Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID (0)

4 HEA
Punktid

HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID
KURSUSETÖÖ
Õppeaines: HOONETE EN.TÕHUSUS JA TEHNOSÜSTEEMID
Ehitusteaduskond
Õpperühm: KEI 62
Juhendaja : lektor Anti Hamburg
Esitamiskuupäev:…………….
Allkiri :……………………….
Tallinn 2014

sisukord


sisukord 2
Sissejuhatus 4
1. Hoone soojuskadude leidmine 5
1.1 Hoone välispiirete lõiked koos soojuserijuhtivuse arvutustega . 5
1.1.1 Välissein 5
Väliseina soojajuhtivuse arvutamine. 6
1.1.2 Põrand 7
1.1.3 Pööning vahelagi 9
1.1.4 Aken 9
1.1.5 Välisuks 10
1.2 hoone külmasildade määratlemine ning nende joonpikkuste leidmine ruumide kaupa koos erisoojuskadude leidmisega. 11
1.3 Hoone infiltratsiooniõhuhulga leidmine ja ruumide kaupa erisoojukao leidmine infiltratsioonist 14
1.4 Hoone ventilatsioonibilansi koostamine ja sissepuhkeõhu soojuserikao leidmine ruumide kaupa 16
1.5 Hoone aastase kütteenergiakulu leidmine kraadpäevade alusel 17
1.6 Hoone soojuskadude leidmine ruumide kaupa 17
ΣH = 66,1+30,4+18,2+26,3 = 141 19
1.7 Hoone küttevõimsuse leidmine 19
2. Küttesüsteemi kirjeldus 20
2.1 Valitud vesiküttesüsteemi kirjeldus 20
2.2 Ruumidesse valitud küttekehade valikutabel 20
2.3 Soojusallika kirjeldus koos küttesüsteemi ühendamise selgitusega 20
3. Mehaanilise ventilatsioonisüsteemi kirjeldus 22
3.1 Valitud ventilatsiooni süsteemi kirjeldus 22
3.2 Valitud ventilatsiooniseadme kirjeldus 22
4. Hoone veevarustuse lahendamine 23
4.1 hoone sooja ja külma tarbevee varustuse kirjeldus 23
5. Kinnistu kanalisatsioon 24
5.1 Hoonesisese kanalisatsiooni kirjeldus 24
5.2 Hoonevälise kanalisatsiooni kirjeldus koos sajuvee ärajuhtimise ning hoone drenaažiga 24
kokkuvõte 26
Kasutatud kirjandus 27
Lisad 28

Sissejuhatus


Energiatõhususe ja tehnoseadmed aine raames on antud kursuse projekt, kus tuleb leida ühe pere elamu aastane küttekulu rutmeetrile, küttelahendus, ventilatsiooni lahendus, tarbevee torustiku lahendus, kui ka kanalisatsiooni torustiku lahendus. Eelnevalt mainitud probleemide lahendamiseks on abiks lektori käest saadud tunnikonspektid, eesti standardikeskuse standardid ning kõik mis leidub interneti avarustes. Kõik selle mainitu eesmärk on näha kuidas toimub hoone energiatõhususe leidmine ning kuidas projekteerida hoonesse vajaminevad torustikud ja tehnoseadmed.
  • Hoone soojuskadude leidmine


    Antud osas leitakse hoone konstruktsioonide soojuserijuhtivused (välisein, põrand, pööning vahelagi), hoone külmasildade määratlemine ning nende joonpikkuste leidmine ruumide kaupa koos erisoojuskadude leidmisega, hoone infiltratsiooniõhuhulga leidmine ja ruumide kaupa erisoojukao leidmine infiltratsioonist, hoone ventilatsioonibilansi koostamine ja sissepuhkeõhu soojuserikao leidmine ruumide kaupa, hoone aastase kütteenergiakulu leidmine kraadpäevade alusel, hoone soojuskadude leidmine ruumide kaupa ning hoone küttevõimsuse leidmine.
  • Hoone välispiirete lõiked koos soojuserijuhtivuse arvutustega.

  • Välissein


    Välisseina kandev osa on ehitatud ristlõikega 200x50 prussidest, prusside omavaheline samm on 600mm. Antud prusside vahele on paigaldatud 200mm mineraalvill . Prusside külge on väljapoole kinnitatud tuuletõkkeplaat paksusega 13mm ja sissepoole on kinnitatud aurutõkke paber paksusega 0,3mm. Välisvoodriks on laudvooder, mis on kinnitatud distantsliistudega seina külge, mille tulemusena tekkib tuuletõkke ja laudvoodri vahele tugevalt ventileeritud õhkvahe, mille paksus on 3mm. Sissepoole aurutõkkepeale paigaldatakse metall karkass paksusega 50mm, karkassi samm on 600mm. Karkassi vahele paigaldatakse 50mm paksune mineraal vill ning karkassi peale paigaldatakse 13mm kipsplaat . (vt. Joonis 1)
    Joonis 1.
    Välisseina konstruktsiooni sõlm
    Tabel 1.
    Väliseina erinevate materjalikihtide andmed.
    Materjal
    Materjali paksus (m)
    ʎ (W/m*K)
    Kipsplaat
    0,013
    0,21
    Metallkarkass+mineraalvill
    0,05
    0,04
    Aurutõke
    0,003
    Puitkarkass+mineraalvill
    0,2
    0,12/0,04
    Tuuletõke
    0,013
    0,04
    Tugevalt ventileeritud õhkvahe
    0,03
    Laudvooder
    0,021
    0,12

    Väliseina soojajuhtivuse arvutamine.


