed aga kerges ühtlase konsistentsiga liivasavimullas, pinnas on üldiselt vee vaba äravooluga, ning aluskivimiks on paekivi , siis neutraliseerib see pinnases olevad happed. Pase pinnase peamiseks probleemiks on hõõrdumine, mis tekib metallesemete põrkumisest kivikildude vastu. Paekivipõhised pinnaseid on üsna kerged, alulised ja vaba vee äravooluga, on mõnedel neist kõrge kivide kontsentratsioon, mis võib metallesemeid mehhaaniliselt kahjustada.


  • Kaitsmine korrosiooni eest


    Metallesemeid kaitstakse korrosiooni eest järgmiselt:
    1. Mõne teise metalli lisamisega saadakse korrosioonikindlad sulamid . Nii muudab näiteks kroomi lisamine terase roostevabaks.
    2. Metalleseme võib katta väheaktiivse metalliga, mis on korrosiooni suhtes vastupidavam. Näiteks kaetakse raudesemeid tihti tina- või kroomikihiga.
    3. Lisaks metallkatetele kasutatakse ka mittemetalseid kaitsekatteid. Siia kuuluvad värvimine ja lakkimine ning plastik - või kummikihiga katmine.
    4. Lisaks nendele kaitseb metalli korrosiooni eest ka õlitamine, sest see takistab H2O ja O2 juurdepääsu.
    5. Elektrokeemiline kaitse – kaitstav seade ühendatakse juhtmega aktiivsemast metallist raudplaadiga, aktiivsem metall oksüdeerub ja müüda juhet liiguvad vabanenud elektronid kaitstavale seadmele, millel kulgeb redutseerumisreaktsioon. Kaitse mõjub kuni protektori täieliku oksüdeerumiseni.
    6. Korrosiooniinhibiitorid - Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse.

  • Mineraalvillad


    Parimad ja tuleohutumad soojaisolatsioonimaterjalid
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ehitusmaterjalid #1 Ehitusmaterjalid #2 Ehitusmaterjalid #3 Ehitusmaterjalid #4 Ehitusmaterjalid #5 Ehitusmaterjalid #6 Ehitusmaterjalid #7 Ehitusmaterjalid #8 Ehitusmaterjalid #9 Ehitusmaterjalid #10 Ehitusmaterjalid #11 Ehitusmaterjalid #12 Ehitusmaterjalid #13 Ehitusmaterjalid #14 Ehitusmaterjalid #15 Ehitusmaterjalid #16 Ehitusmaterjalid #17 Ehitusmaterjalid #18 Ehitusmaterjalid #19 Ehitusmaterjalid #20 Ehitusmaterjalid #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 143 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Ramos Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (1)

    psylover profiilipilt
    psylover: päris hea materjal abiks oli
    11:12 03-10-2012


    Sarnased materjalid

    472
    pdf
    EHITUSMATERJALID
    24
    docx
    Ehitusmaterjalide referaat
    52
    docx
    Ehitusmaterjalid
    31
    doc
    Ehitusmaterjalid
    38
    docx
    Ehitusmaterjalid KT 2
    33
    docx
    Ehitusmaterjalid eksamikskordamine
    22
    docx
    Ehitusmaterjalide vastused
    16
    doc
    Ehitusmaterjalid 2011 referaat



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun