HOONE
ENERGIATÕHUSUSE ARVUTUSED NING TEHNOSÜSTEEMIDKURSUSETÖÖ
Õppeaines: HOONETE EN.TÕHUSUS
JA TEHNOSÜSTEEMID
Ehitusteaduskond
Õpperühm: KEI 62
Juhendaja : lektor Anti Hamburg
Esitamiskuupäev:…………….
Allkiri :……………………….
Tallinn 2014
sisukord
sisukord 2
Sissejuhatus 4
1. Hoone soojuskadude leidmine 5
1.1 Hoone välispiirete lõiked koos soojuserijuhtivuse
arvutustega . 5
1.1.1 Välissein 5
Väliseina
soojajuhtivuse arvutamine. 6
1.1.2 Põrand 7
1.1.3 Pööning
vahelagi 9
1.1.4 Aken 9
1.1.5 Välisuks 10
1.2 hoone külmasildade määratlemine ning nende joonpikkuste leidmine ruumide kaupa koos erisoojuskadude leidmisega. 11
1.3 Hoone infiltratsiooniõhuhulga leidmine ja ruumide kaupa erisoojukao leidmine infiltratsioonist 14
1.4 Hoone ventilatsioonibilansi koostamine ja sissepuhkeõhu soojuserikao leidmine ruumide kaupa 16
1.5 Hoone aastase kütteenergiakulu leidmine kraadpäevade alusel 17
1.6 Hoone soojuskadude leidmine ruumide kaupa 17
ΣH = 66,1+30,4+18,2+26,3 = 141 19
1.7 Hoone küttevõimsuse leidmine 19
2. Küttesüsteemi kirjeldus 20
2.1 Valitud vesiküttesüsteemi kirjeldus 20
2.2 Ruumidesse valitud küttekehade valikutabel 20
2.3 Soojusallika kirjeldus koos küttesüsteemi ühendamise selgitusega 20
3. Mehaanilise ventilatsioonisüsteemi kirjeldus 22
3.1 Valitud ventilatsiooni süsteemi kirjeldus 22
3.2 Valitud ventilatsiooniseadme kirjeldus 22
4. Hoone
veevarustuse lahendamine 23
4.1 hoone sooja ja külma
tarbevee varustuse kirjeldus 23
5.
Kinnistu kanalisatsioon 24
5.1 Hoonesisese kanalisatsiooni kirjeldus 24
5.2 Hoonevälise kanalisatsiooni kirjeldus koos sajuvee ärajuhtimise ning hoone drenaažiga 24
kokkuvõte 26
Kasutatud kirjandus 27
Lisad 28
Sissejuhatus
Energiatõhususe ja
tehnoseadmed aine raames on antud kursuse
projekt, kus tuleb leida ühe pere elamu aastane küttekulu
rutmeetrile, küttelahendus, ventilatsiooni lahendus, tarbevee
torustiku lahendus, kui ka kanalisatsiooni torustiku lahendus.
Eelnevalt
mainitud probleemide lahendamiseks on abiks lektori käest
saadud tunnikonspektid, eesti standardikeskuse
standardid ning kõik
mis leidub interneti avarustes. Kõik selle mainitu eesmärk on näha
kuidas toimub hoone energiatõhususe leidmine ning kuidas
projekteerida hoonesse vajaminevad torustikud ja tehnoseadmed.
Hoone soojuskadude leidmine
Antud osas leitakse hoone konstruktsioonide soojuserijuhtivused
(välisein, põrand, pööning vahelagi), hoone külmasildade
määratlemine ning nende joonpikkuste leidmine ruumide kaupa koos
erisoojuskadude leidmisega, hoone infiltratsiooniõhuhulga leidmine
ja ruumide kaupa erisoojukao leidmine infiltratsioonist, hoone
ventilatsioonibilansi koostamine ja sissepuhkeõhu soojuserikao
leidmine ruumide kaupa, hoone aastase kütteenergiakulu leidmine
kraadpäevade alusel, hoone soojuskadude leidmine ruumide kaupa ning
hoone küttevõimsuse leidmine.
Hoone välispiirete lõiked koos soojuserijuhtivuse arvutustega.
Välissein
Välisseina kandev osa on ehitatud ristlõikega 200x50 prussidest,
prusside omavaheline samm on 600mm. Antud prusside vahele on
paigaldatud 200mm mineraalvill . Prusside külge on väljapoole
kinnitatud tuuletõkkeplaat paksusega 13mm ja sissepoole on
kinnitatud aurutõkke paber paksusega 0,3mm. Välisvoodriks on laudvooder, mis on kinnitatud distantsliistudega seina külge, mille
tulemusena tekkib tuuletõkke ja laudvoodri vahele tugevalt
ventileeritud õhkvahe, mille paksus on 3mm. Sissepoole
aurutõkkepeale paigaldatakse metall karkass paksusega 50mm, karkassi samm on 600mm. Karkassi vahele paigaldatakse 50mm paksune mineraal vill ning karkassi peale paigaldatakse 13mm kipsplaat . (vt. Joonis 1)
Joonis 1.
Välisseina konstruktsiooni sõlm
Tabel 1.
Väliseina erinevate materjalikihtide andmed.
Materjal
Materjali paksus (m)
ʎ (W/m*K)
Kipsplaat
0,013
0,21
Metallkarkass+mineraalvill
0,05
0,04
Aurutõke
0,003
Puitkarkass+mineraalvill
0,2
0,12/0,04
Tuuletõke
0,013
0,04
Tugevalt ventileeritud õhkvahe
0,03
Laudvooder
0,021
0,12
Väliseina soojajuhtivuse arvutamine.
Antud arvutuste koostamisel on kasutatud Eesti standardikeskuse
standardit EVS 908-1:2010. [1]
Põrand
Pinnasele on paigaldatud 2x100mm vahtpolüstüreen plaadid ( vuugid omavahel ülekattes). Vahtpolüstüreeni peale on paigaldatud kile
paksusega 0,2mm, mille peale on valatud armeeritud põrandaplaat
paksusega 100mm. Betooni peale on paigaldatud aluskate paksusega 3mm
ning aluskatte peale on paigaldatud puit parkett paksusega 15mm. (vt.
Joonis 2)
Joonis 2.
Põranda konstruktsiooni sõlm.
Tabel 2.
Põranda erinevate materjalikihtide andmed.
Materjal
Materjali paksus (m)
ʎ (W/m*K)
Puitparkett
0,015
0,12
Aluskate
0,003
0,05
Betoon
0,1
2
Ehituskile
0,002
Vahtpolüstüreen
0,2
0,04
Põranda soojajuhtivuse arvutamine.
Antud arvutuste koostamisel on kasutatud Eesti standardikeskuse
standardit EVS-EN ISO 13370:2008. [1]
Pööning vahelagi
Tegemist on pööning vahelaega, mille vahelae talad toetuvad katuse fermide vahevööle ning tala laius on 200mm. Talade allapoole külge
(1 korruse poole) on paigaldatud aurutõkke paber. Talade külge on
paigaldatud kübar profiiliga metall karkass paksusega 25mm ja
karkass on paigaldatud sammuga 400mm ning roovituse külge on
paigaldatud kipsplaat. Talade vahed on täidetud puistevillaga mille
paksus on 300mm. (vt Joonis 3)Vahelae kõrgus puhtast põrandast ±
0.000 kuni vahelae aluspinnani (kipsini) on 2,7m.
Joonis 3.
Pööning vahelae konstruktsiooni sõlm. [2]
Tabel 3.
Pööning vahelae erinevate materjalikihtide andmed.
Materjal
Materjali paksus (m)
ʎ (W/m*K)
Kipsplaat
0,013
0,12
Metall karkass kübarprofiil
0,025
Aurutõke
0,1
Vahelae talad+puiste vill
0,002
0,12/0,04
Pööning vahelae soojajuhtivuse arvutamine.
Konstruktsioon pärineb ET-2 0504-VL21 ning U väärtus on ette antud
0.13 W/m²K. [2]
Aken
Antud hoone puhul on kasutatud väljapoole avanevat kolmekordse
klaaspaketiga puitakent. Antud aken on valmistatud männipuidust
ning kõik
detailid on immutatud puidukaitsevahendiga. Nagu eelnevalt mainitud
sai on tegemist aknaga, millel on kolmekordne klaaspaket ning kus
sisemine ja välimine klaas on selektiivklaas (paksusega 42 mm). Akna soojusjuhtivus tegur on 1,1 W/m²K, mis
on ette antud tootja lehel. (vt. Pilt 1) [3]
Pilt 1.
Aken. [3]
Välisuks
Tegemist on puitalumiinium uksega mille tehasepool etteantud U arv on
0,77 W/m²K. (vt. Pilt 2) [4]
Pilt 2.
Välisuks. [4]
hoone külmasildade määratlemine ning nende joonpikkuste leidmine ruumide kaupa koos erisoojuskadude leidmisega.
Antud osas leitakse hoone erinevate ruumide külmasillad nende
pikkused ja erisoojuskao suurused ruumis ning kõik need väärtused
on antud ruumide kaupa tabelites. (vt. Tabelid 4-13) Tabelites on
kasutatud ruumide täispikkade nimede asemel lühendeid mis on välja
toodud ka hoone põhiplaanil. (vt. Graafiline osa joonis 1) Antud
arvutuste tegemiseks on kasutatud kursuse projektis väljatoodud
valemeid (vt. Valem 1). Tabelite kujundus on võetud energiatõhus ja
tehnoseadmete tunnikonspektist.
Kasutatavad valemid:
[6] [valem 1]
Tabel 4
Tehnikaruumi külmasillad ja külmasildade erisoojuskaod . [6]
Külmasild (TR)
Joonkülmasilla soojusläbivus Ψ, W/(m*K)
Külmasilla joonpikkus (m)
Külmasilla erisoojuskadu Hks (W/K)
Väliseina välisnurk
0,2
2,7
0,5
Akna ümbrus
0,1
0
0
Põrand-välisein
0,3
3,4
1
Välisein- lagi
0,2
3,4
0,7
Ukseümbrus
0,1
5,2
0,5
KOKKU
2,7
Tabel 5
Leiliruumi külmasillad ja külmasildade erisoojuskaod. [6]
Külmasild ( Saun )
Joonkülmasilla soojusläbivus Ψ, W/(m*K)
Külmasilla joonpikkus (m)
Külmasilla erisoojuskadu Hks (W/K)
Väliseina välisnurk
0,2
0
0
Akna ümbrus
0,1
1,6
0,2
Põrand-välisein
0,3
1,9
0,6
Välisein-lagi
0,2
1,9
0,4
Ukseümbrus
0,1
0
0
KOKKU
1,2
Tabel 6
WC-duširuumi külmasillad ja külmasildade erisoojuskaod. [6]
Külmasild (WC-D)
Joonkülmasilla soojusläbivus Ψ, W/(m*K)
Külmasilla joonpikkus (m)
Külmasilla erisoojuskadu Hks (W/K)
Väliseina välisnurk
0,2
0
0
Akna ümbrus
0,1
1,6
0,2
Põrand-välisein
0,3
1,7
0,5
Välisein-lagi
0,2
1,7
0,3
Ukseümbrus
0,1
0
0
KOKKU
1
Tabel 7
Majapidamisruumi külmasillad ja külmasildade erisoojuskaod. [6]
Külmasild (MR)