    Antud arvutuste koostamisel on kasutatud Eesti standardikeskuse standardit EVS 908-1:2010. [1]
  • Põrand


    Pinnasele on paigaldatud 2x100mm vahtpolüstüreen plaadid ( vuugid omavahel ülekattes). Vahtpolüstüreeni peale on paigaldatud kile paksusega 0,2mm, mille peale on valatud armeeritud põrandaplaat paksusega 100mm. Betooni peale on paigaldatud aluskate paksusega 3mm ning aluskatte peale on paigaldatud puit parkett paksusega 15mm. (vt. Joonis 2)
    Joonis 2.
    Põranda konstruktsiooni sõlm.
    Tabel 2.
    Põranda erinevate materjalikihtide andmed.
    Materjal
    Materjali paksus (m)
    ʎ (W/m*K)
    Puitparkett
    0,015
    0,12
    Aluskate
    0,003
    0,05
    Betoon
    0,1
    2
    Ehituskile
    0,002
    Vahtpolüstüreen
    0,2
    0,04
    Põranda soojajuhtivuse arvutamine.
    Antud arvutuste koostamisel on kasutatud Eesti standardikeskuse standardit EVS-EN ISO 13370:2008. [1]



  • Pööning vahelagi


    Tegemist on pööning vahelaega, mille vahelae talad toetuvad katuse fermide vahevööle ning tala laius on 200mm. Talade allapoole külge (1 korruse poole) on paigaldatud aurutõkke paber. Talade külge on paigaldatud kübar profiiliga metall karkass paksusega 25mm ja karkass on paigaldatud sammuga 400mm ning roovituse külge on paigaldatud kipsplaat. Talade vahed on täidetud puistevillaga mille paksus on 300mm. (vt Joonis 3)Vahelae kõrgus puhtast põrandast ± 0.000 kuni vahelae aluspinnani (kipsini) on 2,7m.
    Joonis 3.
    Pööning vahelae konstruktsiooni sõlm. [2]
    Tabel 3.
    Pööning vahelae erinevate materjalikihtide andmed.
    Materjal
    Materjali paksus (m)
    ʎ (W/m*K)
    Kipsplaat
    0,013
    0,12
    Metall karkass kübarprofiil
    0,025
    Aurutõke
    0,1
    Vahelae talad+puiste vill
    0,002
    0,12/0,04
    Pööning vahelae soojajuhtivuse arvutamine.
    Konstruktsioon pärineb ET-2 0504-VL21 ning U väärtus on ette antud 0.13 W/m²K. [2]
  • Aken


    Antud hoone puhul on kasutatud väljapoole avanevat kolmekordse klaaspaketiga puitakent. Antud aken on valmistatud männipuidust ning  kõik detailid on immutatud puidukaitsevahendiga. Nagu eelnevalt mainitud sai on tegemist aknaga, millel on kolmekordne klaaspaket ning kus sisemine ja välimine klaas on selektiivklaas (paksusega 42 mm). Akna soojusjuhtivus tegur on 1,1 W/m²K, mis on ette antud tootja lehel. (vt. Pilt 1) [3]
    Pilt 1.
    Aken. [3]
  • Välisuks


    Tegemist on puitalumiinium uksega mille tehasepool etteantud U arv on 0,77 W/m²K. (vt. Pilt 2) [4]
    Pilt 2.
    Välisuks. [4]



  • hoone külmasildade määratlemine ning nende joonpikkuste leidmine ruumide kaupa koos erisoojuskadude leidmisega.


    Antud osas leitakse hoone erinevate ruumide külmasillad nende pikkused ja erisoojuskao suurused ruumis ning kõik need väärtused on antud ruumide kaupa tabelites. (vt. Tabelid 4-13) Tabelites on kasutatud ruumide täispikkade nimede asemel lühendeid mis on välja toodud ka hoone põhiplaanil. (vt. Graafiline osa joonis 1) Antud arvutuste tegemiseks on kasutatud kursuse projektis väljatoodud valemeid (vt. Valem 1). Tabelite kujundus on võetud energiatõhus ja tehnoseadmete tunnikonspektist.
    Kasutatavad valemid:
    [6] [valem 1]
    Tabel 4
    Tehnikaruumi külmasillad ja külmasildade erisoojuskaod . [6]
    Külmasild (TR)
    Joonkülmasilla soojusläbivus Ψ, W/(m*K)
    Külmasilla joonpikkus (m)
    Külmasilla erisoojuskadu Hks (W/K)
    Väliseina välisnurk
    0,2
    2,7
    0,5
    Akna ümbrus
    0,1
    0
    0
    Põrand-välisein
    0,3
    3,4
    1
    Välisein- lagi
    0,2
    3,4
    0,7
    Ukseümbrus
    0,1
    5,2
    0,5
    KOKKU
     
