Atmosfäär (0)

Atmosfäär.
Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust
||| (koostis)
Enam kui 99% atmosfääri massist jääb esimese 40 km sisse.Ülapiir jääb umbes 1000 km
Kõrgusele merepinnast. Atmosfääri kihid erinevad keemilise koostise poolest, mis omakorda põhjustab temperatuuri variatsioone. Planeedi gaasiline ümbris jaguneb kontsentrilisteks sfäärideks, mis on eraldatud kitsaste üleminekuvöönditega. (ehitus)
Õhutemperatuur- on peamine ilma- ja kliimanäitaja, mille hetkeväärtuse alusel iseloomustatakse teatud koha ilma ja pikaajalisema keskmise väärtuse alusel teatud piirkonna kliimat.
Õhurõhk- on õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris.
Päikese kiirgusspekrti osad
Päikesekiirgus, ultravioletne kiirgus, infrapuna kiirgus,
Õhu koostis ja omadused. Atmosfääri tekkimine ja õhu roll Maa kaitsekihina. Atmosfääri koostis. Õhu tiheduse ja õhurõhu sõltuvus kõrgusest. Ained atmosfääris.
Päikesekiirgus. Võnkumine ja laine. Valgus kui laine. Valguse kiirgumine . Valguse spektraalne koostis ja kiirgava keha temperatuur. Valguse energia. Päikese spekter .
Valguse neeldumine . Energia muundumine valguse neeldumisel. Erinevate ainete neeldumisspektrid. Valguse keemiline ja bioloogiline toime.
 Päikese kiirgus ja atmosfäär. Päikesevalguse tee läbi atmosfääri. Valguse hajumine kolloidosakestel. Valguse neeldumine atmosfääris, erinevate ainete osa valguse neeldumises. Osooni roll atmosfääris, osooniaugud . Kas inimene on põhjustanud osooniaukude tekke? Maapinna kiirgus. Maapinna öine jahtumine . Radiatsiooniline öökülm.
Kasvuhooneefekt . Atmosfääri soojuslik mudel — kasvuhoone . Soojus - ja kiirgusprotsessid klaaskasvuhoones. Soojuslik tasakaal kasvuhoones päeval ja öösel. Kasvuhooneefekt kui atmosfääri soojuslik mudel. Soojuslik tasakaal atmosfääris. Seos atmosfääri koostise ja soojusliku tasakaalu vahel. Inimeste tegevus ja atmosfääri koostise muutumine. Loodushoid.
Milliste tegurite ablil sõltub maapinnale jõudvate päikesekiirguste hulk?
Osoon , veeaur, pilved ja aerosool.
Osooniaukude tekepõhjused ja tagajärg.
Osooniaukude tekkeks on vajalik kõigi eelpooltoodud 4 protsessi toimimine : intensiiivse polaarpöörise olemasolu, polaarsete stratosfääripilvede teke ning heterogeensed protsessid nende pilveosakeste pinnal ja katalüütilsed protsessid kevadises päikesevalguses. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord.
Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained , millest kõige tähtsamat rolli mängivad freoonid . Osoonikihi hõrenedes satuvad Maale ultraviolettkiired, mis kahjustavad kõike elavat .
Gardient- on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalana rõhuga ala suunas.
Globaalne õhuringlus – suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral
Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Ekvatoriaalsel ala on õhurõhk madalamal 30. laiuskraadil valitseb kõrgrõhuvöönd. Ekvaatori läheduses tõuseks soe õhk ülespoole ja valguks sealt pooluste suunas, jahe õhk liiguks aga pooluste poolt otse ekvaatori suunas.
Peamised õhumassid on
arktiline õhk- on külm ja kuiv.
parasvöötme mereline õhk on niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe
parasvöötme kontinentaalne õhk on kuiv, suvel üsna soe, talvel väga külm
troopiline õhk on soe ja niiske
troopiline kontinentaalne õhk on palav ja äärmiselt kuiv
ekvatoriaalne õhk on kuum ja niiske
antarktiline õhk on iseäranis külm ja kuiv, sest on kujunenud mandrit katva jääkilbi kohal. Õhu saastumine Õhk võib ka saastuda, kui õhku lastakse mürgiseid gaase . Enamasti saastavad õhku autode- ja jõujaamade heitgaasid . Heitgaasid segunevad veeringesse, mille seguks tuleb happevihm. Londonis, kui peaaegu kõiki kodumajapidamisi köeti kivisöega, aga kivisöest tekkis gaas , mis vähendas inimeste nägemisvõimet paari meetrini ja selle järel suri u. 700 inimest. 
Ilmakatastroofid
Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause. Vulkaanilised pursked võivad põhjustada ka tsunamisid nagu on kirjeldatud järgmistes osades
Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Tornaado peab puudutama otsaga maad
Vesipüks on tornaado vee kohal. See on 100 kuni 600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul.. Meil tuntud trombide nime all. Vesipüks saab sündida, kui merepinna temperatuur on soojem tavalisest ja veepinnal sattuvad tuuled puhuma vastupäeva (eeldus tsüklonaalse ehk tõusva õhusüsteemi tekkeks).
Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm , rahe ja tugevad tuuleiilid.