Joonkülmasilla soojusläbivus Ψ, W/(m*K)
Külmasilla joonpikkus (m)
Külmasilla erisoojuskadu Hks (W/K)
Väliseina välisnurk
0,2
2,7
0,5
Akna ümbrus
0,1
5,4
0,5
Põrand-välisein
0,3
5,21
1,6
Välisein-lagi
0,2
5,21
1
Ukseümbrus
0,1
5,2
0,5
KOKKU
4,1
Tabel 8
Magamistuba 1 külmasillad ja külmasildade erisoojuskaod. [6]
Külmasild (MT 1)
Joonkülmasilla soojusläbivus Ψ, W/(m*K)
Külmasilla joonpikkus (m)
Külmasilla erisoojuskadu Hks (W/K)
Väliseina välisnurk
0,2
0
0
Akna ümbrus
0,1
4,8
0,5
Põrand-välisein
0,3
4,2
1,3
Välisein-lagi
0,2
4,2
0,9
Ukseümbrus
0,1
0
0
KOKKU
2,7
Tabel 9
Esiku külmasillad ja külmasildade erisoojuskaod. [6]
Külmasild ( Esik )
Joonkülmasilla soojusläbivus Ψ, W/(m*K)
Külmasilla joonpikkus (m)
Külmasilla erisoojuskadu Hks (W/K)
Väliseina välisnurk
0,2
0
0
Akna ümbrus
0,1
0
0
Põrand-välisein
0,3
3,13
0,9
Välisein-lagi
0,2
3,13
0,6
Ukseümbrus
0,1
5,2
0,5
KOKKU
2
Tabel 10
WC külmasillad ja külmasildade erisoojuskaod. [6]
Külmasild (WC)
Joonkülmasilla soojusläbivus Ψ, W/(m*K)
Külmasilla joonpikkus (m)
Külmasilla erisoojuskadu Hks (W/K)
Väliseina välisnurk
0,2
0
0
Akna ümbrus
0,1
1,6
0,2
Põrand-välisein
0,3
1,5
0,5
Välisein-lagi
0,2
1,5
0,3
Ukseümbrus
0,1
0
0
KOKKU
1
Tabel 11
Magamistuba külmasillad ja külmasildade erisoojuskaod. [6]
Külmasild (MT 2)
Joonkülmasilla soojusläbivus Ψ, W/(m*K)
Külmasilla joonpikkus (m)
Külmasilla erisoojuskadu Hks (W/K)
Väliseina välisnurk
0,2
2,7
0,5
Akna ümbrus
0,1
6
0,6
Põrand-välisein
0,3
7,36
2,2
Välisein-lagi
0,2
7,36
1,5
Ukseümbrus
0,1
0
0
KOKKU
4,8
Tabel 12
Magamistuba 3 külmasillad ja külmasildade erisoojuskaod. [6]
Külmasild (MT 3)
Joonkülmasilla soojusläbivus Ψ, W/(m*K)
Külmasilla joonpikkus (m)
Külmasilla erisoojuskadu Hks (W/K)
Väliseina välisnurk
0,2
2,7
0,5
Akna ümbrus
0,1
6
0,6
Põrand-välisein
0,3
6,51
2
Välisein-lagi
0,2
6,51
1,3
Ukseümbrus
0,1
0
0
KOKKU
4,4
Tabel 13
Elutuba -köök külmasillad ja külmasildade erisoojuskaod. [6]
Külmasild (ET-Köök)
Joonkülmasilla soojusläbivus Ψ, W/(m*K)
Külmasilla joonpikkus (m)
Külmasilla erisoojuskadu Hks (W/K)
Väliseina välisnurk
0,2
0
0
Akna ümbrus
0,1
16,8
1,7
Põrand-välisein
0,3
8,6
2,6
Välisein-lagi
0,2
8,6
1,7
Ukseümbrus
0,1
5,2
0,5
KOKKU
6,5
Hoone infiltratsiooniõhuhulga leidmine ja ruumide kaupa erisoojukao leidmine infiltratsioonist
Antud tabelis tehtud arvutuste puhul on kasutatud valemeid 2, 3 ja 4.