     
    2,7
    Tabel 5
    Leiliruumi külmasillad ja külmasildade erisoojuskaod. [6]
    Külmasild ( Saun )
    Joonkülmasilla soojusläbivus Ψ, W/(m*K)
    Külmasilla joonpikkus (m)
    Külmasilla erisoojuskadu Hks (W/K)
    Väliseina välisnurk
    0,2
    0
    0
    Akna ümbrus
    0,1
    1,6
    0,2
    Põrand-välisein
    0,3
    1,9
    0,6
    Välisein-lagi
    0,2
    1,9
    0,4
    Ukseümbrus
    0,1
    0
    0
    KOKKU
     
     
    1,2
    Tabel 6
    WC-duširuumi külmasillad ja külmasildade erisoojuskaod. [6]
    Külmasild (WC-D)
    Joonkülmasilla soojusläbivus Ψ, W/(m*K)
    Külmasilla joonpikkus (m)
    Külmasilla erisoojuskadu Hks (W/K)
    Väliseina välisnurk
    0,2
    0
    0
    Akna ümbrus
    0,1
    1,6
    0,2
    Põrand-välisein
    0,3
    1,7
    0,5
    Välisein-lagi
    0,2
    1,7
    0,3
    Ukseümbrus
    0,1
    0
    0
    KOKKU
     
     
    1
    Tabel 7
    Majapidamisruumi külmasillad ja külmasildade erisoojuskaod. [6]
    Külmasild (MR)
    Joonkülmasilla soojusläbivus Ψ, W/(m*K)
    Külmasilla joonpikkus (m)
    Külmasilla erisoojuskadu Hks (W/K)
    Väliseina välisnurk
    0,2
    2,7
    0,5
    Akna ümbrus
    0,1
    5,4
    0,5
    Põrand-välisein
    0,3
    5,21
    1,6
    Välisein-lagi
    0,2
    5,21
    1
    Ukseümbrus
    0,1
    5,2
    0,5
    KOKKU
     
     
    4,1
    Tabel 8
    Magamistuba 1 külmasillad ja külmasildade erisoojuskaod. [6]
    Külmasild (MT 1)
    Joonkülmasilla soojusläbivus Ψ, W/(m*K)
    Külmasilla joonpikkus (m)
    Külmasilla erisoojuskadu Hks (W/K)
    Väliseina välisnurk
    0,2
    0
    0
    Akna ümbrus
    0,1
    4,8
    0,5
    Põrand-välisein
    0,3
    4,2
    1,3
    Välisein-lagi
    0,2
    4,2
    0,9
    Ukseümbrus
    0,1
    0
    0
    KOKKU
     
     
    2,7
    Tabel 9
    Esiku külmasillad ja külmasildade erisoojuskaod. [6]
    Külmasild ( Esik )
    Joonkülmasilla soojusläbivus Ψ, W/(m*K)
    Külmasilla joonpikkus (m)
    Külmasilla erisoojuskadu Hks (W/K)
    Väliseina välisnurk
    0,2
    0
    0
    Akna ümbrus
    0,1
    0
    0
    Põrand-välisein
    0,3
    3,13
    0,9
    Välisein-lagi
    0,2
    3,13
    0,6
    Ukseümbrus
    0,1
    5,2
    0,5
    KOKKU
     
     
    2
    Tabel 10
    WC külmasillad ja külmasildade erisoojuskaod. [6]
    Külmasild (WC)
    Joonkülmasilla soojusläbivus Ψ, W/(m*K)
    Külmasilla joonpikkus (m)
    Külmasilla erisoojuskadu Hks (W/K)
    Väliseina välisnurk
    0,2
    0
    0
    Akna ümbrus
    0,1
    1,6
    0,2
    Põrand-välisein
    0,3
    1,5
    0,5
    Välisein-lagi
    0,2
    1,5
    0,3
    Ukseümbrus
    0,1
    0
    0
    KOKKU
     
     
    1
    Tabel 11
    Magamistuba külmasillad ja külmasildade erisoojuskaod. [6]
    Külmasild (MT 2)
    Joonkülmasilla soojusläbivus Ψ, W/(m*K)
    Külmasilla joonpikkus (m)
    Külmasilla erisoojuskadu Hks (W/K)
    Väliseina välisnurk
    0,2
    2,7
    0,5
    Akna ümbrus
    0,1
    6
    0,6
    Põrand-välisein
    0,3
    7,36
    2,2
    Välisein-lagi
    0,2
    7,36
    1,5
    Ukseümbrus
    0,1
    0
    0
    KOKKU
     
     
    4,8
    Tabel 12
    Magamistuba 3 külmasillad ja külmasildade erisoojuskaod. [6]
    Külmasild (MT 3)
    Joonkülmasilla soojusläbivus Ψ, W/(m*K)
    Külmasilla joonpikkus (m)
    Külmasilla erisoojuskadu Hks (W/K)
    Väliseina välisnurk
    0,2
    2,7
    0,5
    Akna ümbrus
    0,1
    6
    0,6
    Põrand-välisein
    0,3
    6,51
    2
    Välisein-lagi
    0,2
    6,51
    1,3
    Ukseümbrus
    0,1
    0
    0
    KOKKU
     
     
    4,4
    Tabel 13
    Elutuba -köök külmasillad ja külmasildade erisoojuskaod. [6]
    Külmasild (ET-Köök)
    Joonkülmasilla soojusläbivus Ψ, W/(m*K)
    Külmasilla joonpikkus (m)
    Külmasilla erisoojuskadu Hks (W/K)
    Väliseina välisnurk
    0,2
    0
    0
    Akna ümbrus
    0,1
    16,8
    1,7
    Põrand-välisein
    0,3
    8,6
    2,6
    Välisein-lagi
    0,2
    8,6
    1,7
    Ukseümbrus
    0,1
    5,2
    0,5
    KOKKU
    6,5




  • Hoone infiltratsiooniõhuhulga leidmine ja ruumide kaupa erisoojukao leidmine infiltratsioonist


    Antud tabelis tehtud arvutuste puhul on kasutatud valemeid 2, 3 ja 4. Mainitud valemid on võetud energiatõhususe ja tehnoseadmete tunnikonspektist ja hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrusest.
    Kasutatavad valemid:
    [5] [Valem 2]
    [6] [Valem 3]
    [6] [Valem 4]
    Kus: = 1005 ja = 1,2 [6]
    Tabel 14
    Ruumide kaupa infiltratsiooniõhuhulk ning
    erisoojuskadu infiltratsioonist.
    Ruumi nimetus
    A (m²)
    qi (l/s)
    Hinf (W/K)
    TR
    14,8
    0,7
    0,8
    LR
    12,7
    0,6
    0,7
    WC-D
    15,8
    0,8
    1
    MR
    17,8
    0,8
    1
    MT-1
    39,74
    1,9
    2,3
    Esik
    21,1
    1
    1,2
    WC
    10
    0,5
    0,6
    MT-2
    44,2
    2,1
    2,5
    MT-3
    38,66
    1,8
    2,2
    ET-KööK
    102,64
    4,9
    5,9
    KOKKU
    317,44
    15,1
    18,2
  • Hoone ventilatsioonibilansi koostamine ja sissepuhkeõhu soojuserikao leidmine ruumide kaupa


    Antud osas on väljatoodud erinevate ruumide sissepuhke õhu kogus ja väljatõmbe õhu kogus ning sissepuhke õhu kogusest tingituna saame leida valemiga (vt. Valem 5) erisoojuskaod ventilatsioonist. Antud arvutuste ja tabeli kujunduse puhul on kasutatud energiatõhusus ja tehnoseadmete tunnikonspekti ning vajalike õhukoguste leidmiseks on kasutatud Kredexi „Madalenergia- ja liginullenergiahoone kavandamine. Juhend väikeelamute projekteerijale, ehitajale ja tellijale (2012)“
    Kasutatavad valemid:
    [6] [Valem 5]
    Kus: =0,7 = 1005 =1,2 [6]
    Tabel 15
    Ventilatsioonibilans ja sissepuhkeõhu soojuserikadu. [6]
    Ruumi nimetus
    Sissepuhke õhu kogus L(l/s)
    Väljatõmbe õhu kogus (l/s)
    Erisoojuskaod ventilatsioonist Hvent (W/K)
    Elutuba-köök
    37
    20
    13,4
    Magamistuba-1
    14
    0
    5
    Magamistuba-2
    12
    0
    4,3
    Magamistuba-3
    10
    0
    3,6
    Tehnikaruum
    0
    4
    Saun
    0
    0
    WC-duširuum
    0
    25
    Majapidamisruum
    0
    10
    Esik
    0
    4
    WC
    0
    10
    KOKKU
    73
    73
    26,3
  • Hoone aastase kütteenergiakulu leidmine kraadpäevade alusel


    (sellest lähtuvalt on S väärtus 3840)
  • Hoone soojuskadude leidmine ruumide kaupa


    Tabel 16
    Hoone erisoojuskaod ruumide kaupa.
    Ruumi nimetus
    Välispiirde nimetus
    Välispiirde pindala
    Välispiirde soojusjuhtivus (W/m²K)
    Välispiirete erisoojuskadu Hvp (W/K)
    Erisoojuskadu külmasildadest Hks (W/K)
    Erisoojuskadu infiltratsioonist Hinf (W/K)
    Ventilatsiooni erisoojuskadu Hvent (W/K)
    Ruumiõhu temperatuur
    Arvutuslik välistemperatuur
    Temperatuuride vahe ts-tv
    Soojuskadu kokku (W)
    1
    2
    3
    4
    5
    6
    7
    8
    9
    10
    11
    12
    TR
    VS
    7,1
    0,16
    1,14
     
     
     
     
     
     
     
     
    U
    2,1
    0,77
    1,62
     
     
     
     
     
     
     
     
    L
    2,8
    0,13
    0,36
     
     
     
     
     
     
     
     
    P
    2,8
    0,15
    0,42
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    3,54
    2,7
    0,8
     
    21
    -21
    42
    295,6
    Saun
    VS
    4,94
    0,16
    0,79
     
     
     
     
     
     
     
     
    A(E)
    0,16
    1,1
    0,18
     
     
     
     
     
     
     
     
    L
    3,8
    0,13
    0,49
     
     
     
     
     
     
     
     
    P
    3,8
    0,15
    0,57
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    2,03
    1,2
    0,7
     