Mainitud valemid on võetud energiatõhususe ja tehnoseadmete
tunnikonspektist ja hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrusest.
Kasutatavad valemid:
[5] [Valem 2]
[6] [Valem 3]
[6] [Valem 4]
Kus:
= 1005 ja =
1,2 [6]
Tabel 14
Ruumide kaupa infiltratsiooniõhuhulk ning
erisoojuskadu infiltratsioonist.
Ruumi nimetus
A (m²)
qi (l/s)
Hinf (W/K)
TR
14,8
0,7
0,8
LR
12,7
0,6
0,7
WC-D
15,8
0,8
1
MR
17,8
0,8
1
MT-1
39,74
1,9
2,3
Esik
21,1
1
1,2
WC
10
0,5
0,6
MT-2
44,2
2,1
2,5
MT-3
38,66
1,8
2,2
ET-KööK
102,64
4,9
5,9
KOKKU
317,44
15,1
18,2
Hoone ventilatsioonibilansi koostamine ja sissepuhkeõhu soojuserikao leidmine ruumide kaupa
Antud osas on väljatoodud erinevate ruumide sissepuhke õhu kogus ja
väljatõmbe õhu kogus ning sissepuhke õhu kogusest tingituna saame
leida valemiga (vt. Valem 5) erisoojuskaod ventilatsioonist. Antud
arvutuste ja tabeli kujunduse puhul on kasutatud energiatõhusus ja
tehnoseadmete tunnikonspekti ning vajalike õhukoguste leidmiseks on
kasutatud Kredexi „Madalenergia-
ja liginullenergiahoone kavandamine. Juhend väikeelamute
projekteerijale, ehitajale ja tellijale (2012)“
Kasutatavad valemid:
[6] [Valem
5]
Kus:
=0,7
= 1005
=1,2 [6]
Tabel 15
Ventilatsioonibilans ja sissepuhkeõhu soojuserikadu. [6]
Ruumi nimetus
Sissepuhke õhu kogus L(l/s)
Väljatõmbe õhu kogus (l/s)
Erisoojuskaod ventilatsioonist Hvent (W/K)
Elutuba-köök
37
20
13,4
Magamistuba-1
14
0
5
Magamistuba-2
12
0
4,3
Magamistuba-3
10
0
3,6
Tehnikaruum
0
4
Saun
0
0
WC-duširuum
0
25
Majapidamisruum
0
10
Esik
0
4
WC
0
10
KOKKU
73
73
26,3
Hoone aastase kütteenergiakulu leidmine kraadpäevade alusel
(sellest lähtuvalt on S väärtus 3840)
Hoone soojuskadude leidmine ruumide kaupa
Tabel 16
Hoone erisoojuskaod ruumide kaupa.