    21
    -21
    42
    165,1
    WC-D
    VS
    4,44
    0,16
    0,71
     
     
     
     
     
     
     
     
    A(E)
    0,16
    1,1
    0,18
     
     
     
     
     
     
     
     
    L
    5,6
    0,13
    0,73
     
     
     
     
     
     
     
     
    P
    5,6
    0,15
    0,84
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    2,45
    1
    1
     
    21
    -21
    42
    187,1
    MR
    VS
    1,3
    0,16
    0,21
     
     
     
     
     
     
     
     
    A(E)
    1,8
    1,1
    1,98
     
     
     
     
     
     
     
     
    U
    2,1
    0,77
    1,62
     
     
     
     
     
     
     
     
    L
    6,3
    0,13
    0,82
     
     
     
     
     
     
     
     
    P
    6,3
    0,15
    0,95
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    5,57
    4,1
    1
     
    21
    -21
    42
    448,1
    MT-1
    VS
    8,64
    0,16
    1,38
     
     
     
     
     
     
     
     
    A(N)
    2,7
    1,1
    2,97
     
     
     
     
     
     
     
     
    L
    14,2
    0,13
    1,85
     
     
     
     
     
     
     
     
    P
    14,2
    0,15
    2,13
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    8,33
    2,7
    2,3
    5
    21
    -21
    42
    769,8
    Esik
    VS
    6,4
    0,16
    1,02
     
     
     
     
     
     
     
     
    U
    2,1
    0,77
    1,62
     
     
     
     
     
     
     
     
    L
    6,3
    0,13
    0,82
     
     
     
     
     
     
     
     
    P
    6,3
    0,15
    0,95
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    4,41
    2
    1,2
     
    21
    -21
    42
    319,4
    WC
    VS
    3,84
    0,16
    0,61
     
     
     
     
     
     
     
     
    A(N)
    0,16
    1,1
    0,18
     
     
     
     
     
     
     
     
    L
    3
    0,13
    0,39
     
     
     
     
     
     
     
     
    P
    3
    0,15
    0,45
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    1,63
    1
    0,6
     
    21
    -21
    42
    135,7
    MT-2
    VS
    17,65
    0,16
    2,82
     
     
     
     
     
     
     
     
    A(N)
    2,25
    1,1
    2,48
     
     
     
     
     
     
     
     
    L
    12,15
    0,13
    1,58
     
     
     
     
     
     
     
     
    P
    12,15
    0,15
    1,82
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    8,70
    4,8
    2,5
    4,3
    21
    -21
    42
    852,6
    MT-3
    VS
    15,25
    0,16
    2,44
     
     
     
     
     
     
     
     
    A(S)
    2,25
    1,1
    2,48
     
     
     
     
     
     
     
     
    L
    10,58
    0,13
    1,38
     
     
     
     
     
     
     
     
    P
    10,58
    0,15
    1,59
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    7,88
    4,4
    2,2
    3,6
    21
    -21
    42
    759,3
    ET-Köök
    VS
    15,27
    0,16
    2,44
     
     
     
     
     
     
     
     
    A(S)
    5,85
    1,1
    6,44
     
     
     
     
     
     
     
     
    U
    2,1
    0,77
    1,62
     
     
     
     
     
     
     
     
    L
    39,71
    0,13
    5,16
     
     
     
     
     
     
     
     
    P
    39,71
    0,15
    5,96
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    21,61
    6,5
    5,9
    13,4
    21
    -21
    42
    1991,4
    KOKKU
     
     
     
    66,1
    30,4
    18,2
    26,3
     
     
     
    5922,0

    ΣH = 66,1+30,4+18,2+26,3 = 141


  • Hoone küttevõimsuse leidmine


    Q=∑H×Δt=141×42=5922 (W)
  • Küttesüsteemi kirjeldus


    Antud osas kirjeldatakse hoonesse valitud kütelahendust.
  • Valitud vesiküttesüsteemi kirjeldus


    Valitud vesiküttesüsteemiks on pelleti küttesüsteem. Pelleti põletuskatel, akumulaator paak ja muud süsteemid asuvad tehnoruumis. Ruumidesse on valitud radiaator tüüpi soojuskandjad temperatuuriga 70/50. Ruumidesse paigaldatavad radiaatorid on plaatradiaatorid, mis paigaldatakse ruumis olevate akende alla.
  • Ruumidesse valitud küttekehade valikutabel


    Tabel 17
    Ruumidesse valitud küttekehade valikutabel. [7]
    NR
    Ruumi nimetus
    Ruumi soojuskadu (w)
    Küttekeha tüüp
    Küttekeha pikkus (mm)
    Küttekeha kõrgus (mm)
    Küttekeha soojusväljastus (w)
    1
    Saun
    165,1
    CV 11
    500
    300
    193
    2
    WC-duširuum
    187,1
    CV 11
    500
    300
    193
    3
    Majapidamisruum
    448,1
    C 21
    600
    450
    449
    4
    Magamistuba - 1
    769,8
    CV 22
    900
    400
    772
    5
    Esik
    319,4
    CV 21
    600
    300
    324
    6
    WC
    135,7
    CV 11
    400
    300
    154
    7
    Magamistuba - 2
    852,6
    CV 22
    1000
    400
    858
    8
    Magamistuba - 3
    759,3
    CV 22
    900
    400
    772
    9
    Elutuba - köök
    1991,4
    CV 33
    1400
    500
    1992
  • Soojusallika kirjeldus koos küttesüsteemi ühendamise selgitusega


    Soojusallikaks on hoones pelletikatel Fuzzy Logic 2, Kostrzewa, 15 kW mille võimsus vahemik on 5 – 15 KW ning veemahuti maht 65 L. Selline katel on valitud kuna antud katel suudab kütta ära 100 m² -200 m² suuruse hoone pinna. Tegemist on avatud süsteemiga, kus katla poolt soojendatav soojuskandja läbib otseselt hoone küttesüsteemi. (vt. Graafiline osa joonis 5) [8]
  • Mehaanilise ventilatsioonisüsteemi kirjeldus

  • Valitud ventilatsiooni süsteemi kirjeldus


    Hoonesse on projekteeritud nii sissepuhke kui ka väljatõmbe süsteemid. Süsteemid on rajatud metallist ventilatsiooni torudega. Sissepuhke õhk on projekteeritud elutuppa ning kõigisse magamistubadesse. Väljatõmmme on projekteeritud kööki, tehnikaruumi, sauna, WC, WC-duširuum, majapidamisruum ja esikusse. Nendes ruumides kus väljatõmbe õhku pole projekteeritud toimib väljatõmme uste alaosas paiknevate restide kaudu. Saunas on loomulik sissepuhe. Samuti on köögis ka pliidikohale paigaldatud kubu. (vt. Graafiline osa joonis 4)
  • Valitud ventilatsiooniseadme kirjeldus


    Antud kursuseprojektis on valitud ventilatsiooni agregaadiks HCV 3 ventilatsiooni agregaat tootjalt DAN THERM . Antud agregaat asetseb hoone tehnikaruumis, kust metallist ventilatsiooni torudega jagunevad eri ruumidesse. Antud agregaadil on vastuvoolu soojustagasti, mis antud hoone puhul on ideaalne valik. (vt. Tabel 18) [9]
    Tabel 18
    Ventilatsiooni agregaat HCV 3 tootjalt DAN THERM. [9]
    Mudel
    HCV 3
    Max õhukulk
    280
    Õhuhulk rõhul 100 Pa
    235
    Soojustagasti tüüp
    vastuvoolu
    Kõrgus (mm)
    1005
    Laius (mm)
    530
    Sügavus (mm)
    415
    Mass (kg)
    33
    Õhukanalite ühendus (mm)
    125
    Möödavoolu kanal
    jah
  • Hoone veevarustuse lahendamine

  • hoone sooja ja külma tarbevee varustuse kirjeldus


    Vett saadakse veevärgi ühistrassist. Veevärgi ühistrassi toru veetakse majasse tehnikaruumi Ø 32 mm pemm toruga . Tehnikaruumi on ette nähtud ja projekteeritud maja vee sõlm, kus on veel veearvesti, tagasivoolu klapp ning muud tehnoseadmed. Vee torud veetakse vajalikesse kohtadesse põranda alt soojustus kihis ennem põranda valamist. (vt. Graafiline osa joonis 2)
    Tabel 19
    Hoone tarbevee torustiku dimensioneerimine. [10]
    Lõik
    Qn (l/s)
    ΣQn (l/s)
    Qa (l/s)
    V1 (m/s)
    Diam (mm)
    DN (mm)
    Vreal
    1---2
    0,1
    0,1
    0,1
    1
    11,5
    15
    0,9
    2---3
    0,1
    0,2
    0,16
    1
    15
    15
    0,85
    3---4
    0,2
    0,4
    0,28
    1
    19
    20
    0,82
    4---5
    0,2
    0,6
    0,31
    1
    19
    20
    1
    5---6
    0,2
    0,8
    0,34
    1
    21
    20
    1,05
    6---7
    0,2
    1
    0,36
    1
    22
    20
    1,05
    7---8
    0,1
    1,1
    0,28
    1
    19
    20
    0,82
    8---9
    0,1
    1,2
    0,29
    1
    19
    20
    0,82
    WC 1
     
     
    0,1
    1
    11,5
    10
    0,9
    KK 2
     
     
    0,1
    1
    11,5
    10
    0,9
    NPM 3
     
     
    0,2
    1
    16
    15
    1,1
    KK 4
     
     
    0,1
    1
    11,5
    10
    0,9
    KK 5
     
     
    0,1
    1
    11,5
    10
    0,9
    DŠ 6
     
     
    0,2
    1
    16
    15
    1,1
    WC 7
     
     
    0,1
    1
    11,5
    10
    0,9
    KK 8
     
     
    0,1
    1
    11,5
    10
    0,9
  • Kinnistu kanalisatsioon

  • Hoonesisese kanalisatsiooni kirjeldus


    Hoone sisse paigaldatu kanalisatsiooni torustik paigaldatakse enne põrandate valamist põranda soojustus kihti. Paigaldatavad kanalisatsiooni torud on PVC kanalisatsiooni torud. Paigaldatavate torude läbimõõdud on vastavalt dimensioneerimis tulemustele. (vt. Tabel 20). Torustiku paigaldamisel tuleb jälgida kaldeid, et toimiks torustike isepuhastumise kiirus. (vt. Graafiline osa joonis 3)
    Tabel 20
    Hoone kanalisatsiooni torustiku dimensioneerimine. [11]
    Lõik
    Qn (l/s)
    ΣQn (l/s)
    DN (mm)
    1---2
    0,5
    0,5
    100
    2---3
    0,3
    0,8
    100
    3---4
    0,6
    1,4
    100
    4---5
    0,6
    2
    100
    5---6
    0,6
    2,6
    100
    6---7
    0,3
    2,9
    100
    7---8
    0,5
    3,4
    100
    WC 1
     