Ruumi nimetus
Välispiirde nimetus
Välispiirde pindala
Välispiirde soojusjuhtivus (W/m²K)
Välispiirete erisoojuskadu Hvp (W/K)
Erisoojuskadu külmasildadest Hks (W/K)
Erisoojuskadu infiltratsioonist Hinf (W/K)
Ventilatsiooni erisoojuskadu Hvent (W/K)
Ruumiõhu temperatuur
Arvutuslik välistemperatuur
Temperatuuride vahe ts-tv
Soojuskadu kokku (W)
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
TR
VS
7,1
0,16
1,14
U
2,1
0,77
1,62
L
2,8
0,13
0,36
P
2,8
0,15
0,42
3,54
2,7
0,8
21
-21
42
295,6
Saun
VS
4,94
0,16
0,79
A(E)
0,16
1,1
0,18
L
3,8
0,13
0,49
P
3,8
0,15
0,57
2,03
1,2
0,7
21
-21
42
165,1
WC-D
VS
4,44
0,16
0,71
A(E)
0,16
1,1
0,18
L
5,6
0,13
0,73
P
5,6
0,15
0,84
2,45
1
1
21
-21
42
187,1
MR
VS
1,3
0,16
0,21
A(E)
1,8
1,1
1,98
U
2,1
0,77
1,62
L
6,3
0,13
0,82
P
6,3
0,15
0,95
5,57
4,1
1
21
-21
42
448,1
MT-1
VS
8,64
0,16
1,38
A(N)
2,7
1,1
2,97
L
14,2
0,13
1,85
P
14,2
0,15
2,13
8,33
2,7
2,3
5
21
-21
42
769,8
Esik
VS
6,4
0,16
1,02
U
2,1
0,77
1,62
L
6,3
0,13
0,82
P
6,3
0,15
0,95
4,41
2
1,2
21
-21
42
319,4
WC
VS
3,84
0,16
0,61
A(N)
0,16
1,1
0,18
L
3
0,13
0,39
P
3
0,15
0,45
1,63
1
0,6
21
-21
42
135,7
MT-2
VS
17,65
0,16
2,82
A(N)
2,25
1,1
2,48
L
12,15
0,13
1,58
P
12,15
0,15
1,82
8,70
4,8
2,5
4,3
21
-21
42
852,6
MT-3
VS
15,25
0,16
2,44
A(S)
2,25
1,1
2,48
L
10,58
0,13
1,38
P
10,58
0,15
1,59
7,88
4,4
2,2
3,6
21
-21
42
759,3
ET-Köök
VS
15,27
0,16
2,44
A(S)
5,85
1,1
6,44
U
2,1
0,77
1,62
L
39,71
0,13
5,16
P
39,71
0,15
5,96
21,61
6,5
5,9
13,4
21
-21
42
1991,4
KOKKU
66,1
30,4
18,2
26,3
5922,0
ΣH
= 66,1+30,4+18,2+26,3 = 141
Hoone küttevõimsuse leidmine
Q=∑H×Δt=141×42=5922 (W)
Küttesüsteemi kirjeldus
Antud osas kirjeldatakse hoonesse valitud kütelahendust.
Valitud vesiküttesüsteemi kirjeldus
Valitud vesiküttesüsteemiks on pelleti küttesüsteem. Pelleti
põletuskatel, akumulaator paak ja muud süsteemid asuvad
tehnoruumis. Ruumidesse on valitud radiaator tüüpi soojuskandjad
temperatuuriga 70/50. Ruumidesse paigaldatavad radiaatorid on
plaatradiaatorid, mis paigaldatakse ruumis olevate akende alla.
Ruumidesse valitud küttekehade valikutabel
Tabel 17
Ruumidesse valitud küttekehade valikutabel. [7]
NR
Ruumi nimetus
Ruumi soojuskadu (w)
Küttekeha tüüp
Küttekeha pikkus (mm)
Küttekeha kõrgus (mm)
Küttekeha soojusväljastus (w)
1
Saun
165,1
CV 11
500
300
193
2
WC-duširuum
187,1
CV 11
500
300
193
3
Majapidamisruum
448,1
C 21
600
450
449
4
Magamistuba - 1
769,8
CV 22
900
400
772
5
Esik
319,4
CV 21
600
300
324
6
WC
135,7
CV 11
400
300
154
7
Magamistuba - 2
852,6
CV 22
1000
400
858
8
Magamistuba - 3
759,3
CV 22
900
400
772
9
Elutuba - köök
1991,4
CV 33
1400
500
1992
Soojusallika kirjeldus koos küttesüsteemi ühendamise selgitusega
Soojusallikaks on hoones pelletikatel Fuzzy Logic 2, Kostrzewa, 15 kW
mille võimsus vahemik on 5 – 15 KW ning veemahuti maht 65 L.