    0,5
    100
    KK 2
     
    0,3
    32
    DŠ 3
     
    0,6
    32
    KK 4
     
    0,3
    32
    KK 5
     
    0,3
    32
    NPM 6
     
    0,6
    50
    KK 7
     
    0,3
    32
    WC 8
     
    0,5
    100



  • Hoonevälise kanalisatsiooni kirjeldus koos sajuvee ärajuhtimise ning hoone drenaažiga


    Antud hoone ümber on rajatud drenaaž, mis jookseb hoone 2 nurgas olevatesse drenaaži kaevudesse. Drenaažikaevud omakorda jooksevad tühjaks ühiskanalisatsiooni võrku. Ning sajuveed jooksevad maapealsete rennide abil eemale hoonest (1,5m) ning imbub maasisse.
    Hoonest väljub 100mm diameetriga kanalisatsiooni toru mis suubub kinnistul asuvasse kanalisatsiooni kogumiskaevu ning kogumis kaevust ühiskanalisatsiooni. (vt. Graafiline osa joonis 3)

    kokkuvõte


    Kokkuvõtvalt võib öelada, et energiatõhususe kohapealt jääb antud hoone energiatõhusus normide piiresse ning minu valitud tehnoseadmed on antud hoonele parim. Antud kursuse projekti koostada oli väga huvitav, kuna oli palju asju millega igapäevaselt kokku ei puutu ning kõik see oli kindlasti väga hariv.


    Kasutatud kirjandus


  • Tallinna Tehnikakõrgkooli koduleht http://ekool.tktk.ee/mod/folder/view.php?id=27914 Standardid (24.03.2014)
  • http://www.ehitusteave.ee/Tooted_ET_2.php#0504 (24.03.2014)
  • AS viljandi uksed aknad [WWW] http://www.vau.ee/?page_id=128&ptype=puitaknaduksed&subcat=VHE&ID=414&lang=et (24.03.2014)
  • AS viljandi uksed aknad [WWW] http://www.vau.ee/?page_id=123&ptype=valisuksed&subcat=valisuks1tihend&ID=389&scroll=37 (24.03.2014)
  • Hoone energiatõhususe miinimum nõuded [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/118102012001 (24.03.2014)
  • Energiatõhususe ja tehnoseadmete tunnikonspekt 2013 (22.03.2014)
  • AS Purmo koduleht [WWW] http://www.purmo.com/et/tooted/plaatradiaatorid/purmo-ventil-compact.htm#tehnilised-andmed (24.03.2014)
  • AS Cerbos koduleht [WWW] http://www.cerbos.ee/img/cms/katlad/Kostrzewa-boiler-pellets-fuzzy-logic-2.pdf (22.03.2014)
  • AS Ebtherm koduleht [WWW] http://www.ebtherm.ee/tooted/ventilatsioon/hcvhch
    (13.04.2014)
  • Eesti standardikeskus kooli õppematerjal EVS 835:2003 Kinnistu veevärgi projekteerimine (13.04.2014)
  • Eesti standardikeskus kooli õppematerjal EVS 846:2003 Kinnistu kanalisatsiooni projekteerimine (14.04.2014)

    Lisad


  • IDA ICE simulatsiooni raport
  • Pelleti katla tootja andmed
  • Ventilatsiooni agregaadi tootjapoolsed andmed
    28
  • Vasakule Paremale
    HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID #1 HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID #2 HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID #3 HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID #4 HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID #5 HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID #6 HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID #7 HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID #8 HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID #9 HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID #10 HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID #11 HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID #12 HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID #13 HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID #14 HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID #15 HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID #16 HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID #17 HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID #18 HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID #19 HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID #20 HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID #21 HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID #22 HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID #23 HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID #24 HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID #25 HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID #26 HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID #27 HOONE ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMID #28
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 297 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ets007 Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Küte ja ventilatsioon
    20
    docx

    Küte ja ventilatsioon

    Sisukord Hoone üldandmed.......................................................................................................................2 Elamu materjalid.........................................................................................................................3 1.Hoone soojuskadude leidmine.............................................................................................4 1.1. Hoone välispiirete lõiked koos soojusjuhtivusarvutustega..........................................4 1.2. Hoone külmasildade määratlemine ning nende joonpikkuste leidmine ruumide kaupa koos erisoojuskadude leidmisega........................................................................................4 1.3. Hoone infiltratsiooniõhuhulga leidmine ja ruumide kaupa erisoojuskao leidmine infiltratsioonist.................................................................