Selline katel on valitud kuna antud katel suudab kütta ära 100 m²
-200 m² suuruse hoone pinna. Tegemist on avatud süsteemiga, kus
katla poolt soojendatav soojuskandja läbib otseselt hoone
küttesüsteemi. (vt. Graafiline osa joonis 5) [8]
Mehaanilise ventilatsioonisüsteemi kirjeldus
Valitud ventilatsiooni süsteemi kirjeldus
Hoonesse on projekteeritud nii sissepuhke kui ka väljatõmbe
süsteemid. Süsteemid on rajatud metallist ventilatsiooni torudega.
Sissepuhke õhk on projekteeritud elutuppa ning kõigisse
magamistubadesse. Väljatõmmme on projekteeritud kööki,
tehnikaruumi, sauna, WC, WC-duširuum, majapidamisruum ja esikusse.
Nendes ruumides kus väljatõmbe õhku pole projekteeritud toimib
väljatõmme uste alaosas paiknevate restide kaudu. Saunas on
loomulik sissepuhe. Samuti on köögis ka pliidikohale paigaldatud
kubu. (vt. Graafiline osa joonis 4)
Valitud ventilatsiooniseadme kirjeldus
Antud kursuseprojektis on valitud ventilatsiooni agregaadiks HCV 3
ventilatsiooni agregaat tootjalt DAN THERM . Antud agregaat asetseb
hoone tehnikaruumis, kust metallist ventilatsiooni torudega jagunevad
eri ruumidesse. Antud agregaadil on vastuvoolu soojustagasti, mis
antud hoone puhul on ideaalne valik. (vt. Tabel 18) [9]
Tabel 18
Ventilatsiooni agregaat HCV 3 tootjalt DAN THERM. [9]
Mudel
HCV 3
Max õhukulk
280
Õhuhulk rõhul 100 Pa
235
Soojustagasti tüüp
vastuvoolu
Kõrgus (mm)
1005
Laius (mm)
530
Sügavus (mm)
415
Mass (kg)
33
Õhukanalite ühendus (mm)
125
Möödavoolu kanal
jah
Hoone veevarustuse lahendamine
hoone sooja ja külma tarbevee varustuse kirjeldus
Vett saadakse veevärgi ühistrassist. Veevärgi ühistrassi toru
veetakse majasse tehnikaruumi Ø 32 mm pemm toruga . Tehnikaruumi on
ette nähtud ja projekteeritud maja vee sõlm, kus on veel
veearvesti, tagasivoolu klapp ning muud tehnoseadmed. Vee torud
veetakse vajalikesse kohtadesse põranda alt soojustus kihis ennem
põranda valamist. (vt. Graafiline osa joonis 2)
Tabel 19
Hoone tarbevee torustiku dimensioneerimine. [10]
Lõik
Qn (l/s)
ΣQn (l/s)
Qa (l/s)
V1 (m/s)
Diam (mm)
DN (mm)
Vreal
1---2
0,1
0,1
0,1
1
11,5
15
0,9
2---3
0,1
0,2
0,16
1
15
15
0,85
3---4
0,2
0,4
0,28
1
19
20
0,82
4---5
0,2
0,6
0,31
1
19
20
1
5---6
0,2
0,8
0,34
1
21
20
1,05
6---7
0,2
1
0,36
1
22
20
1,05
7---8
0,1
1,1
0,28
1
19
20
0,82
8---9
0,1
1,2
0,29
1
19
20
0,82
WC 1
0,1
1
11,5
10
0,9
KK 2
0,1
1
11,5
10
0,9
NPM 3
0,2
1
16
15
1,1
KK 4
0,1
1
11,5
10
0,9
KK 5
0,1
1
11,5
10
0,9
DŠ 6
0,2
1
16
15
1,1
WC 7
0,1
1
11,5
10
0,9
KK 8
0,1
1
11,5
10
0,9
Kinnistu kanalisatsioon
Hoonesisese kanalisatsiooni kirjeldus
Hoone sisse paigaldatu kanalisatsiooni torustik paigaldatakse enne
põrandate valamist põranda soojustus kihti. Paigaldatavad
kanalisatsiooni torud on PVC kanalisatsiooni torud. Paigaldatavate
torude läbimõõdud on vastavalt dimensioneerimis tulemustele. (vt.
Tabel 20). Torustiku paigaldamisel tuleb jälgida kaldeid, et toimiks
torustike isepuhastumise kiirus. (vt. Graafiline osa joonis 3)
Tabel 20
Hoone kanalisatsiooni torustiku dimensioneerimine. [11]
Lõik
Qn (l/s)
ΣQn (l/s)
DN (mm)
1---2
0,5
0,5
100
2---3
0,3
0,8
100
3---4
0,6
1,4
100
4---5
0,6
2
100
5---6
0,6
2,6
100
6---7
0,3
2,9
100
7---8
0,5
3,4
100
WC 1
0,5
100
KK 2
0,3
32
DŠ 3
0,6
32
KK 4
0,3
32
KK 5
0,3
32
NPM 6
0,6
50
KK 7
0,3
32
WC 8
0,5
100
Hoonevälise kanalisatsiooni kirjeldus koos sajuvee ärajuhtimise ning hoone drenaažiga
Antud hoone ümber on rajatud drenaaž, mis jookseb hoone 2 nurgas olevatesse drenaaži kaevudesse. Drenaažikaevud omakorda jooksevad
tühjaks ühiskanalisatsiooni võrku. Ning sajuveed jooksevad
maapealsete rennide abil eemale hoonest (1,5m) ning imbub maasisse.
Hoonest väljub 100mm diameetriga kanalisatsiooni toru mis suubub kinnistul asuvasse kanalisatsiooni kogumiskaevu ning kogumis kaevust
ühiskanalisatsiooni. (vt. Graafiline osa joonis 3)
kokkuvõte
Kokkuvõtvalt võib öelada, et energiatõhususe kohapealt jääb
antud hoone energiatõhusus normide piiresse ning minu valitud
tehnoseadmed on antud hoonele parim. Antud kursuse projekti koostada
oli väga huvitav, kuna oli palju asju millega igapäevaselt kokku ei puutu ning kõik see oli kindlasti väga hariv.
Kasutatud kirjandus
Tallinna Tehnikakõrgkooli koduleht http://ekool.tktk.ee/mod/folder/view.php?id=27914 Standardid (24.03.2014)
http://www.ehitusteave.ee/Tooted_ET_2.php#0504 (24.03.2014)
AS viljandi uksed aknad [WWW] http://www.vau.ee/?page_id=128&ptype=puitaknaduksed&subcat=VHE&ID=414&lang=et (24.03.2014)
AS viljandi uksed aknad [WWW] http://www.vau.ee/?page_id=123&ptype=valisuksed&subcat=valisuks1tihend&ID=389&scroll=37 (24.03.2014)
Hoone energiatõhususe miinimum nõuded [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/118102012001 (24.03.2014)
Energiatõhususe ja tehnoseadmete tunnikonspekt 2013 (22.03.2014)
AS Purmo koduleht [WWW] http://www.purmo.com/et/tooted/plaatradiaatorid/purmo-ventil-compact.htm#tehnilised-andmed (24.03.2014)
AS Cerbos koduleht [WWW] http://www.cerbos.ee/img/cms/katlad/Kostrzewa-boiler-pellets-fuzzy-logic-2.pdf (22.03.2014)
AS Ebtherm koduleht [WWW] http://www.ebtherm.ee/tooted/ventilatsioon/hcvhch
(13.04.2014)
Eesti standardikeskus kooli õppematerjal EVS 835:2003 Kinnistu veevärgi projekteerimine (13.04.2014)
Eesti standardikeskus kooli õppematerjal EVS 846:2003 Kinnistu kanalisatsiooni projekteerimine (14.04.2014)
Lisad
IDA ICE simulatsiooni raport
Pelleti katla tootja andmed
Ventilatsiooni agregaadi tootjapoolsed andmed
28
Kõik kommentaarid