    Küte
    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
    638
    pdf

    Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

    EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon,

    Ehitusfüüsika
    Maaelamute sisekliima-ehitusfüüsika ja energiasääst I
    232
    pdf

    Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

    hoidmise riiklik programmi kaudu ka Eesti Vabaõhumuuseum. Tallinna Tehnikaülikoolist osalesid uurimistöös järgmised isikud: Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool: Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just. Kaasa töötasid: Kätlin Miilberg, Arli Toompuu, Tõnis Agasild, Georg Kodi, Karl Õiger; Materjaliuuringute teaduskeskus: Urve Kallavus. Täname uurimistöö rahastajaid ning uuritud elamute elanikke oma panuse eest uurimistöö õnnestumisesse. Täname Hannes Meisterit ja Kalle Pilti Eesti Maaülikoolist põrandaalustes ruumides mõõtmise tegemise ja mõõtmistel osalemise eest. Aruande sisulise poole on toimetanud Targo Kalamees ja keelelise poole Mari-Ann Tamme. Tallinn, jaanuar 2011 Tegijad Sisukord 1 Sissejuhatus 6 1

    Ehitiste renoveerimine
    Ehitusfüüsika abimaterjal ja valemid 2018
    28
    doc

    Ehitusfüüsika abimaterjal ja valemid 2018

    4 2018 Sedlbauer-i isopleth’i süsteem Välisõhu madalaim keskmine ööpäevatemperatuur standardi EVS-EN ISO 13788 rakendamisel Eestis tarindite ja hooeosade pinnale kondensatsiooni riski arvutamiseks. Temperatuur hoone tarindite ja elementide pinnale kondensatsiooni riski arvutamiseks, t e,d,min, °C Tallinn Kuressaare Pärnu Väike-Maarja Tartu Võru Madalaim keskmine -17,0 -15,9 -18.9 -21.0 -21.3 -22.5 ööpäevatemperatuur

    EHITUSFÜÜSIKA
    Ehitusfüüsika I-konspekt
    24
    docx

    Ehitusfüüsika I (konspekt)

    Soojus – vähendada hoonete kütte- ja jahutuskulu; parandada soojuslikku mugavust hoones; vältida piirete määrdumist; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) hoonepiiretel. Niiskus – vältida veest või niiskusest tekkivaid probleeme; vältida liigse niiskuse voolu piirdesse; vältida kaldvihmaga seotud probleeme; parandada kuivamisvõimalusi; vältida materjalide lagunemist liigniiskuse mõjul; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) ning veeauru kondenseerumist hoone piiretes; parandada hoone niiskustingimusi. Õhk – vähendada hoonepiirete õhulekkeid; tagada hoone sisekliima kvaliteet. Heli, akustika – tagada hoonepiirete heliisolatsioon (õhu- ja löögimüra isolatsioon); parandada akustilist kvaliteeti. Valgus – tagada hoone siseruumide piisav valgustatus sh. piisav loomulik- ehk päevavalgus. 2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel: Ülesanne 1 Teha materjalide valik

    Ehitusfüüsika
    EHITUSFÜÜSIKA JA ENERGIATÕHUSUSE ALUSED
    47
    docx

    EHITUSFÜÜSIKA JA ENERGIATÕHUSUSE ALUSED

    Sisetemperatuur on 19 °C ja välistemperatuur on -20 °C. Vaadeldava pinna suurus 4 m2. Valem: Lahendus: Q = 0,2 * 19 ­ (-20) / 0,15 = 52 W/m2 Ühikute teisendus: W / m * K * K / m = W/m2 6 Leian soojusvoolu läbi seina, kui vaatlen 4 m2 pinda. Valem: Lahendus: = 52 * 4 = 208 W Ühikute teisendus: W / m2 * m2 = W Vastus: Soojusvoog läbi keramsiitploki on 52 W/m2 ning soojusvool läbi 4 m2 suuruse pinna on 208 W. 7 ÜLESANNE 6 ÜLESANNE 6 Väärtus Ühik Soojusvoog (U) 0,16 W/m2K Sisetemperatuur 22,5 °C Välistemperatuur -25 °C Vaadeldava pinna suurus 11 m2

    Ehitusfüüsika
    Kordamisteemad aines-Ehitusfüüsika
    14
    docx

    Kordamisteemad aines „Ehitusfüüsika“

    Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus ­ vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus ­ tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik · piirdetarindite soojusläbivuse arvutused · piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll · hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll: · niiskunud materjali väljakuivamise kontroll · hoone tööea tagamine. · õhupidavuse tagamine; 3. Arvutuslikud analüüsid tarindi ehitusfüüsikalise toimivuse kontrollimiseks (loetleda erinevaid). · niiskustehnilise toimivuse kontroll; · kondenseerumise ja hallituse tekke vältimise kontroll; · niiskuse liikumine ja mõju materjalide kestvusele;

    Ehitusfüüsika
    Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused
    42
    docx

    Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused

    Kodused ülesanded Õppeaines: Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused Ehitusteaduskond Õpperühm: KHE31 Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:……………. Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2017 Ülesanne 1. Arvuta operatiivne temperatuur kui ruumi õhu temperatuur on 17,5 ºC ja kiirgavate pindade keskmine temperatuur on 21,3 ºC

    Üldgeodeesia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun